Transcript Agressiivsus

Agressiivsus
6 klasss
Daniela Dontševski
Mis on agressiivne käitumine?


Agressiivne käitumine
tähendabjõulist tegevust, mis
ei arvesta teiste õiguste
soovide ja vajadustega.
Eesmärk ise ei pruugi halb
olla,aga selle saavutamise viis
tekitab palju meelehärmi
endale ja ümbritsevatele
inimestele.
Käitumine, mis kahjustab
teist.
Miks inimene käitub agressiivselt?




Inimene käitub agressiivselt,et kaitsta oma huve.
Samas proovib ta neid teistele pähe ka suruda.
Koolilapsed võivad käituda agressiivselt, kui
tahavad teistele näidata, et nad on nagu teistest
“tugevamad”(et ta võib teist inimest vaimselt või
füüsiliselt maha suruda).
Mõnikord agressiivsuse tekkele võivad kaasa
aidata kaasa ka peaaju ja somaatilised haigused.
Lihtsalt ei oska reageerida adekvaatselt.
Agressiivne inimene…


Proovib jõuda eesmärgile
karjumise,solvangute,
halvustavate naljade,
irooniliste märkuste ning
halvimal juhul füüsilise
jõu abil.
Agressiivse inimese pilk
on tavaliselt läbipuuriv,
tema hääl vali ja
suhtlemine žestiderikas.
Alistuv käitumine



On toimimisviis, mille
kaudu loovutatakse oma
õigused ja huvid teistele.
Tehakse seda, mida
teised tahavad, kuigi ise
sooviks midagi muud.
Varjatakse oma arvamusi,
tundeid ja soove.
Ei tõsteta kunagi häält, et
ei tekiks konflikti.
Miks inimene käitub alistuvalt?


Inimene kardab konflikti teket.
Inimene kardab, et kui tema huvid erinevad
kaaslaste huvidest ja nad saavad sellest teada
saab sellest inimesest “valge vares”.
Alistuva käitumise tagajärjed…
Kasu:
 Hoiab ära/ lükkab edasi konflikte
 Teiste võimalik heakskiit
 Vastutuse vältimine
 Saab abi
 Manipulatsioon
 Mugav käitumismall
Kahju:
 Oma vajadused jäävad rahuldamata.
 Negatiivsed tunded partneril
 Kuhjunud kibestumus võib avalduda
kontrollimatu plahvatusena või passiiv-agressiivse käitumisena
 Kehalised ja psüühilised häired
 Inimene võib tunda ennast saamatu ja ebavajalikuna,inimene muutub
rahuolematuks ja õnnetuks.
Kehtestav käitumine


On oma tunnete, mõtete ja
soovide väljendamine viisil,
mis võimaldab seista oma
õiguste eest teiste inimeste
õigusi kahjustamata. See on
idee “mina olen oluline ja
sina oled oluline”
väljendumine praktilises
käitumises.
Pole kaasasündinud isiksuse
joon, vaid õpitud sotsiaalne
käitumine.
Enesekehtestamine



Enesekehtestamine käitumine ei sisalda teiste
kahjustamist ja ei ole agressiivne käitumine.
Enesekehtestava käitumise eesmärgiks on võimu
tasakaalustamine, võit-võit situatsioonide
saavutamine ja mitte “lahingu võitmine”.
Käitudes ennastkehestavalt, lood sa võimaluse
avatud ja ausateks suheteks.
Keeldumise oskus



Vastupanu avaldamine teise
inimese nõudmistele ehk EIütlemine annab võimaluse olla
oma käitumise peremees.
Olles kindel,et soovid millestki
keelduda,ütle seda lühidalt ja
selgelt – sa ei pea selle pärast
vabandama ega midagi
selgitama.Seisa sirgelt ,jalad
tugevalt vastu maad ja pea
otse,ning vaata kaaslasele otsa.
Kõigil on õigus öelda EI.
Minu agressiivsus…

Ma käitun erinevalt einevate
inimestega. Vanematega võib
olla isegi agressiivselt. Ma ei
käitu kellegiga alistuvalt,
pigem enesekehtestavalt. Mul
on suht rahulik reaktsioon
kõigele. Vahel kui ma võin
kellegi peale karjuda, siis ei
hakka selle teema peal seisma
ega konflikti arendama. Ma ei
karda olla teistest erinev, või
teha midagi, mis ei meeldi
näiteks minu sõpradele, niisis
mul on lihtne öelda EI.
Lõpetuseks



Kõikidest variantidest on
loomulikult paremaks
variandiks kehtestav
käitumine, aga selleks peab
õppima ja peks olema
kannatust.
Peab alati oskama õelda EI ,
muidu võib juhtuda päris
erinevaid õnnetusi...
Ei ole olemas kindlaid
käitumisretsepte,mis sobiksid
kõikides olukordades.Kõige
olulisem on oskus arvestada
kaaslastega.
Tänan tähelepanu eest!