Transcript Document

Eesti loomastik
Kahepaiksed
• Praeguseks on Eestis kindlaks tehtud 10 liiki
ja 1 hübriidne vorm kahepaikseid.
• Lisaks on Eesti alal varem elutsenud mitmed
liigid, keda me madala arvukuse tõttu pole
suutnud seni kindlaks teha või kes siin
praegu puuduvad: punakõht-unk (Bombina
bombina), harilik lehekonn (Hyla arborea) ja
välekonn (Rana dalmatina).
Harilik
lehekonn
Punakõht-unk
Välekonn
Eesti kahepaiksete süstemaatiline nimestik
I selts: SABAKONNALISED, CAUDATA
1. sugukond: Salamanderlased, Salamandridae
1. Harivesilik Triturus cristatus Laurenti
2. Tähnikvesilik Triturus vulgaris L.
II selts: PÄRISKONNALISED, ANURA
2. sugukond: Mudakonlased, Pelobatidae
3. Mudakonn Pelobates fuscus Laurenti
3. sugukond: Kärnkonlased, Bufonidae
4. Harilik kärnkonn Bufo bufo L.
5. Rohe-kärnkonn Bufo viridis L.
6. Juttselg-kärnkonn e. kõre Bufo calamita L.
4. sugukond: Konlased, Ranidae
7. Rohukonn Rana temporaria L.
8. Rabakonn Rana arvalis Nilsson.
9. Tiigikonn Rana lessonae Camerano
10. Järvekonn Rana ridibunda Pallas
11.Veekonn Rana esculenta L.
• Silmatorkav on oma levila piiril asuvate liikide
rohkus. Selliseid liike on meil 7:
• harivesilik, juttselg-kärnkonn,
rohekärnkonn, mudakonn, järvekonn,
veekonn, tiigikonn.
• Neist 3 liiki (mudakonn, juttselgkärnkonn ja rohekärnkonn) asuvad
Eestis oma levila absoluutsel põhjapiiril.
• Meie saartel elutsevad kahepaiksed äratavad
sageli tähelepanu oma isepärase välimuse ja
mõõtmete poolest. Nii näiteks kohtab Saare
ja Hiiumaal sageli väga suuri (sageli üle 10,
kohati aga kuni 16 cm pikkusi) harilikke
kärnkonni. Võimalik, ei kärnkonnade suurus
on seotud elupaiga kuivusega: mida suurem
loom, seda kuivema elupaiga asukas ta on.
• Lõviosa kahepaiksete üldmahust ja
elusmassist eri elupaikades langeb
tähnikvesilikule, harilikule kärnkonnale,
rohukonnale ja rabakonnale. Seejuures
kuivemates elupaikades valitsevad enamasti
harilik kärnkonn ja rabakonn, niiskemates
rohukonn ja tähnikvesilik.
Looduskaitsealused kahepaiksed
Eestis
I kategooria
• Kõre
• Rohekärnkonn
II kategooria
• Harivesilik
• Mudakonn
III kategooria
•Harilik kärnkonn
•Järvekonn
•Rabakonn
•Rohukonn
•Tiigikonn
•Tähnikvesilik
•Veekonn
Harivesilik Triturus cristatus Laurenti
Harivesilik Triturus cristatus Laurenti
• Kehamõõtmed
Kehapikkus koos sabaga on 14…15 (…18) cm. Emased on
pikemad kui isased.
• Levik Eestis ja maailmas
On levinud kogu Euroopas, välja arvatud Pürenee poolsaarel
(Hispaanias ja Portugalis) ja Skandinaavia põhjaosas. Eestis
asub oma levila põhjapiiril, esineb rohkem vabariigi lõunaosas,
saartelt pole leitud.
• Arvukus
• Harivesilik on piiratud levilaga liik, kes pole eriti arvukas
• Ohustatus ja kaitse
Harivesilikud taluvad halvasti saastunud veekogusid ja
inimtekkelist maastikku. Kuulub kaitsealuste liikide II
kategooriasse.
Harivesilik Triturus cristatus Laurenti
• Elupaik ja -viis
Elupaikadeks on metsad, pargid, põõsastikud, jõgede ja järvede
kaldavööndid. Kevadel ja suve alguses elab veekogudes metsajärvedes, jõesootides, tiikides, ka soodes ja rabades ja
kraavides (eelistab suuri, sügavamaid (0,5…0,7 m) ja
jahedaveelisi veekogusid). Vees on aktiivne ööpäev läbi,
maismaal ainult öösel. Päevaks varjub pehkinud kändudesse,
lehtedega täidetud aukudesse, näriliste urgudesse. Oktoobrist
aprillini talvituvad väikeste gruppidena (kuni mõnikümmend
isendit) sambla all, urgudes, liivastes aukudes, pehkinud
kändudes,
kartulikeldrites.
On
vastupidav
madalatele
temperatuuridele (öökülmad ei tekita talle kahju).
• Toitumine
Vees toitub veemardikatest (ujurid, kukrikud), limustest,
sääsevastsetest, kalamarjast, konnakullestest ja teiste
kahepaiksete kudust. Kuival maal toitub harva, sel juhul
vihmaussidest, nälkjatest ja putukavastsetest.
Harivesilik Triturus cristatus Laurenti
• Sigimine
Sigimine algab 3…10 päeva peale vetteminekut. Isastel on
silmapaistev pulmarüü - kõrge hari seljal ja sabal. Emane koeb
150…200 muna, mis kinnitatakse ühe või 2…3 kaupa
veetaimede lehtede või okste alumisele küljele. Munad on
piklikud, 4…4,5 mm pikkused ja 2…2,5 mm laiused.
• Areng
Embrüonaalne areng kestab 13…18 päeva ning see sõltub
veetemperatuurist - 25 °C juures on areng kuus korda kiirem kui
10 °C juures. Kooruv vastne on 9…10 mm pikkune. Areng on
moondega ning moone lõpeb kui isend on 40…60 mm pikkune.
Vastseiga kestab kokku 90 päeva. Harivesilik saab suguküpseks
3 eluaastal, sigimises osaleb keskmiselt 2,5 aastat.
Maksimaalseks elueaks on 14 aastat.
• Koht ökosüsteemis
Süües suurel hulgal sääsevastseid hoiavad vaos sääskede
arvukust, kuid konnakullestest toitudes võivad vähendada
haruldaste konnade arvukust. Vaenlasteks võivad olla nastikud,
toonekured, erinevad röövlinnud.
Tähnikvesilik Triturus vulgaris L.
Tähnikvesilik Triturus vulgaris L.
• Kehamõõtmed
Kehapikkus koos sabaga on 8…11 cm, saba
4…5,5 cm.
Kehakaal 1,0…3,5 g.
• Levik Eestis ja maailmas
On levinud Prantsusmaast, Inglismaast ja Lõuna-Rootsist kuni
Lääne-Siberini (kaasa arvatud). Levila põhjapiir kulgeb läbi
Lõuna-Karjala, lõunapiir alates Mustast merest. Esineb ka
Balkani poolsaarel, Itaalias
ja Väike-Aasia põhjaosas. Eestis
on levinud igal pool.
• Arvukus
Tähnikvesilik on Eestis sage.
• Ohustatus ja kaitse
Et tähnikvesilik väldib avamaastikke,
siis mõjub talle halvasti
metsade pindala vähenemine. Palju isendeid hukkub ka
talvituspaikades külmadel ja lumevaestel talvedel. Tähnikvesilik
kuulub kaitsealuste
liikide III kategooriasse.
Tähnikvesilik Triturus vulgaris L.
• Elupaik ja -viis
Elab leht- ja segametsades, niisketes ja
varjulistes paikades,
avamaastikke väldib. Tähnikvesilik on öise eluviisiga, päevaks
varjub pehkinud puude koore alla ja kändudesse. Märtsi lõpust
juuni lõpuni (sigimisperioodil) elab vees - väikestes järvedes,
tiikides, kraavides ja ojades,
eelistab väikesi, madalaid ja
soojaveelisi
veekogusid.
Oktoobrist
aprillini
talvituvad
veekogude lähedal (mitte kaugemal kui 50…100 m)
lehehunnikutes, näriliste urgudes, vahel ka keldrites ja
kartulikoobastes 3…5 isendist koosnevate gruppidena. On
tundlik
kõrgete temperatuuride suhtes (optimaalne on 23,5
°C), kuid talub võrdlemisi hästi madalaid temperatuure.
• Toitumine
Vees elades toitub sääskede, kiilide ja
ujurite vastsetest,
vähilaadsetest, veelimustest, kalamarjast ja konnakudust.
Maismaal
elades toitub vihmaussidest, putukatest,
hulkjalgsetest ja muudest selgrootutest.
Tähnikvesilik Triturus vulgaris L.
• Sigimine
Vesilikud siirduvad veekogudesse mätsi
lõpul, kuid sigimine
algab kui veetemperatuur on 10 °C ringis. Paaritumisele
eelnevad pulmamängud. Sigimisperioodi vältel muneb
emane
60…700 (keskmiselt 150) muna, mis rullitakse ühekapa
veealuste taimede lehtede
sisse.
• Areng
Vastne koorub 14…20 päeva pärast ning
on alguses 6,5 mm
pikk. Areng on moondeline, moone toimub järk-järgult, kui vastne
on
29…38 mm pikkune. Vastsejärk kestab 60…70 päeva ning
noored vesilikud väljuvad
maismaale 32…36 mm pikkustena.
Tähnikvesilikud saavad suguküpseks 2. - 3. eluaastal
ning
nende kasv aeglustub pidevalt, lõppedes 6…7 aasta vanuselt.
• Koht ökosüsteemis
Veekogus viibides hävitavad
tähnikvesilikud suurtes kogustes
sääsevastseid. Vaenlasteks on looduses nastikud ja
rästikud,
lindudest toonekured ja viud, kuid varjulise eluviisi tõttu on ta
raskesti
tabatav.
Harilik kärnkonn Bufo bufo L.
Harilik kärnkonn Bufo bufo L.
• Kehamõõtmed
Kehapikkus isastel 6…7 cm, emastel 10…11 cm. Eriti hiiglaslikke
isendeid on leitud Saaremaalt, kus emasloomade pikkus võib
ulatuda 14 (kohati …17) cm-ni.
• Levik Eestis ja maailmas
On levinud Loode-Aafrikas, Euroopas, Siberis, Kaug-Idas, ka
Koreas, Jaapanis ja Hiinas. Levila põhjapiir ulatub 66. (Soomes
68.) laiuskraadini. Eestis on levinud üle kogu vabariigi.
• Arvukus
On arvukas kogu Eestis.
• Elupaik ja -viis
Võrreldes teiste kärnkonnadega asustab metsasemaid alasid, on
maismaalise eluviisiga, viibides vees vaid kudemisperioodil.
Oktoobrist märtsi-aprillini kestva talveune veedab pinnasesse
kaevunult. On videvikulise või öise eluviisiga.
• Toitumine
Toitub putukatest ja limustest. Kullesed on taimtoidulised.
Harilik kärnkonn Bufo bufo L.
• Sigimine
Kudemisperiood on lühike, kestes 6…8 päeva ajavahemikus
aprilli lõpust mai keskpaigani. Aastate vältel koeb samas
veekogus, kudemiseks otsib sügavama veega (25…40 cm)
kõrkjatevahelise paiga. Kudu on kuni 5 m pikkune nöör, milles on
1000…7000 marjatera.
• Areng
Koorudes on vastne 1…1,3 mm pikkune, areng moondeni kestab
2…3 kuud. Enne moonet on kulles umbes 2 cm pikkune.
Suguküpseks saab 3…4 aasta vanuselt. Vangistuses on elanud
36 aastaseks.
• Koht ökosüsteemis
Toob kasu limuste ja putukate hävitajana, vaenlasteks on
rebased, mägrad, siilid, ja muud kahepaiksetest toituvad loomad.
• Ohustatus ja kaitse
Et on seotud metsaste aladega, siis mõjub arvukust vähendavalt
metsade maharaiumine, samuti kudemisveekogude hävitamine.
Kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse.
Rohe-kärnkonn Bufo viridis L.
Rohe-kärnkonn Bufo viridis L.
• Kehamõõtmed
Kehapikkus on tavaliselt 8…10 cm, mõnikord 12…14 cm.
• Levik Eestis ja maailmas
Levila ulatub Kesk-Euroopast Altaini ja Obi jõeni (Novosibirskini)
ning Põhja-Aafrikast Põhja-Euroopani. Eestis on rohekärnkonn
oma levila põhjapiiril, asustades vaid Peipsi-Pihkva järve
kaldapiirkonda või sinna suubuvate jõgede vesikondi.
• Arvukus
On üsna vähearvukas ja haruldane.
• Elupaik ja -viis
On valdavalt maismaalise eluviisiga, viibides vees vaid lühikese
kudemisperioodi vältel. Talub ka riim- ja soolast vett. On pigem
avamaastiku liik, asustades tihti ka põlde või aiamaid ja muid
suhteliselt kuivi elupaiku, mis teistele kahepaiksetele on
kättesaamatud. Septembrist märtsi-aprillini on talveunes näriliste
urgudes või pinnasesse (10…12 cm sügavusele) kaevunult, kus
talvitub koos 3…4 isendit. On öise või videvikulise eluviisiga,
kullesed on päevase eluviisiga.
Rohe-kärnkonn Bufo viridis L.
• Toitumine
Toitub peamiselt mardikatest, röövikutest, sihktiivalistest ja
sipelgatest, ka tigudest. Hangib toitu maast, lendavaid putukaid
püüab harva. Kullesed on taimtoidulised, toitudes vetikatest.
• Sigimine
Koeb aprillis, paarikaupa või väikeste seltsingutena. Kudu
koosneb kahest nöörist, kus munad paiknevad kahes reas. Üks
emane koeb kuni 12800 1,0…1,5 mm läbimõõduga muna. 3…4
m pikkused kudunöörid paiknevad veekogu põhjas või
veetaimedele kinnitunult.
• Areng
Kui veetemperatuur on 23 °C, kooruvad 6…7 mm pikkused
vastsed 5…6 päeva pärast. Sõltuvalt vee- temperatuurist kestab
areng noore konnani 45…60fpäeva. Moonde läbinud noored
konnad on 16 mm pikkused, sügiseks 20…26 mm pikkused.
Suguküpsuse saavutab 3…4 aasta vanuselt.
Rohe-kärnkonn Bufo viridis L.
• Koht ökosüsteemis
Vaenlasteks võivad olla rebased, mägrad, siilid, kured ja teised
kahepaiksetest toituvad linnud.
• Ohustatus ja kaitse
On ohustatud kudemispaikade hävimise tõttu, mida põhjustab
saastav inimtegevus. Võivad hukkuda ka lumevaestel ja
külmadel talvedel. Kuulub kaitsealuste liikide II kategooriasse.
Juttselg-kärnkonn e. kõre Bufo calamita L.
Juttselg-kärnkonn e. kõre Bufo calamita L.
• Rahvapäraseid nimetusi
Hiirkonn
• Kehamõõtmed
Keha pikkus on tavaliselt 8…10 cm, mõnikord 12…14 cm.
• Levik Eestis ja maailmas
On levinud peamiselt Kesk- ja Lääne-Euroopas, Skandinaavias
vaid Lõuna-Rootsis, Norras ja Soomes pole kohatud, lõunas
ulatub levila Alpideni, areaali idaserv läbib Valgevenet. Eestis on
levila põhjapiiril, esinedes vaid Pärnu lahe rannikul, vähe
Matsalu lahes ja väikestel meresaartel - kõige arvukamalt
Manilaiul ja Ruhnus. Elujõuline asurkond on teada ka Tallinna
lähistelt. Viimastel aastakümnetel on arvukus pidevalt langenud.
• Arvukus
On vähearvukas ja haruldane.
Juttselg-kärnkonn e. kõre Bufo calamita L.
• Elupaik ja -viis
Elupaigana eelistab liivaste ja niiskete muldadega alasid, nt.
liivadüüne ja mererandu. On öise eluviisiga, päevaks peitub
niiskesse pinnasesse või kivide alla. Talvel on talveunes,
kaevudes pinnasesse.
• Toitumine
Toitub putukatest ja tigudest. Sigimisperioodil ei toitu üldse.
• Sigimine
Paaritumine leiab aset mais madalates (kuni 35 cm) ja
taimestikuvaestes ajutistes veekogudes ning merelahtedes.
Viibivad vees vaid mõned päevad, seejärel lahkuvad veekogust.
Kudu paikneb 1,5…1,8 m pikkuse ja 4,55 mm laiuse nöörina,
milles on 3000…4000 muna. Kudunöör asetatakse veekogu
põhjale.
Juttselg-kärnkonn e. kõre Bufo calamita L.
• Areng
Inkubatsiooniperiood kestab 3…7 päeva, koorunud vastsed on
7…8,5 mm pikkused. Vastse areng vältab 45…55 päeva (1…1,5
kuud), vahetult enne moonet on kullesed 25…28 mm pikkused.
Kulleste areng võib toimuda ka riimvees. Kõred saavutavad
suguküpsuse 3…4 aasta vanuselt.
• Koht ökosüsteemis
Vaenlasteks võivad olla rebased, mägrad, siilid ja teised
kahepaiksetest toituvad loomad.
• Ohustatus ja kaitse
Elupaikade hävimist põhjustab rannikualade saastamine
kemikaalidega, mille tagajärjel kasvavad kinni kudemispaigad.
Kuulub kaitstavate liikide II kategooriasse.
Mudakonn Pelobates fuscus Laurenti
Mudakonn Pelobates fuscus Laurenti
• Kehamõõtmed
Kehapikkus on 7…8 cm.
• Levik Eestis ja maailmas
On levinud Kesk-Euroopast (Loode-Prantsusmaast ja Belgiast)
Lääne-Siberi lõunaosani ja Araali mereni. Levila põhjapiir ulatub
Peterburini, lõunapiir Krimmini. Ei leidu Inglismaal ja Iirimaal.
Eestis asub oma levila põhjapiiril, elab peamiselt Kagu- ja
Lõuna-Eestis: Setu-, Võru- ja Valgamaal, Lõuna-Tartumaal ja
Viljandi maakonnas. Mõned reliktsed asurkonnad on ka IdaVirumaal.
• Arvukus
On vähearvukas ja haruldane.
• Ohustatus ja kaitse
Arvukuse langust põhjustab sobivate kudemispaikade vähesus tänapäeval on väikeste tiikide arvukus maastikul langenud.
Hukutavalt mõjuvad ka lumeta karmid talved. Kuulub kaitstavate
liikide II kategooriasse.
Mudakonn Pelobates fuscus Laurenti
• Elupaik ja -viis
Mudakonn on väga varjatud eluviisiga ning tegutseb vaid öösiti.
Päeval on pinnasesse kaevunud, seetõttu väldib kivist pinnast
ning elutseb vaid tasastel liiv-, liivsavi- ja turbamuldadega aladel.
On veekogudega vähe seotud ja võib hõivata neist kaugel
asuvaid alasid. Mudakonnad talvituvad üksikult, kuni 1,5 m
sügavusele pinnasesse kaevunult hiire- ja mutiurgudes,
mahajäetud keldrites.
• Toitumine
Mudakonnad otsivad toitu vaid öösiti, toiduks on igasugused
selgrootud (eeskätt sipelgad, jooksiklased ja ämblikud).
Lendavaid putukaid tarbib harva.
• Sigimine
Mudakonn koeb mai alguses madalates läbivooluta veekogudes
- väikestes tiikides või järvekestes. Kudu on nöörikujuline ning on
mässitud ümber oksakeste ja veetaimede. Üks emasloom koeb
1000…2500 1,5…2 mm läbimõõduga muna.
Mudakonn Pelobates fuscus Laurenti
• Areng
Koorunud kullesed arenevad alguses veekogu põhjamudas,
vastse staadium kestab 90…110 päeva. Mudakonna kullesed on
erakordselt suurte mõõtmetega - augusti lõpuks on nad 15…17
cm pikkused. Moone toimub sügisel, enne talvitumist. Kui
keskkonnatingimused on ebasoodsad, ei jõua nad moonduda ja
võivad talvituda ka vastsejärgus. Kullesed elavad vees 3…4
kuud.
• Koht ökosüsteemis
Kullestele on vaenlasteks ujurid, noorloomadele rohelised
konnad ja nastikud, täiskasvanud mudakonnadele mägrad,
rebased, siilid, mutid, erinevad linnud.
Rohukonn Rana temporaria L.
Rohukonn Rana temporaria L.
• Kehamõõtmed
Kehapikkus on kuni 10 cm.
• Levik Eestis ja maailmas
On levinud kogu Euroopas, välja arvatud Pürenee poolsaarel;
idas ulatub levila Uurali taha, põhjas Põhja-Jäämereni, lõuna
pool leidub Prantsusmaa lõunaosas ja Itaalias. Eestis elab vaid
mandriosas, Saaremaalt pole leitud.
• Arvukus
Eesti mandriosas on arvukas, kuid arvukuse kõikumised võivad
olla üsna suured.
Rohukonn Rana temporaria L.
• Elupaik ja -viis
Elutseb niisketel niitudel, põõsastikes, lehtmetsades ja
kultuurmaastikul. Kogu suve veedab maismaal, veekogudest
üsna kaugel. On öise eluviisiga, päevaks varjub põõsastesse,
kivide alla jt. niiskematesse paikadesse. Oktoobrist märtsiaprillini talvituvad suurte gruppidena põhjani mittekülmuvates
veekogudes, kus veetemperatuur ei lange alla 2,5 °C kaevudes, kraavides, tiikides, järvedes; kus nad poevad
sügavale mutta või peituvad taimede vahele või kaldamätaste
alla. Rohukonnad sooritavad massilisi ühisrändeid (võivad kesta
3…5 päeva), siirdudes sügisel talvituspaikadesse ning kevadel
talvituspaikadest kudemispaikadesse.
• Toitumine
Rohukonnad toituvad peamiselt mardikatest, kahetiivalistest,
nälkjatest ja sihktiivalistest. Kullesed toituvad peamiselt
vetikatest, vahel ka surnud liigikaaslastest.
Rohukonn Rana temporaria L.
• Sigimine
Koevad aprilli II poolel samas veekogus, kus on ise ilmale tulnud
- kraavides, üleujutatud heinamaadel, mudase põhjaga tiikides ja
järvedes. Ühte kudemispaika kogunevad loomad kogu
ümbruskonnast - ligikaudu 1 km raadiusega territooriumilt
(kudemisseltsingud võivad koosneda isegi kuni 700 isendist).
Koevad madalas, 11…12 cm sügavuses vees 670…4000 muna,
mille läbimõõt on 2…3 mm. Kudu on 15…30 cm läbimõõduga
klompides, mis võivad moodustada paari ruutmeetri suuruseid
kuduvälju.
• Areng
Embrüonaalne areng kestab sõltuvalt veetemperatuurist 5…16
päeva. Kullesed võivad kasvada kuni 45 mm pikkuseks. Moone
toimub 65…75 päeva peale kudemist ning noored konnad on
maismaale väljudes 8…17 mm pikkused, septembriks-oktoobriks
kasvavad nad juba 26…33 mm pikkuseks. Arengu kestus kudust
noore konnani võib varieeruda 70…150 päevani. Rohukonn
saab suguküpseks teisel eluaastal. Looduses on keskmine
eluiga 4…5 aastat, vangistuses on see ulatunud 18 aastani.
Rohukonn Rana temporaria L.
.
• Koht ökosüsteemis
Rohukonnad hoiavad vaos putukate arvukust. Looduses on
rohukonna vaenlasteks mitmesugused linnud nagu konnakotkad
ja kakud, imetajatest mägrad, rebased, siilid jt. Kudust võib
toituda sinikael-part.
• Ohustatus ja kaitse
Peamiseks
ohuteguriks
on
soodsate
kudemispaikade
vähenemine ja veekogude reostumine inimtegevuse tagajärjel,
samuti hukkub palju rohukonni meie maanteedel sügisel ja
kevadel toimuvate ulatuslike rännete ajal. Rohukonn kuulub
kaitstavate liikide III kategooriasse.
Rabakonn Rana arvalis Nilsson.
Rabakonn Rana arvalis Nilsson.
• Kehamõõtmed
Kehapikkus on 5…7 cm.
• Levik Eestis ja maailmas
Rabakonna levila ulatub Kirde-Prantsusmaast, Belgiast, Taanist
ja Hollandist Jenissei jõeni. Levila põhjapiir läbib Lõuna-Rootsit,
Soomet ja Karjalat. Eestis on levinud kõikjal.
• Arvukus
On hajusalt levinud, kuid paiguti võib olla arvukas.
• Elupaik ja -viis
Rabakonn elutseb kuivemates elupaikades kui rohukonn. Teda
leidub eeskätt lehtmetsades, jõgede-äärsetel lamminiitudel,
rannaniitudel, soode servaaladel. Veedab maismaal suurema
osa oma elust, talvituvad maismaal - lehtedega täidetud
aukudes, näriliste urgudes, haohunnikute all jne. Talvituvad
üksikult. Talvituma siirduvad septembris. Võivad tegutseda nii
päeval kui öösel, kuid on aktiivsemad õhtuti. Päevaks varjuvad
ka niiskematesse paikadesse - mahalangenud puude alla,
kändudesse jne.
Rabakonn Rana arvalis Nilsson.
• Toitumine
Põhitoiduks on mardikad, vähem ka ämblikud, rohutirtsud,
lutikad, röövikud. Kullesed toituvad peamiselt vetikatest, vahel ka
surnud liigikaaslastest.
• Sigimine
Rabakonnad
eelistavad
kudeda
rohuse
põhjaga
metsaveekogudes, turbaaukudes, tiikides ja üleujutatud
heinamaadel. Vee sügavus võib olla üle 0,5 m. Kudemine algab
aprilli lõpupäevadel ja võib kesta mai lõpuni. Nad alustavad
kudemist 12…14,8 °C vees ning koevad portsjonite kaupa. Kudu
paikneb 10…15 cm läbimõõduga klompides veepinnal. Üks
emasloom koeb kokku 370…3000 1,5…2 mm läbimõõduga
muna (2…3 kuduklompi).
• Areng
Kullesed kooruvad 8…10 päeva peale kudemist, neli päeva
kestev moone toimub 60…65 (erandjuhtudel kuni 120) päeva
pärast. Moonde eel on kullese pikkus 35…45 mm. Noored
konnad lahkuvad veekogust juunis-juulis ning on 12…23 mm
pikkused. Suguküpsuse saavutab 3. eluaastal.
Rabakonn Rana arvalis Nilsson.
• Koht ökosüsteemis
Kullestele on vaenlasteks ujurid, ka harivesilikud, noorloomadele
rohelised konnad ja nastikud, täiskasvanud rabakonnadele
mägrad, rebased, siilid, mutid, erinevad linnud.
• Ohustatus ja kaitse
Rabakonna kudu ja kullesed on tundlikud saastatusele ning
hukkuvad mistahes reostusega veekogudes. Samal ajal lepib ta
kultuurmaastikuga paremini kui rohukonn. Kuulub kaitsealuste
liikide III kategooriasse.
Tiigikonn Rana lessonae Camerano
Tiigikonn Rana lessonae Camerano
• Kehamõõtmed
Kehapikkus isastel kuni 6,5 cm, emastel kuni 7,5 cm.
• Kehamass
Isased kaaluvad kuni 31 g, emased kuni 38 g.
• Levik Eestis ja maailmas
On levinud kogu Euroopas, Lõuna-Eestis on tavaline liik, PõhjaEestis leidub vaid üksikutes kohtades, saartel puudub täiesti.
• Arvukus
Arvukuse kohta andmed puuduvad.
• Elupaik ja -viis
Talvituvad maismaal, enda kaevatud urus.
• Toitumine
Toitu püüab peamiselt maismaal. Toituvad peamiselt putukatest mardikatest ja kahetiivalistest.
Tiigikonn Rana lessonae Camerano
• Sigimine
Täpsed andmed puuduvad, kuid üldjoontes on sigimine ja areng
tiigikonnal ja veekonnal sarnased.
• Areng
Andmed tiigikonna arengu kohta on lünklikud, üldiselt sarnaneb
see veekonna arengule.
• Koht ökosüsteemis
Kullestest toituvad nastikud, kured, pardid, kajakad;
täiskasvanud loomadele on vaenlasteks konnakotkad, rebased,
saarmad, kured, kaladest säga ja koha.
• Ohustatus ja kaitse
Ohustab sobivate elupaikade vähenemine või nende reostumine
inimtegevuse tõttu. Kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse.
Järvekonn Rana ridibunda Pallas
Järvekonn Rana ridibunda Pallas
• Kehamõõtmed
Kehapikkus isastel kuni 12 cm, emastel kuni 14 cm.
• Levik Eestis ja maailmas
On levinud kogu Kagu- ja Kesk-Euroopas, Skandinaavias vaid
Edela-Soomes. Leviku kohta Eestis on andmeid vähe, leitud on
vaid mõnel korral Lõuna-Eestist.
• Arvukus
On väikesearvuline.
• Elupaik ja -viis
Järvekonn veedab kogu elu veekogus või selle vahetus
läheduses
(kaldataimestikus),
eelistab
suuremaid
taimestikurohkeid järvesid ja jõekääre. On aktiivsed nii öösel kui
päeval. Talvel on talveunes veekogu põhjamudas, kallaste all või
veetaimede vahel. Kullesed on päevase eluviisiga.
• Toitumine
Toitub peamiselt putukatest (mardikatest, kiletiivalistest,
kahetiivalistest) ja vähilaadsetest, ka selgroogsetest kalamaimudest, konnakullestest ja -poegadest, karihiirtest ja
linnupoegadest.
Järvekonn Rana ridibunda Pallas
• Sigimine
Koevad kevadel, kuni kuu aega pärast ärkamist, kui
veetemperatuur on tõusnud 15…18 °C-ni. Kui veetemperatuur
langeb alla 14 °C, siis kudemine katkeb. Emasloom koeb munad
ühe kämbuna või 3…10 portsjonina 5…10 cm sügavusse vette.
Kudemisel on muna läbimõõt 1,5…2 mm, hiljem 7…8 mm, üks
emasloom koeb kokku kuni 3000 muna.
• Areng
Inkubatsioon kestab sõltuvalt vee temperatuurist 7…16 päeva.
Vastsete areng 5 päeva moondeni on pikk, kestes 80…90 päeva.
Kui vee temperatuur langeb 5…6 ° C-ni, siis kulleste areng
peatub. Enne moonet on kullesed …9 cm pikkused,
äsjamoondunud noored konnad on 1,5…2,5 cm pikkused,
talvituma minnes on nad 2…3 cm pikkused. Järvekonn saab
suguküpseks 3. eluaastal, kui kehapikkus isastel on 8…9,
emastel 9…10 cm. Looduses elab 6…7 aastat vanaks.
Järvekonn Rana ridibunda Pallas
• Koht ökosüsteemis
Kullestest toituvad nastikud, kured, pardid, kajakad;
täiskasvanud loomadele on vaenlasteks konnakotkad, rebased,
saarmad, kured, kaladest säga ja koha.
• Ohustatus ja kaitse
Ohustavalt mõjub elupaikade hävimine veekogude reostumise
tõttu väetiste ja taimekaitsevahenditega. Vee kvaliteedi
halvenemise tõttu kulleste arvukus langeb. Võivad hukkuda ka
talvel, kui veekogud põhjani läbi külmuvad. Kuulub kaitsealuste
liikide III kategooriasse.
Veekonn Rana esculenta L.
Veekonn Rana esculenta L.
• Rahvapäraseid nimetusi
Vee-, tiigi-, rohe-, laulukonn.
• Kehamõõtmed
Kehapikkus on 9…11 cm. Emased on suuremad kui isased.
• Levik Eestis ja maailmas
On levinud Euroopas (välja arvatud Pürenee ps., LõunaPrantsusmaa ja Balkani ps.), Skandinaavias vaid Rootsi
lõunaosas. Eestis elusteb Lõuna- ja Edela-Eestis, üksikutes
kohtades ka põhja pool (Põhja-Eesti rannikul Paldiskist Lahemaa
Rahvuspargini). Saartel puudub täiesti.
• Arvukus
Kohati võib olla arvukas.
• Elupaik ja -viis
Elupaikadeks on leht- ja segametsade veekogud - nii jõed kui
järved, kuid kiiret voolu veekonnad väldivad. Veedavad vees
kogu oma elu. Kõige aktiivsemad on päeval kella 12…16 ajal, mil
konnad on massiliselt veepinnal. Ööseks varjuvad veekonnad
veekogu põhja. Võivad talvituda maismaal enda kaevatud urus
või veekogu põhjamudas. Talvunest ärkavad aprillis.
Veekonn Rana esculenta L.
• Toitumine
Toitu püüab peamiselt maismaal. Suure osa toidust
moodustavad putukad - mardikad, kahetiivalised, kiilid ja
sipelgad.
• Sigimine
Veekonnad koevad mai II poolel, 2…3 nädalat peale talveunest
ärkamist. Emasloom koeb 2000…3000 1,5…2 mm läbimõõduga
muna. Sigimisperiood venib pikale, sest koetakse mitu portsjonit.
Munade arenguks peab veetemperatuur olema vähemalt 16 °C.
• Areng
Kulleste areng moondeni võib kesta üle nelja kuu (seetõttu
võivad veekonnad esimesel aastal talvituda kullestena). Kullesed
on suurt kasvu, võivad kasvada kuni 10 cm pikkuseks. Kasvavad
väga kiiresti, 0,9 mm päevas. Suve lõpuks on noored konnad
30…32 mm pikad ja kaaluvad 3,4 g. Suguküpseks saavad 3…5.
eluaastal.
Veekonn Rana esculenta L.
• Koht ökosüsteemis
Veekonnade
kudu
võib
olla
toiduks
sinikael-pardile,
täiskasvanutest võivad toituda nastikud, hüübid, viud, rebased,
saarmad, kaladest säga ja koha.
• Ohustatus ja kaitse
Veelise eluviisi tõttu ohustab veekonni veekogude reostumine,
väetiste ja putukamürkide kasutamine. Veekonnad on teistest
rohelistest konnadest enam võimelised hõivama uusi ja
inimtekkelisi veekogusid. Kuulub kaitsealuste liikide III
kategooriasse.
Eesti loomastik
Roomajad
Eesti roomajate liigiline koosseis ja
selle kujunemine
• Praeguseks on Eestis kindlaks tehtud 5 liiki
roomajaid.
• Lisaks on Eesti alal varem elutsenud mitmed
liigid, keda me madala arvukuse tõttu pole
suutnud seni kindlaks teha või kes siin
praegu puuduvad: silenastik (Coronella
austriaca) ja euroopa sookilpkonn (Emys
orbicularis).
Euroopa sookilpkonn
Silenastik
Eesti kahepaiksete süstemaatiline
nimestik
Selts: SOOMUSELISED, SQUAMATA
I Alamselts sisalikulised
1. sugukond: Sisallased, Lacertidae
1. Arusisalik Lacerta vivipara (Jacquin)
2. Kivisisalik Lacerta agilis (L.)
2. sugukond: Vaskuslased, Anguidae
3. Vaskuss Anguis fragilis L.
II Alamselts maolised
3. sugukond: Nastiklased, Colubridae
4. Nastik Natrix natrix (L.)
4. sugukond: Rästiklased, Viperidae
5. Rästik Vipera berus L.
• Roomajatest on Eestis kõige arvukamad
arusisalik ja harilik rästik.
• Lääne-Eestis ja läänesaartel, aga ka Soome
lahe rannikul, võib väga arvukas olla nastik.
• Haruldased ei ole Eestis ka kivisisalik ning
vaskuss.
• Saartel on sagedamini kui mujal leitud
melanootilisi roomajaid. Näiteks võib tuua
mustad aruisalikud Sõrve säärel. Ka saarte
nastikute seas on mustade loomade
osatähtsus palju suurem kui mandril.
• Roomajate arvukus on otseses sõltuvuses
inimtegevusest. Varjatud eluviisiga roomajad
leiavad
üha
vähem
inimtegevusest
puutumata
maastikke.
Ühelaadsed
kultuurmaastikud vähendavad roomajate
liigilist mitmekesisust. Inimese sagenenud
liikumine looduses ohustab inimpelglikku
vaskussi ja rästikut.
• Eestis on kõik 5 roomajaliiki looduskaitse all.
Nende kohta leiate täpsemat informatsiooni
viida alt Looduskaitsealused roomajad Eestis.
Looduskaitsealused roomajad Eestis
II kategooria
III kategooria
Kivisisalik
Arusisalik
Rästik
Nastik
Vaskuss
Arusisalik Lacerta vivipara (Jacquin)
Arusisalik Lacerta vivipara (Jacquin)
• Kehamõõtmed
Üldpikkus on 10…16 (18) cm, kere pikkus 6,5 cm.
• Levik Eestis ja maailmas
On levinud kogu Euraasias Atlandi ookeanist Vaikse ookeanini,
Rootsis ja Norras ulatub levila põhjapiir Põhja-Jäämereni. Eestis
esineb kõikjal.
• Arvukus
Arvukus on sage, arusisalik on Eesti kõige tavalisem roomaja.
• Elupaik ja -viis
Elupaikadeks on märjemad alad - niisked heinamaad,
võsastunud oja- ja kraavikaldad, tihti ka sood ja rabad. Sageli
võib arusisalikku kohata kiviaedadel, puuriitades, lauahunnikutel
jne. Varjepaikadena kasutab näriliste urge ja õõnsusi kändude
ning mahalangenud puude tüvede koore all. On päevase
eluviisiga, talvel on talveunes.
• Toitumine
Toitub mitmesugustest putukatest, ämblikest, limustest ja
ussidest. Toitu püüavad ka rohttaimedel ja puutüvedel.
Arusisalik Lacerta vivipara (Jacquin)
• Sigimine
Arusisalikud paarituvad aprillis, 10…14 päeva peale talveunest
ärkamist. Pojad (3…10) sünnivad juulis või augustis. Arusisalik
on eluspoegija - munad arenevad emaslooma sees ja pojad
kooruvad munemise hetkel.
• Areng
Vastsündinud järglased on 34…40 mm pikkused, suve lõpuks
kasvavad nad 50…55 mm pikkuseks. Suguküpseks saavad
arusisalikud 2…3. eluaastal, kui loom on 75…80 mm pikkune.
Keskmine eluiga on 4, maksimaalne 8 aastat.
• Koht ökosüsteemis
Vaenlaseks on rästik, nastik.
• Ohustatus ja kaitse
Kuulub kaitstavate liikide III kategooriasse.
Kivisisalik Lacerta agilis (L.)
Kivisisalik Lacerta agilis (L.)
• Rahvapäraseid nimetusi
Nõmmekärp, palukärp
• Kehamõõtmed
Üldpikkus on 16…18 (…22) cm, kere pikkus 9 cm.
• Levik Eestis ja maailmas
Levila ulatub Inglismaast ja Prantsusmaa idaosast Baikalini.
Eestis asub oma levila põhjapiiril ning on levinud vaid kohati
Põhja- ja Lõuna-Eestis. Saartelt pole leitud.
• Arvukus
Kivisisalik on võrdlemisi haruldane.
• Elupaik ja -viis
On seotud kuivade aladega - eriti tüüpiliseks elupaigaks on
liivased ja luitelised männikud, tihti elab ka nõmmedel,
teepervedel, kuivematel puisniitudel ja metsaservades.
Varjepaikadeks on hiire- ja mutiurud. Elab üksikult ning haldab
kindlat territooriumi, tegutsedes maksimaalselt 30 m raadiuses.
On aktiivne ainult päeval ega liigu oma urust kuigi kaugele.
Kivisisalik Lacerta agilis (L.)
• Toitumine
Toitub mardikatest, rohutirtsudest, röövikutest, ussidest,
ämblikest ja teistest väikestest selgrootutest. Suuremat kasvu
isasloomad võivad süüa ka nooremaid liigikaaslasi ja emaste
poolt munetud mune.
• Sigimine
Sigimine leiab aset taimestikuvabadel ja liivastel aladel mais või
juunis. Sel ajal jaotuvad sisalikud paaridesse ning asuvad ühte
urgu elama. Mai lõpus või juuni alguses muneb emasloom 6…16
muna ning kaevab need madalasse auku. Munad arenevad
temperatuuril 22…30 ° C ning mida soojem on suvi, seda kiirem
on areng (võib kesta 40…90 päeva).
• Areng
Pojad kooruvad munadest juulis või augustis. Noored hõivavad
peagi sobivad vabad elupaigad emalooma territooriumi
naabruses. Kivisisalikud saavad suguküpseks 1,5…2 aasta
vanuses ning eluiga võib ulatuda 5 aastani.
Kivisisalik Lacerta agilis (L.)
• Koht ökosüsteemis
Vaenlasteks on rästik ja nastik. Putuktoidulisena piirab
herbivooride liigset levikut.
• Ohustatus ja kaitse
Arvukusele mõjuvad negatiivselt külmad lumevaesed talved ning
sobivate elupaikade pindala vähenemine inimtegevuse tõttu.
Kriitiliseks perioodiks on ka vihmased ja jahedad suved, mil
hukkub suur hulk mune, noorte kivisisalike jaoks on ohtlik ka
varajaste
öökülmadega
sügis.
Kivisisalik
kuulub
looduskaitsealuste liikide II kategooriasse.
Vaskuss Anguis fragilis L.
Vaskuss Anguis fragilis L.
• Kehamõõtmed
Kasvab kuni 60 cm pikkuseks, sellest poole moodustab saba.
• Levik Eestis ja maailmas
On levinud kogu Euroopas (paiguti kuni põhjapolaarjooneni),
Loode-Aafrikas, Kaukaasias, Väike-Aasias ja Põhja-Iraanis.
Eestis on hajusalt levinud üle kogu vabariigi, sagedam on
Taevaskojas ja Saaremaal Tehumardi ümbruses.
• Arvukus
Erinevates kohtades on erineva arvukusega.
• Elupaik ja -viis
Elutseb nii niisketel kui kuivadel aladel, enamasti laialehistes ja
segametsades, aasadel, põldudel ja aedades. Varjepaikadena
kasutab kõdunenud kände, sipelgapesi, poeb kivide alla või
uuristab pehmesse pinnasesse omale ise uru. Vaskussid on
videviku- või ööloomad. Talvel on talveunes, mis algab septembri
lõpus või oktoobris, talvituvad näriliste urgudes või kõdunenud
kändudes, kuhu kogunevad 20…30 isendi kaupa kokku.
Vaskuss Anguis fragilis L.
• Toitumine
Toiduks on aeglaselt liikuvad loomad - vihmaussid,
maismaateod, putukavastsed, hulkjalgsed jne.
• Sigimine
Paaritumine toimub maikuus. Vaskuss on elussünnitaja - munad
arenevad lõpuni emaslooma kehas, pojad sünnivad läbipaistvas
munakestas, mis kohe puruks rebitakse.
• Areng
Pojad sünnivad 2,5…3 kuud peale paaritumist. Vastsündinud
vaskusside, keda on 5…26, pikkus on …10 cm. Vaskusside
eluiga võib vangistuse ulatuda 20…30 (isegi 50) aastani.
• Koht ökosüsteemis
Vaskuss on aeglane ja kaitsetu loom ning langeb kergesti
saagiks vaenlastele, kelle käest aitab pääseda pikk ja kergesti
murduv saba. Vaenlasi on ohtralt - rästikud, madukotkad,
toonekured, rebased, nugised jne.
• Ohustatus ja kaitse
Kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse.
Nastik Natrix natrix (L.)
Nastik Natrix natrix (L.)
• Kehamõõtmed
Kehapikkus võib ulatuda 150 cm-ni, isased on emastest
tunduvalt lühemad (kuni 70 cm).
• Levik Eestis ja maailmas
Asustab kogu Euroopat (välja arvatud kõige põhjapoolsemad
alad) ja Aasiat kuni Mongooliani. Eestis on levinud rohkem
Lõuna- ja Lääne-Eestis, saartel ja rannikul kuni Pirita jõeni.
Kirde-, Põhja- ja Kesk-Eestis on haruldasem.
• Arvukus
Soodsates elupaikades võib olla sage, kuid viimasel ajal on
muutunud haruldasemaks.
• Ohustatus ja kaitse
Arvukust vähendavaks faktoriks on loodusmaastike vähenemine
seoses inimtegevusega. Kuulub kaitstavate liikide III
kategooriasse.
Nastik Natrix natrix (L.)
• Elupaik ja -viis
On seotud peamiselt niiskete aladega - jõgede, järvede ja tiikide
kallastega, niiskete metsade ja lamminiitudega. Lääne-Eestis ka
mererandades. Tihti elab aedades ja võib tungida ka
hoonetesse. Nastikud varjuvad puujuurte alla, kivihunnikutesse,
näriliste urgudesse ja sõnnikuhunnikutesse, kuid võivad
metsakõdusse ka ise käike rajada. Nastik võib ujuda vees ja
sukelduda mitmekümneks minutiks. Oktoobrist märtsi-aprillini
talvituvad näriliste urgudes või kändude all kas üksikult või
mitmekesi koos. On päevase eluviisiga, kuid toitu püüab
hommikul ja õhtul.
• Toitumine
Toitub väikestest konnadest ja konnakullestest, ka sisalikest
väikestest lindudest ja nende poegadest, mügri ja ondatra
vastsündinud poegadest. Noored nastikud püüavad ka
maapinnal liikuvaid putukaid. Väikesi kalu söövad harva.
Nastik Natrix natrix (L.)
• Sigimine
Paaritumine leiab aset aprilli lõpus või mais. Juulis või augustis
muneb emane niiskesse ja sooja kohta - langenud lehtede alla,
samblasse, sõnnikuhunnikusse või vanadesse kändudesse 6…30 muna. Ühte kohta võib muneda ka mitu emast nastikut.
Muna läbimõõt on 18…27 mm.
• Areng
Inkubatsioon kestab 5…8 nädalat, pojad kooruvad augusti lõpus
või septembris ning on koorudes 15…19 cm pikad. Nad
roomavad kohe laiali ja alustavad iseseisvat elu. Nastiku eluiga
võib ulatuda 16 aastani.
• Koht ökosüsteemis
Vaenlasteks on madukotkad, toonekured, rebased, nugised,
kährikud. Nastiku mune ja noorloomi võivad hävitada rotid.
Rästik Vipera berus L.
Rästik Vipera berus L.
• Kehamõõtmed
Kehapikkus on 60…75 cm.
• Levik Eestis ja maailmas
On levinud kogu Euraasias Inglismaast Sahhalini saareni. Eestis
esineb kõikjal.
• Arvukus
Eestis on tavaline, kuid paiguti võib olla ka haruldane või
puududa hoopis. Rästikud on ebaühtlaselt jaotunud - sobivates
kohtades moodustavad suuri kogumeid, ning võivad puududa
suurtel aladel ümberringi.
• Ohustatus ja kaitse
Arvukust vähendab inimtegevusest tingitud kultuurmaastiku
pealetung, sest sellega seoses väheneb rästikule sobivate
elupaikade pindala. Kuulub kaitstavate liikide III kategooriasse.
Rästik Vipera berus L.
• Elupaik ja -viis
Eelistatult asustab rohuseid segametsi ja metsaservi, raiesmikke,
soid, jõgede ja järvede kaldapiirkondi, vähem elab niitudel ja
kuivades männikutes. Rästikud on paiksed loomad ja elavad
kogu elu samal territooriumil, liikudes elu jooksul vaid 60…100 m
raadiuses. Rästikud talvituvad septembrist-oktoobrist aprillini,
allpool läbikülmuvaid pinnasekihte, 40 cm…2 m sügavusel, kus
temperatuur ei lange alla 2…4 ° C - näriliste või muttide urgudes,
pehkinud kändude juurekäikudes jne. Sageli talvituvad 2…5
isendist koosnevate gruppidena, ka koos vaskussidega. Sama
talvituskohta kasutatakse aastaid. Suvel varjuvad urgudes,
kändudes, põõsastikes. On aktiivsed videvikus ja öö esimesel
poolel, kuid ka päeval väljuvad korduvalt peidupaigast.
• Toitumine
Toidust moodustavad põhiosa hiired, raba- ja rohukonnad,
maapinnal pesitsevate lindude äsjakoorunud pojad, sisalikud ja
vaskussid. Noored rästikud söövad ka putukaid (tirtse,
mardikalisi, liblikavastseid, sipelgaid), nälkjaid ja vihmausse.
Rästik Vipera berus L.
• Sigimine
Rästikud paarituvad 2…3 nädalat kuni kuu aega peale
talveunest ärkamist - mai keskpaigast juuni alguseni. Rästik on
elussünnitaja - munad arenevad ja pojad kooruvad
emasorganismis. Isasloomad sigivad igal aastal, emasloomad
üle 1 või 2 aasta.
• Areng
Rästik ei mune, vaid sünnitab elusaid poegi. Ta toob ilmale
8…12 järglast. Munade areng kestab ligi 3 kuud ja pojad
sünnivad augustis ning on alguses 16…18 cm pikkused.
Emased saavad suguküpseks 5 aasta vanuselt, kui üldpikkus on
üle 50 cm, isased 4 aastaselt, 45 cm pikkuselt. Eluiga ulatub
14…15 aastani.
• Koht ökosüsteemis
Vaenlasteks on mägrad, rebased, tuhkrud, ka mõned linnud, nt.
madukotkad ja rätsud.