Transcript INIMESE TAJUMINE e

INIMESE TAJUMINE ehk
isikutaju
Merike Kaste
Isikutaju 

teiste inimeste tajumine, mõistmine ja
hindamine.
– on kõige vähem objektiivsem
2
Taju mõjutab:






Õppimine
IQ
Võimed
Vilumused
Huvid
Emotsioonid







Ootused
Eesmärgid
Kogemused
Motivatsioon
Isiksus
Hinnangud
Intuitsioon
3
Kausaalne atributsioon



Põhjuste, motiivide leidmine teiste
inimeste käitumisele.
Toimub tihti poolteadlikult,
automaatselt.
Võib olla vale, võib olla õige.
4
Kausaalse atributsiooni
alused:
Esmalt tajutakse teiste inimeste
väliseid tunnuseid ja tehakse nende
järgi järeldus inimeste omaduste kohta
(näiteks väljakutsuv riietus töövestlusel).
 Väliste tunnuste alusel omistatakse
teisele käitumise põhjused.
 Selline hinnang mõjutab hindaja enda
käitumist.

5
Atributsiooni vead:

TEISE INIMESE
KÄITUMIST
SELETADES
OMISTATSKE
PÕHJUSED TEISE
ISIKUOMADUSTE
LE JA HARVEM
SITUATSIOONI
TEGURITELE


Isikuomaduste
tähtsust
ülehinnatakse
Situatsiooni
tegurite osatähtsust
alahinnatakse
6
Vaatleja – tegutseja erisus

KUI TEGUTSEME,
SIIS KESKKOND
MÕJUTAB JA
JUHIB MEIE
TÄHELEPANU.
KUI VAATLEME
INIMEST, SIIS
TEMA ON
TÄHELEPANU
KESKPUNKTIS.


Tegutsedes
alahindame oma
sisemisi omadusi.
Teiste käitumist
jälgides
ülehindame nende
isiksuseomadusi.
7
Situatsiooni tõlgendamine






Rahulolu suhetega – võimaldab situatsiooni
hinnata positiivsemalt
Eelnevad kogemused – suunavad hinnangu
andmist
Eelarvamused – panevad situatsioone
hindama meid kindlal viisil
Ootused – kujundavad meie taju
Olemasolev informatsioon – võimaldab
objektiivsemalt hinnata situatsiooni
Meeleolu – määrab stiimulite iseloomu,
mida tajume
8
Sotsiaalsete objektide
tajumisel püüab tajuja põhjendada
saadavat infot oma vajadustele,
hoiakutele, eesmärkidele toetavas
suunas.
 Välditakse oma seisukohtade,
teadmistega vastuolus olevat,
tajutakse valesti.
9
Isikutaju mehhanismid
1. Identifikatsioon



Võetakse üle nende inimeste omadused, keda peetakse
kangelasteks, keda imetletakse.
Samastumine on tähtsamaid sotsiaalse õppimise vorme.
Suurem osa sotsiaalsest käitumisest läheb vanematelt
lastele üle samastumise kaudu. Minakuvandit luues laps
esialgu üksnes jäljendab täiskasvanute käitumist.
Seejärel hakkab ta toimekalt omaks võtma neid
vanemate ja tuttavate käitumisomadusi, millest tal on
elus kõige rohkem abi.
Nartsissistliku iseloomuhälbe korral samastub inimene
erisuguste fanaatiliste ideoloogiatega, kujundab nende
seisukohtade põhjal oma isiksuse. Ta ei võta eeskuju
üksnes teise inimese vägivaldsest käitumisest, vaid
samastub vägivallamalliga, seepärast vähenevad tema
võimalused oma käitumist kaaluda ja kontrollida veelgi.
10
2. Empaatia ehk kaasaelamine



Teist inimest püütakse mõista tema
tundeellu sisseelamise teel
Empaatia tugineb eneseteadvusele; mida
avatumad me oleme iseenda
emotsioonidele, seda osavamini me tundeid
loeme
Empaatia on võime tabada teiste inimeste
tundeid
11




Tajutakse seda, mida teised tunnevad, kuid
sõnades ei väljendata.
Kõigepealt eeldab empaatia mõista teiste
emotsioone;
Kõrgemal tasemel nõuab ta inimeste
väljaütlemata murede ja tunnete tajumist
ning nendele vastamist
Kõrgeimatel tasanditel tähendab empaatia
arusaamist nendest asjaoludest, mis on
teiste tunnete aluseks
12
3. Reflektsioon


Teise inimese mõistmine ratsionaalsel
teel – s.t tema mõtlemisse
sisseelamise kaudu.
Ma ei poolda seda, mida ta tegi, kuid
ma mõistan teda – miks antud
situatsioonis nii käitus.
13
4. Stereotüpiseerimine


Tajutav isik asetatakse mingisse
kategooriasse ja seejärel omistatakse
talle selle kategooria iseloomulikud
jooned.
Kõige ennatlikum viis inimese üle
otsustamiseks.
14
Peamised stereotüübid


Sooline stereotüüp.
Sotsiaalne sugu
15
Sotsiaalne sugu




On kujunenud ühiskondlikes suhetes
On muutuv
On erinevates kultuurides ja eri
aegadel erinev
Soorollid määravad ära konkreetses
ühiskonnas M ja N seonduvad
käitumismustrid.
16
Soostereotüübid





on kollektiivsed uskumused
on hinnangulised
mõjutavad ettekujutusi “tõelise” N, M kohta
Meestelt eeldatakse – agressiivsust, jõudu,
julgust, vaprust, IQ, loogilisust,
otsustusvõimet.
Naistelt – õrnust, nõrkust, saamatust,
hellust, hoolivust, kuulekust, korralikkust,
emotsionaalsust, passiivsust, intuitiivsust.
17
Ühiskonnad


jagunevad feminiinseteks ja maskuliinseteks.
M ü/k arvatakse, et rollijaotus peab olema
selge, õpetatakse olema lastel auahne, toimub
pidev võistlus (ilma auhinnata ei tehta midagi).
Ühiskond on orienteeritud edule, pidev püüe
saavutada üleolekut.
Inimesed on rahulolematud ja haiged, eluiga
lühem.
18


Feminiinsed ühiskonnad –rollijaotus
paindlikum, õpetatakse lastele olema
kaastundlik, auahnust ei peeta
vooruseks, tähtis on teisi arvestada.
Pakutakse M ja N enam võimalusi oma
rolle täita, inimestel on kõrgem
enesehinnang, rahulolu eluga, madalam
haigestumine ja pikem eluiga.
19





Ühiskond väärtustab
hoolimist
Olulised on inimesed
Kõik peavad olema
tagasihoidlikud
Kõik võivad olla
hellad
Poisid ja tüdrukud
võivad nutta, kuid
mitte kakelda





Ühiskond väärtustab
edu ja arengut.
Olulised - raha, asjad
M peavad olema
jõulised, auahned
N peavad olema
hellad
Tüdrukud nutavad,
poisid ei; poisid
võivad kakelda
20





Sümpaatia kuulub
nõrkadele
Normiks on
keskmine õpilane
Hinnatakse õpetaja
sõbralikkust
Ideaal – heaoluü/k
Palju naisi poliitikas





Sümpaatia kuulub
tugevatele
Normiks on parim
õpilane
Hinnatakse õpetaja
teadmisi
Ideaal – teostusü/k
Vähe naisi
poliitikas
21
Soorollide muutmine





On raske, sest anname edasi ise õpitud
soorolle (see on turvaline)
Mõtle lapsepõlvele – milliseid hoiakuid
õpetati sulle?
Milliseid õpetussõnu mäletad mehe/naise
käitumise kohta?
Kas järgid neid tänaseni?
Stereotüübid ei lase meil käituda teadmiste,
isikliku arvamuse järgi, vaid kinnistunud
stereotüüpide järgi...
22
Murekiri...

Tere. Olen suhetes peaaegu kaks kuud ja
ükskord peaaegu magasime üksteisega,
kuid poisil ei onud kondoome kaasas. Mu
eelmine poiss ütles, et tema tunneb
orgasme peamiselt kondoomita ja selle
pärast polnud tal kunagi kondoome kaasas
ja me seksisime ilma kondoomita. Kahjuks
oli tal klamüüdia ja nakatas ka mind. Selle
pärast lahku läksimegi. Enam ei taha
nakkust, kuidas ma poisile saan öelda, et tal
kondoomid ikka kaasas oleksid... Palun ruttu
vastust, sest ma ise ei oska küll öelda seda
talle
23
Stereotüübid meedias...
Reklaamis
 Ihar beib
 Ema
 Rõõmus tüdruk



Silikoonrinnad järelmaksuga
Kõrged kontsad, lühike seelik ilmast
sõltumata
Pikad juuksed, meik
24
Sotsiaalne stereotüüp




Inimese argiteadvuslik kujutlus teistest
gruppidest.
Prillidega inimesed – palju lugenud
Ärimehed – mahhinaatorid
Rahvused (eestlased, venelased,
sakslased, ameeriklased)
25
Oreooli efekt


Positiivne – näo järgi hindamine, meeldiva
riietuse, meeldiva olekuga inimest
hinnatakse heaks, ilusate inimeste hinded
on kõrgemad.
Negatiivne – võimendub tendentslikult halb
– üks kord tegi inimene halvasti – kogu aeg
halb, korra politseiga tegemist – kurjategija,
“musta lamba “efekt.
26
Esmamulje efekt


Vähese ja vastukäiva info puhul,
võetakse aluseks esmamulje.
Esmamulje – 80% välimus, 20% see,
mida inimene räägib.
27
Projektsioon


Alateadlik tendents kanda üle iseenda
ebasoovitavad jooned, omadused
ebameeldivatele inimestele.
Teiste inimeste halvustamine,
tagarääkimine – “mulle ei seletatud
täpselt, kuidas teha”, “minust ei saada
aru” jne.
28
Isikutaju vead






Haloefekt
Loogika viga
Leebuse efekt
Sarnasuse efekt
Juhutunnusest lähtumisest
Esmasuse efekt
29
Kokkuvõtteks



Kõige rohkem tajutakse teiste inimeste
füüsilisi tunnuseid
Inimese taju sõltub hetkeseisundist.
Silmades peitub tõde
30