Slide 1

Ratsutamisteraapia

Tartu 2010

Mõisted:


Ratsutamisteraapia – Ratsutamisteraapia on
teraapiavorm, mis sobib täiendama või
asendama füsio-, tegevus-, kõne- või
psühhoteraapiat. Sõna-sõnalt on see ravi
hobuse (ja ratsutamise) abil.



Ratsutamisterapeut – isik, kellel on
põhihariduse kõrval (arst, füsioterapeut,
psühholoog, sotsiaaltöötaja, tegevusterapeut,
logopeed) ratsutamisteraapia alased teadmised
ja oskused.



Erivajadustega inimeste ratsutamise
instruktor – isik, kes õpetab erivajadustega
inimestele ratsutamist kui sporti.

Fakte ratsutamisteraapiast:







Eestis järjest enam populaarsust võitev
ratsutamisteraapia on Euroopas ja Ameerikas
aastakümneid edukalt kasutusel olnud.
Ülemaailmset tähelepanu on ratsutamisele kui
rehabilitatsioonile suunatud juba aastast 1952.
2005. a lõpetasid ratsutamisteraapia ühe-aastase
kursuse esimesed Eestis koolitatud 14 spetsialisti
(6 ratsutamisterapeuti ja 8 erivajadustega inimeste
ratsutamise instruktorit).
2006. a lõpetas sama kursuse 21 inimest, kellest
11 said ratsutamisterapeudi ja 10 erivajadustega
inimeste ratsutamise instruktori diplomi.









Diplomeeritud spetsialiste ühendab 2006. a.
alguses loodud Eesti Ratsutamisteraapia Selts
ehk ERS, mille põhieesmärgiks on edendada
ratsutamisteraapiat Eestis ning aidata abivajajail
leida tee ratsutamisteraapia juurde.
Eesti Ratsutamisteraapia Seltsi 17-st liikmest on
hetkel 14 tegutsevad liikmed.
13.09.2009 – toimus Kukrumäel (Harjumaal) Eesti
esimene erivajadustega inimeste
ratsutamisvõistlus.
31.07.2010 – toimus Luunjas (Tartumaal) teine
erivajadustega inimesta ratsutamisvõistlus.

Ratsutamisteraapia eesmärk:






Ratsutamisteraapias taotletakse hobuse
kaasamisega raviprotseduuri kliendi
tervistumist või elukvaliteedi tõusu.
Teraapia eesmärgiks on parandada inimese
hakkama saamist igapäevatoimingutega.
Ratsutamisteraapia ülesandeks on panna klient
reageerima hobuse kolme-dimensioonilisele
liikumisele, mille käigus edastatakse hobuse
seljas istuvale kliendile minutis 90-120
sümmeetrilist ja rütmilist liikumisimpulssi.







On tõestatud, et kui ratsutaja kehaasend on
liikuva hobuse seljas korrektne, siis põhjustab
hobuse liikumine ratsutajas inimese kõnniga
sarnase liikumise.
Seetõttu on ratsutamisteraapia leidnud laialdast
kasutust motoorsete probleemidega inimeste
puhul, kellel on kas kaasasündinud või siis
traumade ja haiguste tagajärjel tekkinud
liikumispuue.
Kliendi lihastele avaldab lõõgastavat mõju ka
hobuse kehatemperatuur, mis on 1.5 kraadi
inimese omast kõrgem.

Ratsutamisteraapiast tulenev
kasu:
Uuringutes on leitud, et ratsutamisteraapia avaldab positiivset
mõju nii kliendi kehalisele kui ka psüühilisele seisundile.
Kehalisel tasandil parandab ratsutamisteraapia:
 Üldist füüsilist võimekust, tasakaalu, koordinatsiooni,
soodustab head rühti ehk keha hoiakut.
 Lõdvestab spastilisi lihaseid ja normaliseerib lihastoonust.
 Arendab käelist tegevust, vähendab ja hoiab ära
kontraktuuride teket suurendades liigutuste ulatust.
 Ergutab organismi ainevahetust ja vereringet.
 Toimub üldine lihasjõu kasv. Lisaks tugevdatakse hobuse
liikumisega hingamislihaseid ja põiepidamatuse puhul
vaagnapõhja lihaseid.

Psühholoogilisel tasandil aitab ratsutamisteraapia:
 Kohaneda puudega.
 Annab võimaluse eneseületuseks ning toetab positiivse
mina-käsitluse kujunemist.
 Suurendab enesekindlust ja –usaldust hirmude
ületamisega.
 Tõstab motivatsiooni.
 Arendab ruumi orientatsiooni, suuna tunnetust, visuaalset
teravust ja võimet eraldada kujundeid taustast.
 Parandab aru saamist ja mälu ning sotsiaalset suhtlemist
inimeste vahel.
 Lisaks õpetatakse hobusega ümberkäimise oskuseid ning
tekib kontakt inimese ja looma vahel (sõprus).

Ratsutamisteraapial on lisaks kliendi kehalise ja
psüühilise seisundi mõjutamisele ka kasvatuslikud
eesmärgid:
 Paraneb keskendumine, enesevalitsemine, reeglite
ja juhendite järgimine.
 Nimetusest hoolimata ei tähenda
ratsutamisteraapia ainult ratsutamist, sama oluline
on looma eest hoolitsemine, temaga suhtlemine.
 Teraapia eesmärkide saavutamiseks kasutatakse
edukalt ka tallitöid, mis arendavad inimese
kohusetunnet ning vastutus- ja otsustusvõimet.
 Teraapia saab tegelikult alguse hetkest, mil klient
talli uksest sisse astub.

Ratsutamisteraapia sobib:
… laiale vanuserühmale (2-76 a.) ning erinevate




haiguste ja seisundite korral.
Tserebraalparalüüs (PCI), sclerosis multiplex,
nägemis- ja kuulmispuuded, autism, Downi
sündroom, õppimis- ja käitumishäired ning
suhtlusraskused ja depressioon on vaid mõned
näited paljudest, mille puhul ratsutamisteraapia
on andnud häid tulemusi.
Ratsutamisteraapia sobivus on individuaalne ja
sõltub eelkõige kliendi huvist hobusega
tegeleda.

Ratsutamisteraapia teenus:




Ratsutamisteraapiat viivad läbi ratsutamisterapeut
ja teraapiahobune. Teraapias kasutatakse
vastava koolituse saanud hea liikumisega
hobuseid, kes on loomult rahulikud, sõbralikud ja
koostöövalmid. Oluline on hobuse sobivus kliendi
erivajadustega.
Teraapia peab toimuma turvalises keskkonnas,
vajadusel kaasatakse selle tagamiseks
teraapiasse ratsutamisterapeudi assistent ja
abilised hobuse juhtimiseks ja kliendi
abistamiseks.







Nõutav on kasutada abi- ja turvavahendeid (nt
plattvorm, teraapiavöö ja kiiver), et tagada kliendi
ohutus kogu teraapia vältel.
Ratsutamisteraapia seansid viiakse läbi kas
siseruumis (maneežis) või sobivate
ilmastikutingimuste korral õues, kuid tuleb valida
koht, millega hobune on harjunud ning mis on
ümbritsetud turvalise piirdetara või suletavate
väravatega. Väljakut kattev pinnas peab olema
hobuse jalgadele tervislik.
Ratsutamisteraapia seansi pikkuse määrab
lähtudes kliendi vajadustest, võimetest ja
tervislikust seisundist ratsutamisterapeut.

Video:


http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=107548

Vaadata alates 35:41 – 29:11

Rohkem infot:
www.ratsutamisteraapia.ee


Tänan tähelepanu eest!


Slide 2

Ratsutamisteraapia

Tartu 2010

Mõisted:


Ratsutamisteraapia – Ratsutamisteraapia on
teraapiavorm, mis sobib täiendama või
asendama füsio-, tegevus-, kõne- või
psühhoteraapiat. Sõna-sõnalt on see ravi
hobuse (ja ratsutamise) abil.



Ratsutamisterapeut – isik, kellel on
põhihariduse kõrval (arst, füsioterapeut,
psühholoog, sotsiaaltöötaja, tegevusterapeut,
logopeed) ratsutamisteraapia alased teadmised
ja oskused.



Erivajadustega inimeste ratsutamise
instruktor – isik, kes õpetab erivajadustega
inimestele ratsutamist kui sporti.

Fakte ratsutamisteraapiast:







Eestis järjest enam populaarsust võitev
ratsutamisteraapia on Euroopas ja Ameerikas
aastakümneid edukalt kasutusel olnud.
Ülemaailmset tähelepanu on ratsutamisele kui
rehabilitatsioonile suunatud juba aastast 1952.
2005. a lõpetasid ratsutamisteraapia ühe-aastase
kursuse esimesed Eestis koolitatud 14 spetsialisti
(6 ratsutamisterapeuti ja 8 erivajadustega inimeste
ratsutamise instruktorit).
2006. a lõpetas sama kursuse 21 inimest, kellest
11 said ratsutamisterapeudi ja 10 erivajadustega
inimeste ratsutamise instruktori diplomi.









Diplomeeritud spetsialiste ühendab 2006. a.
alguses loodud Eesti Ratsutamisteraapia Selts
ehk ERS, mille põhieesmärgiks on edendada
ratsutamisteraapiat Eestis ning aidata abivajajail
leida tee ratsutamisteraapia juurde.
Eesti Ratsutamisteraapia Seltsi 17-st liikmest on
hetkel 14 tegutsevad liikmed.
13.09.2009 – toimus Kukrumäel (Harjumaal) Eesti
esimene erivajadustega inimeste
ratsutamisvõistlus.
31.07.2010 – toimus Luunjas (Tartumaal) teine
erivajadustega inimesta ratsutamisvõistlus.

Ratsutamisteraapia eesmärk:






Ratsutamisteraapias taotletakse hobuse
kaasamisega raviprotseduuri kliendi
tervistumist või elukvaliteedi tõusu.
Teraapia eesmärgiks on parandada inimese
hakkama saamist igapäevatoimingutega.
Ratsutamisteraapia ülesandeks on panna klient
reageerima hobuse kolme-dimensioonilisele
liikumisele, mille käigus edastatakse hobuse
seljas istuvale kliendile minutis 90-120
sümmeetrilist ja rütmilist liikumisimpulssi.







On tõestatud, et kui ratsutaja kehaasend on
liikuva hobuse seljas korrektne, siis põhjustab
hobuse liikumine ratsutajas inimese kõnniga
sarnase liikumise.
Seetõttu on ratsutamisteraapia leidnud laialdast
kasutust motoorsete probleemidega inimeste
puhul, kellel on kas kaasasündinud või siis
traumade ja haiguste tagajärjel tekkinud
liikumispuue.
Kliendi lihastele avaldab lõõgastavat mõju ka
hobuse kehatemperatuur, mis on 1.5 kraadi
inimese omast kõrgem.

Ratsutamisteraapiast tulenev
kasu:
Uuringutes on leitud, et ratsutamisteraapia avaldab positiivset
mõju nii kliendi kehalisele kui ka psüühilisele seisundile.
Kehalisel tasandil parandab ratsutamisteraapia:
 Üldist füüsilist võimekust, tasakaalu, koordinatsiooni,
soodustab head rühti ehk keha hoiakut.
 Lõdvestab spastilisi lihaseid ja normaliseerib lihastoonust.
 Arendab käelist tegevust, vähendab ja hoiab ära
kontraktuuride teket suurendades liigutuste ulatust.
 Ergutab organismi ainevahetust ja vereringet.
 Toimub üldine lihasjõu kasv. Lisaks tugevdatakse hobuse
liikumisega hingamislihaseid ja põiepidamatuse puhul
vaagnapõhja lihaseid.

Psühholoogilisel tasandil aitab ratsutamisteraapia:
 Kohaneda puudega.
 Annab võimaluse eneseületuseks ning toetab positiivse
mina-käsitluse kujunemist.
 Suurendab enesekindlust ja –usaldust hirmude
ületamisega.
 Tõstab motivatsiooni.
 Arendab ruumi orientatsiooni, suuna tunnetust, visuaalset
teravust ja võimet eraldada kujundeid taustast.
 Parandab aru saamist ja mälu ning sotsiaalset suhtlemist
inimeste vahel.
 Lisaks õpetatakse hobusega ümberkäimise oskuseid ning
tekib kontakt inimese ja looma vahel (sõprus).

Ratsutamisteraapial on lisaks kliendi kehalise ja
psüühilise seisundi mõjutamisele ka kasvatuslikud
eesmärgid:
 Paraneb keskendumine, enesevalitsemine, reeglite
ja juhendite järgimine.
 Nimetusest hoolimata ei tähenda
ratsutamisteraapia ainult ratsutamist, sama oluline
on looma eest hoolitsemine, temaga suhtlemine.
 Teraapia eesmärkide saavutamiseks kasutatakse
edukalt ka tallitöid, mis arendavad inimese
kohusetunnet ning vastutus- ja otsustusvõimet.
 Teraapia saab tegelikult alguse hetkest, mil klient
talli uksest sisse astub.

Ratsutamisteraapia sobib:
… laiale vanuserühmale (2-76 a.) ning erinevate




haiguste ja seisundite korral.
Tserebraalparalüüs (PCI), sclerosis multiplex,
nägemis- ja kuulmispuuded, autism, Downi
sündroom, õppimis- ja käitumishäired ning
suhtlusraskused ja depressioon on vaid mõned
näited paljudest, mille puhul ratsutamisteraapia
on andnud häid tulemusi.
Ratsutamisteraapia sobivus on individuaalne ja
sõltub eelkõige kliendi huvist hobusega
tegeleda.

Ratsutamisteraapia teenus:




Ratsutamisteraapiat viivad läbi ratsutamisterapeut
ja teraapiahobune. Teraapias kasutatakse
vastava koolituse saanud hea liikumisega
hobuseid, kes on loomult rahulikud, sõbralikud ja
koostöövalmid. Oluline on hobuse sobivus kliendi
erivajadustega.
Teraapia peab toimuma turvalises keskkonnas,
vajadusel kaasatakse selle tagamiseks
teraapiasse ratsutamisterapeudi assistent ja
abilised hobuse juhtimiseks ja kliendi
abistamiseks.







Nõutav on kasutada abi- ja turvavahendeid (nt
plattvorm, teraapiavöö ja kiiver), et tagada kliendi
ohutus kogu teraapia vältel.
Ratsutamisteraapia seansid viiakse läbi kas
siseruumis (maneežis) või sobivate
ilmastikutingimuste korral õues, kuid tuleb valida
koht, millega hobune on harjunud ning mis on
ümbritsetud turvalise piirdetara või suletavate
väravatega. Väljakut kattev pinnas peab olema
hobuse jalgadele tervislik.
Ratsutamisteraapia seansi pikkuse määrab
lähtudes kliendi vajadustest, võimetest ja
tervislikust seisundist ratsutamisterapeut.

Video:


http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=107548

Vaadata alates 35:41 – 29:11

Rohkem infot:
www.ratsutamisteraapia.ee


Tänan tähelepanu eest!


Slide 3

Ratsutamisteraapia

Tartu 2010

Mõisted:


Ratsutamisteraapia – Ratsutamisteraapia on
teraapiavorm, mis sobib täiendama või
asendama füsio-, tegevus-, kõne- või
psühhoteraapiat. Sõna-sõnalt on see ravi
hobuse (ja ratsutamise) abil.



Ratsutamisterapeut – isik, kellel on
põhihariduse kõrval (arst, füsioterapeut,
psühholoog, sotsiaaltöötaja, tegevusterapeut,
logopeed) ratsutamisteraapia alased teadmised
ja oskused.



Erivajadustega inimeste ratsutamise
instruktor – isik, kes õpetab erivajadustega
inimestele ratsutamist kui sporti.

Fakte ratsutamisteraapiast:







Eestis järjest enam populaarsust võitev
ratsutamisteraapia on Euroopas ja Ameerikas
aastakümneid edukalt kasutusel olnud.
Ülemaailmset tähelepanu on ratsutamisele kui
rehabilitatsioonile suunatud juba aastast 1952.
2005. a lõpetasid ratsutamisteraapia ühe-aastase
kursuse esimesed Eestis koolitatud 14 spetsialisti
(6 ratsutamisterapeuti ja 8 erivajadustega inimeste
ratsutamise instruktorit).
2006. a lõpetas sama kursuse 21 inimest, kellest
11 said ratsutamisterapeudi ja 10 erivajadustega
inimeste ratsutamise instruktori diplomi.









Diplomeeritud spetsialiste ühendab 2006. a.
alguses loodud Eesti Ratsutamisteraapia Selts
ehk ERS, mille põhieesmärgiks on edendada
ratsutamisteraapiat Eestis ning aidata abivajajail
leida tee ratsutamisteraapia juurde.
Eesti Ratsutamisteraapia Seltsi 17-st liikmest on
hetkel 14 tegutsevad liikmed.
13.09.2009 – toimus Kukrumäel (Harjumaal) Eesti
esimene erivajadustega inimeste
ratsutamisvõistlus.
31.07.2010 – toimus Luunjas (Tartumaal) teine
erivajadustega inimesta ratsutamisvõistlus.

Ratsutamisteraapia eesmärk:






Ratsutamisteraapias taotletakse hobuse
kaasamisega raviprotseduuri kliendi
tervistumist või elukvaliteedi tõusu.
Teraapia eesmärgiks on parandada inimese
hakkama saamist igapäevatoimingutega.
Ratsutamisteraapia ülesandeks on panna klient
reageerima hobuse kolme-dimensioonilisele
liikumisele, mille käigus edastatakse hobuse
seljas istuvale kliendile minutis 90-120
sümmeetrilist ja rütmilist liikumisimpulssi.







On tõestatud, et kui ratsutaja kehaasend on
liikuva hobuse seljas korrektne, siis põhjustab
hobuse liikumine ratsutajas inimese kõnniga
sarnase liikumise.
Seetõttu on ratsutamisteraapia leidnud laialdast
kasutust motoorsete probleemidega inimeste
puhul, kellel on kas kaasasündinud või siis
traumade ja haiguste tagajärjel tekkinud
liikumispuue.
Kliendi lihastele avaldab lõõgastavat mõju ka
hobuse kehatemperatuur, mis on 1.5 kraadi
inimese omast kõrgem.

Ratsutamisteraapiast tulenev
kasu:
Uuringutes on leitud, et ratsutamisteraapia avaldab positiivset
mõju nii kliendi kehalisele kui ka psüühilisele seisundile.
Kehalisel tasandil parandab ratsutamisteraapia:
 Üldist füüsilist võimekust, tasakaalu, koordinatsiooni,
soodustab head rühti ehk keha hoiakut.
 Lõdvestab spastilisi lihaseid ja normaliseerib lihastoonust.
 Arendab käelist tegevust, vähendab ja hoiab ära
kontraktuuride teket suurendades liigutuste ulatust.
 Ergutab organismi ainevahetust ja vereringet.
 Toimub üldine lihasjõu kasv. Lisaks tugevdatakse hobuse
liikumisega hingamislihaseid ja põiepidamatuse puhul
vaagnapõhja lihaseid.

Psühholoogilisel tasandil aitab ratsutamisteraapia:
 Kohaneda puudega.
 Annab võimaluse eneseületuseks ning toetab positiivse
mina-käsitluse kujunemist.
 Suurendab enesekindlust ja –usaldust hirmude
ületamisega.
 Tõstab motivatsiooni.
 Arendab ruumi orientatsiooni, suuna tunnetust, visuaalset
teravust ja võimet eraldada kujundeid taustast.
 Parandab aru saamist ja mälu ning sotsiaalset suhtlemist
inimeste vahel.
 Lisaks õpetatakse hobusega ümberkäimise oskuseid ning
tekib kontakt inimese ja looma vahel (sõprus).

Ratsutamisteraapial on lisaks kliendi kehalise ja
psüühilise seisundi mõjutamisele ka kasvatuslikud
eesmärgid:
 Paraneb keskendumine, enesevalitsemine, reeglite
ja juhendite järgimine.
 Nimetusest hoolimata ei tähenda
ratsutamisteraapia ainult ratsutamist, sama oluline
on looma eest hoolitsemine, temaga suhtlemine.
 Teraapia eesmärkide saavutamiseks kasutatakse
edukalt ka tallitöid, mis arendavad inimese
kohusetunnet ning vastutus- ja otsustusvõimet.
 Teraapia saab tegelikult alguse hetkest, mil klient
talli uksest sisse astub.

Ratsutamisteraapia sobib:
… laiale vanuserühmale (2-76 a.) ning erinevate




haiguste ja seisundite korral.
Tserebraalparalüüs (PCI), sclerosis multiplex,
nägemis- ja kuulmispuuded, autism, Downi
sündroom, õppimis- ja käitumishäired ning
suhtlusraskused ja depressioon on vaid mõned
näited paljudest, mille puhul ratsutamisteraapia
on andnud häid tulemusi.
Ratsutamisteraapia sobivus on individuaalne ja
sõltub eelkõige kliendi huvist hobusega
tegeleda.

Ratsutamisteraapia teenus:




Ratsutamisteraapiat viivad läbi ratsutamisterapeut
ja teraapiahobune. Teraapias kasutatakse
vastava koolituse saanud hea liikumisega
hobuseid, kes on loomult rahulikud, sõbralikud ja
koostöövalmid. Oluline on hobuse sobivus kliendi
erivajadustega.
Teraapia peab toimuma turvalises keskkonnas,
vajadusel kaasatakse selle tagamiseks
teraapiasse ratsutamisterapeudi assistent ja
abilised hobuse juhtimiseks ja kliendi
abistamiseks.







Nõutav on kasutada abi- ja turvavahendeid (nt
plattvorm, teraapiavöö ja kiiver), et tagada kliendi
ohutus kogu teraapia vältel.
Ratsutamisteraapia seansid viiakse läbi kas
siseruumis (maneežis) või sobivate
ilmastikutingimuste korral õues, kuid tuleb valida
koht, millega hobune on harjunud ning mis on
ümbritsetud turvalise piirdetara või suletavate
väravatega. Väljakut kattev pinnas peab olema
hobuse jalgadele tervislik.
Ratsutamisteraapia seansi pikkuse määrab
lähtudes kliendi vajadustest, võimetest ja
tervislikust seisundist ratsutamisterapeut.

Video:


http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=107548

Vaadata alates 35:41 – 29:11

Rohkem infot:
www.ratsutamisteraapia.ee


Tänan tähelepanu eest!


Slide 4

Ratsutamisteraapia

Tartu 2010

Mõisted:


Ratsutamisteraapia – Ratsutamisteraapia on
teraapiavorm, mis sobib täiendama või
asendama füsio-, tegevus-, kõne- või
psühhoteraapiat. Sõna-sõnalt on see ravi
hobuse (ja ratsutamise) abil.



Ratsutamisterapeut – isik, kellel on
põhihariduse kõrval (arst, füsioterapeut,
psühholoog, sotsiaaltöötaja, tegevusterapeut,
logopeed) ratsutamisteraapia alased teadmised
ja oskused.



Erivajadustega inimeste ratsutamise
instruktor – isik, kes õpetab erivajadustega
inimestele ratsutamist kui sporti.

Fakte ratsutamisteraapiast:







Eestis järjest enam populaarsust võitev
ratsutamisteraapia on Euroopas ja Ameerikas
aastakümneid edukalt kasutusel olnud.
Ülemaailmset tähelepanu on ratsutamisele kui
rehabilitatsioonile suunatud juba aastast 1952.
2005. a lõpetasid ratsutamisteraapia ühe-aastase
kursuse esimesed Eestis koolitatud 14 spetsialisti
(6 ratsutamisterapeuti ja 8 erivajadustega inimeste
ratsutamise instruktorit).
2006. a lõpetas sama kursuse 21 inimest, kellest
11 said ratsutamisterapeudi ja 10 erivajadustega
inimeste ratsutamise instruktori diplomi.









Diplomeeritud spetsialiste ühendab 2006. a.
alguses loodud Eesti Ratsutamisteraapia Selts
ehk ERS, mille põhieesmärgiks on edendada
ratsutamisteraapiat Eestis ning aidata abivajajail
leida tee ratsutamisteraapia juurde.
Eesti Ratsutamisteraapia Seltsi 17-st liikmest on
hetkel 14 tegutsevad liikmed.
13.09.2009 – toimus Kukrumäel (Harjumaal) Eesti
esimene erivajadustega inimeste
ratsutamisvõistlus.
31.07.2010 – toimus Luunjas (Tartumaal) teine
erivajadustega inimesta ratsutamisvõistlus.

Ratsutamisteraapia eesmärk:






Ratsutamisteraapias taotletakse hobuse
kaasamisega raviprotseduuri kliendi
tervistumist või elukvaliteedi tõusu.
Teraapia eesmärgiks on parandada inimese
hakkama saamist igapäevatoimingutega.
Ratsutamisteraapia ülesandeks on panna klient
reageerima hobuse kolme-dimensioonilisele
liikumisele, mille käigus edastatakse hobuse
seljas istuvale kliendile minutis 90-120
sümmeetrilist ja rütmilist liikumisimpulssi.







On tõestatud, et kui ratsutaja kehaasend on
liikuva hobuse seljas korrektne, siis põhjustab
hobuse liikumine ratsutajas inimese kõnniga
sarnase liikumise.
Seetõttu on ratsutamisteraapia leidnud laialdast
kasutust motoorsete probleemidega inimeste
puhul, kellel on kas kaasasündinud või siis
traumade ja haiguste tagajärjel tekkinud
liikumispuue.
Kliendi lihastele avaldab lõõgastavat mõju ka
hobuse kehatemperatuur, mis on 1.5 kraadi
inimese omast kõrgem.

Ratsutamisteraapiast tulenev
kasu:
Uuringutes on leitud, et ratsutamisteraapia avaldab positiivset
mõju nii kliendi kehalisele kui ka psüühilisele seisundile.
Kehalisel tasandil parandab ratsutamisteraapia:
 Üldist füüsilist võimekust, tasakaalu, koordinatsiooni,
soodustab head rühti ehk keha hoiakut.
 Lõdvestab spastilisi lihaseid ja normaliseerib lihastoonust.
 Arendab käelist tegevust, vähendab ja hoiab ära
kontraktuuride teket suurendades liigutuste ulatust.
 Ergutab organismi ainevahetust ja vereringet.
 Toimub üldine lihasjõu kasv. Lisaks tugevdatakse hobuse
liikumisega hingamislihaseid ja põiepidamatuse puhul
vaagnapõhja lihaseid.

Psühholoogilisel tasandil aitab ratsutamisteraapia:
 Kohaneda puudega.
 Annab võimaluse eneseületuseks ning toetab positiivse
mina-käsitluse kujunemist.
 Suurendab enesekindlust ja –usaldust hirmude
ületamisega.
 Tõstab motivatsiooni.
 Arendab ruumi orientatsiooni, suuna tunnetust, visuaalset
teravust ja võimet eraldada kujundeid taustast.
 Parandab aru saamist ja mälu ning sotsiaalset suhtlemist
inimeste vahel.
 Lisaks õpetatakse hobusega ümberkäimise oskuseid ning
tekib kontakt inimese ja looma vahel (sõprus).

Ratsutamisteraapial on lisaks kliendi kehalise ja
psüühilise seisundi mõjutamisele ka kasvatuslikud
eesmärgid:
 Paraneb keskendumine, enesevalitsemine, reeglite
ja juhendite järgimine.
 Nimetusest hoolimata ei tähenda
ratsutamisteraapia ainult ratsutamist, sama oluline
on looma eest hoolitsemine, temaga suhtlemine.
 Teraapia eesmärkide saavutamiseks kasutatakse
edukalt ka tallitöid, mis arendavad inimese
kohusetunnet ning vastutus- ja otsustusvõimet.
 Teraapia saab tegelikult alguse hetkest, mil klient
talli uksest sisse astub.

Ratsutamisteraapia sobib:
… laiale vanuserühmale (2-76 a.) ning erinevate




haiguste ja seisundite korral.
Tserebraalparalüüs (PCI), sclerosis multiplex,
nägemis- ja kuulmispuuded, autism, Downi
sündroom, õppimis- ja käitumishäired ning
suhtlusraskused ja depressioon on vaid mõned
näited paljudest, mille puhul ratsutamisteraapia
on andnud häid tulemusi.
Ratsutamisteraapia sobivus on individuaalne ja
sõltub eelkõige kliendi huvist hobusega
tegeleda.

Ratsutamisteraapia teenus:




Ratsutamisteraapiat viivad läbi ratsutamisterapeut
ja teraapiahobune. Teraapias kasutatakse
vastava koolituse saanud hea liikumisega
hobuseid, kes on loomult rahulikud, sõbralikud ja
koostöövalmid. Oluline on hobuse sobivus kliendi
erivajadustega.
Teraapia peab toimuma turvalises keskkonnas,
vajadusel kaasatakse selle tagamiseks
teraapiasse ratsutamisterapeudi assistent ja
abilised hobuse juhtimiseks ja kliendi
abistamiseks.







Nõutav on kasutada abi- ja turvavahendeid (nt
plattvorm, teraapiavöö ja kiiver), et tagada kliendi
ohutus kogu teraapia vältel.
Ratsutamisteraapia seansid viiakse läbi kas
siseruumis (maneežis) või sobivate
ilmastikutingimuste korral õues, kuid tuleb valida
koht, millega hobune on harjunud ning mis on
ümbritsetud turvalise piirdetara või suletavate
väravatega. Väljakut kattev pinnas peab olema
hobuse jalgadele tervislik.
Ratsutamisteraapia seansi pikkuse määrab
lähtudes kliendi vajadustest, võimetest ja
tervislikust seisundist ratsutamisterapeut.

Video:


http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=107548

Vaadata alates 35:41 – 29:11

Rohkem infot:
www.ratsutamisteraapia.ee


Tänan tähelepanu eest!


Slide 5

Ratsutamisteraapia

Tartu 2010

Mõisted:


Ratsutamisteraapia – Ratsutamisteraapia on
teraapiavorm, mis sobib täiendama või
asendama füsio-, tegevus-, kõne- või
psühhoteraapiat. Sõna-sõnalt on see ravi
hobuse (ja ratsutamise) abil.



Ratsutamisterapeut – isik, kellel on
põhihariduse kõrval (arst, füsioterapeut,
psühholoog, sotsiaaltöötaja, tegevusterapeut,
logopeed) ratsutamisteraapia alased teadmised
ja oskused.



Erivajadustega inimeste ratsutamise
instruktor – isik, kes õpetab erivajadustega
inimestele ratsutamist kui sporti.

Fakte ratsutamisteraapiast:







Eestis järjest enam populaarsust võitev
ratsutamisteraapia on Euroopas ja Ameerikas
aastakümneid edukalt kasutusel olnud.
Ülemaailmset tähelepanu on ratsutamisele kui
rehabilitatsioonile suunatud juba aastast 1952.
2005. a lõpetasid ratsutamisteraapia ühe-aastase
kursuse esimesed Eestis koolitatud 14 spetsialisti
(6 ratsutamisterapeuti ja 8 erivajadustega inimeste
ratsutamise instruktorit).
2006. a lõpetas sama kursuse 21 inimest, kellest
11 said ratsutamisterapeudi ja 10 erivajadustega
inimeste ratsutamise instruktori diplomi.









Diplomeeritud spetsialiste ühendab 2006. a.
alguses loodud Eesti Ratsutamisteraapia Selts
ehk ERS, mille põhieesmärgiks on edendada
ratsutamisteraapiat Eestis ning aidata abivajajail
leida tee ratsutamisteraapia juurde.
Eesti Ratsutamisteraapia Seltsi 17-st liikmest on
hetkel 14 tegutsevad liikmed.
13.09.2009 – toimus Kukrumäel (Harjumaal) Eesti
esimene erivajadustega inimeste
ratsutamisvõistlus.
31.07.2010 – toimus Luunjas (Tartumaal) teine
erivajadustega inimesta ratsutamisvõistlus.

Ratsutamisteraapia eesmärk:






Ratsutamisteraapias taotletakse hobuse
kaasamisega raviprotseduuri kliendi
tervistumist või elukvaliteedi tõusu.
Teraapia eesmärgiks on parandada inimese
hakkama saamist igapäevatoimingutega.
Ratsutamisteraapia ülesandeks on panna klient
reageerima hobuse kolme-dimensioonilisele
liikumisele, mille käigus edastatakse hobuse
seljas istuvale kliendile minutis 90-120
sümmeetrilist ja rütmilist liikumisimpulssi.







On tõestatud, et kui ratsutaja kehaasend on
liikuva hobuse seljas korrektne, siis põhjustab
hobuse liikumine ratsutajas inimese kõnniga
sarnase liikumise.
Seetõttu on ratsutamisteraapia leidnud laialdast
kasutust motoorsete probleemidega inimeste
puhul, kellel on kas kaasasündinud või siis
traumade ja haiguste tagajärjel tekkinud
liikumispuue.
Kliendi lihastele avaldab lõõgastavat mõju ka
hobuse kehatemperatuur, mis on 1.5 kraadi
inimese omast kõrgem.

Ratsutamisteraapiast tulenev
kasu:
Uuringutes on leitud, et ratsutamisteraapia avaldab positiivset
mõju nii kliendi kehalisele kui ka psüühilisele seisundile.
Kehalisel tasandil parandab ratsutamisteraapia:
 Üldist füüsilist võimekust, tasakaalu, koordinatsiooni,
soodustab head rühti ehk keha hoiakut.
 Lõdvestab spastilisi lihaseid ja normaliseerib lihastoonust.
 Arendab käelist tegevust, vähendab ja hoiab ära
kontraktuuride teket suurendades liigutuste ulatust.
 Ergutab organismi ainevahetust ja vereringet.
 Toimub üldine lihasjõu kasv. Lisaks tugevdatakse hobuse
liikumisega hingamislihaseid ja põiepidamatuse puhul
vaagnapõhja lihaseid.

Psühholoogilisel tasandil aitab ratsutamisteraapia:
 Kohaneda puudega.
 Annab võimaluse eneseületuseks ning toetab positiivse
mina-käsitluse kujunemist.
 Suurendab enesekindlust ja –usaldust hirmude
ületamisega.
 Tõstab motivatsiooni.
 Arendab ruumi orientatsiooni, suuna tunnetust, visuaalset
teravust ja võimet eraldada kujundeid taustast.
 Parandab aru saamist ja mälu ning sotsiaalset suhtlemist
inimeste vahel.
 Lisaks õpetatakse hobusega ümberkäimise oskuseid ning
tekib kontakt inimese ja looma vahel (sõprus).

Ratsutamisteraapial on lisaks kliendi kehalise ja
psüühilise seisundi mõjutamisele ka kasvatuslikud
eesmärgid:
 Paraneb keskendumine, enesevalitsemine, reeglite
ja juhendite järgimine.
 Nimetusest hoolimata ei tähenda
ratsutamisteraapia ainult ratsutamist, sama oluline
on looma eest hoolitsemine, temaga suhtlemine.
 Teraapia eesmärkide saavutamiseks kasutatakse
edukalt ka tallitöid, mis arendavad inimese
kohusetunnet ning vastutus- ja otsustusvõimet.
 Teraapia saab tegelikult alguse hetkest, mil klient
talli uksest sisse astub.

Ratsutamisteraapia sobib:
… laiale vanuserühmale (2-76 a.) ning erinevate




haiguste ja seisundite korral.
Tserebraalparalüüs (PCI), sclerosis multiplex,
nägemis- ja kuulmispuuded, autism, Downi
sündroom, õppimis- ja käitumishäired ning
suhtlusraskused ja depressioon on vaid mõned
näited paljudest, mille puhul ratsutamisteraapia
on andnud häid tulemusi.
Ratsutamisteraapia sobivus on individuaalne ja
sõltub eelkõige kliendi huvist hobusega
tegeleda.

Ratsutamisteraapia teenus:




Ratsutamisteraapiat viivad läbi ratsutamisterapeut
ja teraapiahobune. Teraapias kasutatakse
vastava koolituse saanud hea liikumisega
hobuseid, kes on loomult rahulikud, sõbralikud ja
koostöövalmid. Oluline on hobuse sobivus kliendi
erivajadustega.
Teraapia peab toimuma turvalises keskkonnas,
vajadusel kaasatakse selle tagamiseks
teraapiasse ratsutamisterapeudi assistent ja
abilised hobuse juhtimiseks ja kliendi
abistamiseks.







Nõutav on kasutada abi- ja turvavahendeid (nt
plattvorm, teraapiavöö ja kiiver), et tagada kliendi
ohutus kogu teraapia vältel.
Ratsutamisteraapia seansid viiakse läbi kas
siseruumis (maneežis) või sobivate
ilmastikutingimuste korral õues, kuid tuleb valida
koht, millega hobune on harjunud ning mis on
ümbritsetud turvalise piirdetara või suletavate
väravatega. Väljakut kattev pinnas peab olema
hobuse jalgadele tervislik.
Ratsutamisteraapia seansi pikkuse määrab
lähtudes kliendi vajadustest, võimetest ja
tervislikust seisundist ratsutamisterapeut.

Video:


http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=107548

Vaadata alates 35:41 – 29:11

Rohkem infot:
www.ratsutamisteraapia.ee


Tänan tähelepanu eest!


Slide 6

Ratsutamisteraapia

Tartu 2010

Mõisted:


Ratsutamisteraapia – Ratsutamisteraapia on
teraapiavorm, mis sobib täiendama või
asendama füsio-, tegevus-, kõne- või
psühhoteraapiat. Sõna-sõnalt on see ravi
hobuse (ja ratsutamise) abil.



Ratsutamisterapeut – isik, kellel on
põhihariduse kõrval (arst, füsioterapeut,
psühholoog, sotsiaaltöötaja, tegevusterapeut,
logopeed) ratsutamisteraapia alased teadmised
ja oskused.



Erivajadustega inimeste ratsutamise
instruktor – isik, kes õpetab erivajadustega
inimestele ratsutamist kui sporti.

Fakte ratsutamisteraapiast:







Eestis järjest enam populaarsust võitev
ratsutamisteraapia on Euroopas ja Ameerikas
aastakümneid edukalt kasutusel olnud.
Ülemaailmset tähelepanu on ratsutamisele kui
rehabilitatsioonile suunatud juba aastast 1952.
2005. a lõpetasid ratsutamisteraapia ühe-aastase
kursuse esimesed Eestis koolitatud 14 spetsialisti
(6 ratsutamisterapeuti ja 8 erivajadustega inimeste
ratsutamise instruktorit).
2006. a lõpetas sama kursuse 21 inimest, kellest
11 said ratsutamisterapeudi ja 10 erivajadustega
inimeste ratsutamise instruktori diplomi.









Diplomeeritud spetsialiste ühendab 2006. a.
alguses loodud Eesti Ratsutamisteraapia Selts
ehk ERS, mille põhieesmärgiks on edendada
ratsutamisteraapiat Eestis ning aidata abivajajail
leida tee ratsutamisteraapia juurde.
Eesti Ratsutamisteraapia Seltsi 17-st liikmest on
hetkel 14 tegutsevad liikmed.
13.09.2009 – toimus Kukrumäel (Harjumaal) Eesti
esimene erivajadustega inimeste
ratsutamisvõistlus.
31.07.2010 – toimus Luunjas (Tartumaal) teine
erivajadustega inimesta ratsutamisvõistlus.

Ratsutamisteraapia eesmärk:






Ratsutamisteraapias taotletakse hobuse
kaasamisega raviprotseduuri kliendi
tervistumist või elukvaliteedi tõusu.
Teraapia eesmärgiks on parandada inimese
hakkama saamist igapäevatoimingutega.
Ratsutamisteraapia ülesandeks on panna klient
reageerima hobuse kolme-dimensioonilisele
liikumisele, mille käigus edastatakse hobuse
seljas istuvale kliendile minutis 90-120
sümmeetrilist ja rütmilist liikumisimpulssi.







On tõestatud, et kui ratsutaja kehaasend on
liikuva hobuse seljas korrektne, siis põhjustab
hobuse liikumine ratsutajas inimese kõnniga
sarnase liikumise.
Seetõttu on ratsutamisteraapia leidnud laialdast
kasutust motoorsete probleemidega inimeste
puhul, kellel on kas kaasasündinud või siis
traumade ja haiguste tagajärjel tekkinud
liikumispuue.
Kliendi lihastele avaldab lõõgastavat mõju ka
hobuse kehatemperatuur, mis on 1.5 kraadi
inimese omast kõrgem.

Ratsutamisteraapiast tulenev
kasu:
Uuringutes on leitud, et ratsutamisteraapia avaldab positiivset
mõju nii kliendi kehalisele kui ka psüühilisele seisundile.
Kehalisel tasandil parandab ratsutamisteraapia:
 Üldist füüsilist võimekust, tasakaalu, koordinatsiooni,
soodustab head rühti ehk keha hoiakut.
 Lõdvestab spastilisi lihaseid ja normaliseerib lihastoonust.
 Arendab käelist tegevust, vähendab ja hoiab ära
kontraktuuride teket suurendades liigutuste ulatust.
 Ergutab organismi ainevahetust ja vereringet.
 Toimub üldine lihasjõu kasv. Lisaks tugevdatakse hobuse
liikumisega hingamislihaseid ja põiepidamatuse puhul
vaagnapõhja lihaseid.

Psühholoogilisel tasandil aitab ratsutamisteraapia:
 Kohaneda puudega.
 Annab võimaluse eneseületuseks ning toetab positiivse
mina-käsitluse kujunemist.
 Suurendab enesekindlust ja –usaldust hirmude
ületamisega.
 Tõstab motivatsiooni.
 Arendab ruumi orientatsiooni, suuna tunnetust, visuaalset
teravust ja võimet eraldada kujundeid taustast.
 Parandab aru saamist ja mälu ning sotsiaalset suhtlemist
inimeste vahel.
 Lisaks õpetatakse hobusega ümberkäimise oskuseid ning
tekib kontakt inimese ja looma vahel (sõprus).

Ratsutamisteraapial on lisaks kliendi kehalise ja
psüühilise seisundi mõjutamisele ka kasvatuslikud
eesmärgid:
 Paraneb keskendumine, enesevalitsemine, reeglite
ja juhendite järgimine.
 Nimetusest hoolimata ei tähenda
ratsutamisteraapia ainult ratsutamist, sama oluline
on looma eest hoolitsemine, temaga suhtlemine.
 Teraapia eesmärkide saavutamiseks kasutatakse
edukalt ka tallitöid, mis arendavad inimese
kohusetunnet ning vastutus- ja otsustusvõimet.
 Teraapia saab tegelikult alguse hetkest, mil klient
talli uksest sisse astub.

Ratsutamisteraapia sobib:
… laiale vanuserühmale (2-76 a.) ning erinevate




haiguste ja seisundite korral.
Tserebraalparalüüs (PCI), sclerosis multiplex,
nägemis- ja kuulmispuuded, autism, Downi
sündroom, õppimis- ja käitumishäired ning
suhtlusraskused ja depressioon on vaid mõned
näited paljudest, mille puhul ratsutamisteraapia
on andnud häid tulemusi.
Ratsutamisteraapia sobivus on individuaalne ja
sõltub eelkõige kliendi huvist hobusega
tegeleda.

Ratsutamisteraapia teenus:




Ratsutamisteraapiat viivad läbi ratsutamisterapeut
ja teraapiahobune. Teraapias kasutatakse
vastava koolituse saanud hea liikumisega
hobuseid, kes on loomult rahulikud, sõbralikud ja
koostöövalmid. Oluline on hobuse sobivus kliendi
erivajadustega.
Teraapia peab toimuma turvalises keskkonnas,
vajadusel kaasatakse selle tagamiseks
teraapiasse ratsutamisterapeudi assistent ja
abilised hobuse juhtimiseks ja kliendi
abistamiseks.







Nõutav on kasutada abi- ja turvavahendeid (nt
plattvorm, teraapiavöö ja kiiver), et tagada kliendi
ohutus kogu teraapia vältel.
Ratsutamisteraapia seansid viiakse läbi kas
siseruumis (maneežis) või sobivate
ilmastikutingimuste korral õues, kuid tuleb valida
koht, millega hobune on harjunud ning mis on
ümbritsetud turvalise piirdetara või suletavate
väravatega. Väljakut kattev pinnas peab olema
hobuse jalgadele tervislik.
Ratsutamisteraapia seansi pikkuse määrab
lähtudes kliendi vajadustest, võimetest ja
tervislikust seisundist ratsutamisterapeut.

Video:


http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=107548

Vaadata alates 35:41 – 29:11

Rohkem infot:
www.ratsutamisteraapia.ee


Tänan tähelepanu eest!


Slide 7

Ratsutamisteraapia

Tartu 2010

Mõisted:


Ratsutamisteraapia – Ratsutamisteraapia on
teraapiavorm, mis sobib täiendama või
asendama füsio-, tegevus-, kõne- või
psühhoteraapiat. Sõna-sõnalt on see ravi
hobuse (ja ratsutamise) abil.



Ratsutamisterapeut – isik, kellel on
põhihariduse kõrval (arst, füsioterapeut,
psühholoog, sotsiaaltöötaja, tegevusterapeut,
logopeed) ratsutamisteraapia alased teadmised
ja oskused.



Erivajadustega inimeste ratsutamise
instruktor – isik, kes õpetab erivajadustega
inimestele ratsutamist kui sporti.

Fakte ratsutamisteraapiast:







Eestis järjest enam populaarsust võitev
ratsutamisteraapia on Euroopas ja Ameerikas
aastakümneid edukalt kasutusel olnud.
Ülemaailmset tähelepanu on ratsutamisele kui
rehabilitatsioonile suunatud juba aastast 1952.
2005. a lõpetasid ratsutamisteraapia ühe-aastase
kursuse esimesed Eestis koolitatud 14 spetsialisti
(6 ratsutamisterapeuti ja 8 erivajadustega inimeste
ratsutamise instruktorit).
2006. a lõpetas sama kursuse 21 inimest, kellest
11 said ratsutamisterapeudi ja 10 erivajadustega
inimeste ratsutamise instruktori diplomi.









Diplomeeritud spetsialiste ühendab 2006. a.
alguses loodud Eesti Ratsutamisteraapia Selts
ehk ERS, mille põhieesmärgiks on edendada
ratsutamisteraapiat Eestis ning aidata abivajajail
leida tee ratsutamisteraapia juurde.
Eesti Ratsutamisteraapia Seltsi 17-st liikmest on
hetkel 14 tegutsevad liikmed.
13.09.2009 – toimus Kukrumäel (Harjumaal) Eesti
esimene erivajadustega inimeste
ratsutamisvõistlus.
31.07.2010 – toimus Luunjas (Tartumaal) teine
erivajadustega inimesta ratsutamisvõistlus.

Ratsutamisteraapia eesmärk:






Ratsutamisteraapias taotletakse hobuse
kaasamisega raviprotseduuri kliendi
tervistumist või elukvaliteedi tõusu.
Teraapia eesmärgiks on parandada inimese
hakkama saamist igapäevatoimingutega.
Ratsutamisteraapia ülesandeks on panna klient
reageerima hobuse kolme-dimensioonilisele
liikumisele, mille käigus edastatakse hobuse
seljas istuvale kliendile minutis 90-120
sümmeetrilist ja rütmilist liikumisimpulssi.







On tõestatud, et kui ratsutaja kehaasend on
liikuva hobuse seljas korrektne, siis põhjustab
hobuse liikumine ratsutajas inimese kõnniga
sarnase liikumise.
Seetõttu on ratsutamisteraapia leidnud laialdast
kasutust motoorsete probleemidega inimeste
puhul, kellel on kas kaasasündinud või siis
traumade ja haiguste tagajärjel tekkinud
liikumispuue.
Kliendi lihastele avaldab lõõgastavat mõju ka
hobuse kehatemperatuur, mis on 1.5 kraadi
inimese omast kõrgem.

Ratsutamisteraapiast tulenev
kasu:
Uuringutes on leitud, et ratsutamisteraapia avaldab positiivset
mõju nii kliendi kehalisele kui ka psüühilisele seisundile.
Kehalisel tasandil parandab ratsutamisteraapia:
 Üldist füüsilist võimekust, tasakaalu, koordinatsiooni,
soodustab head rühti ehk keha hoiakut.
 Lõdvestab spastilisi lihaseid ja normaliseerib lihastoonust.
 Arendab käelist tegevust, vähendab ja hoiab ära
kontraktuuride teket suurendades liigutuste ulatust.
 Ergutab organismi ainevahetust ja vereringet.
 Toimub üldine lihasjõu kasv. Lisaks tugevdatakse hobuse
liikumisega hingamislihaseid ja põiepidamatuse puhul
vaagnapõhja lihaseid.

Psühholoogilisel tasandil aitab ratsutamisteraapia:
 Kohaneda puudega.
 Annab võimaluse eneseületuseks ning toetab positiivse
mina-käsitluse kujunemist.
 Suurendab enesekindlust ja –usaldust hirmude
ületamisega.
 Tõstab motivatsiooni.
 Arendab ruumi orientatsiooni, suuna tunnetust, visuaalset
teravust ja võimet eraldada kujundeid taustast.
 Parandab aru saamist ja mälu ning sotsiaalset suhtlemist
inimeste vahel.
 Lisaks õpetatakse hobusega ümberkäimise oskuseid ning
tekib kontakt inimese ja looma vahel (sõprus).

Ratsutamisteraapial on lisaks kliendi kehalise ja
psüühilise seisundi mõjutamisele ka kasvatuslikud
eesmärgid:
 Paraneb keskendumine, enesevalitsemine, reeglite
ja juhendite järgimine.
 Nimetusest hoolimata ei tähenda
ratsutamisteraapia ainult ratsutamist, sama oluline
on looma eest hoolitsemine, temaga suhtlemine.
 Teraapia eesmärkide saavutamiseks kasutatakse
edukalt ka tallitöid, mis arendavad inimese
kohusetunnet ning vastutus- ja otsustusvõimet.
 Teraapia saab tegelikult alguse hetkest, mil klient
talli uksest sisse astub.

Ratsutamisteraapia sobib:
… laiale vanuserühmale (2-76 a.) ning erinevate




haiguste ja seisundite korral.
Tserebraalparalüüs (PCI), sclerosis multiplex,
nägemis- ja kuulmispuuded, autism, Downi
sündroom, õppimis- ja käitumishäired ning
suhtlusraskused ja depressioon on vaid mõned
näited paljudest, mille puhul ratsutamisteraapia
on andnud häid tulemusi.
Ratsutamisteraapia sobivus on individuaalne ja
sõltub eelkõige kliendi huvist hobusega
tegeleda.

Ratsutamisteraapia teenus:




Ratsutamisteraapiat viivad läbi ratsutamisterapeut
ja teraapiahobune. Teraapias kasutatakse
vastava koolituse saanud hea liikumisega
hobuseid, kes on loomult rahulikud, sõbralikud ja
koostöövalmid. Oluline on hobuse sobivus kliendi
erivajadustega.
Teraapia peab toimuma turvalises keskkonnas,
vajadusel kaasatakse selle tagamiseks
teraapiasse ratsutamisterapeudi assistent ja
abilised hobuse juhtimiseks ja kliendi
abistamiseks.







Nõutav on kasutada abi- ja turvavahendeid (nt
plattvorm, teraapiavöö ja kiiver), et tagada kliendi
ohutus kogu teraapia vältel.
Ratsutamisteraapia seansid viiakse läbi kas
siseruumis (maneežis) või sobivate
ilmastikutingimuste korral õues, kuid tuleb valida
koht, millega hobune on harjunud ning mis on
ümbritsetud turvalise piirdetara või suletavate
väravatega. Väljakut kattev pinnas peab olema
hobuse jalgadele tervislik.
Ratsutamisteraapia seansi pikkuse määrab
lähtudes kliendi vajadustest, võimetest ja
tervislikust seisundist ratsutamisterapeut.

Video:


http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=107548

Vaadata alates 35:41 – 29:11

Rohkem infot:
www.ratsutamisteraapia.ee


Tänan tähelepanu eest!


Slide 8

Ratsutamisteraapia

Tartu 2010

Mõisted:


Ratsutamisteraapia – Ratsutamisteraapia on
teraapiavorm, mis sobib täiendama või
asendama füsio-, tegevus-, kõne- või
psühhoteraapiat. Sõna-sõnalt on see ravi
hobuse (ja ratsutamise) abil.



Ratsutamisterapeut – isik, kellel on
põhihariduse kõrval (arst, füsioterapeut,
psühholoog, sotsiaaltöötaja, tegevusterapeut,
logopeed) ratsutamisteraapia alased teadmised
ja oskused.



Erivajadustega inimeste ratsutamise
instruktor – isik, kes õpetab erivajadustega
inimestele ratsutamist kui sporti.

Fakte ratsutamisteraapiast:







Eestis järjest enam populaarsust võitev
ratsutamisteraapia on Euroopas ja Ameerikas
aastakümneid edukalt kasutusel olnud.
Ülemaailmset tähelepanu on ratsutamisele kui
rehabilitatsioonile suunatud juba aastast 1952.
2005. a lõpetasid ratsutamisteraapia ühe-aastase
kursuse esimesed Eestis koolitatud 14 spetsialisti
(6 ratsutamisterapeuti ja 8 erivajadustega inimeste
ratsutamise instruktorit).
2006. a lõpetas sama kursuse 21 inimest, kellest
11 said ratsutamisterapeudi ja 10 erivajadustega
inimeste ratsutamise instruktori diplomi.









Diplomeeritud spetsialiste ühendab 2006. a.
alguses loodud Eesti Ratsutamisteraapia Selts
ehk ERS, mille põhieesmärgiks on edendada
ratsutamisteraapiat Eestis ning aidata abivajajail
leida tee ratsutamisteraapia juurde.
Eesti Ratsutamisteraapia Seltsi 17-st liikmest on
hetkel 14 tegutsevad liikmed.
13.09.2009 – toimus Kukrumäel (Harjumaal) Eesti
esimene erivajadustega inimeste
ratsutamisvõistlus.
31.07.2010 – toimus Luunjas (Tartumaal) teine
erivajadustega inimesta ratsutamisvõistlus.

Ratsutamisteraapia eesmärk:






Ratsutamisteraapias taotletakse hobuse
kaasamisega raviprotseduuri kliendi
tervistumist või elukvaliteedi tõusu.
Teraapia eesmärgiks on parandada inimese
hakkama saamist igapäevatoimingutega.
Ratsutamisteraapia ülesandeks on panna klient
reageerima hobuse kolme-dimensioonilisele
liikumisele, mille käigus edastatakse hobuse
seljas istuvale kliendile minutis 90-120
sümmeetrilist ja rütmilist liikumisimpulssi.







On tõestatud, et kui ratsutaja kehaasend on
liikuva hobuse seljas korrektne, siis põhjustab
hobuse liikumine ratsutajas inimese kõnniga
sarnase liikumise.
Seetõttu on ratsutamisteraapia leidnud laialdast
kasutust motoorsete probleemidega inimeste
puhul, kellel on kas kaasasündinud või siis
traumade ja haiguste tagajärjel tekkinud
liikumispuue.
Kliendi lihastele avaldab lõõgastavat mõju ka
hobuse kehatemperatuur, mis on 1.5 kraadi
inimese omast kõrgem.

Ratsutamisteraapiast tulenev
kasu:
Uuringutes on leitud, et ratsutamisteraapia avaldab positiivset
mõju nii kliendi kehalisele kui ka psüühilisele seisundile.
Kehalisel tasandil parandab ratsutamisteraapia:
 Üldist füüsilist võimekust, tasakaalu, koordinatsiooni,
soodustab head rühti ehk keha hoiakut.
 Lõdvestab spastilisi lihaseid ja normaliseerib lihastoonust.
 Arendab käelist tegevust, vähendab ja hoiab ära
kontraktuuride teket suurendades liigutuste ulatust.
 Ergutab organismi ainevahetust ja vereringet.
 Toimub üldine lihasjõu kasv. Lisaks tugevdatakse hobuse
liikumisega hingamislihaseid ja põiepidamatuse puhul
vaagnapõhja lihaseid.

Psühholoogilisel tasandil aitab ratsutamisteraapia:
 Kohaneda puudega.
 Annab võimaluse eneseületuseks ning toetab positiivse
mina-käsitluse kujunemist.
 Suurendab enesekindlust ja –usaldust hirmude
ületamisega.
 Tõstab motivatsiooni.
 Arendab ruumi orientatsiooni, suuna tunnetust, visuaalset
teravust ja võimet eraldada kujundeid taustast.
 Parandab aru saamist ja mälu ning sotsiaalset suhtlemist
inimeste vahel.
 Lisaks õpetatakse hobusega ümberkäimise oskuseid ning
tekib kontakt inimese ja looma vahel (sõprus).

Ratsutamisteraapial on lisaks kliendi kehalise ja
psüühilise seisundi mõjutamisele ka kasvatuslikud
eesmärgid:
 Paraneb keskendumine, enesevalitsemine, reeglite
ja juhendite järgimine.
 Nimetusest hoolimata ei tähenda
ratsutamisteraapia ainult ratsutamist, sama oluline
on looma eest hoolitsemine, temaga suhtlemine.
 Teraapia eesmärkide saavutamiseks kasutatakse
edukalt ka tallitöid, mis arendavad inimese
kohusetunnet ning vastutus- ja otsustusvõimet.
 Teraapia saab tegelikult alguse hetkest, mil klient
talli uksest sisse astub.

Ratsutamisteraapia sobib:
… laiale vanuserühmale (2-76 a.) ning erinevate




haiguste ja seisundite korral.
Tserebraalparalüüs (PCI), sclerosis multiplex,
nägemis- ja kuulmispuuded, autism, Downi
sündroom, õppimis- ja käitumishäired ning
suhtlusraskused ja depressioon on vaid mõned
näited paljudest, mille puhul ratsutamisteraapia
on andnud häid tulemusi.
Ratsutamisteraapia sobivus on individuaalne ja
sõltub eelkõige kliendi huvist hobusega
tegeleda.

Ratsutamisteraapia teenus:




Ratsutamisteraapiat viivad läbi ratsutamisterapeut
ja teraapiahobune. Teraapias kasutatakse
vastava koolituse saanud hea liikumisega
hobuseid, kes on loomult rahulikud, sõbralikud ja
koostöövalmid. Oluline on hobuse sobivus kliendi
erivajadustega.
Teraapia peab toimuma turvalises keskkonnas,
vajadusel kaasatakse selle tagamiseks
teraapiasse ratsutamisterapeudi assistent ja
abilised hobuse juhtimiseks ja kliendi
abistamiseks.







Nõutav on kasutada abi- ja turvavahendeid (nt
plattvorm, teraapiavöö ja kiiver), et tagada kliendi
ohutus kogu teraapia vältel.
Ratsutamisteraapia seansid viiakse läbi kas
siseruumis (maneežis) või sobivate
ilmastikutingimuste korral õues, kuid tuleb valida
koht, millega hobune on harjunud ning mis on
ümbritsetud turvalise piirdetara või suletavate
väravatega. Väljakut kattev pinnas peab olema
hobuse jalgadele tervislik.
Ratsutamisteraapia seansi pikkuse määrab
lähtudes kliendi vajadustest, võimetest ja
tervislikust seisundist ratsutamisterapeut.

Video:


http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=107548

Vaadata alates 35:41 – 29:11

Rohkem infot:
www.ratsutamisteraapia.ee


Tänan tähelepanu eest!


Slide 9

Ratsutamisteraapia

Tartu 2010

Mõisted:


Ratsutamisteraapia – Ratsutamisteraapia on
teraapiavorm, mis sobib täiendama või
asendama füsio-, tegevus-, kõne- või
psühhoteraapiat. Sõna-sõnalt on see ravi
hobuse (ja ratsutamise) abil.



Ratsutamisterapeut – isik, kellel on
põhihariduse kõrval (arst, füsioterapeut,
psühholoog, sotsiaaltöötaja, tegevusterapeut,
logopeed) ratsutamisteraapia alased teadmised
ja oskused.



Erivajadustega inimeste ratsutamise
instruktor – isik, kes õpetab erivajadustega
inimestele ratsutamist kui sporti.

Fakte ratsutamisteraapiast:







Eestis järjest enam populaarsust võitev
ratsutamisteraapia on Euroopas ja Ameerikas
aastakümneid edukalt kasutusel olnud.
Ülemaailmset tähelepanu on ratsutamisele kui
rehabilitatsioonile suunatud juba aastast 1952.
2005. a lõpetasid ratsutamisteraapia ühe-aastase
kursuse esimesed Eestis koolitatud 14 spetsialisti
(6 ratsutamisterapeuti ja 8 erivajadustega inimeste
ratsutamise instruktorit).
2006. a lõpetas sama kursuse 21 inimest, kellest
11 said ratsutamisterapeudi ja 10 erivajadustega
inimeste ratsutamise instruktori diplomi.









Diplomeeritud spetsialiste ühendab 2006. a.
alguses loodud Eesti Ratsutamisteraapia Selts
ehk ERS, mille põhieesmärgiks on edendada
ratsutamisteraapiat Eestis ning aidata abivajajail
leida tee ratsutamisteraapia juurde.
Eesti Ratsutamisteraapia Seltsi 17-st liikmest on
hetkel 14 tegutsevad liikmed.
13.09.2009 – toimus Kukrumäel (Harjumaal) Eesti
esimene erivajadustega inimeste
ratsutamisvõistlus.
31.07.2010 – toimus Luunjas (Tartumaal) teine
erivajadustega inimesta ratsutamisvõistlus.

Ratsutamisteraapia eesmärk:






Ratsutamisteraapias taotletakse hobuse
kaasamisega raviprotseduuri kliendi
tervistumist või elukvaliteedi tõusu.
Teraapia eesmärgiks on parandada inimese
hakkama saamist igapäevatoimingutega.
Ratsutamisteraapia ülesandeks on panna klient
reageerima hobuse kolme-dimensioonilisele
liikumisele, mille käigus edastatakse hobuse
seljas istuvale kliendile minutis 90-120
sümmeetrilist ja rütmilist liikumisimpulssi.







On tõestatud, et kui ratsutaja kehaasend on
liikuva hobuse seljas korrektne, siis põhjustab
hobuse liikumine ratsutajas inimese kõnniga
sarnase liikumise.
Seetõttu on ratsutamisteraapia leidnud laialdast
kasutust motoorsete probleemidega inimeste
puhul, kellel on kas kaasasündinud või siis
traumade ja haiguste tagajärjel tekkinud
liikumispuue.
Kliendi lihastele avaldab lõõgastavat mõju ka
hobuse kehatemperatuur, mis on 1.5 kraadi
inimese omast kõrgem.

Ratsutamisteraapiast tulenev
kasu:
Uuringutes on leitud, et ratsutamisteraapia avaldab positiivset
mõju nii kliendi kehalisele kui ka psüühilisele seisundile.
Kehalisel tasandil parandab ratsutamisteraapia:
 Üldist füüsilist võimekust, tasakaalu, koordinatsiooni,
soodustab head rühti ehk keha hoiakut.
 Lõdvestab spastilisi lihaseid ja normaliseerib lihastoonust.
 Arendab käelist tegevust, vähendab ja hoiab ära
kontraktuuride teket suurendades liigutuste ulatust.
 Ergutab organismi ainevahetust ja vereringet.
 Toimub üldine lihasjõu kasv. Lisaks tugevdatakse hobuse
liikumisega hingamislihaseid ja põiepidamatuse puhul
vaagnapõhja lihaseid.

Psühholoogilisel tasandil aitab ratsutamisteraapia:
 Kohaneda puudega.
 Annab võimaluse eneseületuseks ning toetab positiivse
mina-käsitluse kujunemist.
 Suurendab enesekindlust ja –usaldust hirmude
ületamisega.
 Tõstab motivatsiooni.
 Arendab ruumi orientatsiooni, suuna tunnetust, visuaalset
teravust ja võimet eraldada kujundeid taustast.
 Parandab aru saamist ja mälu ning sotsiaalset suhtlemist
inimeste vahel.
 Lisaks õpetatakse hobusega ümberkäimise oskuseid ning
tekib kontakt inimese ja looma vahel (sõprus).

Ratsutamisteraapial on lisaks kliendi kehalise ja
psüühilise seisundi mõjutamisele ka kasvatuslikud
eesmärgid:
 Paraneb keskendumine, enesevalitsemine, reeglite
ja juhendite järgimine.
 Nimetusest hoolimata ei tähenda
ratsutamisteraapia ainult ratsutamist, sama oluline
on looma eest hoolitsemine, temaga suhtlemine.
 Teraapia eesmärkide saavutamiseks kasutatakse
edukalt ka tallitöid, mis arendavad inimese
kohusetunnet ning vastutus- ja otsustusvõimet.
 Teraapia saab tegelikult alguse hetkest, mil klient
talli uksest sisse astub.

Ratsutamisteraapia sobib:
… laiale vanuserühmale (2-76 a.) ning erinevate




haiguste ja seisundite korral.
Tserebraalparalüüs (PCI), sclerosis multiplex,
nägemis- ja kuulmispuuded, autism, Downi
sündroom, õppimis- ja käitumishäired ning
suhtlusraskused ja depressioon on vaid mõned
näited paljudest, mille puhul ratsutamisteraapia
on andnud häid tulemusi.
Ratsutamisteraapia sobivus on individuaalne ja
sõltub eelkõige kliendi huvist hobusega
tegeleda.

Ratsutamisteraapia teenus:




Ratsutamisteraapiat viivad läbi ratsutamisterapeut
ja teraapiahobune. Teraapias kasutatakse
vastava koolituse saanud hea liikumisega
hobuseid, kes on loomult rahulikud, sõbralikud ja
koostöövalmid. Oluline on hobuse sobivus kliendi
erivajadustega.
Teraapia peab toimuma turvalises keskkonnas,
vajadusel kaasatakse selle tagamiseks
teraapiasse ratsutamisterapeudi assistent ja
abilised hobuse juhtimiseks ja kliendi
abistamiseks.







Nõutav on kasutada abi- ja turvavahendeid (nt
plattvorm, teraapiavöö ja kiiver), et tagada kliendi
ohutus kogu teraapia vältel.
Ratsutamisteraapia seansid viiakse läbi kas
siseruumis (maneežis) või sobivate
ilmastikutingimuste korral õues, kuid tuleb valida
koht, millega hobune on harjunud ning mis on
ümbritsetud turvalise piirdetara või suletavate
väravatega. Väljakut kattev pinnas peab olema
hobuse jalgadele tervislik.
Ratsutamisteraapia seansi pikkuse määrab
lähtudes kliendi vajadustest, võimetest ja
tervislikust seisundist ratsutamisterapeut.

Video:


http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=107548

Vaadata alates 35:41 – 29:11

Rohkem infot:
www.ratsutamisteraapia.ee


Tänan tähelepanu eest!


Slide 10

Ratsutamisteraapia

Tartu 2010

Mõisted:


Ratsutamisteraapia – Ratsutamisteraapia on
teraapiavorm, mis sobib täiendama või
asendama füsio-, tegevus-, kõne- või
psühhoteraapiat. Sõna-sõnalt on see ravi
hobuse (ja ratsutamise) abil.



Ratsutamisterapeut – isik, kellel on
põhihariduse kõrval (arst, füsioterapeut,
psühholoog, sotsiaaltöötaja, tegevusterapeut,
logopeed) ratsutamisteraapia alased teadmised
ja oskused.



Erivajadustega inimeste ratsutamise
instruktor – isik, kes õpetab erivajadustega
inimestele ratsutamist kui sporti.

Fakte ratsutamisteraapiast:







Eestis järjest enam populaarsust võitev
ratsutamisteraapia on Euroopas ja Ameerikas
aastakümneid edukalt kasutusel olnud.
Ülemaailmset tähelepanu on ratsutamisele kui
rehabilitatsioonile suunatud juba aastast 1952.
2005. a lõpetasid ratsutamisteraapia ühe-aastase
kursuse esimesed Eestis koolitatud 14 spetsialisti
(6 ratsutamisterapeuti ja 8 erivajadustega inimeste
ratsutamise instruktorit).
2006. a lõpetas sama kursuse 21 inimest, kellest
11 said ratsutamisterapeudi ja 10 erivajadustega
inimeste ratsutamise instruktori diplomi.









Diplomeeritud spetsialiste ühendab 2006. a.
alguses loodud Eesti Ratsutamisteraapia Selts
ehk ERS, mille põhieesmärgiks on edendada
ratsutamisteraapiat Eestis ning aidata abivajajail
leida tee ratsutamisteraapia juurde.
Eesti Ratsutamisteraapia Seltsi 17-st liikmest on
hetkel 14 tegutsevad liikmed.
13.09.2009 – toimus Kukrumäel (Harjumaal) Eesti
esimene erivajadustega inimeste
ratsutamisvõistlus.
31.07.2010 – toimus Luunjas (Tartumaal) teine
erivajadustega inimesta ratsutamisvõistlus.

Ratsutamisteraapia eesmärk:






Ratsutamisteraapias taotletakse hobuse
kaasamisega raviprotseduuri kliendi
tervistumist või elukvaliteedi tõusu.
Teraapia eesmärgiks on parandada inimese
hakkama saamist igapäevatoimingutega.
Ratsutamisteraapia ülesandeks on panna klient
reageerima hobuse kolme-dimensioonilisele
liikumisele, mille käigus edastatakse hobuse
seljas istuvale kliendile minutis 90-120
sümmeetrilist ja rütmilist liikumisimpulssi.







On tõestatud, et kui ratsutaja kehaasend on
liikuva hobuse seljas korrektne, siis põhjustab
hobuse liikumine ratsutajas inimese kõnniga
sarnase liikumise.
Seetõttu on ratsutamisteraapia leidnud laialdast
kasutust motoorsete probleemidega inimeste
puhul, kellel on kas kaasasündinud või siis
traumade ja haiguste tagajärjel tekkinud
liikumispuue.
Kliendi lihastele avaldab lõõgastavat mõju ka
hobuse kehatemperatuur, mis on 1.5 kraadi
inimese omast kõrgem.

Ratsutamisteraapiast tulenev
kasu:
Uuringutes on leitud, et ratsutamisteraapia avaldab positiivset
mõju nii kliendi kehalisele kui ka psüühilisele seisundile.
Kehalisel tasandil parandab ratsutamisteraapia:
 Üldist füüsilist võimekust, tasakaalu, koordinatsiooni,
soodustab head rühti ehk keha hoiakut.
 Lõdvestab spastilisi lihaseid ja normaliseerib lihastoonust.
 Arendab käelist tegevust, vähendab ja hoiab ära
kontraktuuride teket suurendades liigutuste ulatust.
 Ergutab organismi ainevahetust ja vereringet.
 Toimub üldine lihasjõu kasv. Lisaks tugevdatakse hobuse
liikumisega hingamislihaseid ja põiepidamatuse puhul
vaagnapõhja lihaseid.

Psühholoogilisel tasandil aitab ratsutamisteraapia:
 Kohaneda puudega.
 Annab võimaluse eneseületuseks ning toetab positiivse
mina-käsitluse kujunemist.
 Suurendab enesekindlust ja –usaldust hirmude
ületamisega.
 Tõstab motivatsiooni.
 Arendab ruumi orientatsiooni, suuna tunnetust, visuaalset
teravust ja võimet eraldada kujundeid taustast.
 Parandab aru saamist ja mälu ning sotsiaalset suhtlemist
inimeste vahel.
 Lisaks õpetatakse hobusega ümberkäimise oskuseid ning
tekib kontakt inimese ja looma vahel (sõprus).

Ratsutamisteraapial on lisaks kliendi kehalise ja
psüühilise seisundi mõjutamisele ka kasvatuslikud
eesmärgid:
 Paraneb keskendumine, enesevalitsemine, reeglite
ja juhendite järgimine.
 Nimetusest hoolimata ei tähenda
ratsutamisteraapia ainult ratsutamist, sama oluline
on looma eest hoolitsemine, temaga suhtlemine.
 Teraapia eesmärkide saavutamiseks kasutatakse
edukalt ka tallitöid, mis arendavad inimese
kohusetunnet ning vastutus- ja otsustusvõimet.
 Teraapia saab tegelikult alguse hetkest, mil klient
talli uksest sisse astub.

Ratsutamisteraapia sobib:
… laiale vanuserühmale (2-76 a.) ning erinevate




haiguste ja seisundite korral.
Tserebraalparalüüs (PCI), sclerosis multiplex,
nägemis- ja kuulmispuuded, autism, Downi
sündroom, õppimis- ja käitumishäired ning
suhtlusraskused ja depressioon on vaid mõned
näited paljudest, mille puhul ratsutamisteraapia
on andnud häid tulemusi.
Ratsutamisteraapia sobivus on individuaalne ja
sõltub eelkõige kliendi huvist hobusega
tegeleda.

Ratsutamisteraapia teenus:




Ratsutamisteraapiat viivad läbi ratsutamisterapeut
ja teraapiahobune. Teraapias kasutatakse
vastava koolituse saanud hea liikumisega
hobuseid, kes on loomult rahulikud, sõbralikud ja
koostöövalmid. Oluline on hobuse sobivus kliendi
erivajadustega.
Teraapia peab toimuma turvalises keskkonnas,
vajadusel kaasatakse selle tagamiseks
teraapiasse ratsutamisterapeudi assistent ja
abilised hobuse juhtimiseks ja kliendi
abistamiseks.







Nõutav on kasutada abi- ja turvavahendeid (nt
plattvorm, teraapiavöö ja kiiver), et tagada kliendi
ohutus kogu teraapia vältel.
Ratsutamisteraapia seansid viiakse läbi kas
siseruumis (maneežis) või sobivate
ilmastikutingimuste korral õues, kuid tuleb valida
koht, millega hobune on harjunud ning mis on
ümbritsetud turvalise piirdetara või suletavate
väravatega. Väljakut kattev pinnas peab olema
hobuse jalgadele tervislik.
Ratsutamisteraapia seansi pikkuse määrab
lähtudes kliendi vajadustest, võimetest ja
tervislikust seisundist ratsutamisterapeut.

Video:


http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=107548

Vaadata alates 35:41 – 29:11

Rohkem infot:
www.ratsutamisteraapia.ee


Tänan tähelepanu eest!


Slide 11

Ratsutamisteraapia

Tartu 2010

Mõisted:


Ratsutamisteraapia – Ratsutamisteraapia on
teraapiavorm, mis sobib täiendama või
asendama füsio-, tegevus-, kõne- või
psühhoteraapiat. Sõna-sõnalt on see ravi
hobuse (ja ratsutamise) abil.



Ratsutamisterapeut – isik, kellel on
põhihariduse kõrval (arst, füsioterapeut,
psühholoog, sotsiaaltöötaja, tegevusterapeut,
logopeed) ratsutamisteraapia alased teadmised
ja oskused.



Erivajadustega inimeste ratsutamise
instruktor – isik, kes õpetab erivajadustega
inimestele ratsutamist kui sporti.

Fakte ratsutamisteraapiast:







Eestis järjest enam populaarsust võitev
ratsutamisteraapia on Euroopas ja Ameerikas
aastakümneid edukalt kasutusel olnud.
Ülemaailmset tähelepanu on ratsutamisele kui
rehabilitatsioonile suunatud juba aastast 1952.
2005. a lõpetasid ratsutamisteraapia ühe-aastase
kursuse esimesed Eestis koolitatud 14 spetsialisti
(6 ratsutamisterapeuti ja 8 erivajadustega inimeste
ratsutamise instruktorit).
2006. a lõpetas sama kursuse 21 inimest, kellest
11 said ratsutamisterapeudi ja 10 erivajadustega
inimeste ratsutamise instruktori diplomi.









Diplomeeritud spetsialiste ühendab 2006. a.
alguses loodud Eesti Ratsutamisteraapia Selts
ehk ERS, mille põhieesmärgiks on edendada
ratsutamisteraapiat Eestis ning aidata abivajajail
leida tee ratsutamisteraapia juurde.
Eesti Ratsutamisteraapia Seltsi 17-st liikmest on
hetkel 14 tegutsevad liikmed.
13.09.2009 – toimus Kukrumäel (Harjumaal) Eesti
esimene erivajadustega inimeste
ratsutamisvõistlus.
31.07.2010 – toimus Luunjas (Tartumaal) teine
erivajadustega inimesta ratsutamisvõistlus.

Ratsutamisteraapia eesmärk:






Ratsutamisteraapias taotletakse hobuse
kaasamisega raviprotseduuri kliendi
tervistumist või elukvaliteedi tõusu.
Teraapia eesmärgiks on parandada inimese
hakkama saamist igapäevatoimingutega.
Ratsutamisteraapia ülesandeks on panna klient
reageerima hobuse kolme-dimensioonilisele
liikumisele, mille käigus edastatakse hobuse
seljas istuvale kliendile minutis 90-120
sümmeetrilist ja rütmilist liikumisimpulssi.







On tõestatud, et kui ratsutaja kehaasend on
liikuva hobuse seljas korrektne, siis põhjustab
hobuse liikumine ratsutajas inimese kõnniga
sarnase liikumise.
Seetõttu on ratsutamisteraapia leidnud laialdast
kasutust motoorsete probleemidega inimeste
puhul, kellel on kas kaasasündinud või siis
traumade ja haiguste tagajärjel tekkinud
liikumispuue.
Kliendi lihastele avaldab lõõgastavat mõju ka
hobuse kehatemperatuur, mis on 1.5 kraadi
inimese omast kõrgem.

Ratsutamisteraapiast tulenev
kasu:
Uuringutes on leitud, et ratsutamisteraapia avaldab positiivset
mõju nii kliendi kehalisele kui ka psüühilisele seisundile.
Kehalisel tasandil parandab ratsutamisteraapia:
 Üldist füüsilist võimekust, tasakaalu, koordinatsiooni,
soodustab head rühti ehk keha hoiakut.
 Lõdvestab spastilisi lihaseid ja normaliseerib lihastoonust.
 Arendab käelist tegevust, vähendab ja hoiab ära
kontraktuuride teket suurendades liigutuste ulatust.
 Ergutab organismi ainevahetust ja vereringet.
 Toimub üldine lihasjõu kasv. Lisaks tugevdatakse hobuse
liikumisega hingamislihaseid ja põiepidamatuse puhul
vaagnapõhja lihaseid.

Psühholoogilisel tasandil aitab ratsutamisteraapia:
 Kohaneda puudega.
 Annab võimaluse eneseületuseks ning toetab positiivse
mina-käsitluse kujunemist.
 Suurendab enesekindlust ja –usaldust hirmude
ületamisega.
 Tõstab motivatsiooni.
 Arendab ruumi orientatsiooni, suuna tunnetust, visuaalset
teravust ja võimet eraldada kujundeid taustast.
 Parandab aru saamist ja mälu ning sotsiaalset suhtlemist
inimeste vahel.
 Lisaks õpetatakse hobusega ümberkäimise oskuseid ning
tekib kontakt inimese ja looma vahel (sõprus).

Ratsutamisteraapial on lisaks kliendi kehalise ja
psüühilise seisundi mõjutamisele ka kasvatuslikud
eesmärgid:
 Paraneb keskendumine, enesevalitsemine, reeglite
ja juhendite järgimine.
 Nimetusest hoolimata ei tähenda
ratsutamisteraapia ainult ratsutamist, sama oluline
on looma eest hoolitsemine, temaga suhtlemine.
 Teraapia eesmärkide saavutamiseks kasutatakse
edukalt ka tallitöid, mis arendavad inimese
kohusetunnet ning vastutus- ja otsustusvõimet.
 Teraapia saab tegelikult alguse hetkest, mil klient
talli uksest sisse astub.

Ratsutamisteraapia sobib:
… laiale vanuserühmale (2-76 a.) ning erinevate




haiguste ja seisundite korral.
Tserebraalparalüüs (PCI), sclerosis multiplex,
nägemis- ja kuulmispuuded, autism, Downi
sündroom, õppimis- ja käitumishäired ning
suhtlusraskused ja depressioon on vaid mõned
näited paljudest, mille puhul ratsutamisteraapia
on andnud häid tulemusi.
Ratsutamisteraapia sobivus on individuaalne ja
sõltub eelkõige kliendi huvist hobusega
tegeleda.

Ratsutamisteraapia teenus:




Ratsutamisteraapiat viivad läbi ratsutamisterapeut
ja teraapiahobune. Teraapias kasutatakse
vastava koolituse saanud hea liikumisega
hobuseid, kes on loomult rahulikud, sõbralikud ja
koostöövalmid. Oluline on hobuse sobivus kliendi
erivajadustega.
Teraapia peab toimuma turvalises keskkonnas,
vajadusel kaasatakse selle tagamiseks
teraapiasse ratsutamisterapeudi assistent ja
abilised hobuse juhtimiseks ja kliendi
abistamiseks.







Nõutav on kasutada abi- ja turvavahendeid (nt
plattvorm, teraapiavöö ja kiiver), et tagada kliendi
ohutus kogu teraapia vältel.
Ratsutamisteraapia seansid viiakse läbi kas
siseruumis (maneežis) või sobivate
ilmastikutingimuste korral õues, kuid tuleb valida
koht, millega hobune on harjunud ning mis on
ümbritsetud turvalise piirdetara või suletavate
väravatega. Väljakut kattev pinnas peab olema
hobuse jalgadele tervislik.
Ratsutamisteraapia seansi pikkuse määrab
lähtudes kliendi vajadustest, võimetest ja
tervislikust seisundist ratsutamisterapeut.

Video:


http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=107548

Vaadata alates 35:41 – 29:11

Rohkem infot:
www.ratsutamisteraapia.ee


Tänan tähelepanu eest!


Slide 12

Ratsutamisteraapia

Tartu 2010

Mõisted:


Ratsutamisteraapia – Ratsutamisteraapia on
teraapiavorm, mis sobib täiendama või
asendama füsio-, tegevus-, kõne- või
psühhoteraapiat. Sõna-sõnalt on see ravi
hobuse (ja ratsutamise) abil.



Ratsutamisterapeut – isik, kellel on
põhihariduse kõrval (arst, füsioterapeut,
psühholoog, sotsiaaltöötaja, tegevusterapeut,
logopeed) ratsutamisteraapia alased teadmised
ja oskused.



Erivajadustega inimeste ratsutamise
instruktor – isik, kes õpetab erivajadustega
inimestele ratsutamist kui sporti.

Fakte ratsutamisteraapiast:







Eestis järjest enam populaarsust võitev
ratsutamisteraapia on Euroopas ja Ameerikas
aastakümneid edukalt kasutusel olnud.
Ülemaailmset tähelepanu on ratsutamisele kui
rehabilitatsioonile suunatud juba aastast 1952.
2005. a lõpetasid ratsutamisteraapia ühe-aastase
kursuse esimesed Eestis koolitatud 14 spetsialisti
(6 ratsutamisterapeuti ja 8 erivajadustega inimeste
ratsutamise instruktorit).
2006. a lõpetas sama kursuse 21 inimest, kellest
11 said ratsutamisterapeudi ja 10 erivajadustega
inimeste ratsutamise instruktori diplomi.









Diplomeeritud spetsialiste ühendab 2006. a.
alguses loodud Eesti Ratsutamisteraapia Selts
ehk ERS, mille põhieesmärgiks on edendada
ratsutamisteraapiat Eestis ning aidata abivajajail
leida tee ratsutamisteraapia juurde.
Eesti Ratsutamisteraapia Seltsi 17-st liikmest on
hetkel 14 tegutsevad liikmed.
13.09.2009 – toimus Kukrumäel (Harjumaal) Eesti
esimene erivajadustega inimeste
ratsutamisvõistlus.
31.07.2010 – toimus Luunjas (Tartumaal) teine
erivajadustega inimesta ratsutamisvõistlus.

Ratsutamisteraapia eesmärk:






Ratsutamisteraapias taotletakse hobuse
kaasamisega raviprotseduuri kliendi
tervistumist või elukvaliteedi tõusu.
Teraapia eesmärgiks on parandada inimese
hakkama saamist igapäevatoimingutega.
Ratsutamisteraapia ülesandeks on panna klient
reageerima hobuse kolme-dimensioonilisele
liikumisele, mille käigus edastatakse hobuse
seljas istuvale kliendile minutis 90-120
sümmeetrilist ja rütmilist liikumisimpulssi.







On tõestatud, et kui ratsutaja kehaasend on
liikuva hobuse seljas korrektne, siis põhjustab
hobuse liikumine ratsutajas inimese kõnniga
sarnase liikumise.
Seetõttu on ratsutamisteraapia leidnud laialdast
kasutust motoorsete probleemidega inimeste
puhul, kellel on kas kaasasündinud või siis
traumade ja haiguste tagajärjel tekkinud
liikumispuue.
Kliendi lihastele avaldab lõõgastavat mõju ka
hobuse kehatemperatuur, mis on 1.5 kraadi
inimese omast kõrgem.

Ratsutamisteraapiast tulenev
kasu:
Uuringutes on leitud, et ratsutamisteraapia avaldab positiivset
mõju nii kliendi kehalisele kui ka psüühilisele seisundile.
Kehalisel tasandil parandab ratsutamisteraapia:
 Üldist füüsilist võimekust, tasakaalu, koordinatsiooni,
soodustab head rühti ehk keha hoiakut.
 Lõdvestab spastilisi lihaseid ja normaliseerib lihastoonust.
 Arendab käelist tegevust, vähendab ja hoiab ära
kontraktuuride teket suurendades liigutuste ulatust.
 Ergutab organismi ainevahetust ja vereringet.
 Toimub üldine lihasjõu kasv. Lisaks tugevdatakse hobuse
liikumisega hingamislihaseid ja põiepidamatuse puhul
vaagnapõhja lihaseid.

Psühholoogilisel tasandil aitab ratsutamisteraapia:
 Kohaneda puudega.
 Annab võimaluse eneseületuseks ning toetab positiivse
mina-käsitluse kujunemist.
 Suurendab enesekindlust ja –usaldust hirmude
ületamisega.
 Tõstab motivatsiooni.
 Arendab ruumi orientatsiooni, suuna tunnetust, visuaalset
teravust ja võimet eraldada kujundeid taustast.
 Parandab aru saamist ja mälu ning sotsiaalset suhtlemist
inimeste vahel.
 Lisaks õpetatakse hobusega ümberkäimise oskuseid ning
tekib kontakt inimese ja looma vahel (sõprus).

Ratsutamisteraapial on lisaks kliendi kehalise ja
psüühilise seisundi mõjutamisele ka kasvatuslikud
eesmärgid:
 Paraneb keskendumine, enesevalitsemine, reeglite
ja juhendite järgimine.
 Nimetusest hoolimata ei tähenda
ratsutamisteraapia ainult ratsutamist, sama oluline
on looma eest hoolitsemine, temaga suhtlemine.
 Teraapia eesmärkide saavutamiseks kasutatakse
edukalt ka tallitöid, mis arendavad inimese
kohusetunnet ning vastutus- ja otsustusvõimet.
 Teraapia saab tegelikult alguse hetkest, mil klient
talli uksest sisse astub.

Ratsutamisteraapia sobib:
… laiale vanuserühmale (2-76 a.) ning erinevate




haiguste ja seisundite korral.
Tserebraalparalüüs (PCI), sclerosis multiplex,
nägemis- ja kuulmispuuded, autism, Downi
sündroom, õppimis- ja käitumishäired ning
suhtlusraskused ja depressioon on vaid mõned
näited paljudest, mille puhul ratsutamisteraapia
on andnud häid tulemusi.
Ratsutamisteraapia sobivus on individuaalne ja
sõltub eelkõige kliendi huvist hobusega
tegeleda.

Ratsutamisteraapia teenus:




Ratsutamisteraapiat viivad läbi ratsutamisterapeut
ja teraapiahobune. Teraapias kasutatakse
vastava koolituse saanud hea liikumisega
hobuseid, kes on loomult rahulikud, sõbralikud ja
koostöövalmid. Oluline on hobuse sobivus kliendi
erivajadustega.
Teraapia peab toimuma turvalises keskkonnas,
vajadusel kaasatakse selle tagamiseks
teraapiasse ratsutamisterapeudi assistent ja
abilised hobuse juhtimiseks ja kliendi
abistamiseks.







Nõutav on kasutada abi- ja turvavahendeid (nt
plattvorm, teraapiavöö ja kiiver), et tagada kliendi
ohutus kogu teraapia vältel.
Ratsutamisteraapia seansid viiakse läbi kas
siseruumis (maneežis) või sobivate
ilmastikutingimuste korral õues, kuid tuleb valida
koht, millega hobune on harjunud ning mis on
ümbritsetud turvalise piirdetara või suletavate
väravatega. Väljakut kattev pinnas peab olema
hobuse jalgadele tervislik.
Ratsutamisteraapia seansi pikkuse määrab
lähtudes kliendi vajadustest, võimetest ja
tervislikust seisundist ratsutamisterapeut.

Video:


http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=107548

Vaadata alates 35:41 – 29:11

Rohkem infot:
www.ratsutamisteraapia.ee


Tänan tähelepanu eest!


Slide 13

Ratsutamisteraapia

Tartu 2010

Mõisted:


Ratsutamisteraapia – Ratsutamisteraapia on
teraapiavorm, mis sobib täiendama või
asendama füsio-, tegevus-, kõne- või
psühhoteraapiat. Sõna-sõnalt on see ravi
hobuse (ja ratsutamise) abil.



Ratsutamisterapeut – isik, kellel on
põhihariduse kõrval (arst, füsioterapeut,
psühholoog, sotsiaaltöötaja, tegevusterapeut,
logopeed) ratsutamisteraapia alased teadmised
ja oskused.



Erivajadustega inimeste ratsutamise
instruktor – isik, kes õpetab erivajadustega
inimestele ratsutamist kui sporti.

Fakte ratsutamisteraapiast:







Eestis järjest enam populaarsust võitev
ratsutamisteraapia on Euroopas ja Ameerikas
aastakümneid edukalt kasutusel olnud.
Ülemaailmset tähelepanu on ratsutamisele kui
rehabilitatsioonile suunatud juba aastast 1952.
2005. a lõpetasid ratsutamisteraapia ühe-aastase
kursuse esimesed Eestis koolitatud 14 spetsialisti
(6 ratsutamisterapeuti ja 8 erivajadustega inimeste
ratsutamise instruktorit).
2006. a lõpetas sama kursuse 21 inimest, kellest
11 said ratsutamisterapeudi ja 10 erivajadustega
inimeste ratsutamise instruktori diplomi.









Diplomeeritud spetsialiste ühendab 2006. a.
alguses loodud Eesti Ratsutamisteraapia Selts
ehk ERS, mille põhieesmärgiks on edendada
ratsutamisteraapiat Eestis ning aidata abivajajail
leida tee ratsutamisteraapia juurde.
Eesti Ratsutamisteraapia Seltsi 17-st liikmest on
hetkel 14 tegutsevad liikmed.
13.09.2009 – toimus Kukrumäel (Harjumaal) Eesti
esimene erivajadustega inimeste
ratsutamisvõistlus.
31.07.2010 – toimus Luunjas (Tartumaal) teine
erivajadustega inimesta ratsutamisvõistlus.

Ratsutamisteraapia eesmärk:






Ratsutamisteraapias taotletakse hobuse
kaasamisega raviprotseduuri kliendi
tervistumist või elukvaliteedi tõusu.
Teraapia eesmärgiks on parandada inimese
hakkama saamist igapäevatoimingutega.
Ratsutamisteraapia ülesandeks on panna klient
reageerima hobuse kolme-dimensioonilisele
liikumisele, mille käigus edastatakse hobuse
seljas istuvale kliendile minutis 90-120
sümmeetrilist ja rütmilist liikumisimpulssi.







On tõestatud, et kui ratsutaja kehaasend on
liikuva hobuse seljas korrektne, siis põhjustab
hobuse liikumine ratsutajas inimese kõnniga
sarnase liikumise.
Seetõttu on ratsutamisteraapia leidnud laialdast
kasutust motoorsete probleemidega inimeste
puhul, kellel on kas kaasasündinud või siis
traumade ja haiguste tagajärjel tekkinud
liikumispuue.
Kliendi lihastele avaldab lõõgastavat mõju ka
hobuse kehatemperatuur, mis on 1.5 kraadi
inimese omast kõrgem.

Ratsutamisteraapiast tulenev
kasu:
Uuringutes on leitud, et ratsutamisteraapia avaldab positiivset
mõju nii kliendi kehalisele kui ka psüühilisele seisundile.
Kehalisel tasandil parandab ratsutamisteraapia:
 Üldist füüsilist võimekust, tasakaalu, koordinatsiooni,
soodustab head rühti ehk keha hoiakut.
 Lõdvestab spastilisi lihaseid ja normaliseerib lihastoonust.
 Arendab käelist tegevust, vähendab ja hoiab ära
kontraktuuride teket suurendades liigutuste ulatust.
 Ergutab organismi ainevahetust ja vereringet.
 Toimub üldine lihasjõu kasv. Lisaks tugevdatakse hobuse
liikumisega hingamislihaseid ja põiepidamatuse puhul
vaagnapõhja lihaseid.

Psühholoogilisel tasandil aitab ratsutamisteraapia:
 Kohaneda puudega.
 Annab võimaluse eneseületuseks ning toetab positiivse
mina-käsitluse kujunemist.
 Suurendab enesekindlust ja –usaldust hirmude
ületamisega.
 Tõstab motivatsiooni.
 Arendab ruumi orientatsiooni, suuna tunnetust, visuaalset
teravust ja võimet eraldada kujundeid taustast.
 Parandab aru saamist ja mälu ning sotsiaalset suhtlemist
inimeste vahel.
 Lisaks õpetatakse hobusega ümberkäimise oskuseid ning
tekib kontakt inimese ja looma vahel (sõprus).

Ratsutamisteraapial on lisaks kliendi kehalise ja
psüühilise seisundi mõjutamisele ka kasvatuslikud
eesmärgid:
 Paraneb keskendumine, enesevalitsemine, reeglite
ja juhendite järgimine.
 Nimetusest hoolimata ei tähenda
ratsutamisteraapia ainult ratsutamist, sama oluline
on looma eest hoolitsemine, temaga suhtlemine.
 Teraapia eesmärkide saavutamiseks kasutatakse
edukalt ka tallitöid, mis arendavad inimese
kohusetunnet ning vastutus- ja otsustusvõimet.
 Teraapia saab tegelikult alguse hetkest, mil klient
talli uksest sisse astub.

Ratsutamisteraapia sobib:
… laiale vanuserühmale (2-76 a.) ning erinevate




haiguste ja seisundite korral.
Tserebraalparalüüs (PCI), sclerosis multiplex,
nägemis- ja kuulmispuuded, autism, Downi
sündroom, õppimis- ja käitumishäired ning
suhtlusraskused ja depressioon on vaid mõned
näited paljudest, mille puhul ratsutamisteraapia
on andnud häid tulemusi.
Ratsutamisteraapia sobivus on individuaalne ja
sõltub eelkõige kliendi huvist hobusega
tegeleda.

Ratsutamisteraapia teenus:




Ratsutamisteraapiat viivad läbi ratsutamisterapeut
ja teraapiahobune. Teraapias kasutatakse
vastava koolituse saanud hea liikumisega
hobuseid, kes on loomult rahulikud, sõbralikud ja
koostöövalmid. Oluline on hobuse sobivus kliendi
erivajadustega.
Teraapia peab toimuma turvalises keskkonnas,
vajadusel kaasatakse selle tagamiseks
teraapiasse ratsutamisterapeudi assistent ja
abilised hobuse juhtimiseks ja kliendi
abistamiseks.







Nõutav on kasutada abi- ja turvavahendeid (nt
plattvorm, teraapiavöö ja kiiver), et tagada kliendi
ohutus kogu teraapia vältel.
Ratsutamisteraapia seansid viiakse läbi kas
siseruumis (maneežis) või sobivate
ilmastikutingimuste korral õues, kuid tuleb valida
koht, millega hobune on harjunud ning mis on
ümbritsetud turvalise piirdetara või suletavate
väravatega. Väljakut kattev pinnas peab olema
hobuse jalgadele tervislik.
Ratsutamisteraapia seansi pikkuse määrab
lähtudes kliendi vajadustest, võimetest ja
tervislikust seisundist ratsutamisterapeut.

Video:


http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=107548

Vaadata alates 35:41 – 29:11

Rohkem infot:
www.ratsutamisteraapia.ee


Tänan tähelepanu eest!


Slide 14

Ratsutamisteraapia

Tartu 2010

Mõisted:


Ratsutamisteraapia – Ratsutamisteraapia on
teraapiavorm, mis sobib täiendama või
asendama füsio-, tegevus-, kõne- või
psühhoteraapiat. Sõna-sõnalt on see ravi
hobuse (ja ratsutamise) abil.



Ratsutamisterapeut – isik, kellel on
põhihariduse kõrval (arst, füsioterapeut,
psühholoog, sotsiaaltöötaja, tegevusterapeut,
logopeed) ratsutamisteraapia alased teadmised
ja oskused.



Erivajadustega inimeste ratsutamise
instruktor – isik, kes õpetab erivajadustega
inimestele ratsutamist kui sporti.

Fakte ratsutamisteraapiast:







Eestis järjest enam populaarsust võitev
ratsutamisteraapia on Euroopas ja Ameerikas
aastakümneid edukalt kasutusel olnud.
Ülemaailmset tähelepanu on ratsutamisele kui
rehabilitatsioonile suunatud juba aastast 1952.
2005. a lõpetasid ratsutamisteraapia ühe-aastase
kursuse esimesed Eestis koolitatud 14 spetsialisti
(6 ratsutamisterapeuti ja 8 erivajadustega inimeste
ratsutamise instruktorit).
2006. a lõpetas sama kursuse 21 inimest, kellest
11 said ratsutamisterapeudi ja 10 erivajadustega
inimeste ratsutamise instruktori diplomi.









Diplomeeritud spetsialiste ühendab 2006. a.
alguses loodud Eesti Ratsutamisteraapia Selts
ehk ERS, mille põhieesmärgiks on edendada
ratsutamisteraapiat Eestis ning aidata abivajajail
leida tee ratsutamisteraapia juurde.
Eesti Ratsutamisteraapia Seltsi 17-st liikmest on
hetkel 14 tegutsevad liikmed.
13.09.2009 – toimus Kukrumäel (Harjumaal) Eesti
esimene erivajadustega inimeste
ratsutamisvõistlus.
31.07.2010 – toimus Luunjas (Tartumaal) teine
erivajadustega inimesta ratsutamisvõistlus.

Ratsutamisteraapia eesmärk:






Ratsutamisteraapias taotletakse hobuse
kaasamisega raviprotseduuri kliendi
tervistumist või elukvaliteedi tõusu.
Teraapia eesmärgiks on parandada inimese
hakkama saamist igapäevatoimingutega.
Ratsutamisteraapia ülesandeks on panna klient
reageerima hobuse kolme-dimensioonilisele
liikumisele, mille käigus edastatakse hobuse
seljas istuvale kliendile minutis 90-120
sümmeetrilist ja rütmilist liikumisimpulssi.







On tõestatud, et kui ratsutaja kehaasend on
liikuva hobuse seljas korrektne, siis põhjustab
hobuse liikumine ratsutajas inimese kõnniga
sarnase liikumise.
Seetõttu on ratsutamisteraapia leidnud laialdast
kasutust motoorsete probleemidega inimeste
puhul, kellel on kas kaasasündinud või siis
traumade ja haiguste tagajärjel tekkinud
liikumispuue.
Kliendi lihastele avaldab lõõgastavat mõju ka
hobuse kehatemperatuur, mis on 1.5 kraadi
inimese omast kõrgem.

Ratsutamisteraapiast tulenev
kasu:
Uuringutes on leitud, et ratsutamisteraapia avaldab positiivset
mõju nii kliendi kehalisele kui ka psüühilisele seisundile.
Kehalisel tasandil parandab ratsutamisteraapia:
 Üldist füüsilist võimekust, tasakaalu, koordinatsiooni,
soodustab head rühti ehk keha hoiakut.
 Lõdvestab spastilisi lihaseid ja normaliseerib lihastoonust.
 Arendab käelist tegevust, vähendab ja hoiab ära
kontraktuuride teket suurendades liigutuste ulatust.
 Ergutab organismi ainevahetust ja vereringet.
 Toimub üldine lihasjõu kasv. Lisaks tugevdatakse hobuse
liikumisega hingamislihaseid ja põiepidamatuse puhul
vaagnapõhja lihaseid.

Psühholoogilisel tasandil aitab ratsutamisteraapia:
 Kohaneda puudega.
 Annab võimaluse eneseületuseks ning toetab positiivse
mina-käsitluse kujunemist.
 Suurendab enesekindlust ja –usaldust hirmude
ületamisega.
 Tõstab motivatsiooni.
 Arendab ruumi orientatsiooni, suuna tunnetust, visuaalset
teravust ja võimet eraldada kujundeid taustast.
 Parandab aru saamist ja mälu ning sotsiaalset suhtlemist
inimeste vahel.
 Lisaks õpetatakse hobusega ümberkäimise oskuseid ning
tekib kontakt inimese ja looma vahel (sõprus).

Ratsutamisteraapial on lisaks kliendi kehalise ja
psüühilise seisundi mõjutamisele ka kasvatuslikud
eesmärgid:
 Paraneb keskendumine, enesevalitsemine, reeglite
ja juhendite järgimine.
 Nimetusest hoolimata ei tähenda
ratsutamisteraapia ainult ratsutamist, sama oluline
on looma eest hoolitsemine, temaga suhtlemine.
 Teraapia eesmärkide saavutamiseks kasutatakse
edukalt ka tallitöid, mis arendavad inimese
kohusetunnet ning vastutus- ja otsustusvõimet.
 Teraapia saab tegelikult alguse hetkest, mil klient
talli uksest sisse astub.

Ratsutamisteraapia sobib:
… laiale vanuserühmale (2-76 a.) ning erinevate




haiguste ja seisundite korral.
Tserebraalparalüüs (PCI), sclerosis multiplex,
nägemis- ja kuulmispuuded, autism, Downi
sündroom, õppimis- ja käitumishäired ning
suhtlusraskused ja depressioon on vaid mõned
näited paljudest, mille puhul ratsutamisteraapia
on andnud häid tulemusi.
Ratsutamisteraapia sobivus on individuaalne ja
sõltub eelkõige kliendi huvist hobusega
tegeleda.

Ratsutamisteraapia teenus:




Ratsutamisteraapiat viivad läbi ratsutamisterapeut
ja teraapiahobune. Teraapias kasutatakse
vastava koolituse saanud hea liikumisega
hobuseid, kes on loomult rahulikud, sõbralikud ja
koostöövalmid. Oluline on hobuse sobivus kliendi
erivajadustega.
Teraapia peab toimuma turvalises keskkonnas,
vajadusel kaasatakse selle tagamiseks
teraapiasse ratsutamisterapeudi assistent ja
abilised hobuse juhtimiseks ja kliendi
abistamiseks.







Nõutav on kasutada abi- ja turvavahendeid (nt
plattvorm, teraapiavöö ja kiiver), et tagada kliendi
ohutus kogu teraapia vältel.
Ratsutamisteraapia seansid viiakse läbi kas
siseruumis (maneežis) või sobivate
ilmastikutingimuste korral õues, kuid tuleb valida
koht, millega hobune on harjunud ning mis on
ümbritsetud turvalise piirdetara või suletavate
väravatega. Väljakut kattev pinnas peab olema
hobuse jalgadele tervislik.
Ratsutamisteraapia seansi pikkuse määrab
lähtudes kliendi vajadustest, võimetest ja
tervislikust seisundist ratsutamisterapeut.

Video:


http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=107548

Vaadata alates 35:41 – 29:11

Rohkem infot:
www.ratsutamisteraapia.ee


Tänan tähelepanu eest!


Slide 15

Ratsutamisteraapia

Tartu 2010

Mõisted:


Ratsutamisteraapia – Ratsutamisteraapia on
teraapiavorm, mis sobib täiendama või
asendama füsio-, tegevus-, kõne- või
psühhoteraapiat. Sõna-sõnalt on see ravi
hobuse (ja ratsutamise) abil.



Ratsutamisterapeut – isik, kellel on
põhihariduse kõrval (arst, füsioterapeut,
psühholoog, sotsiaaltöötaja, tegevusterapeut,
logopeed) ratsutamisteraapia alased teadmised
ja oskused.



Erivajadustega inimeste ratsutamise
instruktor – isik, kes õpetab erivajadustega
inimestele ratsutamist kui sporti.

Fakte ratsutamisteraapiast:







Eestis järjest enam populaarsust võitev
ratsutamisteraapia on Euroopas ja Ameerikas
aastakümneid edukalt kasutusel olnud.
Ülemaailmset tähelepanu on ratsutamisele kui
rehabilitatsioonile suunatud juba aastast 1952.
2005. a lõpetasid ratsutamisteraapia ühe-aastase
kursuse esimesed Eestis koolitatud 14 spetsialisti
(6 ratsutamisterapeuti ja 8 erivajadustega inimeste
ratsutamise instruktorit).
2006. a lõpetas sama kursuse 21 inimest, kellest
11 said ratsutamisterapeudi ja 10 erivajadustega
inimeste ratsutamise instruktori diplomi.









Diplomeeritud spetsialiste ühendab 2006. a.
alguses loodud Eesti Ratsutamisteraapia Selts
ehk ERS, mille põhieesmärgiks on edendada
ratsutamisteraapiat Eestis ning aidata abivajajail
leida tee ratsutamisteraapia juurde.
Eesti Ratsutamisteraapia Seltsi 17-st liikmest on
hetkel 14 tegutsevad liikmed.
13.09.2009 – toimus Kukrumäel (Harjumaal) Eesti
esimene erivajadustega inimeste
ratsutamisvõistlus.
31.07.2010 – toimus Luunjas (Tartumaal) teine
erivajadustega inimesta ratsutamisvõistlus.

Ratsutamisteraapia eesmärk:






Ratsutamisteraapias taotletakse hobuse
kaasamisega raviprotseduuri kliendi
tervistumist või elukvaliteedi tõusu.
Teraapia eesmärgiks on parandada inimese
hakkama saamist igapäevatoimingutega.
Ratsutamisteraapia ülesandeks on panna klient
reageerima hobuse kolme-dimensioonilisele
liikumisele, mille käigus edastatakse hobuse
seljas istuvale kliendile minutis 90-120
sümmeetrilist ja rütmilist liikumisimpulssi.







On tõestatud, et kui ratsutaja kehaasend on
liikuva hobuse seljas korrektne, siis põhjustab
hobuse liikumine ratsutajas inimese kõnniga
sarnase liikumise.
Seetõttu on ratsutamisteraapia leidnud laialdast
kasutust motoorsete probleemidega inimeste
puhul, kellel on kas kaasasündinud või siis
traumade ja haiguste tagajärjel tekkinud
liikumispuue.
Kliendi lihastele avaldab lõõgastavat mõju ka
hobuse kehatemperatuur, mis on 1.5 kraadi
inimese omast kõrgem.

Ratsutamisteraapiast tulenev
kasu:
Uuringutes on leitud, et ratsutamisteraapia avaldab positiivset
mõju nii kliendi kehalisele kui ka psüühilisele seisundile.
Kehalisel tasandil parandab ratsutamisteraapia:
 Üldist füüsilist võimekust, tasakaalu, koordinatsiooni,
soodustab head rühti ehk keha hoiakut.
 Lõdvestab spastilisi lihaseid ja normaliseerib lihastoonust.
 Arendab käelist tegevust, vähendab ja hoiab ära
kontraktuuride teket suurendades liigutuste ulatust.
 Ergutab organismi ainevahetust ja vereringet.
 Toimub üldine lihasjõu kasv. Lisaks tugevdatakse hobuse
liikumisega hingamislihaseid ja põiepidamatuse puhul
vaagnapõhja lihaseid.

Psühholoogilisel tasandil aitab ratsutamisteraapia:
 Kohaneda puudega.
 Annab võimaluse eneseületuseks ning toetab positiivse
mina-käsitluse kujunemist.
 Suurendab enesekindlust ja –usaldust hirmude
ületamisega.
 Tõstab motivatsiooni.
 Arendab ruumi orientatsiooni, suuna tunnetust, visuaalset
teravust ja võimet eraldada kujundeid taustast.
 Parandab aru saamist ja mälu ning sotsiaalset suhtlemist
inimeste vahel.
 Lisaks õpetatakse hobusega ümberkäimise oskuseid ning
tekib kontakt inimese ja looma vahel (sõprus).

Ratsutamisteraapial on lisaks kliendi kehalise ja
psüühilise seisundi mõjutamisele ka kasvatuslikud
eesmärgid:
 Paraneb keskendumine, enesevalitsemine, reeglite
ja juhendite järgimine.
 Nimetusest hoolimata ei tähenda
ratsutamisteraapia ainult ratsutamist, sama oluline
on looma eest hoolitsemine, temaga suhtlemine.
 Teraapia eesmärkide saavutamiseks kasutatakse
edukalt ka tallitöid, mis arendavad inimese
kohusetunnet ning vastutus- ja otsustusvõimet.
 Teraapia saab tegelikult alguse hetkest, mil klient
talli uksest sisse astub.

Ratsutamisteraapia sobib:
… laiale vanuserühmale (2-76 a.) ning erinevate




haiguste ja seisundite korral.
Tserebraalparalüüs (PCI), sclerosis multiplex,
nägemis- ja kuulmispuuded, autism, Downi
sündroom, õppimis- ja käitumishäired ning
suhtlusraskused ja depressioon on vaid mõned
näited paljudest, mille puhul ratsutamisteraapia
on andnud häid tulemusi.
Ratsutamisteraapia sobivus on individuaalne ja
sõltub eelkõige kliendi huvist hobusega
tegeleda.

Ratsutamisteraapia teenus:




Ratsutamisteraapiat viivad läbi ratsutamisterapeut
ja teraapiahobune. Teraapias kasutatakse
vastava koolituse saanud hea liikumisega
hobuseid, kes on loomult rahulikud, sõbralikud ja
koostöövalmid. Oluline on hobuse sobivus kliendi
erivajadustega.
Teraapia peab toimuma turvalises keskkonnas,
vajadusel kaasatakse selle tagamiseks
teraapiasse ratsutamisterapeudi assistent ja
abilised hobuse juhtimiseks ja kliendi
abistamiseks.







Nõutav on kasutada abi- ja turvavahendeid (nt
plattvorm, teraapiavöö ja kiiver), et tagada kliendi
ohutus kogu teraapia vältel.
Ratsutamisteraapia seansid viiakse läbi kas
siseruumis (maneežis) või sobivate
ilmastikutingimuste korral õues, kuid tuleb valida
koht, millega hobune on harjunud ning mis on
ümbritsetud turvalise piirdetara või suletavate
väravatega. Väljakut kattev pinnas peab olema
hobuse jalgadele tervislik.
Ratsutamisteraapia seansi pikkuse määrab
lähtudes kliendi vajadustest, võimetest ja
tervislikust seisundist ratsutamisterapeut.

Video:


http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=107548

Vaadata alates 35:41 – 29:11

Rohkem infot:
www.ratsutamisteraapia.ee


Tänan tähelepanu eest!


Slide 16

Ratsutamisteraapia

Tartu 2010

Mõisted:


Ratsutamisteraapia – Ratsutamisteraapia on
teraapiavorm, mis sobib täiendama või
asendama füsio-, tegevus-, kõne- või
psühhoteraapiat. Sõna-sõnalt on see ravi
hobuse (ja ratsutamise) abil.



Ratsutamisterapeut – isik, kellel on
põhihariduse kõrval (arst, füsioterapeut,
psühholoog, sotsiaaltöötaja, tegevusterapeut,
logopeed) ratsutamisteraapia alased teadmised
ja oskused.



Erivajadustega inimeste ratsutamise
instruktor – isik, kes õpetab erivajadustega
inimestele ratsutamist kui sporti.

Fakte ratsutamisteraapiast:







Eestis järjest enam populaarsust võitev
ratsutamisteraapia on Euroopas ja Ameerikas
aastakümneid edukalt kasutusel olnud.
Ülemaailmset tähelepanu on ratsutamisele kui
rehabilitatsioonile suunatud juba aastast 1952.
2005. a lõpetasid ratsutamisteraapia ühe-aastase
kursuse esimesed Eestis koolitatud 14 spetsialisti
(6 ratsutamisterapeuti ja 8 erivajadustega inimeste
ratsutamise instruktorit).
2006. a lõpetas sama kursuse 21 inimest, kellest
11 said ratsutamisterapeudi ja 10 erivajadustega
inimeste ratsutamise instruktori diplomi.









Diplomeeritud spetsialiste ühendab 2006. a.
alguses loodud Eesti Ratsutamisteraapia Selts
ehk ERS, mille põhieesmärgiks on edendada
ratsutamisteraapiat Eestis ning aidata abivajajail
leida tee ratsutamisteraapia juurde.
Eesti Ratsutamisteraapia Seltsi 17-st liikmest on
hetkel 14 tegutsevad liikmed.
13.09.2009 – toimus Kukrumäel (Harjumaal) Eesti
esimene erivajadustega inimeste
ratsutamisvõistlus.
31.07.2010 – toimus Luunjas (Tartumaal) teine
erivajadustega inimesta ratsutamisvõistlus.

Ratsutamisteraapia eesmärk:






Ratsutamisteraapias taotletakse hobuse
kaasamisega raviprotseduuri kliendi
tervistumist või elukvaliteedi tõusu.
Teraapia eesmärgiks on parandada inimese
hakkama saamist igapäevatoimingutega.
Ratsutamisteraapia ülesandeks on panna klient
reageerima hobuse kolme-dimensioonilisele
liikumisele, mille käigus edastatakse hobuse
seljas istuvale kliendile minutis 90-120
sümmeetrilist ja rütmilist liikumisimpulssi.







On tõestatud, et kui ratsutaja kehaasend on
liikuva hobuse seljas korrektne, siis põhjustab
hobuse liikumine ratsutajas inimese kõnniga
sarnase liikumise.
Seetõttu on ratsutamisteraapia leidnud laialdast
kasutust motoorsete probleemidega inimeste
puhul, kellel on kas kaasasündinud või siis
traumade ja haiguste tagajärjel tekkinud
liikumispuue.
Kliendi lihastele avaldab lõõgastavat mõju ka
hobuse kehatemperatuur, mis on 1.5 kraadi
inimese omast kõrgem.

Ratsutamisteraapiast tulenev
kasu:
Uuringutes on leitud, et ratsutamisteraapia avaldab positiivset
mõju nii kliendi kehalisele kui ka psüühilisele seisundile.
Kehalisel tasandil parandab ratsutamisteraapia:
 Üldist füüsilist võimekust, tasakaalu, koordinatsiooni,
soodustab head rühti ehk keha hoiakut.
 Lõdvestab spastilisi lihaseid ja normaliseerib lihastoonust.
 Arendab käelist tegevust, vähendab ja hoiab ära
kontraktuuride teket suurendades liigutuste ulatust.
 Ergutab organismi ainevahetust ja vereringet.
 Toimub üldine lihasjõu kasv. Lisaks tugevdatakse hobuse
liikumisega hingamislihaseid ja põiepidamatuse puhul
vaagnapõhja lihaseid.

Psühholoogilisel tasandil aitab ratsutamisteraapia:
 Kohaneda puudega.
 Annab võimaluse eneseületuseks ning toetab positiivse
mina-käsitluse kujunemist.
 Suurendab enesekindlust ja –usaldust hirmude
ületamisega.
 Tõstab motivatsiooni.
 Arendab ruumi orientatsiooni, suuna tunnetust, visuaalset
teravust ja võimet eraldada kujundeid taustast.
 Parandab aru saamist ja mälu ning sotsiaalset suhtlemist
inimeste vahel.
 Lisaks õpetatakse hobusega ümberkäimise oskuseid ning
tekib kontakt inimese ja looma vahel (sõprus).

Ratsutamisteraapial on lisaks kliendi kehalise ja
psüühilise seisundi mõjutamisele ka kasvatuslikud
eesmärgid:
 Paraneb keskendumine, enesevalitsemine, reeglite
ja juhendite järgimine.
 Nimetusest hoolimata ei tähenda
ratsutamisteraapia ainult ratsutamist, sama oluline
on looma eest hoolitsemine, temaga suhtlemine.
 Teraapia eesmärkide saavutamiseks kasutatakse
edukalt ka tallitöid, mis arendavad inimese
kohusetunnet ning vastutus- ja otsustusvõimet.
 Teraapia saab tegelikult alguse hetkest, mil klient
talli uksest sisse astub.

Ratsutamisteraapia sobib:
… laiale vanuserühmale (2-76 a.) ning erinevate




haiguste ja seisundite korral.
Tserebraalparalüüs (PCI), sclerosis multiplex,
nägemis- ja kuulmispuuded, autism, Downi
sündroom, õppimis- ja käitumishäired ning
suhtlusraskused ja depressioon on vaid mõned
näited paljudest, mille puhul ratsutamisteraapia
on andnud häid tulemusi.
Ratsutamisteraapia sobivus on individuaalne ja
sõltub eelkõige kliendi huvist hobusega
tegeleda.

Ratsutamisteraapia teenus:




Ratsutamisteraapiat viivad läbi ratsutamisterapeut
ja teraapiahobune. Teraapias kasutatakse
vastava koolituse saanud hea liikumisega
hobuseid, kes on loomult rahulikud, sõbralikud ja
koostöövalmid. Oluline on hobuse sobivus kliendi
erivajadustega.
Teraapia peab toimuma turvalises keskkonnas,
vajadusel kaasatakse selle tagamiseks
teraapiasse ratsutamisterapeudi assistent ja
abilised hobuse juhtimiseks ja kliendi
abistamiseks.







Nõutav on kasutada abi- ja turvavahendeid (nt
plattvorm, teraapiavöö ja kiiver), et tagada kliendi
ohutus kogu teraapia vältel.
Ratsutamisteraapia seansid viiakse läbi kas
siseruumis (maneežis) või sobivate
ilmastikutingimuste korral õues, kuid tuleb valida
koht, millega hobune on harjunud ning mis on
ümbritsetud turvalise piirdetara või suletavate
väravatega. Väljakut kattev pinnas peab olema
hobuse jalgadele tervislik.
Ratsutamisteraapia seansi pikkuse määrab
lähtudes kliendi vajadustest, võimetest ja
tervislikust seisundist ratsutamisterapeut.

Video:


http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=107548

Vaadata alates 35:41 – 29:11

Rohkem infot:
www.ratsutamisteraapia.ee


Tänan tähelepanu eest!


Slide 17

Ratsutamisteraapia

Tartu 2010

Mõisted:


Ratsutamisteraapia – Ratsutamisteraapia on
teraapiavorm, mis sobib täiendama või
asendama füsio-, tegevus-, kõne- või
psühhoteraapiat. Sõna-sõnalt on see ravi
hobuse (ja ratsutamise) abil.



Ratsutamisterapeut – isik, kellel on
põhihariduse kõrval (arst, füsioterapeut,
psühholoog, sotsiaaltöötaja, tegevusterapeut,
logopeed) ratsutamisteraapia alased teadmised
ja oskused.



Erivajadustega inimeste ratsutamise
instruktor – isik, kes õpetab erivajadustega
inimestele ratsutamist kui sporti.

Fakte ratsutamisteraapiast:







Eestis järjest enam populaarsust võitev
ratsutamisteraapia on Euroopas ja Ameerikas
aastakümneid edukalt kasutusel olnud.
Ülemaailmset tähelepanu on ratsutamisele kui
rehabilitatsioonile suunatud juba aastast 1952.
2005. a lõpetasid ratsutamisteraapia ühe-aastase
kursuse esimesed Eestis koolitatud 14 spetsialisti
(6 ratsutamisterapeuti ja 8 erivajadustega inimeste
ratsutamise instruktorit).
2006. a lõpetas sama kursuse 21 inimest, kellest
11 said ratsutamisterapeudi ja 10 erivajadustega
inimeste ratsutamise instruktori diplomi.









Diplomeeritud spetsialiste ühendab 2006. a.
alguses loodud Eesti Ratsutamisteraapia Selts
ehk ERS, mille põhieesmärgiks on edendada
ratsutamisteraapiat Eestis ning aidata abivajajail
leida tee ratsutamisteraapia juurde.
Eesti Ratsutamisteraapia Seltsi 17-st liikmest on
hetkel 14 tegutsevad liikmed.
13.09.2009 – toimus Kukrumäel (Harjumaal) Eesti
esimene erivajadustega inimeste
ratsutamisvõistlus.
31.07.2010 – toimus Luunjas (Tartumaal) teine
erivajadustega inimesta ratsutamisvõistlus.

Ratsutamisteraapia eesmärk:






Ratsutamisteraapias taotletakse hobuse
kaasamisega raviprotseduuri kliendi
tervistumist või elukvaliteedi tõusu.
Teraapia eesmärgiks on parandada inimese
hakkama saamist igapäevatoimingutega.
Ratsutamisteraapia ülesandeks on panna klient
reageerima hobuse kolme-dimensioonilisele
liikumisele, mille käigus edastatakse hobuse
seljas istuvale kliendile minutis 90-120
sümmeetrilist ja rütmilist liikumisimpulssi.







On tõestatud, et kui ratsutaja kehaasend on
liikuva hobuse seljas korrektne, siis põhjustab
hobuse liikumine ratsutajas inimese kõnniga
sarnase liikumise.
Seetõttu on ratsutamisteraapia leidnud laialdast
kasutust motoorsete probleemidega inimeste
puhul, kellel on kas kaasasündinud või siis
traumade ja haiguste tagajärjel tekkinud
liikumispuue.
Kliendi lihastele avaldab lõõgastavat mõju ka
hobuse kehatemperatuur, mis on 1.5 kraadi
inimese omast kõrgem.

Ratsutamisteraapiast tulenev
kasu:
Uuringutes on leitud, et ratsutamisteraapia avaldab positiivset
mõju nii kliendi kehalisele kui ka psüühilisele seisundile.
Kehalisel tasandil parandab ratsutamisteraapia:
 Üldist füüsilist võimekust, tasakaalu, koordinatsiooni,
soodustab head rühti ehk keha hoiakut.
 Lõdvestab spastilisi lihaseid ja normaliseerib lihastoonust.
 Arendab käelist tegevust, vähendab ja hoiab ära
kontraktuuride teket suurendades liigutuste ulatust.
 Ergutab organismi ainevahetust ja vereringet.
 Toimub üldine lihasjõu kasv. Lisaks tugevdatakse hobuse
liikumisega hingamislihaseid ja põiepidamatuse puhul
vaagnapõhja lihaseid.

Psühholoogilisel tasandil aitab ratsutamisteraapia:
 Kohaneda puudega.
 Annab võimaluse eneseületuseks ning toetab positiivse
mina-käsitluse kujunemist.
 Suurendab enesekindlust ja –usaldust hirmude
ületamisega.
 Tõstab motivatsiooni.
 Arendab ruumi orientatsiooni, suuna tunnetust, visuaalset
teravust ja võimet eraldada kujundeid taustast.
 Parandab aru saamist ja mälu ning sotsiaalset suhtlemist
inimeste vahel.
 Lisaks õpetatakse hobusega ümberkäimise oskuseid ning
tekib kontakt inimese ja looma vahel (sõprus).

Ratsutamisteraapial on lisaks kliendi kehalise ja
psüühilise seisundi mõjutamisele ka kasvatuslikud
eesmärgid:
 Paraneb keskendumine, enesevalitsemine, reeglite
ja juhendite järgimine.
 Nimetusest hoolimata ei tähenda
ratsutamisteraapia ainult ratsutamist, sama oluline
on looma eest hoolitsemine, temaga suhtlemine.
 Teraapia eesmärkide saavutamiseks kasutatakse
edukalt ka tallitöid, mis arendavad inimese
kohusetunnet ning vastutus- ja otsustusvõimet.
 Teraapia saab tegelikult alguse hetkest, mil klient
talli uksest sisse astub.

Ratsutamisteraapia sobib:
… laiale vanuserühmale (2-76 a.) ning erinevate




haiguste ja seisundite korral.
Tserebraalparalüüs (PCI), sclerosis multiplex,
nägemis- ja kuulmispuuded, autism, Downi
sündroom, õppimis- ja käitumishäired ning
suhtlusraskused ja depressioon on vaid mõned
näited paljudest, mille puhul ratsutamisteraapia
on andnud häid tulemusi.
Ratsutamisteraapia sobivus on individuaalne ja
sõltub eelkõige kliendi huvist hobusega
tegeleda.

Ratsutamisteraapia teenus:




Ratsutamisteraapiat viivad läbi ratsutamisterapeut
ja teraapiahobune. Teraapias kasutatakse
vastava koolituse saanud hea liikumisega
hobuseid, kes on loomult rahulikud, sõbralikud ja
koostöövalmid. Oluline on hobuse sobivus kliendi
erivajadustega.
Teraapia peab toimuma turvalises keskkonnas,
vajadusel kaasatakse selle tagamiseks
teraapiasse ratsutamisterapeudi assistent ja
abilised hobuse juhtimiseks ja kliendi
abistamiseks.







Nõutav on kasutada abi- ja turvavahendeid (nt
plattvorm, teraapiavöö ja kiiver), et tagada kliendi
ohutus kogu teraapia vältel.
Ratsutamisteraapia seansid viiakse läbi kas
siseruumis (maneežis) või sobivate
ilmastikutingimuste korral õues, kuid tuleb valida
koht, millega hobune on harjunud ning mis on
ümbritsetud turvalise piirdetara või suletavate
väravatega. Väljakut kattev pinnas peab olema
hobuse jalgadele tervislik.
Ratsutamisteraapia seansi pikkuse määrab
lähtudes kliendi vajadustest, võimetest ja
tervislikust seisundist ratsutamisterapeut.

Video:


http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=107548

Vaadata alates 35:41 – 29:11

Rohkem infot:
www.ratsutamisteraapia.ee


Tänan tähelepanu eest!


Slide 18

Ratsutamisteraapia

Tartu 2010

Mõisted:


Ratsutamisteraapia – Ratsutamisteraapia on
teraapiavorm, mis sobib täiendama või
asendama füsio-, tegevus-, kõne- või
psühhoteraapiat. Sõna-sõnalt on see ravi
hobuse (ja ratsutamise) abil.



Ratsutamisterapeut – isik, kellel on
põhihariduse kõrval (arst, füsioterapeut,
psühholoog, sotsiaaltöötaja, tegevusterapeut,
logopeed) ratsutamisteraapia alased teadmised
ja oskused.



Erivajadustega inimeste ratsutamise
instruktor – isik, kes õpetab erivajadustega
inimestele ratsutamist kui sporti.

Fakte ratsutamisteraapiast:







Eestis järjest enam populaarsust võitev
ratsutamisteraapia on Euroopas ja Ameerikas
aastakümneid edukalt kasutusel olnud.
Ülemaailmset tähelepanu on ratsutamisele kui
rehabilitatsioonile suunatud juba aastast 1952.
2005. a lõpetasid ratsutamisteraapia ühe-aastase
kursuse esimesed Eestis koolitatud 14 spetsialisti
(6 ratsutamisterapeuti ja 8 erivajadustega inimeste
ratsutamise instruktorit).
2006. a lõpetas sama kursuse 21 inimest, kellest
11 said ratsutamisterapeudi ja 10 erivajadustega
inimeste ratsutamise instruktori diplomi.









Diplomeeritud spetsialiste ühendab 2006. a.
alguses loodud Eesti Ratsutamisteraapia Selts
ehk ERS, mille põhieesmärgiks on edendada
ratsutamisteraapiat Eestis ning aidata abivajajail
leida tee ratsutamisteraapia juurde.
Eesti Ratsutamisteraapia Seltsi 17-st liikmest on
hetkel 14 tegutsevad liikmed.
13.09.2009 – toimus Kukrumäel (Harjumaal) Eesti
esimene erivajadustega inimeste
ratsutamisvõistlus.
31.07.2010 – toimus Luunjas (Tartumaal) teine
erivajadustega inimesta ratsutamisvõistlus.

Ratsutamisteraapia eesmärk:






Ratsutamisteraapias taotletakse hobuse
kaasamisega raviprotseduuri kliendi
tervistumist või elukvaliteedi tõusu.
Teraapia eesmärgiks on parandada inimese
hakkama saamist igapäevatoimingutega.
Ratsutamisteraapia ülesandeks on panna klient
reageerima hobuse kolme-dimensioonilisele
liikumisele, mille käigus edastatakse hobuse
seljas istuvale kliendile minutis 90-120
sümmeetrilist ja rütmilist liikumisimpulssi.







On tõestatud, et kui ratsutaja kehaasend on
liikuva hobuse seljas korrektne, siis põhjustab
hobuse liikumine ratsutajas inimese kõnniga
sarnase liikumise.
Seetõttu on ratsutamisteraapia leidnud laialdast
kasutust motoorsete probleemidega inimeste
puhul, kellel on kas kaasasündinud või siis
traumade ja haiguste tagajärjel tekkinud
liikumispuue.
Kliendi lihastele avaldab lõõgastavat mõju ka
hobuse kehatemperatuur, mis on 1.5 kraadi
inimese omast kõrgem.

Ratsutamisteraapiast tulenev
kasu:
Uuringutes on leitud, et ratsutamisteraapia avaldab positiivset
mõju nii kliendi kehalisele kui ka psüühilisele seisundile.
Kehalisel tasandil parandab ratsutamisteraapia:
 Üldist füüsilist võimekust, tasakaalu, koordinatsiooni,
soodustab head rühti ehk keha hoiakut.
 Lõdvestab spastilisi lihaseid ja normaliseerib lihastoonust.
 Arendab käelist tegevust, vähendab ja hoiab ära
kontraktuuride teket suurendades liigutuste ulatust.
 Ergutab organismi ainevahetust ja vereringet.
 Toimub üldine lihasjõu kasv. Lisaks tugevdatakse hobuse
liikumisega hingamislihaseid ja põiepidamatuse puhul
vaagnapõhja lihaseid.

Psühholoogilisel tasandil aitab ratsutamisteraapia:
 Kohaneda puudega.
 Annab võimaluse eneseületuseks ning toetab positiivse
mina-käsitluse kujunemist.
 Suurendab enesekindlust ja –usaldust hirmude
ületamisega.
 Tõstab motivatsiooni.
 Arendab ruumi orientatsiooni, suuna tunnetust, visuaalset
teravust ja võimet eraldada kujundeid taustast.
 Parandab aru saamist ja mälu ning sotsiaalset suhtlemist
inimeste vahel.
 Lisaks õpetatakse hobusega ümberkäimise oskuseid ning
tekib kontakt inimese ja looma vahel (sõprus).

Ratsutamisteraapial on lisaks kliendi kehalise ja
psüühilise seisundi mõjutamisele ka kasvatuslikud
eesmärgid:
 Paraneb keskendumine, enesevalitsemine, reeglite
ja juhendite järgimine.
 Nimetusest hoolimata ei tähenda
ratsutamisteraapia ainult ratsutamist, sama oluline
on looma eest hoolitsemine, temaga suhtlemine.
 Teraapia eesmärkide saavutamiseks kasutatakse
edukalt ka tallitöid, mis arendavad inimese
kohusetunnet ning vastutus- ja otsustusvõimet.
 Teraapia saab tegelikult alguse hetkest, mil klient
talli uksest sisse astub.

Ratsutamisteraapia sobib:
… laiale vanuserühmale (2-76 a.) ning erinevate




haiguste ja seisundite korral.
Tserebraalparalüüs (PCI), sclerosis multiplex,
nägemis- ja kuulmispuuded, autism, Downi
sündroom, õppimis- ja käitumishäired ning
suhtlusraskused ja depressioon on vaid mõned
näited paljudest, mille puhul ratsutamisteraapia
on andnud häid tulemusi.
Ratsutamisteraapia sobivus on individuaalne ja
sõltub eelkõige kliendi huvist hobusega
tegeleda.

Ratsutamisteraapia teenus:




Ratsutamisteraapiat viivad läbi ratsutamisterapeut
ja teraapiahobune. Teraapias kasutatakse
vastava koolituse saanud hea liikumisega
hobuseid, kes on loomult rahulikud, sõbralikud ja
koostöövalmid. Oluline on hobuse sobivus kliendi
erivajadustega.
Teraapia peab toimuma turvalises keskkonnas,
vajadusel kaasatakse selle tagamiseks
teraapiasse ratsutamisterapeudi assistent ja
abilised hobuse juhtimiseks ja kliendi
abistamiseks.







Nõutav on kasutada abi- ja turvavahendeid (nt
plattvorm, teraapiavöö ja kiiver), et tagada kliendi
ohutus kogu teraapia vältel.
Ratsutamisteraapia seansid viiakse läbi kas
siseruumis (maneežis) või sobivate
ilmastikutingimuste korral õues, kuid tuleb valida
koht, millega hobune on harjunud ning mis on
ümbritsetud turvalise piirdetara või suletavate
väravatega. Väljakut kattev pinnas peab olema
hobuse jalgadele tervislik.
Ratsutamisteraapia seansi pikkuse määrab
lähtudes kliendi vajadustest, võimetest ja
tervislikust seisundist ratsutamisterapeut.

Video:


http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=107548

Vaadata alates 35:41 – 29:11

Rohkem infot:
www.ratsutamisteraapia.ee


Tänan tähelepanu eest!