Transcript koolituspäev i - Eesti Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Ühing

KOOSTÖÖ ÜLESEHITAMINE
KEERULISTES
KLIENDISUHETES
 Külli Mäe MA
 Eesti Psühhosostsiaalse Rehabilitatsiooni Ühing
 2013
Koolituse eesmärk
 anda ülevaade toimiva koostöösuhte loomise võimalustest
kliendiga ja
 tutvustada asjakohaseid tehnikaid.
Psühhosotsiaalse sekkumise
põhialused ja kliendi
taastumisprotsessi tugisambad
Teemad
 1.
Põhialused
 2.
Isiklik- professionaalne abi
 3.
„Normaalselt käitumine“ kui elukutse
 4.
Väärtustatud suhe
 5.
Sotsiaalne kaasatus
Põhialused I
Seos sotsiaaltöö tasanditega
 Suhe
 Ülesanne/ tegevus
 Aeg
Põhialused II
Kliendi vaatenurk
 Tööleht: Soovitused kutselistele aitajatele
 Allikas: EPRÜ taastujate nõukoda
Põhialused III
Koostöösuhte põhielemendid
 Ehtne vastastikune usaldus
 Võrdsus ja avatus
 Jõuvaba dialoog ( arusaadavus, teabe tõepärasus, ausad
kavatsused, siiras suhtumine).
Isiklik –professionaalne abi I
Kutselise (aitaja) vaatenurk
 Milliseid tegevusi teeb kutseline aitaja?
 Mõttekaart
Isiklik –professionaalne abi II
Grupitööde kokkuvõtted :
Millised järgnevatest tegevustest olid esindatud/ ülekaalus
 Juhtimine
 Juhendamine
 Abistamine
Isiklik –professionaalne abi III
seotud põhimõisted
Psühhosotsiaalne rehabilitatsioon (PSR)
 … on protsess, mille puhul on kasutusele võetud jõustavad
meetmed,
 mis aitavad psühhosotsiaalse erivajadusega inimesel
optimeerida tema elukvaliteeti ja tõsta eneseusku,
 et ta saaks tegutseda erinevates vabalt valitud keskkondades
( eluase, töö jne) selliselt,
 et see pakuks rahuldust nii isiklikult kui ka sotsiaalselt.
( Wilken ja Hollander 2005, 19)
Isiklik –professionaalne abi IV:
seotud põhimõisted
Taastumine
 … on sügavalt isiklik ainulaadne protsess, mille käigus
inimene muudab oma hoiakuid, väärtusi, tundeid,
eesmärke, oskusi või rolle.
 See on viis elada rahuldustpakkuvalt. Lootusrikkalt ja omalt
poolt panustades isegi siis, kui haigus seab piiranguid.
 Taastumine tähendab oma elule uue tähenduse ja eesmärgi
andmist, saades üle psüühikahäire laastavatest
tagajärgedest (Kole 2011,8).
 Vaata lisaks:
 http://www.epry.ee/assets/Uploads/43590HeaPraktikaKogumik210x250FINAL.PDF
„Normaalselt käitumine“
kui elukutse I
Mõttemapp:
 Kes on kutseline aitaja?
 Millised on tema väärtused, hoiakud, oskused ja
teadmised?
 Harjutus rollikaart:
https://www.karjaarinou.ee/front/et_EE/
„Normaalselt käitumine“
kui elukutse II
ARUTELU:
 Normaliseerimine
 Eluloo restaureerimine vs haigusloo restaureerimine
 Klient - kutseline aitaja- kliendi sotsiaalne võrgustik
Väärtustatud suhe I
 Tähendus
 Moraalne ( stigma) ja praktiline aspekt
 Võrdväärsus
 Eeskuju
 Väärtushinnangud
 Norm, kultuurikontekst
Väärtustatud suhe II
 Normaalsuse aspekti toomine enda ja kliendi vahelisse
suhtesse on kutselise ülesandeks.
Sotsiaalne kaasatus I
 „Kaasaegses kodanikuühiskonnas tuleb kogukonnad uuesti
ellu äratada, et soodustada sellega sotsiaalsete võrgustike
teket, kus inimesed saaksid töötada ja üksteist toetada. See
on kooskõlas võimestamise ja kogukonna arendamise
ideega.“ (Wilken 2013,10)
Sotsiaalne kaasatus II
Kolm aspekti:
 Olla teistega võrdne liige kogukonnas ja ühiskonnas
 Olla tunnustatud sellisena, nagu inimene on ja mida ta teha
suudab
 Olla võrdsena kaasatud * tegevustesse ja otsustamisse.
Sotsiaalne kaasatus III
 Kaasatus tähendab rohkemat kui osalemine: selle all
mõistetakse aktiivset osalemist argitegevustes ja sotsiaalses
elus; nt inimene elab toetatud elamise teenusel, kuid teatud
määral või vahetevahel osaleb kindlates sotsiaalse elu
tegevustes väljaspool teenust. Seega mõnikord esineb
olukordi, kus inimene küll osaleb, kuid ei ole kaasatud
sotsiaalsesse ellu laiemalt. (Lepik,L et al 2013)
VAHEKOKKUVÕTE
 Mida õppimisime või kordasime?
 Meelde jäänud olulised märksõnad on:
…
Individuaalne juhendamine ja
abistamine:
võimalused, mis põhinevad kliendi
hinnatud vajadustel
Teemad
 1. Kolm peamist põhimõtet: hoidmine, kohtlemine ja
objekti esitlemine
 2. Dialoogi ja tegevuse keskkond
Hoidmine, kohtlemine ja
objekti esitlemine I
 Hoidmise keskkond
 Kohtlemine /tegutsemine
 Objekti esitlemine
 Winnicott. Basic Principes: holding, handling, objekt
presenting.
Näide: Kogemuslugu.
Dialoogi ja tegevuse
keskkond I
 Suhte-tegevuse-ja aja-dimensioon
Dialoogi ja tegevuse
keskkond II
 Dialoogi ja tegevuse keskkonna LOOMINE:
 Sobivus
 Emotsionaalsus
 Kognitiivsus
 Sobiv füüsiline keskkond
Dialoogi ja tegevuse
keskkond III
 Klient
 Kutseline:
 Hoidmine, kohtlemine, objekti esitlemine
 Roll, nõustamisstiil, strateegia
 Olulised inimesed kliendi võrgustikust
 Joonis: Dialoog ja tegevus kolmikus
Koostöösuhte teadlik
metoodiline ülesehitamine
Suhte süstemaatiline
ülesehitamine I
 Tutvumine ja orientatsioon
 Määratlemine
 Eesmärgistamine
 Planeerimine
 Rakendamine
 Hindamine
Suhte süstemaatiline
ülesehitamine II
Tutvus, orientatsioon, määratlemine
 Kuidas klient soovib abi vastu võtta
 Suhtluspiirangud , millega peaks arvestama
LISAKS ON OLULINE:
 Kliendi väärtushinnangud
 tegevused ja huvialad
 Täidetavad sotsiaalsed rollid
CARe metoodika tööriist: „ Suhtlemise ja suhte profiil“
Suhte süstemaatiline
ülesehitamine III
Eesmärgistamine
Eesmärk oleneb kahe esimese faasi tulemustest ja
seda korrigeeritakse suhte arenedes
 Näide: Ma püüdlen proua Petersoniga avatud dialoogi
saavutamise poole.
Suhte süstemaatiline
ülesehitamine IV
Planeerimine
Selles faasis töötatakse välja plaan, mis võib sisaldada:
 ELEMENTE, MIS ON TÄHTSAD SOBIVA DIALOOGI KK
LOOMISEKS ( sh vestlusteemad, terapeutilised
sekkumised, vahemaa, tempo jne).
 STIIL
 ROLL
 SUHTLUSSTRATEEGIA
Suhte süstemaatiline
ülesehitamine V
Näide:
 Dialoogi kk: Jutuajamised ei liiga lühikesed ega ka pikad.
Alustada peale üksteisega harjumise aega. Mitte
kasutada abstraktset kõneviisi. Dialoogi hoiak teda
toetav (kõrvalolek), näita lugupidamist tema vanuse
suhtes, alusta motiveerivaid teemasid nagu lapselapsed
või ristpistes tikkimine, hoidu teemadest nagu haiglad ja
ussid.
 Stiil: osavõttev
 Roll: inimene, kes jagab temaga elamist
 Strateegiad: kaasav, informeeriv. Kui on jõutud piisava
usalduseni , siis jätka toetamise ja avatud dialoogiga
Vahekokkuvõte
Psüühika omapärast tulenevate
erivajaduste mõistmine ja
nendega arvestamine.
Lisaks suhte loomisel, mis põhineb vastastikusel usaldusel,
vajab korralik suhtlus:
 Teadmisi psüühikahäiretest põhjustatud
kommunikatsioonipiirangutest
 Teadmisi stressiga seotud faktoritest
 Teadmisi sellest, mil viisil klient soovib, et talle lähenetakse ja
teada koheldakse
Kasuta info organiseerimiseks CARe Suhtlemise ja suhte
profiili
Kognitiivsed probleemid I
Millised võivad kognitiivsed probleemid olla?
 Keskendumisraskused
 Informatsiooni eristamise raskused
 Ebapiisav mõtlemisvõime
 Ebapiisav paindlikkus (näiteks vestlustes)
 Tajumisprobleemid ( näiteks kuulmise või nägemisega
seotud)
 Mäluprobleemid, eriti juba salvestatud teabe leidmine
 Mõtlemisprobleemid (liiga aeglane, liiga kiire, segadust
tekitavad mõtted.
Kognitiivsed probleemid II
Kuidas piirangutega arvestada?
 Jäta ruumi, et teine inimene saaks määrata tempo ja
tavapäraste pauside tegemise eesmärgi
 Küsi ainult ühte asja korraga või tööta ainult ühe
eesmärgi nimel korraga
 Katsu hoiduda väliste faktorite segamisest
 Kasuta mälu abivahendeid, nagu märkmik, päevik,
juhend, kaart seinal.
 Näita ette
 … jätkub
Jätkub …
 Ära kasuta võõrsõnu ja metafoore
 Muuda teadlikult teemat avatud küsimustelt suletutele ja
vastupidi
 Esita avatud küsimusi, kui midagi on tõesti vaja sügavuti
käsitleda või on vaja vestlust jätkata. Pea meeles, et
paljudel klientidel on probleeme avatud küsimustega
toimetulekul
 Ära eelda, et teine inimene näeb või tunneb emotsioonisee tuleb välja öelda.
Jätkub …
 NB! Aja dimensioon. Vestlus 30-45 min on pigem pikk
kui lühike; 10 min reegel!
CARe metoodika soovitused:
 Ürita ennast asetada kliendi olukorda, eriti, mis puutub
olulistesse suhtluspiirangutesse
 Ära aja suhtlusprobleemi intellektipuudega segamini
 Püüdle väärtustatud suhtlemise poole kahe inimese
vahel, kes annavad endast parima, et teineteist hästi
mõista
 Võimalda kliendil endal mõtteid sõnastada. Anna talle
vajalik aeg. Ära võta temalt kohustusi üle. Ära räägi nagu
klienti polekski seal.
 Ära sunni klienti vestlusteks, mida ta ei taha või ei suuda
Loe täiendavalt
 Suhtlemispsühholoogia algtõed
 - Psühholoogia õpik
 -Krips …
Loe täiendavalt:
 Tegevusjuhendaja käsiraamat:
 Psüühikahäired lk 43-56
 https://intra.tai.ee/images/prints/documents/130156046355_T
egevusjuhendaja_kasiraamat_est.pdf
Allikad
 Kole,M.(2011). Taastumisele suunatud hoolekanne-muutus
seestpoolt. DUO tugigruppide edulood. Eesti
Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Ühing, lk8.
 Lepik,L et al .(3013). Teadus-arendustegevuse projekt
„Kogukonnatoetus erivajadustega inimestele“. Sotsiaaltöö 5,
42-43.
 Wilken,J.P.(2013).Sotsiaaltöötaja kodanikuühiskonnas.
Sotsiaaltöö 3,9-10.
 Wilken,J.P., Hollander,D.2005. Rehabilitation and Recovery A
comprehensive approach. SWP Publishers, Amsterdam.
 CARe metoodika töövihik 2013 . Eesti Psühhosostsiaalse
Rehabilitatsiooni Ühing.
 Soovitused koolitusteks:
 CARe: TLÜ / EPRÜ
 Suhtlemistreening
 VERGE koolitus , Airiin
 Taastumiskursus kliendid/ pered+ personali praktiline
väljaõpe.