Transcript RBC

Muutused hemogrammis
Anneli Raave-Sepp
2013
HEMOGRAMMI PÕHIPARAMEETRID
Analüsaatori lühend
Ingliskeelne nimetus
Eesti keelne nimetus
Referentsvahemik
RBC
Red Blood Cells
Erütrotsüüdid
Hb
Haemoglobin
Hemoglobiin
Hct
Hematokrit
MCV
Haematocrit
(Sünonüüm: PCV Packed
Cell Volume)
Mean Cell Volume
M 4,4-5,4 x 1012/L
N 4,0-5,1 x 1012/L
M 136-163 g/L
N 118-150 g/L
M 40-54%
N 37-47%
MCH
Mean Cell Haemoglobin
MCHC
Mean Cell Haemoglobin
Concentration
Erütrotsüütide keskmine
hemoglobiini sisaldus
Erütrotsüütide keskmine
hemoglobiini kontsentratsioon
RDW
Erütrotsüütide jaotuvuse laius
10–15,5%
WBC
Red Cell Distribution
Width
White Blood Cells
Leukotsüüdid
PLT
Platelets
Trombotsüüdid
M 4,5-10,4 x 109/L
N 4,1-9,4 x 109/L
150-450 x 109/L
PCT
Platelets Crit
Trombokrit
0,1-1%
MPV
Mean Platelet Volume
Trombotsüütide keskmine maht
5-12 fl
PDW
Platelet Distribution Width
Trombotsüütide jaotuvuse laius
12-20 %
Erütrotsüütide keskmine maht
M 84-98 fL
N 82-99 fL
28-36 pg
310-370 g/L
1
LEUKOGRAMMI PARAMEETRID
Parameeter
Referentsvahemik
%
Referentsvahemik
x 109/L
Neutrofiilid
40-80
1,5-6,7
Eosinofiilid
1-5
0,03-0,44
Basofiilid
<1
< 0,1
Lümfotsüüdid
20-45
1,3-3,6
Monotsüüdid
1-11
0,2-0,8
2
Hinnang hemogrammile
Hinnates hemogrammi tulemust vastame
järgmistele küsimustele:
 Kas tulemus on “reaalne”?
 Kas saadud tulemus jääb patsiendile sobivatesse
referentsväärtuste piiridesse?
 Millised muutused on hemogrammis ja mis
patoloogiale tulemus viitab?
 Kas on vajalik lisauuringuid (nt vereäige
mikroskoopiat)?
3
Kas tulemus on “reaalne”?
Hindamaks tulemuse “reaalsust”:
• igapäevaselt kontrollime üle analüsaatori ja
kasutusel olevad reagendid – teostame
kvaliteedikontrolli
• iga konkreetse analüüsi eel kontrollime
proovimaterjali sobilikkust analüüsiks:
– maht, hemolüüs, hüübed
• vajadusel:
– teostame korduva määramise
– teostame vereäige mikroskoopia
4
Probleemsed proovimaterjalid
4 aastase lapse
kapillaarveri
Analüüt
Ühik
Tulemus
WBC
x 109/L
9,04
RBC
x 1012/L
0,23
Hgb
g/L
133
Hct
%
1,8
MCV
fL
78,3
MCH
pg
578,3
MCHC
g/L
7389
RDW
%
12,3
PLT
x 109/L
Pct
%
0,02
MPV
fL
9,9
PDW
fL
11,4
16
5
Probleemsed proovimaterjalid
4 aastase lapse
kapillaarveri
Analüüt
Ühik
Esmane
tulemus
Kordusproovi
tulemus
WBC
x 109/L
9,04
9,4
RBC
x 1012/L
0,23
5,06
Hgb
g/L
133
136
Hct
%
1,8
38,7
MCV
fL
78,3
76,5
MCH
pg
578,3
26,9
MCHC
g/L
7389
351
RDW
%
12,3
12,8
PLT
x 109/L
16
215
Pct
%
0,02
0,22
MPV
fL
9,9
10,2
PDW
fL
11,4
12,9
6
Kas tulemus on referentsväärtuste piirides?
Hindamaks hemogrammi tulemust võrdleme seda
referentsväärtustega
Referentsväärtused sõltuvad patsiendi soost ja vanusest
Labor on kohustatud väljastama vastusega koos
referentsväärtused
7
Referentsväärtused - probleemid
•
Referentsvahemikuks võetakse enamasti 95%
referentsgrupi väärtustest ja seetõttu loetakse 5 %
tervete isikute tulemustest kõrvalekaldunuteks
•
Kuna paljudel juhtudel on analüüsi referentsvahemiku
alumise ja ülemise piiri vahe küllalt suur (nt Hgb ~30
ühikut, olles naistel 118-150 g/L), siis võib analüüsi
väärtus olla referentsvahemiku piirides isegi siis, kui
see on haiguse tõttu oluliselt muutunud
8
Referentsväärtused - probleemid
•
Referentsväärtused on loodud standardtingimustes
samasuguste tingimuste jaoks ja igapäevases elus ei
suuda me alati standardtingimusi tagada
•
Eestis kasutusel olevad referentsväärtused
pärinevad:
• teaduskirjandusest
• reagenditootjatelt
• Eesti rahvastiku uuringutest (hemogramm)
9
Kas hemogrammis esineb muutusi?
Hindamaks muutusi hemogrammis anname komplekse
hinnangu:
 erütrotsütaarsetele parameetritele:
• RBC, Hgb, Hct, MCV, MCH, MCHC, RDW
 leukotsütaarsetele parameetritele:
• WBC, leukotsüütide diff (neutrofiilid, eosinofiilid,
basofiilid, lümfotsüüdid, monotsüüdid)
 trombotsütaarsetele parameetritele:
• PLT, Pct, MPV, PDW
10
Hinnang erütrotsüütidele
RBC, Hgb, Hct
MCV,
MCH, MCHC, RDW
Retikulotsüüdid
• Aneemia
• Polütsüteemia
• Tsütaarsus
• Kroomsus
• Anisotsütoos
• Hüpoproliferatiivne
erütropoees
• Hüperproliferatiivne
erütropoees
11
Aneemia
Aneemia – hemoglobiini taseme vähenemine
allapoole ealist ja soolist referentsvahemikku (g/L)
WHO
Eesti
Mehed
Alla 130
Alla 136
Naised
Alla 120
Alla 118
12
Aneemia
Tüüp* (MCV)
Staadium
Mikrotsütaarne
Muutused indeksites
Normotsütaarne
Hgb vähenemine
Makrotsütaarne
RBC vähenemine
*Aneemia morfoloogiline tüüp:
viitab aneemiat põhjustavale häirele,
suunab edasiste laboriuuringute sihipärasele
valikule
13
Mikrotsütaarne aneemia
Muutused indeksites
Analüüt
Ühik
Tulemus
RBC
x 1012/L
4,89
Hgb
g/L
123
Hct
%
38,6
MCV
fL
78,9
MCH
pg
25,2
MCHC
g/L
319
RDW
%
15,0
Põhjused:
+ Hgb vähenemine
Analüüt
Ühik
Tulemus
RBC
x 1012/L
4,73
Hgb
g/L
100
Hct
%
33,2
MCV
fL
68,7
MCH
pg
19,3
MCHC
g/L
280
RDW
%
18,7
rauapuudus
krooniline haigus (30%)
+ RBC vähenemine
Analüüt
Ühik
Tulemus
RBC
x 1012/L
3,42
Hgb
g/L
89
Hct
%
30,2
MCV
fL
62,5
MCH
pg
18,4
MCHC
g/L
295
RDW
%
20,7
14
Rauapuuduse staadiumid ja neid peegeldavad
laboratoorsed analüüsid
Analüüs
Muutus
Rauavarude
tühjenemine
Latentne
rauapuudus
Rauapuuduslik
erütropoees
Rauapuudusaneemia
S-Ferritiin
S-sTfR
S-Transf
S-Transf-SAT
MCV
MCH
Hb
15
Rauapuudusaneemia
Rauapuudusaneemia RISKIGRUPID:
 Lapsed ja noorukid (kiire kasvamine, sagedased
haigused)
 Fertiilses eas naised
 Vanurid (alimentaarne, kroonilised ja maliigsed
haigused)
16
Miks on raud vajalik?
• Väikelapsed:
• Oluline on avastada < 2 a. lastel funktsionaalne raua
puudus ENNE aneemia ilmnemist – ennetamaks
kognitiivse, motoorse, sotsioemotsionaalse,
neurofüsioloogilise arengu pidurdumist
• Rauapuudusest tulenevad kognitiivsed arenguhäired
väikelapsel ei pruugi hiljem olla enam korrigeeritavad
• Teismeeas:
• Raskused matemaatikas, kirjutamisoskuses
• Täiskasvanu, vanur:
• Suurenenud insuldirisk hüübivuse kiirenemisest (raud
tagab normaalse baasfibrinolüüsi taseme
• Kõikides vanustes:
• Sagenenud haigestumised (rauapuudus pärsib rakulist
immuunsust)
Normotsütaarsed aneemiad
Tüüpiline leid hemogrammis:
• Aneemia tavaliselt kerge/mõõdukas
• RBC proportsionaalne vähenemine koos Hb-ga
• Punavere indeksid MCV, MCH referentspiirides
• RDW sageli suurenenud
Normotsütaarne aneemia
Analüüt
Ühik
Tulemus
RBC
x 1012/L
3,72
Hgb
g/L
109
Hct
%
32,0
MCV
fL
91,4
MCH
pg
29,3
MCHC
g/L
321
RDW
%
18,5
Põhjused:
krooniline haigus
hemolüütiline aneemia
verejooks
19
Kroonilise haiguse aneemia
• Kroonilisest haigusest tingitud aneemia on väga sage, on
rauapuudusaneemia järel teisel kohal
• Kroonilise haiguse aneemia kaasneb:
• Kroonilised infektsioonid
• Kroonilised põletikulised haigused
• Kasvajad
• Põhjuseks on raua vabanemise häire makrofaagidest
(varudest) ja ei toimu Hb sünteesi. Vereloome jaoks
vajaminevatest mineraalainetest puudus ei ole.
• Aneemia on kerge kuni mõõdukas normokroomne,
normotsütaarne, mitteprogresseeruv
• “Alatootlik“ aneemia: retikulotsüütide arv madal
• Ferritiin normis või ↑
• ESR, CRP võivad olla ↑
Hemolüütiline aneemia
• Punavere morfol. leid:
• Erütrotsüütide lagunemine – mikrosfärotsüüdid, RBC fragmendid,
autoaglutinatsioon
• Elavnenud erütropoees – polükromaasia, makrotsüüdid,
normoblastide leid
• Retikulotsüütide arvu suurenemine
• Biokeemilised markerid:
• suurenenud: LDH, Bil (üld- ja konjugeerimata)
• vähenenud: Haptoglobiin
• Coombsi test: määrab AK või komplemendi esinemise
erütrotsüüdi pinnal
• positiivne: immunohemolüütilised aneemiad
ravimitest tingitud hemolüütilised aneemiad
• negatiivne: erütrotsütaarsed ensüümdefektid
Makrotsütaarne aneemia
Muutused indeksites
Põhjused:
Analüüt
Ühik
Tulemus
RBC
x 1012/L 4,22
Hgb
g/L
134
Hct
%
39,9
MCV
fL
110,2
MCH
pg
39,0
MCHC
g/L
336
RDW
%
12,7
Muutused indeksites
+ Hgb vähenemine
+ RBC vähenemine
Analüüt
Ühik
Tulemus
RBC
x 1012/L 3,36
Hgb
g/L
101
Hct
%
29,6
MCV
fL
125,4
MCH
pg
42,8
MCHC
g/L
341
RDW
%
15,9
B12 vitamiini ja/või foolhappe puudus
maksahaigus
22
Makrotsütoos (MCV kõrge)
Aneemia
Leukopeenia/
Leukotsütoos
S-GGT
kõrge
Retikulotsütoos
TSH kõrge
FT4 madal
Trombotsütopeenia
Verekaotus
Primaarne
verehaigus
ALKOHOL
Hemolüütiline
aneemia
Hüpotüreoos
(kilpnäärme
alatalitlus)
VITAMIIN
B12 ja
FOOLHAPE
madal
MEGALOBLASTILINE
ANEEMIA
23
Megaloblastiline aneemia
• Tüüpiline leid hemogrammis:
• RBC ↓↓↓, MCV ↑↑ (kuni 140 fL), MCH ↑ (kuni 40 pg), Hb ↓↓
• Kerge WBC ↓ , hüpersegmenteerunud neutrofiilid
(paremale nihe)
• Kerge trombotsütopeenia (kuni 50 x 109/L)
• Vitamiin B12/foolhappe defitsiit põhjustab DNA biosünteesi
häire vere- jt keharakkudes
• RBC tuum/tsütoplasma küpsevad L/Ü-s asünkroonselt:
megaloblastid, Howell-Jolly kehakesed erütrotsüüdis,
väljendunud aniso-poikilotsütoos
• Granulo- ja trombotsütopoees häiruvad
Vitamiin B12 ja foolhappe funktsioonid
• B12 osaleb amiinohappe metioniini ainevahetuses,
metioniin on vajalik närvikiudude müeliini
sünteesimiseks
• B12 vähesusel müeliini süntees häirub:
– närvikahjustused
– vaimse tegevuse häired
• B12/foolhappe vähesusel tekib homotsüsteiini
kuhjumise
25
Homotsüsteiin
• Homotsüsteiin on väävlit sisaldav aminohape, mis tekib
aminohappe metioniini demetüülimise tulemusena
• Homotsüsteiinist saab omakorda toota metioniini –
oluline on foolhappe ja B12 vitamiini piisav olemasolu
• Homotsüsteiinist saab toota ka tsüsteiini ja glutatiooni
• Homotsüsteiin eritub organismist neerude kaudu
• Kõrges kontsentratsioonis on homotsüsteiin:
 tsütotoksiline
 kahjustab veresoonte endoteeli
 tõstab trombotsüütide aktiivsust, aktiveerib
hüübimisfaktoreid ja pärsib fibrinolüüsi
Homotsüsteiin
• Homotsüsteiini tase veres tõuseb vanusega
• Meestel on tase ~20% kõrgem kui naistel
• Ref.väärtused: 5-15 μmol/L
• Näidustused:
 Südame- ja veresoonkonna haiguste riski hindamine
(hüpertensiooni ja ateroskleroosi põhjustaja)
 Foolhappe ja B12 vitamiini defitsiidi väljaselgitamine
(varaseim defitsiidi marker, võimaldab hinnata B12
vitamiini funktsionaalset staatust)
 Raseduse komplikatsiooniriski hindamine (platsenta
veresoonte kahjustuse marker)
 Kognitiivse funktsiooni häirumise riski hindamine
(vaskulaarse dementsuse, Alzheimeri tõve riskifaktor)
Homotsüsteiin
• Hüperhomotsüsteineemia põhjused:
 B12 vitamiini ja/või foolhappe defitsiit
 Neerupuudulikkus
 Diabeet
 Hüpotüreoidism
 Alkoholi ja kohvi liigtarbimine
 Suitsetamine
 Vähene kehaline aktiivsus
Vitamiin B12 defitsiit
Varud: maksas tavaliselt suured
defitsiidi tekkest kliinilise avaldumiseni ~5-10 aastat
B12 allikad:
 vähesel määral toodab organism ise
 loomsed toiduained: liha, maks, kala, muna, piimatooted
 taimsed toiduained EI sisalda B12 vitamiini
Sümptomid:
Peamiselt eakatel:
 hematoloogilised sümptomid
 neuroloogilised ja psühhiaatrilised häired
Noortel:
 infertiilsus, korduvad spontaansed abordid
Defitsiit üldiselt alahinnatud: B12 puudulikkus võib olla ka
hematoloogilise leiuta
Foolhape
Varud: kuni 4 kuud – folaadivabal dieedil
Allikad:
• organism ise ei sünteesi
• looomsed toiduained: maks, neer, kala, piim ja
piimasaadused
• taimsed toiduained: brokkoli, spinat, pähklid, pärm,
õlu
Foolhappe defitsiit ei kutsu esile neuroloogilisi häireid
Polütsüteemia
Analüüt
Ühik
Tulemus
RBC
x 1012/L 5,88
Hgb
g/L
171
Hct
%
49,4
MCV
fL
84
MCH
pg
29,1
MCHC
g/L
346
RDW
%
15,3
Põhjused:
suitsetamine
pikaajaline füüsiline koormus
vedelikupuudus
tõeline polütsüteemia
Analüüt
Ühik
Tulemus
RBC
x 1012/L 7,25
Hgb
g/L
201
Hct
%
60,6
MCV
fL
83,6
MCH
pg
27,7
MCHC
g/L
332
RDW
%
19,7
31
Hinnang leukotsüütidele
WBC hulk
Jaotus
Morfoloogia
• Leukotsütoos
• Leukopeenia
• Leukotsüütide
omavaheline suhe
• Patoloogiale
iseloomulikud
muutused
32
LEUKOTSÜÜTIDE ROLL ORGANISMIS
Neutrofiilid: esmimene kaitse, bakteriaalsete
infeksioonide vastane kaitse, head fagotsüteeriad
Eosinofiilid ja basofiilid: allergiline reaktsioon, vastus
parasitaarsetele haigustele
Lümfotsüüdid: immuunvastus, viirusinfektsioonide
vastane kaitse
• T-lümfotsüüdid: rakuline immuunsus
• B-lümfotsüüdid: antikehad
Monotsüüdid: võimsad fagotsüteeriad, kudede
makrofaagid
33
Leukotsütoos WBC >10 x 109/L
•
•
•
•
Iseloomulik bakteriaalsetele infektsioonidele
Leukotsüütide arvu suurenemist põhjustavad
mittehaiguslikud seisundid:
• rasedus (15-20 x 109/L)
• füüsiline aktiivsus
• psüühiline/emotsionaalne koormus
• söömine
Hommikul on leukotsüütide hulk veres väiksem kui
õhtul
5-10% inimestest on leukotsüütide arv normaalselt
veidi kõrgem kui 10 x 109/L
34
Leukopeenia WBC <4,0 x 109/L
•
•
Iseloomulik viirusinfektsioonidele
Põhjustatud
• enemasti neutropeeniast (neutrofiile <2,0 x
109/L)
• harvem lümfopeeniast (lümfotsüüte <1,5 x 109/L)
•
Ka täiesti tervetel inimestel võib leukotsüütide hulk
olla 3-4 x 109/L või veelgi madalam
35
Leukotsüütide muutused
Leukotsütoos ja
neutrofiilia
Analüüt
Ühik
Tulemus
WBC
x 109/L
17,06
Neut
%
86,8
Lymph
%
6,9
Mono
%
6,2
Eo
%
Baso
%
CRV
Leukopeenia ja
lümfotsütoos
Analüüt
Ühik
WBC
x 109/L 3,02
Neut
%
26,9
0
Lymph
%
0,1
Mono
156
Bakteriaalne infektsioon
Tulemus
Eosinofiilia
Analüüt
Ühik
WBC
x 109/L 8,93
59,9
Neut
%
31,8
%
8,9
Lymph
%
29,8
Eo
%
3,0
Mono
%
7,3
Baso
%
1,3
Eo
%
30,1
Baso
%
1,0
Viirusinfektsioon
Tulemus
Allergia
36
Põletikele iseloomulikud muutused
leukotsüütides
Neutrofiilides
• Vasemale nihe (noorte neutrofiilide osakaalu tõus)
• Toksiline granulatsioon
• Döhle kehakesed
• Vakuoolid
Lümfotsüütides
• Reaktiivsed lümfotsüüdid
• Sekundaarne granulatsioon
• Vakuoolid
Monotsüütides
• Vakuoolid
• Sekundaarne granulatsioon
37
Hinnang trombotsüütidele
PLT hulk
• Trombotsütoos
• Trombopeenia
Indeksid
• Normis
• Muutustega
Kogumikud
38
Hinnang trombotsüütidele
•
Mitteootuspäraselt madal trombotsüütide arv:
 Trombotsütaarsed agregaadid
•
Trombotsüütide agregatsiooni soodustab:
• verevõtmise halb tehnika
• pikk aeg analüüsi võtmise ja tegemise vahel
• kapillaarveri (sageli)
39
Trombotsüütide muutused
Normaalne PLT histogramm
Analüüt
Ühik
PLT
x 109/L 56
Analüüt
Ühik
Tulemus
PLT
x 109/L 185
Pct
%
0,26
MPV
fL
13,9
PDW
fL
20,7
Tulemus
40
Mis on patsiendil viga?
1932.a.sündinud naise hemogrammis leukotsüüdid ja
trombotsüüdid korras, muutused punaveres:
Analüüt
1 määramine Mingi tegevus
2 määramine
RBC
HGB
HCT
MCV
0,60
90
7,4
112,1
2,74
93
27,4
110
MCH
136,4
33,9
MCHC
RDW
1216
-
339
14,9
Mis on patsiendil viga?
1930. aastal sündinud naispatsiendi hemogrammi
tulemused punavere osa (WBC ja PLT korras)
Analüüt
Ühik
RBC
x 1012/L
1,56
1,29
4,22
Hgb
g/L
145
136
133
Hct
%
15,5
15,8
39,3
MCV
fL
99,4
123
93,1
MCH
pg
-
-
31,5
MCHC
g/L
-
-
338
RDW
%
-
-
27,3
Tulemus
08.03.2010
Tulemus
15.03.2010
Tulemus
18.03.2010
42
TÄNAN!
URIINI ANALÜÜS
URIIN
Uriin on vereplasma
ultrafiltraat
Uriin peegeldab organismi
homöostaasi ja
metaboolseid protsesse
URIINI ANALÜÜS
• Uriini uurimist tuleb alustada uriini värvuse
ja läbipaistvuse hindamisega
• Keemiliseks uuringuks saab kasutada
testribasid ja
analüsaatoreid
URIINI VÄRVUS
• Normaalselt on uriin kollane
• NB! Värvuse muutus on näidustus sademe
mikroskoopiaks
• Näiteid:
Värvitu: polüuuria, diabeet
Punane, pruun: erütrotsüüdid, hemoglobiin,
müoglobiin, porfüriinid
Oranž, tumekollane-pruunikas: bilirubiin, urobiliin,
medikamendid (metüüldopa, nitrofurantoin)
Roheline: amitrüptilin, pseudomonas
Piimjas: lipiidid
Must: melaniin, fenoolid, levodopa, metronidazol
URIINI LÄBIPAISTVUS
• Normaalselt on uriin selge või kergelt hägune
• NB! Hägusus on näidustus sademe mikroskoopiaks
• Näiteid:
Kergelt hägune: soolad (amorfsed uraadid, -fosfaadid)
Hägune: leukotsüüdid, soolad, erütrotsüüdid
Sogane: valk, epiteelirakud, mikroobid, lima,
pärmseened, lipiidid, spermatosoidid
URIINI RIBATEST
• Uriini ribatest võimaldab saada kiire esmase
ülevaate uriinis esinevatest muutustest
• Testriba tehnoloogia on kasutusel ~40-50 aastat,
Eestis ~20 aastat
• Testribasid toodavad paljud firmad, nende
määramise põhimõte on sarnane, töökäik aga
erinev (tööjuhend!)
URIINI RIBATEST
• Erinevate testribadega on võimalik määrata
erinevaid parameetreid:
• uriini erikaal (tihedus)
• uriini pH
• veri (erütrotsüüdid, hemoglobiin)
• leukotsüüdid
• nitritid = mikroobid
• valk, glükoos, ketokehad
• urobilinogeen, bilirubiin
• askorbiinhape
URIINI RIBATESTI PROBLEEMID
Tulemus on poolkvantitatiivne – tulemus on orienteeruv
URIINI RIBATESTI PROBLEEMID
Analüütide avastamise piirid on erinevatel testribadel
erinevad:
Leukotsüüdid
Mikroobid
Multistix 8 SG
Combur 10 UX
5-15 Leu/μL
10-25 Leu/ μL
13 μmol/L
11 μmol/L
URIINI RIBATESTI PROBLEEMID
Ribatesti usaldusväärsus:
• Erinevad testribad erinevad üksteisest testi
iseloomustavate karakteristikute (tundlikkus,
spetsiifilisus, vale-positiivsete ja vale-negatiivsete
tulemuste osakaal) poolest
• Testribadega kaasas olevatel infolehtedel on
märgitud meetodi tundlikkuseks ja spetsiifilisuseks
olenevalt analüüdist
> 85-95%
TESTRIBA Multistix 10 SG ja Combur 10 UX
USALDUSVÄÄRSUS
Analüüt
Erütrots
Multistix
Combur
Leukots
Multistix
Combur
Mikroobid
Multistix
Combur
Tundlikkus
%
Spetsiifilisus %
Valepositiivsed
%
Valenegatiivsed
%
86
79
79
82
20
15
1
4
76
83
91
91
6
4
8
9
19
38
96
100
2
-
13
29
URIINI RIBATESTI PROBLEEMID
• Korrektse tulemuse saamiseks on oluline:
 Säilitada testribasid õigesti
• toatemperatuuril, kuivas kohas
• suletud konteineris
• jälgida aegumist
 Teostada analüüs toatemperatuuril olevast uriinist,
mitte külmikust vahetult võetud uriinist
 Segada uriin korralikult analüüsi teostamise eelselt
 Pidada kinni reaktsiooni kulgemise ajast
URIINI SADEME MIKROSKOOPIA
NB! Kui uriini ribatestil on positiivsed
põhinäitajad (leukotsüüdid,
erütrotsüüdid, valk, nitritid), tuleb teha
uriini sademe mikroskoopiline uuring
Lisaks on sademe mikroskoopia näidustuseks:
• Uriini värvuse ja läbipaistvuse muutus
• Olemasolev neeruhaigus
URIINI SADEME MIKROSKOOPIA
• Uriini sademe uuring on lisauuring uriini ribatestile
• Ei ole ainult rakkude loendamine uriinis vaid:
 aitab täpsustada patoloogiat (põletik, verejooks,
hemolüüs jt), hinnata prognoosi
 aitab täpsustada patoloogilise protsessi
lokalisatsiooni (epiteelrakud, silindrid,
glomerulaarsed erütrotsüüdid jt)
• Oluline on – millised rakud uriinis esinevad!
URIINI SADEME MIKROSKOOPIA
• Uriini sademest on võimalik leida:
Rakke:
leukotsüüdid ja makrofaagid
erütrotsüüdid
epiteelrakud (lame, ülemineku, tuubulus)
atüüpilised rakud
Silindreid: hüaliinsilindrid
rakulised silindrid
granulaarsed silindrid
vahasilindrid
Mikroobe
Kristalle (soolad)
URIINI RIBATESTI JA SADEME MIKROSKOOPIA
PARAMEETRITE KLIINILINE TÄHENDUS JA TULEMUST
MÕJUTAVAD TEGURID
URIINI ERIKAAL
•
•
•
•
•
Erikaal annab infot uriinis olevate ainete
(katioonide) hulga kohta
Ref.vahemik: 1005-1030
Hommikuse uriini erikaal on kõrgem
Võimaldab orienteeruvalt hinnata neerude
kontsentratsioonivõimet (neerutorukeste
funktsioonivõimet)
Uriini kontsentratsiooni täpsemaks hindamiseks
on soovitav mõõta osmolaalsust
URIINI pH
• Neerude funktsioonivõime näitaja organismi happealus-tasakaalu reguleerimisel
• Uriini pH sõltub eelkõige toidust (rohke loomse toidu
tarbimisel on pH happeline)
• Ref.vahemik: 5 kuni 8,5
• Esimene hommikune uriin on tavaliselt happeline (pH
5-6)
• Lastel on uriin sageli aluseline (pH >7)
• Bakterid muudavad uriini aluselisemaks
• Aluselises uriinis lagunevad rakulised komponendid
kiiremini
• Kristallide leid uriini sademes sõltub uriini pH-st
URIINI pH
• Aluseline uriin:
 kuseteede infektsioon (Proteus, Pseudomonas)
 alkaloos
 oksendamine
 krooniline neerupuudulikkus
• Happeline uriin:
 kuseteede infektsioon (E.coli)
 nälgimine
 diarröa
 atsidoos
 palavik
 neerutuberkuloos
PROTEIINID URIINIS
• Testriba mõõtmispiirkond algab 0,2-0,3 g/L (200-300
mg/L) ehk proteinuuria väärtusest
• Testriba reageerib albumiinile (albuminuuria)
• Globuliinidele reageerib halvasti, Bence-Jonesi valgule
üldse mitte
• Ref.vahemik: negatiivne
• Sademes tasub proteinuuria korral otsida silindreid,
tuubulusepiteele, glomerulaarseid erütrotüüte
PROTEIINID URIINIS
Proteinuuria:
 neeruhaigused
 kuseteede haigused
 teised haigused ja patoloogilised seisundid:
palavik, krambid, šokk, hüpertensioon, trauma,
sepsis, preeklampsia, hüpertüreoos
 ortostaatiline protinuuria
 füüsilise koormuse järgselt
 tugev emotsionaalne stress
GLÜKOOS URIINIS
• Vere glükoosi kõrge kontsentratsiooni või neerutorukeste
kahjustuse näitaja
• Ref.vahemik: < 1,7 mmol/L
• Tundlikkuse piir olenevalt testribast 2-5 mmol/L
• Füsioloogilise glükosuuria piiriks on 0,8 mmol/L
• Veresuhkru väärtus, millal glükoos ilmub uriini on 8,3-10,0
mmol/L (tervetel inimestel)
GLÜKOOS URIINIS
Glükosuuria:
 hüperglükeemia: diabeet, gestatsioonidiabeet
 maksa- ja pankreasehaigused
 tubulaarse tagasiimendumise häire: Fanconi
sündroom
 raskemetallide mürgistus
KETOKEHAD URIINIS
• Ketokehade positiivne leid uriinis viitab ainevahetuse (av)
häirele
• Ketokehad on lipiidide av produktid, mida koed kasutavad
energia saamiseks
• Tavalise av korral satuvad ketokehad uriini vaid jälgedena
• Lipiidide lammutamine intensiivistub → koed ei kasuta
ketokehasid ära → kuhjuvad veres (ketoneemia) → jõuavad
uriini (ketonuuria)
• Testriba võimaldab määrata atsetooni ja atseetoatsetaati;
β-hüdroksübutüraati ei määra
• Tundlikkuse piir 0,5 mmol/L
KETOKEHAD URIINIS
Ketonuuria:
 diabeetiline ketoatsidoos
 alkohoolne ketoatsidoos
 oksendamine, diarröa
 palavik
 rasedus (30% rasedatel esimese hommikuses uriinis)
 raske füüsiline koormus
 stress
 nälgimine
UROBILINOGEEN URIINIS
• Erütrotsüütide eluea lühenemise (hemolüüs) või
maksakahjustuse näitaja
• Ref.vahemik: <17 µmol/L
Sisalduse suurenemine:
 hemolüütiline aneemia
 maksahaigus: hepatiit, tsirroos
 kolangiit
 südame paispuudulikkus
BILIRUBIIN URIINIS
• Sapiteede või maksakahjustuste näitaja
• Ref.vahemik: <3,4 µmol/L
Bilirubinuuria:
 sapiteede kahjustus: obstruktsioon (sapikivitõbi),
striktuur, kolangiit
 maksahaigus: hepatiit, tsirroos, tuumor
ERÜTROTSÜÜDID URIINIS
• Testriba reageerib erütrotsüütidele, hemoglobiinile
(lüüsunud erütrotsüütidele), müoglobiinile
• Sademe positiivne leid eristab hematuuriat
hemoglobinuuriast ja müoglobinuuriast
• Ribatesti ref.vahemik: <5 erütrotsüüdi/µL
• Sademe ref.vahemik: 1-2 rakku vaateväljas
• Sademes on võimalik eristada tavalisi erütrotsüüte
atüüpilistest (düsmorfsetest) erütrotsüütidest (pärinevad
glomerulusest)
ERÜTROTSÜÜDID URIINIS
Hematuuria:
 Ajutine hematuuria:
• sage noortel isikutel, pole haiguslik
 Püsiv hematuuria:
• neeru- ja kuseteede haigused:
neerukivitõbi
maliigsed kasvajad
glomerulonefriit
süsteemne erütromatoosne luupus
• tugev füüsiline koormus
• veritsustendents (hemofiilia, antikoagulantide või
antiagregantide üledoos, trombotsütopeenia)
LEUKOTSÜÜDID URIINIS
• Testriba avastab ainult granulotsüüte
• Reageerib granulotsüütides ja makrofaagides sisalduvale
esteraasile
• Ribatesti ref.vahemik: <10 leukotsüüti/µL
• Sademe ref.vahemik: 3-4 rakku vaateväljas
• Sademes võib leida neutrofiile, lümfotsüüte, makrofaage
LEUKOTSÜÜDID URIINIS
Neutrofiilid, makrofaagid:
 äge kuseteede infektsioon
 krooniline püelonefriit
 kusepõie kasvaja
 neeruhaigused: glomerulonefriit, interstitsiaalne nefriit,
luupusnefriit, neeru tuberkuloos
 appenditsiit, pankreatiit
 füüsiline koormus
Lümfotsüüdid:
 äge neerutranspalntaadi äratõukereaktsioon
 krooniline tubulointerstitsiaalne haigus
NITRITID URIINIS
• Toidust pärineva nitraadi muutumine nitrititeks Gram
negatiivsete bakterite toimel
• Nitritite tekkeks vajalikud 3 tingimust:
 nitraadid uriinis (taimetoit)
 nitraadi reduktaasi sisaldavad bakterid uriinis
 uriini seismine põies vähemalt 4 tundi ensüümi
toimimiseks
• Bakteruuria:
 Gram negatiivsete uropatogeenide poolt põhjustatud
kuseteede infektsioon
EPITEELRAKUD URIINI SADEMES
• Aitavad määrata kahjustuse kohta
Tuubulusepiteel: neeru- ja kogumistorukestest
 äge tubulaarne nekroos
 äge glomerulonefriit
 püelonefriit
 transpalntaadi äratõukereaktsioon
 viirusinfektsioon (tsütomegaloviirus)
 mürgistus (raskemetallid, salitsülaadi üledoos)
EPITEELRAKUD URIINIS
Transitoorne- ehk üleminekuepiteel: neerukarikates javaagnas, kusejuhades, põies ja meestel kusiti ülemise 2/3
 urotrakti infektsioonid
Lameepiteel: kusiti, naistel ka tupes
 ref.vahemik: üksikud vaateväljas
 kliiniliselt olulise tähenduseta
 rohke esinemine näitab ebakorrektset uriini kogumist
SILINDRID URIINIS
• Silindrid on neeruhaiguse spetsiifilised, kuid mitte
tundlikud markerid
• Moodustuvad distaalse tuubuluse rakkudes ja
kogumistorukeses
• Tamm-Horsfalli valgust (glükoproteiin) moodustub nn
hüaliinmaatriks, mis on aluseks kõikide teiste silindrite
moodustumisel
• Terve inimese uriinis võib leida üksikuid hüaliinsilindreid
• Kui midagi ladestub silindrile, siis viitab see patoloogia
olemasolule
• Alkaalne või vähekontsentreeritud uriin – silindrid
lahustuvad
KRISTALLID URIINI SADEMES
• Värskes uriinis ei leidu, tekivad uriini säilitamisel
• Kliinilist tähtsust ei oma. Leitakse terve inimese uriinis
• Tähtsust omavad korduvate neerukivide ja ägeda
neerupuudulikkuse puhul. Sel juhul peaks kristalle olema
väga palju ja võib esineda kristallsilindreid
• Happelises uriinis pH < 7:
 amorfsed uraadid
 kusihappekristallid (hulgaliselt uriinis podagra korral)
 kaltsiumoksalaadid (leiu põhjustab rohkelt oksalaate sisaldav toit:
tomatid, apelsinid, rabarber, spargel, spinat)
• Aluselises uriinis pH > 7:
 amorfsed fosfaadid
 trippelfosfaadid (tihti neeru kivide korral)
MUU LEID URIINI SADEMES
• Lima – kliinilist tähendust ei oma
• Lipiidid
• plasma lipoproteiinid satuvad läbi
glomerulaarmembraani uriini
• oluline glomerulaarmembraani kahjustus,
proteinuuria
• esinevad uriinis tilgakestena, rasvsilindritena ja
ladestustena tuubulusepiteelrakkudes
• Pärmseened
• Spermatosoidid
• Trichomonas vaginalis
Uriini analüüsi tulemust mõjutavad tegurid
• Uriini säilitamise vead (kaua säilitatud, valedes
tingimustes):
• Vale-positiivne: proteiin, nitritid
• Vale-negatiivne: glükoos, ketokehad, erütrotsüüdid,
bilirubiin, urobilinogeen
• Vale-aluseline uriin
• Saastunud proovinõu
• Vale-positiivne: nitritid
• Vale-aluseline uriin
Uriini analüüsi tulemust mõjutavad tegurid
• Kontaminatsioon
• Vale-positiivne: erütrotsüüdid, leukotsüüdid, nitritid
• Mõned des.vahendid ja ihupuhastusained
• Vale-positiivne: proteiin, glükoos, leukotsüüdid,
erütrotsüüdid
• Külmikust võetud uriin
• Vale-negatiivne: glükoos, urobilinogeen
• Halvasti segatud uriin
• Vale-negatiivne: erütrotsüüdid
• Halvasti teostatud analüüs (riba liiga kaua uriini, riba liiga
märg)
• Vale-positiivne: proteiin
• Vale-happeline
Uriini analüüsi tulemust mõjutavad tegurid
• Ravimid ja toiduained, mis värvivad uriini punaseks
• Vale-positiivne: ketokehad, leukotsüüdid, nitritid,
urobilinogeen, bilirubiin
• Vale-negatiivne: proteiin
• Askorbiinhape
• Vale-negatiivne: glükoos, leukotsüüdid, erütrotsüüdid,
nitritid, bilirubiin
• Antibiootikumide kasutamine
• Vale-negatiivne: nitritid, leukotsüüdid, urobilinogeen
• Palavik
• Vale-positiivne: glükoos, proteiin
Uriini analüüsi tulemust mõjutavad tegurid
• Uriini pH
• Aluseline:
Vale-positiivne: proteiin
Vale-negatiivne: erikaal, erütrotsüüdid
• Happeline:
Vale-positiivne: ketokehad
Vale-negatiivne: urobilinogeen
• Liiga kõrge või madal erikaal
• Vale-positiivne: proteiin, ketokehad
• Vale-negatiivne: glükoos, erütrotsüüdid, leukotsüüdid, nitritid
• Rohke nitritite leid
• Vale-positiivne: proteiin
• Vale-negatiivne: glükoos, erütrotsüüdid, urobilinogeen,
bilirubiin
• Rohke valgu sisaldus
• Vale-negatiivne: nitritid, leukotsüüdid, erütrotsüüdid
TÄNAN!