Transcript DEMOKRAATIA JA TOTALITAARNE RE*IIM

DEMOKRAATIA
JA
TOTALITAARNE REŽIIM
TPL 2012
Koostanud Anneli Oidsalu
SISSEJUHATUS
•
Euroopa demokraatia on väga noor, see sündis
umbes 200 aastat tagasi Suure Prantsuse
revolutsiooni käigus.
•
Kuna see ühiskondlik pööre, mis Prantsusmaal
aastail 1789 – 1799 toimus, on mõjutanud peaaegu
kõigi maailma rahvaste käekäiku, kutsutaksegi seda
sündmust kõikides keeltes Suureks Prantsuse
revolutsiooniks.
MÕISTED I
•
•
•
•
•
•
DEMOKRAATIA –
rahvavõim (kr k demos – ‘rahvas’ ja kratos – ‘võim’);
poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub
rahva valitud saadikute kaudu, eksisteerivad
kodanikuvabadused ja demokraatlikud õigused
DEMOKRAATLIK –
rahva võimul põhinev
REVOLUTSIOON –
pööre (ld k → pr keel → eesti k); ühiskondlik pööre;
seisundi v. olukorra kiire ja murranguline
muutumine
I
ANTIIKAJA DEMOKRAATIA
PERIKLESE AJASTU DEMOKRAATIA
•
Poliitilise korra vormina e. režiimina
esines demokraatia juba antiikajal.
•
Ideaalseks peeti PERIKLESe ajastu
Ateena demokraatiat.
•
Perikles oli Ateena riigimees V
sajandil eKr, ta valiti esimeseks
strateegiks* viisteist korda järjest.
____________________
* väepealik; Ateenas valiti maa- ja mereväe juhtimiseks 10
strateegist koosnev kolleegium, millel oli suur mõju
poliitikale; tegelikult valitsesid nad ka riiki
** hermid – neljatahulised tulbad, mille ülaosas oli jumala või
inimese peakuju; tähistasid ristteed
Herm** Periklese büstiga. Vatikan
PERIKLESE AJASTU DEMOKRAATIA
•
Perikles oli oma aja
suurte skulptorite,
kunstnike ja
näitekirjanike hea
sõber ja toetaja.
•
Periklese ajal kerkis
Ateena akropolile
ehk ülalinnale
imeline
Parthenon*.
________________
* Parthenon – ettevaatust sõnadega Parthenon
(Neitsiliku Athena tempel; sõnast parthenos - ‘neitsi’),
mis paikneb Ateena linna akropolil ja Panteon (kõigi
jumalate tempel; sõnast pan - ‘kõik’) Roomas, kuid ka
Pariisis
PERIKLESE AJASTU DEMOKRAATIA
Philipp von Foltz. Perikles kohtumas kunstnike ja filosoofidega . München
ATEENA DEMOKRAATIA
•
Võim kuulus kõigile Ateena linnriigi e polise
kodanikele (alates 30. eluaastast)
•
Otsuseid tehti ja seadusi võeti vastu
rahvakoosolekul ehk ekleesial
häälteenamusega iga kümne päeva tagant.
•
Ekleesiaid peeti agoraal*, sageli ka teatris või
odeionis**.
____________________
* agoraa – rahvakoosolekute pidamise väljak, turuplats
**
odeion – varikatusega teatrihoone, kus korraldati muusikaettekandeid; vanima
odeioni lasi ehitada Perikles 442 eKr Ateena akropoli kagunõlvale
Ateena linnriigi ehk polise
kõrgem seadusandlik organ oli
rahvakoosolek ehk EKLEESIA.
Jätan meelde!
ATEENA DEMOKRAATIA
•
Tähtsuselt teine valitsusorgan oli
VIIESAJANÕUKOGU.
•
10 haldusüksust e füüli saatsid nõukokku igaüks 50
liiget ning loosiga määratud järjekorras oli korraga
nõukogus 50 liiget.
•
Kogu täidesaatev võim kuulus erinevate ametnike
kolleegiumidele*, mis valiti igal aastal ja mis
allusid rahvakoosolekule ja viiesajanõukogule.
____________________
* kolleegium – administratiivne organ**
** siin: korraldav, täidesaatev asutus
NB!
SEADUSANDLIK VÕIM
TÄIDESAATEV VÕIM
Riigivõimu organ, mis
võtab vastu seadusi;
Riigivõimu organ, mis
korraldab seaduste
täitmist; allub
seadusandlikule võimule;
Ateena demorkraatias oli
seadusanlik organ
ekleesia (rahvakoosolek)
tänapäeva Eesti
vabariigis on
seadusandlik võim
riigikogu käes.
Ateena demokraatias
teostasid täidesaatvat
võimu ametnike
kolleegiumid, tänapäeva
kehastab täidesaatvat
võimu Eestis vabariigi
ministritest koosnev
valitsus.
ATEENA DEMOKRAATIA ERIPÄRAD
•
Võimu said teostada Ateena vabad
kodanikud (alates 30. eluaastast).
•
Valimisõigus puudus
• naistel,
• võõramaalastest vabadel elanikel,
• orjadel.
SUHTUMINE ORJADESSE
•
Orje oli Ateenas isegi rohkem kui nn vabu inimesi, sest
kogu antiikaja tootmine põhines üksnes orjade tööl.
Kui vabal ateenlasel tekkis vajadus ühe või teise
töötaja järele, piisas tal minna orjaturule ja osta endale
ori. Orja peeti “kõnelevaks tööriistaks”, mille eest tuli
hoolt kanda kuni selle tööriista kulumiseni.
•
Orjade ostmist ja müümist pidasid loomulikuks isegi
suured filosoofid PLATON ja ARISTOTELES.
•
Platon ei pidanud õigeks, et kreeklased üksteist
orjastaksid. Ta suhtus eitavalt ka võlaorjusesse.
•
Aristotelese arvates oli osa inimesi loomu poolest
orjadeks määratud ega kõlvanudki muuks.
PLATON
(u 428 eKr – u 348 eKr)
oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja
ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks
maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.
• Platon oli filosoofilise idealismi
(õpetus ideedest) rajaja;
• Platoni ideaalses riigikorralduses
valitsevad riiki filosoofid, kelle ideid
viivad ellu sõnakuulekad, kuid hea
hariduse saanud kodanikudkäsutäitjad;
• Platoni nimest on tulnud
omadussõna “platooniline” – ainult
hingeline, ideeline; platooniline
armastus
ARISTOTELES
(384 eKr – 322 eKr) oli vanakreeka filosoof, Platoni
õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Ta on Platoni
kõrval mõjukaim lääne filosoof.
• Aristoteles süstematiseeris peaaegu
kõik tolle aja teadmised ja pani aluse
mitmele teadusele (loogika jt);
• ta eitas Platoni ideedeõpetust ja seadis
sellele vastu reaalselt eksisteerivad
asjad;
• riigiõpetuses pooldas keskklassile
toetuvat valgustatud monarhiat;
• riigi põhieesmärgiks pidas kodanike
heaolu;
• pidas orjust paratamatuks nähtuseks,
sest orjaks sünnitakse
MÕISTED II
•
AKROPOL –
•
ülalinn
•
PARTHENON –
•
(kr. k parthenos – ‘neitsi’), Neitsiliku Athena tempel
mis paikneb Ateena linna akropolil
•
POLIS –
•
Linnriik
•
EKLEESIA –
•
Rahvakoosolek
TÜRANNIA
•
Kreeka on andnud meile demokraatia kõrval ka palju
ebameeldivama mõiste – türannia.
•
Türann oli poliitik, kes kasutas ära lihtrahva pahameele
rikaste ja mõjukate aristokraatide vastu ja haaras
ainuvõimu. Esialgu rahvas toetas türanne, sest nad lubasid
rahvast kaitsta, aga varsti saadi aru, et neid huvitab ainult
enda võimu kindlustamine.
•
Türannideks nimetati ka Väike-Aasia kreeklastega asutatud
linnriikides pärslaste poolt valitsejateks upitatud
võimukandjaid. Kuigi türannide hulgas leidus ka
valgustatud riigimehi, oli seesugune ühe mehe
valitsemisvorm tolle aja demokraatiale täielik vastand.
Selle kuju algvariandi viisid pärslased
Ateenast ära. Pärast võitu pärslaste
üle tellisid ateenlased skulptoritelt
Kritios ja Nesiotes “Türannitapjate”
teise variandi, millest sai Ateena
demokraatia sümbol.
Türannitapjad
Rahvuslik Arheoloogiamuuseum, Napoli
MÕISTED III
•
AGORAA –
•
turuplats, rahvakoosolekute pidamise väljak
•
PLATOONILINE –
•
ainult hingeline, ideeline
•
TÜRANN –
•
Vana-Kreeka polistes ebaseaduslikult võimule
tulnud ainuvalitseja; vägivallavalitseja,
hirmuvalitseja
KORDAMINE I
•
Millist Vana-Kreeka poliitikut seostad mõistega
demokraatia?
•
PERIKLES
•
Milline oli antiikaja demokraatia suurim puudus?
•
SUHTUMINE ORJADESSE
•
Keda pead antiikaja suurimaks mõtlejaks? Kas tema
seisukohtades oli ka puudusi?
•
PLATON (pidas loomulikuks orjade ostmist ja müümist)
•
ARISTOTELES (arvas, et osa inimesi ei kõlba loomu
poolest muuks kui orjaks)
(L. Leesi arvates)
KORDAMINE II
•
Miks on vaja ära käia Ateena akropolil?
•
Ateena akropolil asub Parthenon – Athenale
pühendatud tempel
•
Kuidas toimis Ateena kodanik, kui tal oli vaja ära teha
mingi töö?
•
Pani tööle olemasolevad orjad või ostis uue orja.
•
Kui vana on tänapäeva euroopalik demokraatia?
•
Pisut üle 200 aasta
•
Revolutsioon on eestipäraselt …
•
pööre.
KORDAMINE III
•
Miks nimetatakse Prantsusmaal aastatel 1789 – 1799
toimunud revolutsiooni suureks ja teistel maadel
toimunud revolutsioone (Inglismaal, Hollandis jm)
suureks ei nimetata?
•
1789 – 1799 toimunud Prantsuse revolutsioon on
mõjutanud peaaegu kõigi maailma rahvaste käekäiku
•
Kas türanniat esineb ka tänapäeval? Ehk tead mõnda
türanni?
•
Jah, nt Põhja-Korea Ülim Juht Kim Chŏng-un