Transcript vt. loengu esitlus lisas

Õpi- ja käitumisraskustest kooliealistel
lastel
7. november 2012
Hariduslikud erivajadused
 Sageli erinevad õppijad oma võimetelt,
taustalt ja isiksuseomadustelt sedavõrd, et
nende õppimisvajadusi ei saa rahuldada
tavalises õpikeskkonnas harjumuspärasel
viisil – selliselt avalduvaid erinevusi
nimetatakse hariduslikeks erivajadusteks (J.
Kõrgesaar, TÜ 2002);
 Hariduslikud erivajadused avalduvad nii
õpiraskuste kui ka andekuse suunal.
Esinemissagedus
• Kuni 15% kergemaid kõne-, emotsionaal-,
käitumis- ja õpiraskusi (võimete põhjal
rühmitamise puhul kuni 25% õpilastest)
Lisaks – emotsionaalsest seisundist
tulenevad õpiraskused. 2012 aastal 17%
kõigist üldhariduskoolide õpilastest, neist
79% õpib üldhariduskooli tavaklassis; ( EHIS
andmed 2012)
• 5 - 6% andekaid õpilasi;
Õpiraskused
• Õpiraskused on ajutalitluse või aju struktuuri
neurobioloogilised hälbed, mis seostuvad inimese
taju, mälu, mõtlemise või kõnega ja mis avalduvad
inimese suulise ja kirjaliku kõne, arutlus-, ja
meenutusoskuste, teabe struktureerimise ja
arvutamisoskuse valdkonnas (J. Kõrgesaar, TÜ
2002)
• Õpiraskused:
• pole ravitavad meditsiinilises tähenduses
• pole ületatavad lõplikult pedagoogilise sekkumisega
• võivad esineda perekonniti
• piirnevad kerge intellektipuudega
Õpiraskuste avaldumine
• Õpiraskustega kaasnevad – tähelepanuvaegus,
mäluprobleemid, mõtlemisraskused, raskused probleemide
lahendamisel, mitmesugustest psüühika hälvetest ja häiretest
tingitud käitumis- ja sotsialiseerumisraskused;
• Õpiraskused kattuvad osaliselt lugemispuuetega (düsleksia),
kirjutamispuuetega (düsgraafia) ja ATH – aktiivsus ja
tähelepanuhäirega ( Eestis 7 -12%);
• Eestis ei jõua rahuldavalt edasi kuni 25 –35% õpilastest, palju
õpilasi langeb jätkuvalt välja põhikooli vanemast astmest;
• Kuni 25% üldhariduskoolide õpilastest on lugemis- ja
kirjutamisraskustega;
• Õpiraskused avalduvad ka matemaatikas nt
arvutamisvilumuste häiretena (düskalkuulia) ja väljenduvad ka
hulgakujutluste nõrkuses, tehete valdamises, teksti
mõistmises, ja analüüsi- sünteesivõimes;
• Õpiraskused võivad esineda mistahes õppeaines.
Õpiraskuste põhjustest
• Sünnipäraste ja keskkonnategurite koosmõju tagajärg
(kesknärvisüsteemi puudulik areng);
• Mahajäämus suulise ja kirjaliku kõne arengus – probleemid
tekstide mõistmisel ja jutustamisel;
• Puudulikult omandatud õpioskused algklassides - õpihuvi
kadumine keskastmes;
• Ebapiisavad põhioskused: kõnelemine, kuulamine, lugemine,
kirjutamine, arvutamine – põhjustavad raskusi info mõistmisel
ja edastamisel ja seeläbi alandavad elukvaliteeti;
• Õpiraskuste tõttu võib välja kujuneda püsiv käitumishäire –
laps hakkab koolist põhjuseta puuduma, valetama ja hulkuma.
Kuidas õpiraskust ära tunda?
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
Lugemine on aeglane;
Kirjas on sagedased vead;
Ettelugemine on vastumeelne;
Vähene sõnavara;
Päheõppimine on raske;
Tekstide koostamine on vaevarikas;
Matemaatikaülesannete lahendamine on raske;
Tähed ja numbrid lähevad segi;
Võõrkeelte õppimine on raske;
Riimide tajumine on raske;
Ühekordsest selgitusest ei saada aru;
Iseseisvate töödega ei saada hakkama;
Ajakavast on raske kinni pidada.
Käitumisraskused
• Käitumine erineb meie poolt oodatavast nö tavalisest
ja normaalsest – hälbiv käitumine, probleemne
käitumine, käitumisraskused
• Käitumishäired (RHK – 10) – esmased perekonnas
avalduvad käitumishäired, tõrges - trotslik käitumine
(diagn. kuni 9-10 elua.)
• sotsialiseerumata käitumishäire (pikaajaline
asotsiaalne või agressiivne käitumine koos suhete
häirumisega eakaaslastega)
• sotsialiseerunud käitumishäire (püsiv agressiivne
käitumine, eakaaslastega suhtleb, võib olla ka liider)
• käitumishäire depressiooniga (käitumishäire
kombineerunud depressiivsusega)
Laste agressiivsus 1
• Kaudne agressiivsus – teistele liiga tegemine
ignoreerimise ja sunni kaudu - nt ei räägita, ei võeta
kampa, lepitakse omavahel kokku, et ei minda
sünnipäevale, ehkki ollakse kutsutud jmt Sellega
antakse edasi sõnum – sa pole meie jaoks piisavalt
hea, sa ei meeldi meile. Ka väljapressimine – kui sa
seda ei tee, siis ma sinu sõber ei ole;
• Varjatud sotsiaalne agressioon – kuulujuttude
rääkimine, sotsiaalsetes võrgustikes solvavate
väljendite kasutamine, solvavate piltide
ülespanemine, mobiiltelefonide kaudu kiusamine –
eesmärgiks tekitada teiste inimeste poolt vaenulikku
suhtumist ohvrisse;
Laste agressiivsus 2
• Vahetu agressiivne käitumine:
• 1) verbaalne agressiivsus – mõnitamine, alandamine,
sõimamine, teiste peale karjumine, solvavalt
nimetamine, löömise või peksuga ähvardamine;
• 2) füüsiline agressiivsus – löömine, peksmine,
togimine, kas mingi esemega,(relvaga) või ilma
Soovitused lapsevanemale lapse
õpiraskuste korral
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
Aidake lapsel aega planeerida – selgitades välja, mida ta peab tegema
nädala jooksul, mida õppima igaks päevaks; Jälgige koos E-kooli!
Leidke õppimiseks mõlemale kõige sobivam aeg – pidage
kokkulepetest kinni;
Lapsel peab olema kindel õppimiskoht – korras töölaud, välised
segajad peavad olema kõrvaldatud;
Õpetage last täitma vaheldumisi kirjalikke ja suulisi ülesandeid, samuti
vaheldumisi lihtsaid ja keerulisi ülesandeid;
Selgitage keerulisi mõisteid lapsele arusaadavalt, tooge elulisi näiteid;
Aidake jagada õpitav materjal väiksemateks osadeks, aidake eristada
olulist, korrake õpitut mitu korda;
Laske lapsel lugeda õpitavat valjusti;
Sisendage enesele ja lapsele, et ta saab hakkama, olge positiivne;
Kuulake õpetaja soovitusi ja tehke koostööd kooli spetsialistidega!
Vajadusel pöörduge psühhiaatri või psühholoogi poole!
Soovitused lapsevanemale lapse
käitumisraskuste korral
• Lahendage probleeme koos lapsega arutledes – määratlege
koos probleemi olemus, otsige erinevaid lahendusi, laske
lapsel valida nende hulgast sobivaim, tehke koos
tegutsemisplaan;
• Õpetage lapsele sotsiaalseid oskusi – harjutage koos, näidake
ette, aidake ellu rakendada (nt kehahoid, hääle valjus,
vestlusoskus, sõprusoskused)
• Õpetage lapsele enesekontrolli oskusi ja mitteagressiivseid
käitumisviise; aidake lapsel analüüsida olukorda, mitte
süüdistada teisi või ennast;
• Loobuge oma liigselt negatiivsest hoiakust – tegemist on
areneva lapsega, kes võib alati paremaks muutuda!
• Pöörduge abi saamiseks psühholoogi või psühhiaatri poole –
vahel on vajalik pidev kontakt.
• Tehke koostööd kooli spetsialistidega!
Tänan kaasa mõtlemast ja soovin jõudu!