Transcript 3. aristoteles

3. Aristotelese (383-322 eKr) elu ja isik
• Vana-Kreeka filosoof, kes pärit arstide
suguvõsast.
• Õppis Platoni Akadeemias (saabus 18ja lahkus 37-aastasena).
• Palju mõjutatud Platonist.
• Tema looming on tohutu. Aristoteles
kirjutas teadusteooriast, loogikast,
moraaliõpetusest, ühiskonnateadusest,
psühholoogiast, bioloogiast, keelest,
kunstist, spordist, botaanikast,
keemiast, täheteadusest,
metafüüsikast, mehaanikast ja
matemaatikast.
Aristoteles
1
• Ta lõi esimese
süstemaatilise
raamatukogu.
• Vaid osa tema teoseid on
säilinud.
• Töötas Lykeioni koolis.
• Vaadetelt elulähedane.
• Suhtus austavalt oma
naisesse Pythiasse.
• Oli Aleksander Suure
koduõpetaja.
Aristoteles
2
3.1. Ideeõpetuse kriitika
Alljärgnevalt kritiseerib filosoof Platoni ideeõpetust:
• Meelelist maailma ei saa
seletada ideede abil, sest ideed
on püsivad. Miski, mis on püsiv,
ei saa aga adekvaatselt selgitada
seda, mis on pidevas
muutumises.
• Kuna ideede maailm on
eraldiolev ega ole kaduvate
asjade põhjustajaks, siis ei saa
nende abil seletada kaduvate
asjade olemasolu.
Aristoteles
3
• Kui ideid üldse on, on
neid liialt palju, leiab
Aristoteles.
FILOSOOFI IDEE
?
Aristoteles
Aristoteles
Platon
Aristoteles ja Platon on selle poolest sarnased, et nad mõlemad on filosoofid,
st, et neis mõlemas on realiseerunud filosoofi idee. Kuid, kuidas kirjeldada
täpsemalt seda, milline on filosoofi idee ja Aristotelese omavaheline suhe, st seda,
kuidas filosoofi idee avaldub ühes konkreetses filosoofis? Ainult uue idee abil!
4
Seega – Aristoteles peab Platoni põhiveaks maailma kahestamist.
3.2. Põhjuste analüüs
•
•
Põhjus on vastus küsimusele “miks?”.
Oma lähenemises eristab Aristoteles
järgmiseid põhjuseid:
1. Aineline põhjus. Kui küsida, miks
pronksikamaks on raske, siis saame viidata
tema ainelisele koostisele. Või miks mingi
taim kasvab ühes pinnases paremini? Ka
siis saame seda selgitada lähtuvalt
materiaalsetest põhjustest.
2. Vormiv põhjus. Vormis on viide
võimalikkusele. Marmorkamakas kätkeb 5
endas võimalikkusena valmis kuju.
3. Toimiv põhjus. See on väline tegur, mis
käivitab muutuse. Näiteks seened ilmusid
metsas täna välja, sest eile sadas. Vihm
on toimiv põhjus.
4. Lõpp-põhjus. See on see, millise
eesmärgi jaoks miski on see, mis ta on.
Näiteks koolimaja lõpp-põhjus on
koolimajaks olemine.
6
Aristotelese põhjuseid saab võrrelda maja
ehitamisega...
PUIT = AINELINE PÕHJUS
SELLE MAJA
OTSTARVE = LÕPPPÕHJUS
SELLE MAJA JOONISED = VORMIV
PÕHJUS
SELLE MAJA EHITAJA = TOIMIV PÕHJUS
7
Seoses vormiva põhjusega tekib küsimus –
kas seda saab võrrelda Platoni ideega?
• Näib, et saab. Eelkõige selles mõttes, et nii
vormiv põhjus kui ka idee viitavad mõlemad asja
sisemisele loomusele.
• Näiteks kassipojast areneb kass, kuna see
kuulub selle pisikese karvakera olemusse. Ta
kätkeb endas võimalikkust saada täiskasvanud
kassiks, kelles on realiseerunud kassi idee.
NB! Kas ei seisa siinkohal Aristoteles ohtlikult
lähedal Platonile? Kuigi ise kritiseeris Platoni
ideeõpetust.
8
3.3. Tegelikkus ja võimalikkus
• Võimalikkus on potentsiaalsus. Mõned näited:
- Noor Platon = potentsiaalselt kuulus filosoof
- Võrkkiiges lebav ehitaja = potentsiaalne maja
ehitaja
- Sinepiseeme = potentsiaalselt teatud liiki puu,
mitte marjapõõsas
- A-st sai B seetõttu, et B oli A-s juba olemas,
kuigi potentsiaalselt.
9
• Võimalikkus on osa tegelikkusest. Selles mõttes,
et ta on olemasolevas juba olemas, kuigi
potentsiaalselt.
• Võimalikkus eeldab tegelikkust, sest ta saab
oma sisu tegelikkuse kaudu. Võimalikkus ongi
võimalik ainult seepärast, et sellest võib saada
tegelikkus.
• Kogu olev püüdleb oma potentsiaalsuse
realiseerimise poole. Võimalikkus otsib teed
tegelikkuse poole. (Mille poole oled Sina teel?)
sinepiseeme
võimalikkus
sinepipuu
täiuslik tegelikkus
10
• Miks Aristotelese järgi igavene on tegelik? Sest
igaveses ei sisaldu mitteolemise võimalikkust,
kuna see, mis on olemas, ei saa olla olemata.
• Kogu muutumise kõige esmasem põhjus on
Aristotelese arvates liikumatu liigutaja,
paratamatu olend, keda ta nimetab ka jumalaks.
11
3.4. Aristotelese loogika
• Aristotelesel on loogika vallas suuri teeneid.
Olgu siinkohal tutvustatud üksnes süllogistikat.
• SÜLLOGISTIKA on õpetust õigetest järeldustest.
SÜLLOGISM on aga kahe eelduse põhjal õige
järelduse tegemine.
Näide:
Eeldus 1: Kõik M on L
Eeldus 2: Kõik S on M
Järeldus: Kõik S on L
12
Iseseisvaks mõtlemiseks
Mis järeldub järgmistest eeldustest?
Eeldus 1: Ükski M ei ole L
Eeldus 2: Kõik S on M
Järeldus: ?
13