Transcript Põllumajandusmaastike tähtsus lindudele

Linnud ja
põllumajandus
Eesti Ornitoloogiaühing
2014
Põllumajandusmaastikud
meie elus
• Põllumajandusmaastikud on meile väga tähtsaks
igapäevase toiduvajaduse rahuldamiseks.
• Euroopas moodustavad põllumaastikud keskmiselt poole
maismaa pindalast.
• Mida suurem on rahvastik, seda enam on põllumaastike
vaja – tihedalt asustatud Lääne-Euroopas moodustavad
põllumaad keskmiselt 75% maismaast.
Põllumajandus ja
elurikkus
• Põllumajandus on üks olulisemaid linnurikkuse mõjutajaid nii
Eestis kui kogu Euroopas.
• Põllumajandusmaastike seisund mõjutab u 65% Euroopa
tähtsatest linnualadest.
Foto: Kaarel Kaisel
Põllulindude käekäik
Euroopas
Tavaliste põllulindude arvukus
kahaneb võrreldes teistes
elupaikades (nt puistutes)
pesitsevate linnuliikidega
märgatavalt kiiremini.
Birdlife International’i
hinnangute kohaselt on
aastatel 1980-2010 EL-i
liikmesmaades kadunud 300
miljonit põllulindu!
Põllulindude käekäik
Eestis
Eesti põllulindude arvukuses on toimunud kaks langusperioodi:
1. 1990. aastatel langes põllulindude arvukus seoses põllumajandusliku tegevuse hääbumisega ja põllumaade
võsastumisega.
2. Uesti pisut tõusnud põllulindude arvukus on taas langema
hakanud pärast Euroopa Liiduga liitumist ja sellega seonduva
suurtootjaid soosiva põllumajanduspoliitika juurutamisega.
19
8
19 3
8
19 4
8
19 5
8
19 6
8
19 7
8
19 8
8
19 9
9
19 0
9
19 1
9
19 2
9
19 3
9
19 4
9
19 5
9
19 6
9
19 7
9
19 8
9
20 9
0
20 0
0
20 1
0
20 2
0
20 3
0
20 4
0
20 5
0
20 6
0
20 7
0
20 8
0
20 9
1
20 0
11
Põllulindude käekäik
Eestis
Eesti põllulindude indeks (FBI)
120
110
100
90
80
70
60
Eesti levinumaid
põllulinde: Talvike
Foto: Uku Paal
Eesti levinumaid
põllulinde: Sookiur
Foto: Uku Paal
Eesti levinumaid
põllulinde: Kiivitaja
F o t o : Ta r v o Va l ke r
Eesti levinumaid
põllulinde: Põldlõoke
Foto: Mati Kose
Eestis tavalised,
Euroopas ohustatud
Tänu vähem intensiivsele
põllumajandusele ja looduslike
rohumaade säilimisele on Eestis
mitmed mujal Euroopas
hävimisohtu sattunud
põllumaastike linnud veel
küllaltki arvukad.
Meie heinamaadel
veel arvukas
rukkirääk on
paljudest LääneEuroopa riikidest
kadunud.
Foto: Mati Kose
Eesti põllumaastikelt
kaduvad linnuliigid
Siniraag
1950. aastatel veel arvuka
pesitsejana püsinud siniraag
on tänaseks Eestist
haudelinnuna kadunud.
Foto: Mati Kose
Eesti põllumaastikelt
kaduvad linnuliigid
Põldtsiitsitaja
Arvukus kaasajal langenud 300-500 paarile.
Foto: Uku Paal
Põllumajandusmaastike
tähtsus lindudele
Põllumajandusmaastik on paljude lindude pesitsuspaik
Põllumajandusmaastike
tähtsus lindudele
Põllumaastikus olevad maastikuobjektid (nt. kiviaiad, hekid)
on mitmetele lindudele pesitsuskohaks
Põllumajandusmaastike
tähtsus lindudele
Põllumaastikud on
oluliseks toitumiskohaks
paljudele muudes
elupaikades pesitsevatele
linnuliikidele
(nt. mitmetele metsas
pesitsevatele
röövlindudele)
Foto: Mati Kose
Põllumajandusmaastike
tähtsus lindudele
Põllumajandusmaastikke kasutavad rändel peatuvad
linnud meelsasti toitumiskohana
(nt. haned ja sookured)
F o t o : Ta r v o Va l ke r
Tegurid, mis mõjutavad
põllulindude rohkust
• Kasvatatavad kultuurid – teraviljapõldude pindala suurenemine
rohumaade arvelt. Järjest enam on levinud monokultuurid (nt.
rapsipõllud), mis on alati liigivaesemad.
• Põllulappide suurus – mida suuremad on põllulapid, seda vähem
on lindudele pesitsemiseks sobilikke põõsaribasid.
• Maastikuobjektid põllumaal
(puisturibad, hekid, kiviaiad)
• Põldude kuivendamine
Väetiste ja
taimetõrjevahendite
kasutamine
Efektiivsed kahjurputukate ja umbrohu
tõrjevahendid muudavad põllud
steriilsemaks. Seetõttu ei leidu põldudel
enam piisavalt seemneid ja putukaid, mis on
toiduks paljudele lindudele.
Suurbritannias on viimase 30 aastaga
intensiivse põllumajanduse tagajärjel
nurmkanade arvukus kahanenud 67%
Põllumajandus ei mõjuta vaid
põllulinde
DDT kasutamine taimekaitsevahendina
kahandas paljude tippkiskjate (nt. kotkaste)
reproduktsioonivõimekust. Saastunud kalu
söönud merikotkaste munakoored muutusid
hapraks ning purunesid haudumise ajal.
Lennuvõimestunud poegade arv
300
250
Merikotkaste arvukus (paari)
0
20
0
25
50
1968
1975
1995
60
2012
DDT keelustati Eestis 1968. aastal, kuid selle mõju kestis keskkonnas
veel mitmeid aastaid.
F o t o : Ta r v o Va l ke r
Heinateo asemel silo
Üha kasvavaks trendiks on
rohumaadel teha heina asemel silo.
Silo tegemine toob kaasa varasema
niitmisaja (sageli juba juuuni
alguses), mistõttu paljude
põllulindude pesad ja pojad
hävivad.
Foto: Eesti Rahva Muuseum
Vähem loomapidamist,
vähem linde...
Loomapidamine on
üheks oluliseks linnustiku mitmekesisust
mõjutavaks teguriks. Kariloomade juures leidub alati palju putukaid,
mis on toiduks paljudele lindudele.
Vähem loomapidamist,
vähem linde...
Kariloomad söövad
rannaniidul taimestiku
ära ebaühtlaselt, mis
tekitab madalmuruseid
laike (sobilikud toitumiseks)
kui ka kõrgema taimestikuga
mättaid (sobilikud pesitsemiseks)
Karjatamise käigus on linnupesade ja -poegade hukkumise
tõenäosus väiksem kui põllumasinate kasutamisel.
Niitmistehnika ehk
räägusõbralik põllumajandus
Rohumaade niitmisel on oluline, et niitmine toimuks põllu keskelt
väljaspoole, mitte väljaspoolt sissepoole. Nii saavad linnud
põgeneda servaaladele.
Põllumajanduslik tegevus
mõjutab ka palju teisi elupaiku
• Säästlikust põllumajandusest on sõltuvuses paljud poollooduslikud
kooslused. Loomapidamise vähenemise tõttu on mitmed
kunagised ranna- ja luhaniidud roostiku ja võsastikega kaetud ning
neile omane linnustik kadunud.
• Eestis on käesoleval ajal tugeva langustrendiga peaaegu kõik
rannaniitudel pesitsevad kahlajad. Sealhulgas on niidurüdi arvukus
Läänemere ümbruses langenud sedavõrd palju, et ta on sattunud
otsesesse väljasuremisohtu (populatsiooni suurus kuni 300 paari).
Kokkuvõtvalt
• Liigirikkuse säilitamiseks on vajalik tagada säästlik
põllumajandus ning mitmekesine põllumajandusmaastik.
• Põllumajanduses kasutada võimalikult vähe mürke,
see on tervislik nii inimesele kui ka oluline lindudele!
• Eesti peab jätkama looduslike rohumaade säilitamist
ning tagama ranna-ja luhaniitude hoolduse.
TÄNAME
TÄHELEPANU
EEST!