Transcript Slide 1 - Opetaja.edu.ee

Mündid
Eesti rahast
• Esimesed mündid võeti maailmas
kasutusele siis, kui meil oli varane
rauaaeg ehk siis umbes aastal 500 eKr.
• Sel ajal elasid inimesed Eesti ja Läti
aladel veel kiviajas. Siis ei tehtud Eestis
münte, keegi ei osanud veel metalli
töödelda.
Kust tuli eesti keelde sõna RAHA?
• Ühe teooria järgi arvatakse, et see tuli
muinasgooti või muinasgermaani sõnast
„skraha“, mis olevat tähendanud
karusnahka.
• Meie esivanemad kasutasid väga ammu
makse-vahendina oravanahku ja nii
olevatki see sõna hakanud tähendama
raha.
• Muinasgermaanlastel on ka sõna „raho,
rahon, raha, rahan“, mis tähendas saaki,
eelkõige röövsaaki.
• Muinasgooti keeles omandas see vormi
„rahna“, mis on meie rahaga üsna
sarnane. Sel kaugel ajal oli tavapärane
suurendada oma vara röövretkede ajal.
Rööviti ju ikka väärtuslikku vara, mille
hulka kuulus kindlasti ka raha meie
tänapäevases tähenduses.
• Nagu mujalgi maailmas, olid Eesti aladel
alguses popid bartertehingud. Peremeest
vahetasid ehted, loomanahad, tööriistad,
relvad – need olid meil enamlevinud raha
asendajad.
• Kui hakati kasutama münte, siis olid meil
Eestis kasutusel nende riikide mündid, kes
Eesti parajasti ära olid vallutanud.
• Eestis hakati münte vermima alles 13.
sajandi keskel.
• Esimesed Eesti oma rahad olid margad ja
50pennised, mis võeti kasutusele 1918.
aastal.
• Kuna seda raha oli vähe, kasutati ka
Soome ja Saksa marku ning Vene
tsaarirublasid.
Soome mark
(1915)
Saksa mark (1901).
Tsaarirubla (1915).
• Eesti marga väärtus langes pidevalt ja nii
otsustas Riigikogu, et 1. jaanuarist 1928 saab
Eesti uueks rahaühikuks Eesti kroon ja sent.
Ühes kroonis oli sada senti.
• 1940. aastal okupeeris Nõukogude Liit Eesti
ning valitsevaks rahaühikuks sai rubla.
• 1941.–1944. aastani võimutses Eestis NatsiSaksamaa, siis kasutati Saksa riigimarka.
• 1992. aastal 20. juunil, pärast taasiseseisvumist,
sai ametlikuks maksevahendiks jälle Eesti
kroon.
• Nii nägi Eesti raha
välja aastatel 1992 –
1.01.2011.
http://www.eestipank.info/pub/et/doku
mendid/publikatsioonid/seeriad/
muud_uuringud/catalogue/index
_cat.html?ok=
• Mündiaaret otsitakse metalliotsijaga
• Viimane suurim aardeleid oli Eestis 2007. aastal
Saaremaal. Aarde väärtus oli miljon Eesti krooni!
Ja leidja sai poole endale.
• Kes ja kus tohib aaret otsida?
• Arheoloogid korraldavad väljakaevamisi ja
nende käigus leitakse tihti vanu münte. Arhivaarid
uurivad jälle vanadest dokumentidest järele, mis
sel ajal Eestimaal toimus. Ja nii pannaksegi
kildudest Eesti ajalugu kokku.
• Leitud mündid restaureeritakse ja
konserveeritakse ja pannakse
muuseumis välja inimestele vaatamiseks.
Müntide järgi saab väga palju teada
ajaloost, inimestest, poliitilisest olukorrast
riigis, majanduse arengust sel ajajärgul.
Mündid on väga jutukad.
• Münte võib koguda igaüks. Inimesi, kes
koguvad münte nimetatakse
numismaatikuteks.
• Millal vermiti Eestis esimesed
mündid?
• 13. sajandi keskel
• Missugune raha kehtis Eestis
20.06.1992–1.01.2011?
• Kes on arheoloog,
• arhivaar,
• numismaatik?
• Missugused rahad on Eestis käibel
olnud eri aegadel?
• Miks on Eestis kasutatud erinevate
riikide raha?
• 16. sajandiks olid mündid käibel pea üle
maailma. Aga münte ikka veel kaaluti, et
teada saada, kui palju need väärt on. See
tähendas, et münt oli väärt nii palju, kui
see kaalus, mitte nii palju, kui selle peal
kirjas oli. Raha ei olnud usaldusväärne ja
riikide valitsejatel tuli müntide väärtuse
kohta garantii anda.
• Kuni pankade tekkimiseni ja paberraha
kasutuselevõtmiseni valmistatigi münte
riigivalitseja rahapajas ehk
„rahavabrikus“. Et münt oleks
usaldusväärsem, lubas valitseja mündile
vermida oma kujutise. Rahapaja omamine
oli väga kasulik, sest müntide väärtus oli
tavaliselt suurem kui nende kaal. Siit ka
kasu, mille valitseja sai.
• Meeles tasub pidada, et münte valmistati
ikka veel väärismetallist.
• Kuidas münte tehti?
• Esimesed mündid löödi ehk tahuti
metalli sisse, hilisemad pressiti metalli.
Avers
• ... mündi esikülg ehk
tunnuspool (kull).
Tavaliselt on sellel
küljel kujutise põhiosa
ja aastaarv.
Euromündil on avers
rahvusliku
kujundusega ja selle
järgi saad teada,
millise euroriigi
mündiga on tegemist.
Revers
• ... mündi tagakülg
ehk väärtuspool (kiri).
Saad teada, kui suur
on selle mündi
nimiväärtus.
Ääris ehk äär
• ... on mündi kummagi
külje servas ja kaitseb
mündi kujundust
kulumise eest, on
euromüntidel erinev.
• Väli - ... on mündi külje tasane osa, kus
pole piltkujutist ega kirja.
• Legend - ... on mündi kõige tähtsam
tekstiosa ehk pealiskiri.
• Reljeef - on mündi kujunduse see osa,
mis on tasapinnast kõrgemal
• Valukoja märk - ... on pisike täht või
sümbol, mis ütleb, kus raha on tehtud.
• Kaasaegsetel USA müntidel on tähed P
(Philadelphia), D (Denver), S (San
Francisco) ja W (West Point).
• Disaineri initsiaalid - ... on mündi
kujundaja nimetähed.
• Valukoja märki ja disaineri initsiaale võib
kõige sagedamini kohata kaasaegsetel
mälestusmüntidel.
• Selle uue euromälestusmündi aversil
kujutatakse mitmesuguseid eri aspekte:
tavainimesed (neljaliikmeline perekond),
kaubandus (laev), tööstus (tehas) ja
energeetika (tuuleenergiajaamad).
• Kujunduse autor on Austria Rahapaja
elukutseline kujundaja Helmut Andexlinger.
• Mängime pildipuslet! Kes paneb kiiremini
rahatähe kokku?
• http://ec.europa.eu/economy_finance/netst
artsearch/euro/kids/index_et.htm
• http://www.flashgamehole.com/haldjasm%c3%bcndikogu/play-game/et/
• Uuri mälestusmünte:
http://www.ecb.int/euro/coins/comm/html/ind
ex.et.html
• Eesti mündid aastatel 1919–1936
• http://en.numista.com/catalogue/estonie2.html
•
•
•
Uuri Eesti euromünte. Kas leiad kõik
mündi osad, millest eespool juttu oli?
Otsi netist, kus vermitakse Eesti
euromündid.
Otsi netist, kes kujundas Eesti mündi
aversi.