Pikaajalised haigused. Diabeet ja südametervis

Download Report

Transcript Pikaajalised haigused. Diabeet ja südametervis

Pikaajalised haigused.
Diabeet ja südametervis
VEEVI HÕRAK
Diabeediõde
Võru-Kubija
30.05. 2013
DIABEET
• Diabeet ehk suhkurtõbi on
energiaainevahetushäire, mis on tingitud
kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest
või insuliini toime nõrgenemisest ja
insuliini eritumise puudulikkusest
• Raske krooniline haigus
Diabeet
… haiguste grupp, mida iseloomustab kõrgenenud
veresuhkur (hüperglükeemia), mis on tingitud häiretest
insuliini sekretsioonis ja/või retseptsioonis.
• Krooniline hüperglükeemia põhjustab erinevate organite
kahjustusi ja funktsiooni häireid:
Retinopaatia  pimedus
Nefropaatia  neerupuudulikkus
Neuropaatia  jäsemete amputatsioonid
Ateroskleroos  MIC, insult
Diabeedi ajalugu
•
•
•
•
1500 aastat e.KR.Egiptuses mainitakse
diabeeti
1869.a. avastas Paul Langerhans
pankrease saarekesed
Kõhunäärmeeritise nimetus „insuliin“ on
pärit aastast 1909
1930.aastast hakati täpsemalt uurima
diabeedi eritüüpe
Diabeedi areng
•
•
1960 a.lõpuni oli sukhrutaseme
määramise aluseks uriini analüüs ja
raviks hommikul pikatoimeline insuliin
Veresuhkru mõõtmise vahendite arengu
tulemusena 1980 aastast muutus
patsientide ensekontroll ja lühitoimelise
insuliini lisamine.
Diabeedi tüübid
• 1. tüüpi diabeet
• 2. tüüpi diabeet
• Teised spetsiifilised tüübid (nt. kroonilise
pankreatiidi tagajärjel tekkinud diabeet)
• Rasedusaegne e. gestatsioonidiabeet
WHO, 1999
Diagnoosimine
• Diabeedi sümptomaatika ja veresuhkur ≥ 11,1 mmol/l
• Veresuhkur söömata ≥ 7.0 mmol/l venoosses plasmas
või ≥ 6,0 mmol/l kapillaarveres
• 2 tundi pärast suukaudset glükoosi tolerantsi testi
plasma või kapillaarvere glükoos ≥ 11,1 mmol/l
WHO, 1999
2. tüüpi diabeet
• Kudede resistentsus
insuliini suhtes
• Enamasti
ülekaalulistel ja
vanemas eas
• Ülekaalulised lapsed
• Sageli perekonnas
diabeet
Glükoosi tolerantsuse test (GTT)
• Patsient söömata 12 h
• 75 g glükoosi lahustada 300 ml vees
(või Glucodyn®)
• Juua ära 5 min jooksul
• Veresuhkur mõõta enne ja 2 tundi pärast
glükoosi joomist (mitte glükomeetriga)
Uuringud lisaks veresuhkru
määramisele
 HbA1c (glükosüleeritud hemoglobiin):
referentsväärtus 4,46,4%
(diabeetikul hea kompensatsioon < 7%)
 C-peptiid söömata ja 1 h pärast sööki: norm
0,41,7 nmol/l
Ravi komponendid ja eesmärgid
• Dieet ja füüsiline koormus
ehk elustiili muutus
• Tablettravi
• Insuliinravi
HbA1c
Veresuhkur söömata
Veresuhkur 2 h peale sööki
< 7% (< 6,5%)
3,97,2 mmol/l
< 10 mmol/l
DM2 esmaavastus

elustiili muutus
*  toidu kaloraazi
*  füüsilist koormust
* lõpeta suitsetamine

Veresuhkur hommikul >7 mmol/l
Glükol.Hgb >6,5%


BMI <27 kg/m
BMI >27 kg/m
Sulfanüüluurea
Metformiin


Veresuhkur hommikul >6,5, PP >7,8 mmol/l
Glükol.Hgb >7%

sulfanüüluurea + metformiin
(akarboos)


2 insuliini süsti
1 insuliini süst
* jäta ära tabletid +/*  tableti doosi
•alusta seguinsuliiniga
* pikatoimeline insuliin õhtul
*seguinsuliin õhtul
Toitumine: toitainete jaotus
• Süsivesikud 5055%
• Valgud 1520%
• Rasvad 3035%
Insuliinravi näidustused
 Alati 1. tüüpi diabeet
 Kõhunäärme haigusest, nt.
Näidustused 2. tüüpi diabeedi
Korral:

Kõrge veresuhkur (HbA1c)
kroonilisest pankreatiidist
vaatamata dieet- ja tablettravile,
tingitud diabeet (sageli)
tingituna
•
Insuliini defitsiidist: spontaanne
kehakaalu langus (varasema
dieet- ja tablettravi foonil)
•
Väljendunud
insuliinresistentsusest (suhteline
insuliini defitsiidist)
•
Hüperglükeemiast raske kaasuva
haiguse (infektsioon, müokardi

infarkt, ajuinsult) foonil
Rasedus
Insuliinravi
Annustamine
 Insuliini vajadus normaalse tundlikkuse korral 0,50,7 TÜ/kg
Nt. 70 kg patsiendile 40 TÜ/die
• 50% basaalinsuliin (pikatoimeline insuliin)
• 50% söögiinsuliin e. boolusinsuliin (lühi- või ülilühitoimeline insuliin)
• + vajadusel korrektsiooniinsuliin (lühi- või ülilühitoimeline insuliin)
 Insuliinresistentsuse korral vajadus mitmekordne (kuni 2 TÜ/kg)
(nt. 100 kg kaaluval patsiendil 200 TÜ ööpäevas)
 Insuliini vajadust tõstavad palavik, infektsioon, raske üldseisund,
ketoatsidoos
Insuliinravi
Korrektsiooniinsuliin
 Manustamine
• lisaühikutena koos söögieelse insuliiniga
• eraldi süstetena, nt. enne vahesööke või hilisõhtul
 Ettevaatusabinõud
• Ei maksa manustada sagedamini kui 2,53 tunni järel
(kumulatsiooni oht)
• Hilisõhtul ja öösel insuliini vajadus väiksem ja
patsiendi jälgimine raskem
Hüpoglükeemia
• Veresuhkur < 4 mmol/l, peatada insuliini
infusioon
• Veresuhkur < 3,3 mmol/l, manustada 4050%
glükoosi
•
•
•
•
Kui patsient teadvusel – 25 ml
Kui patsient teadvuseta – 50 ml
Veresuhkru kontroll 20 min pärast
Uuesti 25 ml 50% glükoosi, kuni veresuhkur > 4
mmol/l
• Insuliini infusiooni uuesti alustades liikuda
madalamale algoritmile
Trence DL et al, 2003
Enneta diabeeti!
Hoia kehakaal normi piires!
KMI mitte üle 25!
Liigu päevas vähemalt 3 km!
Ära suitseta!
Ära liialda alkoholiga!
Enneta diabeeti!
Iga lisandunud kg koormab sinu kõhunääret!
Ka sigaret ja liigne alkohol kahjustab sinu
kõhunääret!
Kuna diabeet tekib kõhunäärmega
seonduvalt, siis hoia oma kõhunääret!
Ela tervislikult!
II TÜÜPI DIABEET ON
ENNETATAV!