Transcript Skisofreenia ajalugu

Skisofreenia ajalugu
Galina Podberjoznaja


Emil Kraepelin (1856-1926) käsitles varem kirjeldatud
seisundeid (déménse précoce,
katatoonia ja hebefreenia) ühtse
haigusena: dementia praecox e.
varajase nõdrameelsusena - s.o.
haigusena, mis algab varajases eas
ja viib kiirelt dementsusesarnase
seisundi tekkele koos
hallutsinatsioonide ja luuluga. Emil
Kraepelin eristas seda haigust
maniakaal-depressiivsest
psühhoosist ja paranoiast.
Emil Kraepeilin töötas TÜ
psühhiaatriakliiniku juhatajana
aastatel 1886-1891.
Eugen Bleuler (1857-1939) - võttis kasutusele
mõiste skisofreenia. Bleuleri arvates ei ole
segasuse teke obligatoorne.
Fundamentaalsete (primaarsete)
sümptomitena kirjeldas ta assotsiatiivse
mõtlemise häireid, eriti assotsiatsioonide
kaotust. Teiste häiretena vaatles ta
afektiivseid häireid, autismi ja
ambivalentsi. Sekundaarsete sümptomitena
käsitles ta hallutsinatsioone ja luulumõtteid.
A. Morel (1809-1873) - kasutas
esimesena mõistet déménse précoce
Karl Ludwig Kahlbaum (1828-1899)
kirjeldas katatoonia sümptomeid Ewold
Hecker (1843-1909) - kirjeldas
hebefreenset käitumist
Vaimupuude ja vaimuhaiguse erinevused
müüdid ja tegelikkus
VAIMUPUUE
 Eluaegne seisund
 Ei ole haigus
 Ilmneb enne 18.a.
 Piiratud on:
-tunnetuslik areng
-keeleline areng
-motoorne areng
-sotsiaalne areng
VAIMUHAIGUS
 Ajutine seisund
 Haigus
 Tunded, mõtted ja
käitumine ei allu alati
tahtele
 perioodiline
Psüühikahäired
RHK-10 Psüühika-ja käitumishäired –
kliinilised kirjeldused ja diagnostilised
juhised
VAIMUPUUE
 Kerge
 Mõõdukas
 Raske
 sügav
VAIMUHAIGUS
 Meeleoluhäired:
depressioon

Psühhootilised
häired: skisofreenia
Esinemissagedus
VAIMUPUUE
1-3% elanikkonnast
VAIMUHAIGUS
25% elanikkonnast
põeb mingis
eluetapis mõnda
vaimuhaigust
Põhjused
VAIMUPUUE





Pärilikkus
Sünnieelne kahjustus
Sünnitrauma
Ajukahjustus
Halvad
keskkonnatingimused
esimesel eluaastal
VAIMUHAIGUS
 Pärilikkus
 Ajukahjustus
 Ehituslik või keemiline
defekt ajus
 Stress
 Emotsionaalsed
üleelamised
 Sõltuvusainete
tarvitamine
Ravivõimalused
VAIMUPUUE
VAIMUHAIGUS



Kaasasündinud
seisund, mida ei saa
ravida


Ravimid
Teraapia
Perekonna ja
lähedaste toetus
Nõustamine
Vajadused toimetulekuks
VAIMUPUUE
 Lihtsustatud keeles
info
 Nõustamine
 Eriharidus
 Iseseisvat toimetulekut
toetavad teenused
kogu elu vältel
 Perekonna ja
lähedaste toetus
 Ühiskonna mõistev ja
teadmistele toetuv
suhtumine
VAIMUHAIGUS
 Nõustamine
 Lühiajaline ravi
 Pikaajaline toetusravi
 Teraapia
 Pikaajaline toetus
avahooldussüsteemis
 Perekonna ja
lähedaste toetus
 Ühiskonna mõistev ja
teadmistele toetuv
suhtumine
Psüühikahäirega inimesed ei ole ohtlikud
ega vägivaldsed, kui neil ei ole psühhoosi
Psüühikahäirega inimesed ei ole ise selles
süüdi, et neil psüühikahäire on, see ei sõltu
tahtejõust
Psüühikahäire põhjuseks ei ole
asotsiaalsed vanemad
Psüühikahäire ei ole nakkav
Psüühikahäire ei ole haruldane
ega harva esinev
Psüühikahäirega inimesed kannatavad oma
häire pärast, nad mõistavad, et neil on puue
või et nad on haiged
Hoiakud psüühikahäirega
inimeste suhtes
“Klassikaline” hoiak psüühikahäiretega
inimestesse kui “hulludesse” või
“lollidesse”.
Ehk hukkamõistev ning häiritud
psüühikaga inimeste eraldamist pooldav
suhtumine

Hoiakud psüühikahäirega
inimeste suhtes


Psüühikahäiretega inimeste
idealiseerimine ja soov nendega
samastuda.
Ehk suhtumine, et psüühikahäirega on
hea ja põnev elada, kuna
psüühikahäirega inimesed on paremad
“normaalsetest”.
Hoiakud psüühikahäirega
inimeste suhtes

“Sina võid olla järgmine” suhtumine, mis
on realistlik, murelik ning teadlikkuse
olulisust rõhutav.
Hoiakud psüühikahäirega
inimeste suhtes
Mida rohkem teame psüühikahäiretest,
seda kindlamalt võime öelda, et
psüühikahäirega inimene ei ole hoopis
teistsugune inimene.