Transcript Diabeetilise neerukahjustuse diagnostika ja ravi Margit Muliin nefroloog AS LTKH Pelgulinna Haigla 14. nov 2003 Diabeetline neerukahjustus  Üks peamistest diabeedi tüsistustest retinopaatia neuropaatia kardiovaskulaarsete komplikatsioonide kõrval Diabeet ja nefropaatia    Diabeetilist nefropaatiat esineb 30-40% diabeetikutest S.o krooniline.

Diabeetilise neerukahjustuse
diagnostika ja ravi
Margit Muliin
nefroloog
AS LTKH Pelgulinna
Haigla
14. nov 2003
Diabeetline neerukahjustus

Üks peamistest diabeedi tüsistustest
retinopaatia
neuropaatia
kardiovaskulaarsete komplikatsioonide
kõrval
Diabeet ja nefropaatia



Diabeetilist nefropaatiat esineb 30-40%
diabeetikutest
S.o krooniline progresseeruv neerufunktsiooni halvenemine
Diabeedi diagnoosimisest nefropaatiani
~15 aastat > kroonilise
neerupuudulikkuseni
~5 aastat > dialüüsini ~5 aastat
Diabeet ja nefropaatia



1. tüübi puhul algav neerukahjustus
(mikroalbuminuuria) 5 – 10 aastat peale
diabeedi diagnoosimist, esinemine 50%-l.
2. tüübi puhul diabeedi diagnoosimise
hetkeks sageli väljndunud neerukahjustus
(proteinuuria), mis 10-15 aastaga viib
terminaalse neerupuudulikkuseni.
1. tüübi puhul neerupuudulikkus 10 korda
sagedasem kui 2. tüübi korral.
Neerude endokriinne
funktsioon



Reniin – osaleb vererõhu regultatsioonis
Erütropoetiin – erütropoeesi stimuleeriv
faktor
Vitamiin D – kontrollib Ca-ainevahetust,
vältimaks renaalse osteodüstroofia teket
Diabeetilise nefropaatia
riskifaktorid







Diabeedi kestvus
Geneetilised
Hüperglükeemia
Kõrge vererõhk
Hüperkolesteroleemia
Suur valgu tarbimine
Suitsetamine
Hüperglükeemia
Diabeetilise nefropaatia
sümptomid




Proteinuuria
(varajaseks markeriks
mikroalbuminuuria)
Tursed
Kõrgenenud vererõhk
Progresseeruv neerufunktsiooni
halvenemine
Diabeetiline nefropaatia



Glomeruloskleroos ehk KimmelstielWilsoni sdr: hüaliinsõlmekeste
moodustumine päsmakeste
(glomeruluste) kapillaarlingude vahele
Arterite ja arterioolide skleroos
Hüaliini ja glükogeeni ladestumine
tuubulitesse ning tuubulite atroofia
Albuminuuria
tekkimine:
Mikroalbuminuuria



Albumiini eritumine:
20 – 200 ųg/min
30 – 300 mg/24h
Albumiini/kreatiniini eritumise suhe:
2,5 – 25 mg/mmol (Euroopas)
30 – 300 mg/g (USA)
Albumiini sisaldus uriinis (hommikul):
30 – 300 mg/l
Mikroalbuminuuria



Viitab varajasele diabeetilisele
neerukahjustusele.
Suurendab 20 korda riski väljendunud
nerrukahjustuse arenguks.
2. tüüpi diabeedi korral mikroalbuminuuria
esinemine suurendab kardiovaskulaarsete
haiguste riski 2 – 3 korda, võrreldes
normaalse albumiini ekskretsiooniga
diabeetikutega.
Diabeetilise nefropaatia
progresseerumine:
STAADIUM
GFR
ALBUMINUURIA RR
AEG

 20 g/min
N
II KLIINILISELT LATENTNE
või N
 20 g/min
N
III ALGAV NEFROPAATIA
(MIKROALBUMINUURIA)
N
20 – 200 g/min
N
5 – 15 a
(300 mg/24h)

10 – 15 a
massiivne

15 – 30 a
I NEERU HÜPERFUNKTSIOON
(30 – 300 mg/24h)
200 g/min
IV KLIINILISELT MANIFESTNE
NEFROPAATIA
(MAKROALBUMINUURIA)
V NEERUPUUDULIKKUS
Dgn hetk


Diabeet ja neerubiopsia


Näidustatud:
- diabeet < 10 aasta, kuid kliiniliselt tegu
väljendunud neerukahjustusega
- uriinis düsmorfsed erütrotsüüdid, silindrid
- kiire neerufunktsiooni langus
Ei ole näidustatud:
- diabeetilisele nefropaatiale iseloomulik kulg
- retinopaatia esinemine
Diabeetilise nefropaatia
progresseerumise vältimine




Tagada adekvaatne veresuhkru kontroll
(HbA1c 7%)
Hoida vererõhk normis (125/75 mmHg), ravis
eelistatult kasutada AKE-inhibiitoreid, A II
retseptor-blokaatoreid
Vähendada valgu tarbimist (0,8 g/kg/24h)
Vähendada proteinuuriat (terapeutiliseks
eesmärgiks on < 1 g/24h)
Diabeetilise nefropaatia
progresserumise vältimine




Düslipideemia korrigeerimine (LDL-kolesterool
< 3,0 mmol/l, elustiil ja ravimid)
Kuseteede infektsioonide ravi (k.a
asümtomaatiline infektsioon)
Aneemia korrigeerimine (Hgb 110 – 120 g/l,
Fe-preparaadid per os, i/v, EPO s/c, i/v)
Lõpetada suitsetamine
Veresuhkru kontroll

-
DCCT (The Diabetes Control and
Complications Trial):
- 1. tüüpi diabeetikud, kellel HbA1c ~ 7,5%,
mikroalbuminuuria tekke risk vähenes 39% ja
proteinuuria 54%, võrreldes haigetega, kellel
HbA1c ~ 9,0%.
UKPDS (United Kingdom Prospectiva
diabetes Study):
- 2. tüüpi diabeetikud. Kui HbA1c ~ 7%, risk
retino- ja nefropaatia tekkeks 25% madalam.
Vererõhu kontroll

AKE-inhibiitorid
- HOPE (Heart Outcome Prevention
Evalution):
Võrreldes platseeboga kõrge
vererõhuga diabeetikutel ramipriil,
vähendas 24% enam nefropaatia tekke
riski. Lisaks renoprotektiivsele toimele
ka kardiovaskulaarne protektsioon.
Vererõhu kontroll

Angitensiin II retseptorblokaatorid
RENAAL (Reduction of Endpoints in
NIDDM with the Angitensin II
Antagonist Losartan Study):
Võrreldes platseeboga vähendas
losartaan kreatiniini 25% ja
lõppstaadiumi neerukahjustust 28%.
Vererõhu kontroll


Kaltsiumkanali antagonistid, eelistatult
mittedihüdropüridiin rühma esindajad
(diltiazem, verapamil)
Beetablokaatorid
Nefroloogi konsultatsioon



Valk uriinis üle 3g
1. tüüpi diabeet – seerumi kreatiniin üle
normi
2. tüüpi diabeet – seerumi kreatiniin
üle 200 ųmol/l
Patsiendi käsitlus


Mikroalbuminuuriata diabeetikutel
regulaarne uriini kontroll 3 – 6 kuu
järel.
Püsiva proteinuuria korral kontrollida
uriinis valku 3 – 4 korda aastas, seerumi
kreatiniini taset 1 kord aastas (kui
kreatiniin normist kõrgem, siis
sagedamini).
Kokkuvõtteks

Diabeetilise nefropaatia preventsioon
on 3 etapiline:
1.
2.
3.
Diabeedi (eriti 2. tüüpi) ennetus
Nefro-, vaso- ja neuropaatia tekkimise
vältimine
Nefropaatia progresseerumise
pidurdamine, vältimaks terminaalse
neerupuudulikkuse teket.
AS Lääne-Tallinna Keskhaigla
Pelgulinna Haigla Sõle 16
Nefroloogi ambulatoorne
vastuvõtt:
E
12.00 – 15.00
T
11.00 – 13.00
14.00 – 18.00
K
12.00 – 15.00
N
14.00 – 18.00
Informatsioon:
666 5344
666 5342
Nefroloogia osakond:
666 5341 arstid, õed
666 5342 arstid, õed
666 5340 osakonna juhataja
Hemodialüüs:
666 5361 hemodialüüsi õed
666 5345 peritoneaaldialüüsi ja
transplantatsiooni õed
666 5341 arstid
666 5342 arstid
TÄNAN TÄHELEPANU EEST!