Transcript MEELEELUNDID

MEELEELUNDID
SILM
Valgustundlik meeleelund
 Silma moodustab kerajas silmamuna läbimõõduga
umbes 2,5 cm
 Silmamuna paikneb luuliste seintega silmakoopas
 Silmamunal on kolm kesta:
1) Kõvakest ehk skleera – kõva ja libe, moodustab nn
silmavalge
2) Soonkest – varustab silma verega
3) Võrkkest ehk reetina – sisaldab valgustundlikke rakke

SILM
NÄGEMINE



Valguse tajumine
Nägemisprotsessis fokuseerib silm
objektist lähtuvalt valguskiired
võrkkestale, kus tekib kujutis
Kujutis langeb nägemisrakkudele ehk
fotoretseptoritele, mis saadavad
impulsid peaajju
KÕRV
Helisid tajuv meeleelund
 Kõrval on kolm osa:
1) väliskõrv – kõrva välimine osa, koondab helilaineid
ja suunab neid kolju sisemusse. Koosneb kõrvalestast
ja kuulmekäigust
2) keskkõrv – õhuga täidetud õõs koljus, kus
paiknevad kuulmeluukesed(vasar, alasi, jalus).
Kuulmeluukesed kannavad võnked trummikilelt üle
sisekõrva
3) sisekõrv – meelerakke sisaldavate kambrite
süsteem

KÕRV
KÕRV


Trummikile – helilainete mõjul võnkuv kile.
Asub kuulmekäigu ja keskkõrva vahel. Kõrva
suunduvad helilained panevad trummikile
võnkuma
Kuulmetõri – keskkõrva neeluga ühendav
torujas elund. Võimaldab õhu pääsu
keskkõrva, nii et rõhk mõlemal pool
trummikilet püsib võrdsena
KOMPIMINE JA TASAKAAL





Kompimine – võime puudutades kindlaks teha
esemete kuju, temperatuuri jne
Mehhanoretseptorid – osalevad kompimisel,
kehaasendi tunnetamisel, tasakaalu säilitamisel ja
kuulmisel
Meisneri kehakeste abil tajume, missugune kehaosa
midagi puudutab
Pacini kehakesed reageerivad tugevamale survele
Propriotseotsioonsensorid lihastes ja kõõlustes
aitavad kindlaks määrata keha asendit
KOMPIMINE JA TASAKAAL




Tasakaal – võime keha püsti hoida ja
liikuda
Tasakaaluelund paikneb sisekõrvas
Ümarkotike – elund mille abil tajutakse
raskusjõudu
Poolringkanal – elund, mille abil
tajutakse keha liikumist ja asendi
muutusi
MAITSMINE JA HAISTMINE




Maitsmine – lahustunud ainete keemiliste
omaduste tajumine
Keel – elund, mis liigutab toitu ning osaleb
maitsmisel ja kõnelemisel
Maitsmispung – väike lahustunud keemiliste
ainete suhtes tundlik moodustis
Haistmine – õhus olevate keemiliste ainete
tajumine