Transcript ppt 0,2Mb - Tea ja Toimeta

Kas õpetaja oskab ära tunda
ja aidata väärkoheldud last?
Ruth Soonets
pediaater
TLÜ lektor
Tartu Laste Tugikeskuse konsultant
[email protected]
Kes on laps?
Alla 18aastane isik.
Lapse väärkohtlemine
• Lapse väärkohtlemine on kompleksne
nähtus, mis hõlmab mitmeid, sageli omavahel
läbipõimunud väärkohtlemise vorme. Lapse
väärkohtlemine on mistahes käitumine lapse
suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist
heaolu, seades ohtu lapse eakohase arengu
ja tervisliku seisundi. Lapse väärkohtlemine
esineb järgmistes vormides:
• füüsiline väärkohtlemine,
• seksuaalne väärkohtlemine,
• psühholoogiline väärkohtlemine,
• hooletussejätmine.
Peresisesed riskifaktorid:
Peret iseloomustavad faktorid:
• psühhiaatriline diagnoos
• VAP
• antisotsiaalse, kriminaalse käitumisega
vanemad
• perevägivald (konfliktid peres)
Tartu Laste Tugikeskus 7 484 666
Peresisesed riskifaktorid:
•
•
•
•
•
•
Äge kriis peres:
tõsine haigestumine, hospitaliseerimine
töötus
lahutus
vangi sattumine
emigreerumine
Tartu Laste Tugikeskus 7 484 666
Peresisesed riskifaktorid:
•
•
•
•
•
Elukondlikud probleemid peres:
ülerahvastatus
füüsilised ohud kodus
hügieenireeglid
kodutus
Tartu Laste Tugikeskus 7 484 666
Sotsiaalsed riskifaktorid
• negatiivne mõju sõpradelt
• naabruskonnast: kriminaalsus, alkohol,
narkootikumid, prostitutsioon
• puudulikud teenistused:
• haridus, huviringid
• tervis
• sotsiaalsfäär
Tartu Laste Tugikeskus 7 484 666
Epidemioloogiline uuring laste
väärkohtlemisest 2000
N = 874 õpilast, vanuses 14-16, üle Eesti
Emotsionaalne vk 79%
Füüsiline vk
37 %
Seksuaalne vk
3,2%
Hooletussejätmine 36%
(Kadri & Indrek Soo, 2000)
Lapse põhivajadused
•
•
•
•
•
•
Õhk
Vesi
Toit
Uni
Füüsiline kaitstus
Peavari
Emotsionaalsed vajadused
• Armastuse vajadus – hellitamine sõnades,
tegudes, huvitatus
• Vajadus tunda end soovituna – ära pahanda,
ära ignoreeri!
• Vajadus saada positiivset kogemust – toeta
uudishimu, usu, kiida!
• Kaitstuse vajadus – tunnustamine, aita leida
sõpru!
• Juhendamise, õpetamise vajadus – “kuidas
asjad käivad”
Emotsionaalsed vajadused
Vajadus vabaduse järele, et õppida
–
–
–
–
Iseseisvat tegutsemist
Vastutustundlikkust (ülehoolitsetud)
Teiste soovidega arvestama
Mõistma piiranguid
• Vajadus lugupidamise järele
– Et ei tunneks, et on vähem väärt kui täiskasvanu
• Vajadus olla seotud täiskasvanuga
– Hirm saada maha jäetud, hüljatud (lastesõime minek)
• Vajadus optimismi, huumori järele
Psühholoogiline väärkohtlemine
• Alandamine – häbistamine, karistusega
ähvardamine, teiste ees alandamine
• Terroriseerimine – eluohtlikud teod, lapse
hirmutamine, ebarealistlikud nõuded karistuse
hirmuga, lemmikloomale haiget tegemine
• Ekspluateerimine, korrumpeerimine –
ebakohaste maneeride õpetamine, nt kerjamine;
antisotsiaalse käitumise nõudmine
(varastamine)
Psühholoogiline väärkohtlemine
• Emotsioonide puudumine - ei reageeri lapse
tunnetele, ei väljenda rõõmu, hoolt, armastust
• Tõrjumine – väldib last või lükkab eemale
• Perevägivalla tunnistajaks olemine
• Isoleerimine – liikumise ja vabaduse piiramine
• Hooldamatus – usaldusväärse hoolduse
puudumine, vastukäivad käsud, keelud
• Vaimsete, meditsiiniliste, hariduslike vajaduste
hooletusse jätmine
Füüsiline väärkohtlemine
on lapse väärkohtlemise liik, mille
käigus asetatakse laps tahtlikult
füüsilise ja psüühilise ebamugavuse
seisundisse, tekitades talle tahtlikult
kehavigastus või ei väldita selle
tekkimise võimalust.
Tartu Laste Tugikeskus 7 484 666
Füüsilised tunnused
• seletamatult tekkinud hematoomid
(erinevates paranemisstaadiumites),vorbid,
hammustuse jäljend
• seletamatud põletused
• eriti sigariotsa põletused, kindasokikujulised põletused
• seletamatud fraktuurid, marrastused,
rebimishaavad
Tartu Laste Tugikeskus 7 484 666
Käitumuslikud tunnused
• ennast-kahjustav käitumine
• erakordselt enesesse tõmbunud või
agressiivne
• väldib füüsilist kontakti
• kardab minna koju
• jookseb kodunt ära
• kõndimine valulik
• kannab keha varjavat, ilmastikule
mittevastavat riietust
Tartu Laste Tugikeskus 7 484 666
Lapse hooletussejätmine
• on lapse väärkohtlemise liik, mille
puhul asetatakse psüühilise või
füüsilise ebamugavuse seisundisse,
kuna tema esmased vajadused jäetakse
vanemate poolt rahuldamata
Tartu Laste Tugikeskus 7 484 666
Hooletussejätmise liigid
•
•
•
•
•
Füüsiline
Emotsionaalne
Tervise
Hariduslik
Järelvalvetus
Kuidas hooletussejäetud last
ära tunda?
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
Arengus maha jäänud
Kaaluiive negatiivne
Väsinud, passiivne
Endassetõmbunud, ei suhtle
Ripub täiskasvanu küljes
Üksi kodus
Pesemata, riided määrdunud
Vaktsineerimata
Sageli juhuslikke vigastusi (õnnetused)
Hilineb või puudub
Füüsilised tunnused
• hülgamine
• järelevalvetus
• pidev näljatunne, halb hügieen,
ilmastikule mittevastav riietus, täitanud
• kõhnunud
• vaevatud ilme
Tartu Laste Tugikeskus 7 484 666
Käitumuslikud tunnused
•
•
•
•
•
•
•
pidevalt sõnakuulmatu
uinub tundide ajal
varastab toitu, küsib süüa võõrastelt
on sageli mõtetes "ära"
sageli hilineb või puudub koolist
ennast-kahjustav käitumine
langeb koolist välja
Tartu Laste Tugikeskus 7 484 666
Väikelapse normaalne
seksuaalne areng
0-2aastane
• Kujuneb usaldus.
• Uurib üksipulgi maailma, puudutab kõiki kehaosi (suuga,
kätega)
• 2 a. märkab sugude erinevust, suguelundeid, arutleb
nende üle;
pissi-kaka asjad huvitavad, mäkerdamine pakub huvi,
veemängud;
• Õpetame: kõikide kehaosade jaoks on head nimed;
on võimalik saada rahustavaid puudutusi ja lähedust;
enda puudutamine on lubatud, kuid kõiki kohti ei saa
igas olukorras puudutada.
2-3aastane
• Kontrollib pissimist, kakamist. Uudishimu T, P
erinevuse üle.
• Puudutab oma alakeha sageli kätega.
• 3-4 aastane Armub isasse, emasse. Lubab
nendega abielluda.
• Armastab oma keha puudutada, kui otsib
lohutust, peletab igavust.
• Õpetame: Paljunemist selgita lihtsalt. Keha,
seemnevabrikud ja beebi kodu.
• On õigus öelda EI! T ja P, naised ja mehed on
ühtemoodi head.
4-6aastane
• Oma suguelundite puudutamine rahustab. Arstimängud,
uurimismängud.
– Teiste kehasid uuritakse. Seksuaalsust töötatakse
läbi joonistuste, juttude, mängude.
– Huvi TK voodiasjade ja beebi sündimise suhtes.
• Õpetame: Õige sõnavara kehaga seonduvale.
• Suguelundite erinevused. Sobivuse reeglid: privaatsus,
kõike ei näidata kõigile, kõike pole kombeks teha kõigi
nähes.
• Hinnangukasvatus: igaühe keha on enda oma
• Turvalisusekasvatus: kes on need TK, kellele võib
kõigest rääkida. Head puudutused.
6-8aastane
• T tüdrukutega, P poistega. On üks parim sõber,
õpitakse koos usaldust, sõprust
• Huvi: Teise käest küsib kuuldud sõnade kohta.
Sõprade juurde jäädakse ööseks.
• Õpetame: Erinevuste aktsepteerimine. Sõpruse
reeglid. On olemas haigeid inimesi, kes
soovivad last seksuaalselt puudutada.
• Halbadest kogemustest julgusta rääkima.
Saladuste hoidmise kohustusi pole.
Lapse seksuaalne väärkohtlemine
on arenguliselt küpsema isiku, enamasti
TK poolt toime pandud sex sisuga
füüsiline, emotsionaalne, verbaalne
tegevus lapse kui arenguliselt ebaküpse
isiku vastu, sooviga rahuldada oma sex
vajadusi, ning mis kahjustab lapse füüsilist
ja psüühilist arengut
Seksuaalne VK on
•
•
•
•
•
•
•
•
•
Sex sisuga mängud lastega
Sex sisuga halvustavate kirjade kirjutamine
Lapsest pornopiltide, fotode tegemine
Lapsele erootiliste piltide, videote näitamine
Lapse lahtiriietamine, piilumine vanni, magamistoas
Suguelundite hellitamine, puudutamine
Oma suguelundite demonstreerimine lapsele
Sõrmega suguühte matkimine, masturbeerimine
Vaginaalne, anaalne või oraalne suguühe lapsega
Inglismaal 1987. a. uurimus:
kes on ohvrid?
•
•
•
•
Poiste tüdrukute suhe on P: T - 1:4
Kõige sagedamini olid ohvrid 3-5aastased
Puudega lastel on suurem oht sattuda seks. VK ohvriks
Poistel vähem vigastusi genitaalidel (sinikaid, eesnaha
kida vigastusi, põletusi munanditel, peenisel)
• Poisid tunnistasid harvemini juhtunut
• Täiskasvanud kahtlustavad poiste ohvriks osutumist
harvem
• TK ei kuula hoolikalt, peavad alla 5aastase juttu
fantaasiaks või valetamiseks
Milles seisnes seks? VK?
•
•
•
•
•
•
•
Genitaalide puudutamine
Penetreerimine sõrme või peenisega
Penetreerimine anusesse
Oraalne
Masturbeerimine
Lapse peale ejakuleerimine
Porno tegemine
Meditsiiniliselt
• Kas kardab läbivaatust või lamab ükskõikselt,
kangestunult
• Suguelundid, anus ja suu vajavad kontrolli
• (kas leiad vigastuse, infektsiooni või mõlemad)
• Vigastuse tunnused: valu pissimisel või kakamisel,
kipitus, turse, veritsus
• Näha on (ema, õpetaja): punetus, sinikad, tursunud
veresooned
• Anuse dilatatsioon (3% P ja 13 % T leitud)
• Laps kõnnib valulikult
• Oraalselt: kurgus punetus, kipitus, või normaalkaalu
langus või kaalutõus viimasel ajal
Käitumuslikult
• Laps on hirmunud, mures, rahutu
• Kardab mähkimist (iga TK võib valu teha)
• Ei taha minna vanni või duši alla (kardab teatud
isikuga minna)
• Allapissimine (kui ka eelnevalt oli kuiv)
• Nad on lootusetud, vaikivad, sügavais mõtteis
• Halvad unenäod
• Lakkamatult masturbeerivad
Lapse selgitus, mis juhtus
• 2aT: Issi lõikas minu peput noaga
• 3aT: Issi uss hammustas minu peput
• 3aT: võtab anatoomilise nuku noku suhu, teeb grimasse
ja ütleb, et sel on paha maitse
• Eelkooliealine ei suuda kirjeldada, mis juhtus, sest tal
PUUDUB SÕNAVARA ega saa aru, mis toimus
• Kui lapse käitumine on seksualiseeritud, see ei tähenda,
et ta otsib seksuaalkontakt
Miks on vaja varakult sekkuda?
• Väldib eluaegseid tagajärgi
• Eelkooliealine jääb usalduse ja kaitseta
vanemate poolt
• Väärastunud inimsuhted väljenduvad
seksualiseeritud käitumises teiste suhtes (topib
kätt TK suguelundite vastu)
• Last vaevab süütunne (ta ei saa aru toimunust,
pole süüdi)
• Kujuneb agressiivsus, kontrollimatu käitumine
• Ennastkahjustav käitumine (taob pead, katkub
juukseid, näpistab)
Eesti Kohtuarstlikus Ekspertiisibüroos
0-18 aasta vanustel lastel läbiviidud 155
günekoloogilist ekspertiisi (keskmine vanus15)
 36,1 % vaginaalne suguühe
 Intsest 13,6 %
 Laps tundis vägivalla teostajat 35,5%
Väärkohtlemise tunnused
•
•
•
•
•
•
Hirm mähkimise ees
Iseäralik nutt
Pea peksmine, küünte närimine
Juuste väljatõmbamine
Potil istumise hirm
Hirm täiskasvanu ees
Väärkohtlemise mõju
kiindumusvõime kujunemisele
•
•
•
•
Usaldamatus
Reetmise hirm
Vähene empaatia
Vältiv käitumine
2.-6.a. lapse käitumine, mille korral
vajatakse abi
• Nõuab eakaaslaselt või täiskasvanult
seks.kontakti
• Topib esemeid genitaalidesse
• Matkib seks.akti
• Seksuaalne käitumine, mis häirib teisi
• Seks.käitumine pidev, ei allu vanema
keeldudele
Vajatakse abi…
• Lastevahelised seks.mängud, kui vanusevahe üle
4a
• Seks.mängude varieerimine iga päev
• Seks.käitumine, millele järgneb füüsiline valu
• Seks.käitumine, millele lisandub agressiivsus
• Sundimine seks.käitumiseks/mänguks
• Seks käitumine pidev, laps muutub vihaseks,
meeletuks
K. Soo (2002)
• 62% teismelistest tütarlastest
• 51% poistest on kogenud seksuaalset
väärkohtlemist
Kes on väärkohtleja?
• Mees
– 83% poistel
– 98% tütarlastel (Finkelhor, 1990)
• Naine 5-15% (Svedin 2001)
• Ohvrist vanem, võõras, lihtsalt tuttav või
sõber (Rosenthal & Tilk 1999, Soo 2002)
• 4% juhtudel väärkohtleja ohvri pereliige või
sugulane (Soo 2002)
KES?
•
•
•
•
•
•
Enamasti mees
13% naine (põhiliselt poiste väärkohtleja)
17-23 aastane
57% tundis väärkohtlejat
28% VÕÕRAS
9% peretuttav või sõber
Miks laps ei räägi?
•
•
•
•
•
•
•
•
Ei usuta
Pole kes kuulaks
Häbi (“Mina üksi olen selline”)
Süütunne
Puuduvad sõnad, et rääkida
Vanemate vihastamine
Lubadused “meie saladused”
Hirm, mis saab edasi
Seksuaalse väärkohtlemise
ohver, toime
• Lühiajaline: depressioon, süü-ärevustunne,
alaväärsus, viha, üldine vaenulikkus
• Pikaajaline: alkohol, uimastid, ennasthävitav
käitumine, usaldamatus, lootusetus tuleviku
suhtes, enesehinnangu langus,
seks.käitumishäired (frigiidsus, düsorgasmia
(Auväärt, 1997))
• Raskused kohanemisel koolikk-ga (Toth
Hennessy, 1995)
• Prostitutsioonile kaldumine, kodunt ärajooksmine
(Greydanus, Shearin, 1990)
• Kriminaalsus
VK mõju lapse aju arengule
Aju areng
• 10-12 rasedusnädalast algab lootel neuraaltoru
areng, kus rakud paljunevad hämmastava
kiirusega. Paljunemiskiirus 250 000 rakku
minutis.
• Juba rasedusaegsed kahjustused võivad
mõjutavad aju:
– Ema alkoholi, ravimite, narkootikumide
kasutamine
– Tugev stress (kas säilitan raseduse?)
“Me ei saa suurt midagi teha, et muuta
enne sündi toimuvat arengut, kuid
saame mõjutada asjade käiku peale
sündimist”.
(Dr Harry Chugan, lasteneuroloog)
• Loote aju toodab palju rohkem neuroneid
e. närvirakke, kui tal neid vaja on, liigsed
rakud kõrvaldatakse.
• Sünnijärgselt toimub massiivne neuronite
üleproduktsioon ja nendevaheliste
sünapside kujunemine – sünaptogenees.
• Loote kesknärvisüsteem ei ole
täiskasvanu aju miniatuuris.
• Neuraaltorus toodetud rakud peavad
“emigreeruma” ja panema paika
ühendusteed, mis seovad aju üht osa
teisega.
• Sünaptogeneesi ajastus ja ulatus on
aju regioonide vahel erinev.
• Stimuleeriva keskkonna puudumine
kahjustab lapse aju.
• Nende laste aju, kes palju ei mängi ja
kellega ollakse harva kontaktis, on 20%
kuni 30% väiksem kui see oleks vastav
nende vanusele.
• Rikkalikud kogemused kujundavad
rohkete sünapsidega aju.
• Vanem, kes leiab aega, et last sülle
võtta, temaga rääkida, mängida,
tegeleda, saab stimuleerida aju
arengut.
• Esimesed sünapsid, mida aju rajab, on
need, mis valitsevad tundeid e.
emotsioone.
• Kahekuiselt hakkab vastsündinute
tunnetatud hirm ja rahulolu edasi
arenema komplekssemaiks tundeiks:
rõõm ja kurbus, kadedus ja empaatia,
uhkus ja häbi.
Stiimulid sünapside tekkeks
• Sensoorsed mõjud (valgus, puudutus,
lõhn, hääl)
• Imiku ja täiskasvanu vaheline suhtlemine
• Pereliikmete omavahelised suhted, samuti
sotsiaalne keskkond, kus pere elab
• Ema ja lapse igapäevane käitumismuster
kinnistab kordumise teel ajus erinevates
piirkondades kujunevad sünapsid
Väärkohtlemine
• Kolm tegurit, mis otseselt mõjutavad aju
arengut:
• Hooletusse jätmine
• Füüsiline väärkohtlemine
• Stress
• Aju on väga plastiline ja traumast
mõjutatav
• Aju struktuuri kujunemist mõjutab lapse
kogemus
• Traumatiseeritud lapse kogemuseks on
hirm ja stress
• Hirmule ja stressile vallanduvad
neurokeemilised ained on ajustruktuuri
võimsad arhitektid
Stressi mõju
Stress (vihane, kuri nägu, vihane hääl,
vägivald – laks) tekitab sünapse neuronite
vahel, mis kujundavad negatiivset erutust
ja ärritust
Stressi mõju
• Ajus aktiveerub neurotransmitterite eritus
– Noradrenaliin
– Dopamiim
– Serotoniin
• Nende toimel tekib lapsel ülepiiriline viha
(spontaanne, kontrollimatu käitumine,
ärevus)
Aju arengus peegeldub
kogemus
• Trauma – stress, hirm, valu
– Kortisooli mõjul
•
•
•
•
Oimupiirkonnas ajukoor 20-30% võrra väiksem
Limbiline süsteem (emotsioonid, kiindumus)
Hipokampus väiksem (mälu)
Ajustruktuuride aktiivsuse tõus, mis mõjutab
unetust, ärrituvust
• Aju reaktiveerub, kui laps mõtleb,
meenutab, näeb karistajat
Korduv negatiivne stress
0-3 aastani põhjustab
–
–
–
–
Hüperaktiivsust
Ärevust
Kontrollimatut käitumist
Agressiivsust
Lapsel on raskusi
Keskendumisega
Tähelepanuga
Enesevalitsemisega
õppimisega
• Lapse hooldamise kvaliteet määrab varajases
vanuses saadud kogemused, mis mõjutavad
omakorda ajustruktuuri kujunemist ja lapse
edasist arengut.
• Armastav, turvaline, stimuleeriv keskkond
soodustab arengut ja krooniliselt hoolitsuseta,
füüsiliselt ja emotsionaalselt väärkohtlev
keskkond tekitab püsivat kahju aju arengule.
Väärkoheldud laste hinnang oma
tunnetele
•
•
•
•
Ärevus
Hirm
Masendus
Viha karistaja vastu
• Soovib kätte maksta karistajale
T
21%
14%
24%
26%
10%
15%
3%
P
13%
3%
13%
17%
10%
8%
2,7%
• Soovib kodunt ära minna
• Tahab viha eakaaslastele
välja valada
Teismeliste väärkohtlemine Eestis. Riskid ja Tagajärjed.
Kadri Soo ja Indrek Soo. Tartu 2002
Väärkohtlemise tagajärjed
•
•
•
•
•
•
•
•
•
Surm (1-5a)
Prostitutsioon
Alkoholism
Narkomaania
Koolist välja langemine
Antisotsiaalne käitumine
Kriminaalne käitumine
Psühhiaatrilised probleemid
Väärkohtlemise jätkamine järgmises
generatsioonis
• Väärkoheldust saab väärkohtleja
Õpetaja saab märgata
•
•
•
•
Hügieen, riietus
Sinikad, haavad (kõrvatagused, juuksed)
Seksualiseeritud joonistused, mängud
Agressiivne, sõnakuulmatu
Abivajavast lapsest teatamine ja
andmekaitse
Margit Sarv, Õiguskantsleri Kantselei
27.01.2012
Andmekaitse Inspektsiooni konverents
Igaühel on kohustus teatada abivajavast lapsest!
Andmekaitse ei ole takistuseks!
http://lasteombudsman.ee/
Preventsioon
• Perede harimine
– Vanemaharidus – kuidas olla hea
lapsevanem.
– Suhtlemisõpetus, pereplaneerimine (koolides,
noorpaaridele, rasedatele)
– Noore pere toetuseks kuluta raha! Lapsed ei
saa oodata.
• Spetsialistide koolitus
– Perearst, pediaater, lasteaiaõpetaja, kiirabi,
günekoloog, psühhiaater.
• Lasteaedadest ametlik protokoll kooli, mis
kajastab lapse käitumist, vanemate
koostöövalmidust.
Eesti riigi meetmed
Eestis peab tööandja enne õpetaja,
lasteaiakasvataja jt lastega seotud ametisse
kandideerija töölevõtmist karistusregistrist järele
uurima, kas töölesoovijat pole karistatud
lastevastaste seksuaalkuritegude eest.
Lapsevanemal on õigus esitada karistusregistrile
kirjalik päring, kontrollimaks lapsehoidja, treeneri
jt inimeste tausta, kes tema lapsega tegelevad.
(PM, 2007)
Heinrich Bauer, Eesti Haridusminister 1922
“Laps on rahva tulevik. Mida
tervemad on üksikud rahva liikmed,
seda tervem on ühiskond. Iga isiku
moraalne kohus on hädaliste
abistamine. Laps, kelle täna jätame
hooletult halvasse ümbrusesse, õige
kasvatuseta, võib muutuda aasta
pärast meie ja terve ümbruskonna
nuhtluseks.”