Transcript 6. rene descartes

III UUSAJA RATSIONALISM
6. René Descartes’i (1596-1650) elu ja
isik




Prantsuse filosoof.
Uusaja filosoofia rajaja.
Nooruses reisis palju, hilisemad
eluaastad elas tagasitõmbunult.
Armastas soojust niivõrd palju, et
mõtiskles tihti ahjus (vältides nii ka
inimeste seltskonda).
R. Descartes
1



Muutis pidevalt oma aadressi ja
pidas sõpradega ühendust kirja
teel.
Kõige produktiivsemal perioodil
1629-1649 elas vabameelses
Hollandis.
Descartes armastas palju
magada (tõusis harva enne
keskpäeva).
2



Suurteoses Geomeetria
arendas välja analüütilise
geomeetria ja rajas teed
modernsele matemaatikale.
Tema kõige tuntum teos on
Metafüüsilised meditatsioonid.
Oli kirjavahetuses tuntud
kuninglike isikutega, sealhulgas
Rootsi kuninganna Kristiinaga.
R. Descartes
3


Kristiina kustel sõitis filosoof
Rootsi.
Elu Rootsis oli saatuse
absurdne nali – siiani magamist
ja soojust armastanud õpetlane
pidi hommikuti kell viis tõusma
(et kuningannale filosoofiat
õpetada) ning taluma põhjamaa
karmi pakast.
Postmark Descartes’i
pildiga
4




Descartes suri kopsupõletikku
paar kuud pärast Rootsi
saabumist.
Inimesena oli ta mõõdukas.
Religioossetelt vaadetelt
katoliiklane.
Õppis jesuiitide koolis.
R. Descartes
5



Katoliku kirik kuulutas
kartesiaanluse (nii nimetatakse
tema filosoofiat) väärõpetuseks.
Tema stiil on kaasakiskuv ja
elurõõmus.
Oli peale filosoofi ka kirjanik
(nagu ka Platon).
Metafüüsilised
meditatsioonid
6
6.1. Tõsikindel teadmine ja
süstemaatilise kahtluse meetod


Descartes’i filosoofia eesmärk oli leida
tõsikindel teadmine, st teadmine, milles saab
täiesti kindel olla.
Inimtunnetuse mõõtmise kriteeriumiks on
kahtluse puudumine. Seega tõsikindel
teadmine on teadmine, milles ei saa enam
kahelda. Mis siis selleks on?
7


Et sellist teadmist leida, hakkas Descartes
kõiges kahtlema.
Ta leidis, et taju ei saa usaldada (meeled ei
täida kindluse nõuet), kuna võimalikud on
erinevad illusioonid ja tajuvead. Samuti on
äärmiselt keeruline eristada või aru saada
sellest, et kust ma tean, et ma parasjagu ei
maga – kust jookseb piir unenäo nägemise ja
ärkveloleku vahel?
8


Descartes’i kahtlused võtsid sellised
mõõtmed, et ta isegi pidas võimalikuks paha
vaimu olemasolu, kes mõjutab inimese
muljeid.
Lõpuks jõudis ta ühe filosoofia ajaloo
kuulsaima üksikideeni: cogito ergo sum
(mõtlen, järelikult olen olemas).
9


Seda võib nimetada ka tõsikindlaks
teadmiseks, kuna ainult selles idees ei
saanud Descartes kahelda, sest tema
arvates peab olema keegi, kelle puhul kõik
tajuvead, illusioonid ja kahtlused esinevad, st
kindel saab olla tajuva subjekti ehk minu
olemasolus.
Seega võimalikud kujutlused saavad mu
meelde sündida siis, kui ma olen olemas
mõtleva olendina.
10


Ma saan kahelda paha vaimu trikkides,
erinevates võimalikes unenägudes ja
illusioonides vaid olemas olles.
Enne Descartes’i on väljendanud seda ideed
Augustinus, kuid temal oli cogito
möödaminev teema, Descartes’i puhul aga
kogu filosoofia lähtekoht.
11
Iseseisvaks mõtlemiseks...



Mis tunnuste või kriteeriumide järgi eristaksid
unenägu ärkvelolekust?
Kust Sa tead, et Sa parasjagu ei maga?
Kas oled näinud unenäos, et näed unenägu?
12
6.2. Jumala olemasolu


Jumala olemasolul on Descartes’i filosoofias
tähtis koht.
Talle ei paku huvi jumala olemasolu
teoloogilistel põhjustel (nagu see oli omane
keskaja skolastikale), vaid tema
lähenemisviis on rangelt mõistuspärane.
Siinjuures eelistab ta uskuda, et jumal on hea
ega ole mingusugune kelm, kes inimest
eksitab.
13


Ent siiski – miks üldse on tarvis jumala
olemasolu tõestada (meenuta, kuidas tegi
seda Aquino Thomas)?
Descartes’i arvates peab seda olemasolu
tõestama seepärast, et ratsionaalne inimene
usub vaid mõistuspäraseid argumente.
14
6.2.1. Ontoloogiline jumalatõestus



Jumala olemasolu ei saa olla eraldatud tema
olemusest (st olemasolu on tema puhul
olemuslik).
Jumala olemasolule viitab see, et inimesel on
mõttes selge täiusliku olendi idee.
Täiuslikku olendit ei saa aga vaadelda ilma
eksistentsita (sest muidu poleks ta ju täiuslik)
nii nagu ei saa vaadelda mäge ilma oruta.
15
6.2.2. Kosmoloogiline jumalatõestus


Mina olen inimesena ebatäiuslik olend, leiab
Descartes, sest ma kahtlen väga erinevates
asjades ning mul pole täiuslikku tunnetust.
Kuid idee täiuslikkusest, mis minus on, on
täiusliku olendi ehk jumala tekitatud, sest
täiuslikkus ei saa tekkida ebatäiuslikkusest.
Teisiti öelduna – vähemtäiuslik ehk siis mina
ei saa olla täiuslikkuse (idee jumalast)
põhjustaja.
16

Descartes selgitab: “Sest nagu on
vasturääkiv, et täiuslikum on vähemtäiusliku
tagajärg ja sõltuvus, nii on ka vasturääkiv, et
millestki tekib midagi. Niisiis jäi ainult üle, et
ta oli minusse sisestatud mingisuguse minust
tõesti täiuslikuma loomuse poolt, kes isegi
sisaldas endas kõik täiuslikkused, millest ma
võisin omada mingi idee, s.o., kui seda
seletada ühe sõnaga – see oli Jumal.”
17
Iseseisvaks mõtlemiseks...


Kas ja kuidas saab Sinu arvates võrrelda
Descartes’i jumalatõestusi Aquino Thomase
omadega?
Kas Descartes’i jumalatõestused on Sinu
arvates veenvad ja mõistuspärased?
18