Transcript 04.Homoöstaas

IR
 Organismi
võime tagada sisekeskkonna
stabiilsus vaatamata väliskeskkonna
muutustele
 Homöostaasi tagamiseks vajalikke muutusi
elundite ja elundkondade talitluses tehakse
närvisüsteemi ja hormoonide vahendusel
…
 Aluseks
 Signaal
refleksikaar
-> kesknärvisüsteem (signaali
töötlemine) -> vastuvõtvad rakud
 Hormoonid
reguleerivad füsioloogilisi
protsesse kas neid pidurdades või
aktiveerides
 Hormoonid liiguvad vere vahendusel kõikjale
organismis
 Hormoonide kogus väike ja toime aeglasem
kui närvisüsteemil
 Retseptorrakkude
ja meeleelundite kaudu
kontrollitakse protsesse sisekeskkonnas
 Kõrvalekalde
kohta saadud signaalide põhjal
muudetakse elundite ja elundkondade
talitlust nii, et kõrvalekalle väheneks
 Võimendatakse
tekkinud kõrvalekallet
regulatsioonimehhanismide kaudu veelgi



Vere hüübimine
Oksendamine
sünnitamine
Energiavajadus sõltub: vanusest
aktiivsusest
kehamassist
geenidest
16 – 18 a. tütarlaps – 2300 kcal
16 – 18 a. noormees – 3700 kcal
Aktiivne naine – 2350 kcal
Aktiivne mees - 3700 kcal
Keskmise aktiivsusega naine - 2170 kcal
Keskmise aktiivsusega mees - 3000 kcal
Üle 55-aastased – alla 2350 kcal
Südame töö
Hingamine
Seedimine
Eritamine
Aju
Soojus
Orgaaniliste molekulide süntees
Rakkude mitoos, meioos
Esmalt kulutatakse veresuhkur (glükoos)
Glükoos + hapnik  CO2 ja vesi  ATP
energia
Järgnevalt glükogeen (lihastes, maksas)
Ja nüüd alles rasvad
Kui oleme toitunud üle vajaduse,
muudetakse liigsed süsivesikud, lipiidid
kui ka valgud RASVADEKS.
E
(energia) = A (ainevahetus) + K (kasvuks
kasutatav) + M (soojusena eralduv
metaboolne energiakadu) + V (seedimata
toidujäänustes sisalduv energia) + U (uriinis
sisalduvad energiarikkad ained) + T (töö)
 Puhkeolekus: E= A+K+M+V+U
 Aktiivse töö korral: E= A+K+M+V+U+T
Piklikaju saadab signaali rindmiku ja diafragma
lihastele.
Signaaliks on CO2 tõus (mitte 02 langus) ja
pH langemine, sest tekib piimhape.
Ei allu tahtele.
 Kui
kopsud on õhku täis saadavad vastavad
retseptorid signaali piklikajusse ja
peatatakse korraks signaalide saatmine
hingamislihastesse, need lõtvuvad ja toimub
väljahingamine
 Hingamiskeskusest
lähevad signaalid ka
südame tööd kontrollivasse keskusesse –
suureneb südame löögisagedus (gaasivahetus
intensiivistub)
1.Energiahulk väheneb, sest CO seostub hästi
hemoglobiiniga
2.Keskendumise vähenemine
3.Sportlike võimete langus
4.Loote arengu puudulikkus
5.Potentsi langus
6.Pidev köha, bronhiit, sest kopsud on tõrva
täis, ja hingetoru ripsepiteel on kadunud
7.Kopsuvähk
8.Ateroskleroos, sest kiirendab kolesterooli
ladestumist veresoonte seintele.
9.Vererõhu tõus
10.Trombid, insult, infarkt jne
Suitsetamine on eestlaste enneaegse surma
peamine põhjus!
4-osaline süda ja veresooned:
Arterid – südamest
Veenid – südamesse (klapid)
Kapillaarid – neis toimub gaasi ja ainevahetus
Ülemine
õõnesveen
Aort
Kopsuarter
Pärgarteri ummistuse tagajärg on
infarkt
Pärgarter
Südame tööd kiirendab:
1. Adrenaliin (hormoon- vastuseks stressile,
erutusele, emotsioonile) valmistab ette
tegevuseks
2.Jäsemete liigutamine (lihastes ja
kõõlustes pingeretseptorid annavad
hingamiskeskusele teada, et varsti….)
3. CO2 tõus
4. Vererõhk – kui kõrge siis pidurdatakse
löögisagedust
 Suitsetamine
 Kolesterool
 Rasvumine
 Treening
 Uni
 Stress
Glükoosi hulk veres on 80-90 mg/100 mls.(3,9-6,0 mmol/liitris)
Veri viib glükoosi iga rakuni,
mitokondritesse
Glükoosi tuleb verre:
1.Süsivesikute (tärklise) seedimisest
2.Glükogeeni lõhustamisest (maksas,
lihastes)
3.Glükoosi sünteesist aminohapetest,
rasvadest, püruvaadist ja laktaadist
*Kui glükoosi tase tõuseb,
- vallandub kõhunäärmest insuliin, mis
laseb glükoosi läbi membraani rakku
- Insuliin aktiveerib ensüümid mis muudavad
üleliigse glükoosi glükogeeniks või suurendavad
valkude ja rasvade sünteesi
*Kui glükoosi tase langeb, vallandub glükagoon,
mis lagundab glükogeeni glükoosiks.
Insuliin ja glükagoon on ensüümid.
glükoos
glükogeen
insuliin
glükogeen
glükoos
glükagoon
Glükoos ja glükogeen on süsivesikud.
… insuliini puudulikkus.
Miks on inimene nõrk, kõhnunud?, sest
keharakud ei saa kasutada glükoosi ja
lagundatakse valke ja rasvu.
Kaasasündinud (pärilik) või päriliku
eelsoodumusega.
Millest peaks hoiduma?
1.
2.
3.
4.
5.
Veresuhkru reguleerija. Glükogeeni varud
Aminohapete sisalduse kontroll (päevane
vajadus 40 – 60 g). Varusid organismis pole
Jäägid lagundatakse maksas
Hormoonide lagundamine.(toime peab kestma
vaid teatud aja)
Kahjulike ainete lagundamine.( toidulisandid,
alkohol)
Vanade punaliblede lagundamine.
6. Vitamiinide varu säilitamine. A ja B vitam.
7. Sapi tootmine.
8. Rasvade sisalduse kontroll.
9. Kolesterooli süntees
normaalne
tsirroos
Tsirroos on
maksa-põletik,
mis tekib
alkoholi
liigtarbimisel.
Keskmine inimene (65 kg) sisaldab 40 kg vett.
Enamus sellest on rakusisene.
Rakuväline on 9 – 10 liitrit
Vereplasma 2-3 liitrit
ÖÖPÄEVAS siseneb: 2/3 joogina (1,4 l)
1/3 toiduga (0,7 l)
metaboolne (0,2 l) .
väljub: uriiniga
- 1400 ml
naha kaudu - 450 ml
kopsudest - 350 ml
fekaalidega - 100 ml
URIINIGA (tekib 1ml/min)
eralduvad:
*liigne vesi
*jääkained (NH4,,Na, K, Cl)
Keharakkudest jääkainete
eraldamine on
ERITAMINE.
päsmake
arter
veen
Kapillaaridest liigub peaaegu kogu (va valgud
ja vererakud) vereplasma neerutorukesse
(rõhkude erinevus) ja tekib esmasuriin.
Vajalikud ained (glükoos, aminohapped, Na, K,
Cl, jne) liiguvad tagasi verre.
Kahjulikud ained jäävad koos veega
neerutorukesse ja väljuvad uriiniga.
Kui vere soolsus (vere
osmoodne
konsentratsioon) tõuseb:
1. stimuleerib janukeskust
ning
esmasuriinist imendub
rohkem vett tagasi verre.
2. Stimuleerib ajus asuvat
käbikeha sünteesima
antidiureetilist hormooni
 Kui
organismis on vett liiga palju:
 muutub veri lahjemaks,
 retseptorid tunnevad selle ära
 ja vähendavad antidiureetilist hormooni

seega imatakse vähem vett tagasi ja uriini hulk
suureneb
Oleme kohastunud soojas kliimas
elamiseks:
*Väike rasvakiht
*Karvkatte puudumine
*Higinäärmed kogu keha nahas.
*Normaalne kehatemperatuur on 37°
valk
soojus
Millised rohkem? Töötavad lihased.
Me ei vaja lisaenergiat sooja hoidmiseks,
kui välistemperatuur on 25 – 30o C.
Soojuse kogus sõltub ainevahetuse tasemest
Soojuse kogus suureneb füüsilise töö puhul
ja adrenaliini toimel
HÜPOTAALAMUS e. ajuripats “mõõdab” vere
temperatuuri ja vallandab kas
külmavärinad või higistamise.
Nahas paiknevad termoretseptorid annavad
infot väliskeskkonna temperatuuri kohata.
See info jõuab tahtelist tegevust
kontrollivasse piirkonda ja võtame vastu
otsuse
 Soojust

võib saada või kaotada neljal viisil:
Soojusjuhtivuse teel


Soojusülekanne ühelt kehalt teisele
Erinevatel materjalidel on erinev soojusjuhtivus (õhk
halb, vesi hea)
Konvektsioon
soojuse juhtimine õhu või vee vooludega

Riided tekitavad naha lähedale liikumatu õhu kihi
 Aurustumine
Vee aurustumisel neeldub suur hulk soojust ja
seega on jahutav toime kehale
 Soojuskiirgus

Soojuskadu infrapunase kiirguse näol n äiteks
katmata kehaosadelt
 Ülemine
kriitiline temperatuur- vereringe
intensiivistumine nahas ja higistamine ei
suuda enam tagada organismi normaalset
temperatuuri
 Kui
temperatuur on 42-44° C siis on see
inimese ülemine letaalne t°


Ensüümide töö häiritud
Rakud kahjustuvad pöördumatult
 Alumine
kriitiline temperatuur- organism ei
suuda enam püsivat temperatuuri hoida


Sooja ei toodeta
Ainevahetus peatub ja saabub surm
 Kutsuvad

esile pürogeenid
Viirused, bakterid, vigastatud rakkudest pärit
valgud
 Väljast
kehasse sattunud pürogeenid
moodustavad sisetekkelised pürogeenid ja
need nihutavad peaajus paikneva
termoregulatsioonikeskuse talitluse
kõrgemale nivoole. (siis arvab keha, et t on
langenud ja hakkab soojust säilitama, tekib külmatunne,
värin; samal ajal tugevdab termoregulatsioonikeskus
oksüdatsiooniprotsesse ja tekib soojust ja seega palavik)
 Pidev
kokkupuude haigusttekitavate
mikroorganismidega (viirused,
bakterid,seeni)
 Oragnism tuleb nendega toime tänu
kaasasündinud või omandatud
kaitsemehhanismidele
 Kaitse
katete poolt
Nahk
 Ripsepiteel
 Membraan
 eritised

 Immuunsüsteem
Fagotsüüdid
 Mikroobidevastased
valgud
 Mittespetsiifiline
immuunreaktsioon

 Reageerib
aeglaselt kindlatele patogeenidele

Reaktsioon läbi antikehade
Rakuline immuunsus – tapjarakud

Lisaks eraldi esitlus: immuunsüsteem

Neuron = närvirakk (dendriit – lühem, võtab
vastu; neuriit - pikem )
Sünaps – koht, kus ühe neuroni neuriit puutub
kokku teise neuroni dendriidiga.
Sünapsis on mediaatorid, mis vahendavad
impulsi liikumist.
Sünapsid töötlevad signaale: võimendavad,
väldivad, suunavad.
 Koguda
informatsiooni
 Kordineerida informatsiooni

Otsus tugineb sageli mälule, kogemustele
 Anda
informatsiooni edasi efektoritele
 Võimaldavad
signaalil liikuda neuronite vahel
 Kindlustavad impulsi liikumise vaid ühes
suunas
 Võimaldavad neuronil kas erutuda või
pidurduda
 Võimendavad signaale
 Väldivad ülestimulatsiooni (ei kanna impulssi
edasi kui see on liiga tugev)
 Filtreerivad
madala tasemega ärritusi
 Töötlevad informatsiooni sünapsite
summatsiooni teel
 On modifitseeritavad ja moodustavad seega
mälu füsioloogilise aluse
Sünaps
Neuronite vaheline ühendus, mis
võimaldab närviimpulsi üleminekut
ühelt neuronilt teisele.
Mõnel neuronil võib olla üle 10 000
sünapsi st, et samapalju on
vastuvõtvaid rakke tema ümber.
Igas sünapsis saab impulss liikuda
vaid ühes suunas.
sünaps
Sünaptiline summatsioon
Närvirakku saabub samaaegselt mitu erutussignaali
(närviimpulssi) – signaal kantaks edasi kesknärvisüsteemi.
Postsünaptiline pidurdus
Erutavad ja pidurdavad signaalid tasakaalustavad teineteist –
signaali kesknärvisüsteemi edasi ei kanta.
• Valuvaigistid ja rahustid pidurdavad närviülekannet.
• Alkohol ja nikotiin ergutavad närviülekannet.
Miks tekib narkootikumide tarvitamisel sõltuvus?
Ajus on miljardeid sünapse.
Ajumaht on 1013 - 1015 baiti.
Mida rohkem signaale ajus liigub, seda rohkem
sünapse tekib, s. t. aju kasvatab end töö
käigus ise.
Valuvaigistid, rahustid, kofeiin, nikotiin,
morfium, kokaiin, heroiin, marihuaana
toimivad kui mediaatorid.
 Aju
salvestab vaid vähese osa sinna saabunud
informatsioonist
 Unustame samuti suure hulga juba
salvestunud infot
 Selektiivne meeldejätmine ja unustamine on
kaitse informatsiooni liia eest
 LÜHIMÄLU

Unustatakse kiiresti
 Sensoorne
mälu
(kestus alla 1 s)
 Primaarne mälu
(kestus sekundid)
 PÜSIMÄLU
harjutamise teel
ja püsib kaua
Sekundaarne
mälu (kestus min.aastad)
Tertsiaarne mälu
(püsiv)
 Ülekanne


lühimälust püsimällu
Sensoorsete andmete sõnaline kodeerimine
Mitteverbaalne (teatakse vähe)
Õpikust peaks juurde lugema
Iseseisva töö küsimused TREENINGU
FÜSIOLOOGIA
 Lk.130-134 vana raamat (lk.90-95 uus raamat)
 Lihaste liigutamiseks on vajalik ATP. Millised
kolm ATP allikat on lihasel.
 Mida nimetatakse energeetiliseks pidevuseks.
 Millised on energiaallikad füüsilisel pingutusel?
(3)
 Millised muutused toimuvad lühiajalisel füüsilisel
pingutusel (5) ja milline on organismi vastus ?
 Pingutusest taastumine. Millised etapid on
pingutusest taastumisel (3). Ka väikselt trükitud
lk.133
 Millised muutused tekivad pikaajalise treeningu
tagajärjel.

Lihastel on 3 ATP allikat:
1.
ATP varu, mis on lihastes (3 sekundiks)
2.
ATP, mis tekib glükolüüsi käigus (60 sek)
3.
ATP, mis sünteesitakse aeroobsel
hingamisel
1.
2.
3.
4.
5.
Südame töö kiireneb, sest…
Hingamine intensiivistub, sest …
Vereringe nahas intensiivistub, sest …
Higistamine intensiivistub, sest …
Glükogeen laguneb, sest …
1.
2.
3.
4.
5.
Südamelihas suureneb, veresooned
tugevnevad.
Kopsumaht suureneb
Lihased suurenevad, nende toonus
suureneb
Mitokondrite arv lihastes suureneb
Verekapillaaride arv lihastes suureneb