Transcript Tanel Kerikmäe ettekanne

Õigusriiklus ja õiguskordade
suhestumine tuleviku-Euroopas
Prof. Tanel Kerikmäe
Iseseisvuse määr



…ehk suveräänsus on riigivõimu omadus olla oma
ülesannete täitmisel väliselt sõltumatu ja siseriiklikult
piiramatu (1938 a. Eesti entsüklopeedia)
N. Maim (1957), et “suveräänsus on riigile niikaua
oluline, kuni riik suudab olla viimane kõrgem ühiseluline
kujund, mis võimaldab inimesele seda ühiseluliselt
vajalikku, mis ilma riigita pole kättesaadav……”
Kui palju Euroopat?
Prioriteedid



Kas tagajärg või kohasus? “logic of consequences” vs “logic
of appropriateness” (March ja Olsen). Riik kui EL õiguse
vahendaja, mitte vaid rakendaja!
Väide: PSTS § 1 tuleb käsitada ka tulevikku suunatud volitusena,
mis lubab Eestil kuuluda muutuvasse EL?
Eesti Riigikohtu otsused 2006 (2008 määrus) ja 2012: lukku
ja lahti? Vaid grammatiline kollisioon on võimalik vs
eriarvamuste paljusus
Eesti Euroopa Liidu poliitika 2011–
2015 ja aastaseire raport.



“Eesti on avatud uute valdkondade toomisele EL
pädevusse ja EL seniste pädevuste süvendamisele.
Eesti eelistab ühenduse meetodi järgimist alati kui
võimalik”.
Kuhu EL meie arvates liigub, kuhu me tahame ise
liikuda ja kes on olulisimad meie eesmärke jagavad
liitlased? (Pajula)
Millele toetub meie strateegia?
EL liikmete konstitutsioonikohtute
seisukohad





Saksamaa: EL peab küündima “miinimumstandartiteni”, EL arengul
on tingimused
Hispaania: riigiinstitutsioonid peavad lähtuma Hispaania
konstitutsioonist EL õiguse rakendamisel
Iirimaa: konstitutsioonikohus võib omada jurisdiktsiooni EL õiguse
üle
Poola, Taani: liitumine ei vähenda põhiseaduse ülimuslikkust,
riigiülesuse piirid läbi liitumislepingu
Ungari, Slovakkia: viimane sõna EL normi rakendamisel on
konstitutsioonikohtul
EL õiguse probleeme




Transponeerimise defitsiidi analüüs (Toshkov) näitab
Eestit heast küljest; samas - sotsiaalmajanduslik EL
õiguse rakendamise analüüs puudub
EL õigussüsteemi dünaamilisus (peab kaasa tooma ka
dünaamika suhtumises Euroopa Liitu)
Võimekus kohaneda – EL legitiimsuse kriis (ESM)
Me ei saa eeldada, et EL on alati õigusriik, küll aga
saame ka liikmesriigi staatuses käituda õigusriigina
Traditsiooniline vs dünaamiline
üleriiklus





Liikmesriigi ja üleriikliku (EL õiguse) suhestatus
ja kommunikeerumine
EL õiguse rakendamise ja tõlgendamise
tehnikad
Kollisiooni lahendamise meetodid
Põhiseaduse positsioon ja olulisus
Õigusriikluse määratlemine
Vastanduv trend: protektsionism



nn. “kangekaelsuse (obstinacy) doktriin” (Börzel, Hoffman, Panke,
Sprungk), prioriteediks riigi majandusliku ja poliitilise huvi
maksimiseerimine
Guiding Principles for EU legislation – 2010 (Suurbritannia): “to
achieve the best outcome for the UK”; “tagada, et riskid oleks
maandatud ja Briti ettevõtted ei satuks halvemasse turusituatsiooni”
Pidev poliitiline järelevalve direktiivide rakendamise üle
Suhe liikmesriigi ja EL õiguse vahel
Passiivne:
Suhtlust siseriikliku ja üleriikliku õigussüsteemi
vahel ei toetata
Pro-aktiivne:
EL normi legitiimsust analüüsitakse läbi testi, mis
koosneb nii konstitutsioonilistest aluspõhimõtetest,
kui sisulistest, formaalsetest ja menetluslikest
aspektidest
Kaalutleva riigiülesuse meetodid
Iga EL õigusnormi ja õiguslikku initsiatiivi saab ja peab
testima läbi:
Sisulise eelduse (kooskõla õigustatud ootuse põhimõtte,
põhiõigustega)
Formaalse eelduse (ei tohi esineda vastuolu selgelt
formuleeritud põhimõtetega nagu proportsionaalsus,
õiguskindlus, mitte tagasiulatuvus, võrdne kohtlemine,
subsidiaarsus)
Menetluslik ja kompetentsieeldus
Liikmesriigi konstitutsioonilised traditsioonid ja väärtused
Rakendamine ja tõlgendamine


Rakendamine on automaatne ja põhineb
tehnilis-grammatilisele tõlgendusele, pelgalt
retoorilistele vaatlustele
Rakendamine baseerub kaalutlevale analüüsile,
teleoloogilisele tõlgendamisele
Kollisioon


Konflikt elimineeritakse ex ante siseriikliku normi
mitte kohaldamise kaudu
Konflikt on võimalik või isegi eeldatud.
Põhiseaduse staatus ja olulisus



Konstitutsioon vaid vahendab EL ülimuslikku
positsiooni
Konstitutsioon on elavaks instrumendiks, mis
kaitseb liikmesriigi huve Euroopa Liidus
Õigusriiklus ei määratleta eksklusiivselt EL
tasandilt vaid kujuneb läbi argumentatsiooni,
EL-sõbraliku õiguspoliitika kus ei unune
liikmesriigi enda põhiväärtused
Valdkondlik eripära



positiivne lõimumine (keskkond,
põllumajanduspoliitika), praktiliselt nullsuvamäär
negatiivne lõimumine (ühisturg ja ka
telekommunikatsioon, elektriturg), eesmärgiks
turgude toimimine, regulatsioon pidevas
arengus, konkurents
koordineeriv lõimumine (sotsiaalküsimused,
migratsioon), EL mõjuvõim ei ole välja
kujunenud(Bulmer, Radaelli)
Tulevik: mitmetasandiline
konstitutsionalism ja
õigussüsteemide hierarhiapõhisuse
vältimine


Liikmesriikide lõimumise asemel “konstitutsioonide
lõimumine” (Allot).Konstitutsioonide “euroopastumine” ja
Euroopa aluslepingute lihtsustamine
Tõlgenduslik süntees ja õiguslik dialoog kahe tasandi
vahel ei ole utoopia vaid regulatiivne mehhanism mida
toetavad ka Euroopa Kohtu kaasused (Hoecht AG,
Omega-Spielhallen jt). Eelduseks ulatuslik ekspertiis,
kaasamine, argumentide põhistamine PS
aluspõhimõtete ja EL aluspõhimõtete sünergias.
Ettekandja teemaga seotud
arvamusi:








Kerikmäe, T.; Nyman-Metcalf, K. (2011). Karlsruhe vs. Lissabon: an Overture to a Constitutional Dialogue?
European Journal of Law Reform, 12, 373 - 387.
Kerikmäe, T (2012). Constitutional Dilemmas of EU member States: Case of Estonia. Studi Senesi,
Kerikmäe, T.; Nyman-Metcalf, K. (2009). Karlsruhe v. Lissabon - Kas põhiseadusliku dialoogi avamäng? Juridica,
IX, 575 - 583.
Kerikmäe, T.; Nyman-Metcalf, K.; Papageorgiou, I. (2012). Reconsidering the Idea and Practice of Political
Participation in the EU. Kyriakos Demetriou (Toim.). Democracy in Transition: Political Participation in the
European Union. Springer-Verlag
Kerikmäe, T. (2010). Estonia as an EU state: lack of proactive constitutional dialogue. Kyriaki Topidi, Alexander
H.E. Morawa (Toim.). Constitutional Evolution in Central and Eastern Europe Expansion and Integration in the EU
(11 - 42). Farnham: Ashgate Publishing Ltd
Kerikmäe, T. (2012). Constitutional Dilemmas of Estonia and Other EU Member States. In: Latvian Academy of
Sciences: Proceedings of the International Conference: Democracy and Development - Taiwan and Baltic
Countries in Comparative Perspective, Riga, 2012. Riga: Latvian Academy of Sciences; Taiwan Foundation of
Democracy, 2012
Kerikmäe, T. (2010). Euroopa Zeitgeist ja Eesti valikud Põhiseaduse mõtestamisel. Hent Kalmo ja Marju LutsSootak (Toim.). Iganenud või igavene? Tekste kaasaegsest suveräänsusest (157 - 185). Tartu: Tartu Ülikooli
Kirjastus
Kerikmäe, T. (2011). Deliberative Supranationalism as a New Guarantor for European Rechtsstaat. Réka
Somssich (Toim.). Central and Eastern European Countries after and before the Accession (185 - 197).ELTE
Faculty of Law, Department of Private International Law and European Economic Law
TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
[email protected]
https://www.etis.ee/portaal/isikuCV.aspx?TextBoxName=tanel+kerikm
%u00e4e&PersonVID=38&lang=et&FromUrl0=isikud.aspx