Veresuhkru regulatsioon

Download Report

Transcript Veresuhkru regulatsioon

Slide 1

Veresuhkrutaseme regulatsioon
Tähelepanu!
Selleks, et presentatsioon korrektselt töötaks, peab Powerpointis
makrode kasutamine lubatud olema.
Seda saab seadistada järgmiselt: Tools > Options > Security > Macro
Security ja valida "medium". Seejärel käivitada presentatsioon uuesti.
Jätkamiseks klikkige hiirega või vajutage tühiku klahvi.


Slide 2

Kui veri voolab läbi pankrease,
hakkavad beetarakud eritama insuliini

beetarakud

X

Maks ja lihasrakud toodavad insuliini
toimel glükogeeni ja glükoositase
normaliseerub

i

Normaalne glükoositase (90mg/100ml)
veri
Glükoositase madal

glükogeen

Glükoositase kõrge
veri
glükoos

Peale sööki glükoositase
tõuseb

Söögipausi ajal glükoositase
langeb, kuna rakud
kasutavad ja salvestavad
glükoosi

glükagoon
alfarakud
Maksas läheb glükagooni toimel
glükogeen üle glükoosiks

Kui veri voolab läbi pankrease,
hakkavad alfarakud eritama
glükagooni

Vähenda glükoositaset

Suurenda glükoositaset

insuliin


Slide 3

Glükagooni produtseeritakse Langerhansi saarekeste α-rakkudes. Selle hormooni toime on kõige tugevam maksas,
rasv- ja eriti lihaskoes jääb see võrdlemisi tagasihoidlikuks. Maksas on glükagoonil tugevasti väljendunud
glükogenolüüsi stimuleeriv toime, mille tagajärjel suureneb glükoosi väljutamine verre. Glükagoon soodustab ka
glükoneogeneesi maksas, eriti aminohapetest lähtuvalt. Samuti elavdab kõnealune hormoon rasvhapete
ainevahetust maksas, mille tulemuseks on ketokehade produktsiooni suurenemine ning nende kontsentratsiooni
tõus veres. Glükagoonil on ka lipolüüsi stimuleeriv toime rasvkoes, kuid selle füsioloogiline tähtsus ei ole enamasti
eriti suur.
Insuliini sünteesivad β-rakud, selle hormooni suhtes on kõige tundlikumad maks, lihas- ja rasvkude, aga ka
hüpotalamuses paiknev nn küllastuskeskus. Insuliini puhul väärib eelkõige märkimist tema vere glükoositaset
alandav toime. See on summaarne efekt, mis saavutatakse insuliini väga laialdase mõju kaudu ainevahetusele.
Esiteks soodustab insuliin glükoosi akumuleerimist maksa, aktiveerides maksarakkudes ensüümi glükokinaasi.
Viimane katalüüsib glükoosi fosforüülimist, fosforüülitud glükoosile on maksaraku membraan raskesti läbitav,
mistõttu ta ei saa enam rakust väljuda. Teiseks aktiveerib insuliin maksas glükogeeni süntaasi, st stimuleerib
glükoosi ladestamist glükogeenina, inhibeerides samas fosforülaasi, mis on üks glükogenolüüsi raja
võtmeensüüme. Kolmandaks, insuliin stimuleerib maksas ja teatud määral ka rasvkoes glükoosi ümbertöötamist
rasvhapeteks. Neljandaks, insuliin stimuleerib glükoosi transporti perifeersete kudede rakkudesse, soodustades
seega glükoosi tarbimist neis nii energeetilisel otstarbel kui ka glükogeeni sünteesimiseks (näiteks lihaskoes). Tõsi
küll, lihasraku läbitavus glükoosile on insuliinist oluliselt sõltuv vaid puhkeolekus. Töötavad lihased on võimelised
ekstratsellulaarset glükoosi edukalt tarbima ka väga madala insuliini kontsentratsiooni korral veres, s.o insuliinist
sõltumatult. Insuliinist sõltumatu on ka närvirakkude ja erütrotsüütide glükoositarbimine, neile on glükoos
teatavasti peaaegu ainus energiaallikas.