Transcript KÕHUÕÕNE ELUNDID

KÕHUÕÕNE ELUNDID
MAGU





Seedekulgla lai kõverdunud kamber
Paikneb kõhuõõne ülaosas vahelihase all
Ülemine ots ühenduses söögitoruga, alumine
kaksteistsõrmiksoolega
Talletab toitu ja toodab tugevatoimelist
maomahla, mis lõhustab valke
Maoseinad on lihaselised ja segavad toitu, et
see paremini seeduks
MAGU
PEENSOOL





See osa soolest kus toimub toitainete
lõhustumine ja imendumine
Algab maolukutisulguriga otse mao all, lõpeb
umbsoolega
Jaguneb kaksteistsõrmiksooleks, tühisooleks
ja niudesooleks
Pikkus ligikaudu 6,5 m, läbimõõt 2,5 cm
Peensooles lõpeb seedimisprotsess, toimub
toitainete ja osa vee imendumine verre
PEENSOOL
TÜHI- JA NIUDESOOL


Tühisool – peensoole keskosa. Ligikaudu 2,5
m pikk ning keerdunud lingudeks. Seinas
olevad näärmed toodavad ensüüme, mis
viivad seedimisprotsessi lõpuni
Niudesool – peensoole lõpposa. Umbes 4 m
pikk ning keerdunud lingudeks. Sein kaetud
sõrmjate hatudega. Siin toimub seeditud
toitainete imendumine. Lõpeb niudesooleumbsoole klapiga
MAKS





Elund, mis talletab mitmesuguseid
aineid ja toodab sappi
On suurim siseelund, kaalub ligi 1,4 kg
Täidab suurema osa kõhuõõne
paremast poolest
Koosneb kahest sagarast
Toodab sappi
MAKS
SAPIPÕIS




Õõneselund sapi kogumiseks
Väike kotjas elund maksa all
Maksa ja kaksteistsõrmikuga ühendavad
teda juhad
Kogub maksast sappi ning
kontsentreerib seda, eemaldades
suurema osa veest
KÕHUNÄÄRE





Seedenõret tootev ja vere suhkrusisaldust
reguleeriv elund
On pikk ja peenike, peaaegu horisontaalselt
mao taga asetsev elund
Koosneb sagarikest, mille juhad koonduvad
pankreasejuhasse
Juhade kaudu läheb pankreasenõre
kaksteistsõrmiksoolde
Langerhansi saared – produtseerivad
hormoone
KÕHUNÄÄRE
JÄMESOOL






See osa soolest, kus imendub vesi ning tiheneb
seedimata mass
Ligi 1,5 m pikkune ja 6,5 cm läbimõõduga torujas
elund
Ei osale seedimisel
Seal imenduvad ained, mida bakterid valmistavad
seedimata massist
Toimub vee imendumine, mis aitabsäilitada
organismis vedeliku tasakaalu
Jämesoolel on kolm osa: umbsool, käärsool ja
pärasool
KÄÄRSOOL



Jämesoole peamine osa
Koosneb neljast osast: ülenev käärsool,
ristikäärsool, alanev käärsool ja
sigmakäärsool
Käärsooles imendub ligikaudu 90%
toidu seedimatta ossa jäänud veest ning
tekib väljaheide ehk roe
KÄÄRSOOL
PÄRASOOL




Jämesoole viimane osa
Lühike sool, mis talletab rooja enne
selle väljutamist kehast
Pärakukanal viib pärasoolest pärakuni
Pärakut suleb kaks sulgurlihast –
sisemine(tahtele allumatu) ja välimine
pärakusulgur(tahtele alluv)