Transcript Eestlased muinasaja lõpul

Eestlased muinasaja lõpul
• Muinasaja lõpusajandid olid eestlaste
tõusuaeg
• Rahvaarv kasvas kiiresti
• Asustamata olid ainult soised alad,
mererannik ja mõned saared
• Rahvaarv vähemalt 150 000 inimest
Elatusalad
• Peamine tegevusala – maaharimine
• 11. Saj levis talirukis
• Maa suurust arvestati adramaades
(põllumaa, mida sai harida ühe adraga)
• Tavaliselt taluperel oli üks adramaa
• Koos talirukkiga tuli põlluharimisse nn
kolmeväljasüsteem (ühel põllul talivili,
teisel suvivili ja kolmas oli kesaks)
Elatusalad
• Tgeleti loomapidamisega (veised, hobused,
lambad, kitsed, sead, kanad)
• Toitu hangiti ikka veel kalapüügi ja
küttimisega
• Kala püüti enamalt siseveedes
• Arenes metsamesindus – mesi oli ainuke
magusaine
Käsitöö areng
• Palju vajalikud riistad valmistati igas peres
oma jõududega
• Keerulistematel aladel (metalli töötlemine)
tegutsesid omaette meistrid (sepad)
• Virumaal ja Põhja-Saaremaal kujunesid
suuremad rauatootmiskeskused
• Eriti silmapaistev oli relvaseppade toodang
Käsitöö areng
• Nad valmistasid odaotsi, mõõgapidemeid ja
mõõgateramikke
• Naistel oli kombeks kanda palju ehteid,
sellega tegelesid pronksehetele
spetsialiseeritud meistrid
• Muinasajalõpul läksid moodi hõbeehted
Kaubandus
• Eestit läbisid kaubateed, mis ühendasid
Läänemere lääne- ja lõunarannikut Venemaa
linnadega
• Tegeleti peamiselt vahetuskaubandusega
• Eestisse toodi hõbe, pronksi, soola, relvi, riideid ja
muud luksuskaupa
• Eestist viidi karusnahku ja vaha
• Eestlased tegelesid ka röövretkedel saadud vara ja
vangide orjadeks müügiga
Kaubandus
• Tänu soodsale asendile oli Eestis olulisel kohal
vahenduskaubandus (kaup osteti edasimüügiks)
• Hõbe oli üdltunnustatud vahetusväärtus
• Kaupade hinda arvestati hõbeda kaalu järgi
• Kaubitsemiskohad tekkisid tähtsamate teede
ristumiskohtadesse, seal elas rohkem käsitöölisi,
kes samuti pakkusid oma toodangut
Kaubandus
• Selline koht tekkis Tartusse – varalinnaline
asula
• Ranniku tähtsamaks kaubanduskeskuseks
muutus Tallinn
• Linnaõigusega linnu muinasajal veel polnud
Talud ja külad
• Eestlaste elamuks oli suitsutuba
• Suhteliselt väike, 4-5x6 m palkidest hoone,
mida köeti kerisahjuga
• Vilja kuivatati samas ruumis
• Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid
küla
Talud ja külad
• Sumbkülad – talud paiknesid keset põldu
tihedalt koos
• Ridakülad – talud paiknesid reas
• Hajakülad – talud paiknesid üksteisest
kaugemal
Kihelkonnad ja maakonnad
• Teatud piirkonna külad moodustasid
kihekonna, mis oli tähtsaim haldusüksus
• 13. Saj algusel võis Eestis olla umbes 45
kihelkonda
• Kui algas kihelkondade liitumine tekkisid
maakonnad – neid oli 8
• Sellest algas eesti rahva kujunemise
protsess
Rahvas ja ülikud
• Ühiskondlikke suhteid edastavaid allikaid
on väga vähe ning selle tõttu ajaloolaste
arvamused erinevad
• Ühed arvavad, et muinasajal olid Eesti
elaniku varanduslikult ja õiguslikult enamvähem võrdsed, teised mitte
Võrdsus
• Tähtsamaid küsimusi arutati
rahvakoosolekutel
• Seal valiti vanemaid, kelle võim oli küllaltki
piiratud
• Rikkama kihi olemasolu ei eitata, aga neid
vaadetakse kui jõukamaid talupoegi
• Madalaima kihina tuntakse sõjavangidest
orje
Ebavõrdsus
• Arvatakse, et kihistumine algas juba
pronksiajast
• Muinasaja lõpul oli varanduslik ebavõrdsus
küllaltki suur
• Valitseva kihi moodustasid rikkad
suurmaaomanikud
• Suur osa linnustest oli ülikute residentsideks
Ebavõrdsus
• Põhilise kihi moodustasid talupojadmaaomanikud, kes pidid ülikutele maksa
andamit
• Külad olid jaotatud teatud
maksustamisükstustesse ehk vakustesse
• Ühe keskmise üliku võimu alla võis
kuuluda 2-3 vakust
Sõjaline tase
• Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed
• Aeg-ajalt tekkisid tülid ja vastastikud rööv- ja
sõjakäigud
• Olukord tõsines seoses naabruses kujunenud
riiklike ühendustega – nad kujutasid ohtu eetlaste
iseseisvusele
• Ühe tõsisema katse oli Vana-Vene riik teinud 11.
Saj teisel kolmandikul
Sõjaline tase
• 11. Saj keskpaiku hakati rajama suuremad
ja võimsamad ringvall-linnused
• Hoolikalt kindlustati linnuste väravad
• Püstitati kaitsetorne
• Relvastuses olid tähtsal kohal odad
(viskeodad ja torkeodad)
• Tõhusaks relvaks olid sõjakirved
Sõjaline tase
• Ratsasõdalstel olid kaheteralised mõõgad
• Vibusid ja nooli kasutati vähem
• Kaitserelvastuses olid esmajoones kilbid ja
kiivrid
• Rikkamad kasutasid ka raudtraadist
rõngasärke
Suhted naabritega
• Edelas elavate naabritega olid suhted väha head
• Lõuna pool elavate naabritega tulid ette tülid ja
relvakonfliktid
• Lõunas olid kõige tugevamad vastased leedulased,
kes tegid Eestisse mitmeid laastavaid rüüsteretki
• Samal ajal muutusid eetlased aktiivsemaks sõja- ja
rüüsteretkede sooritamisel Läänemere
vastaskaldale
Suhted naabritega
• Ida poolt polnud 12. Saj ohtu, kuna VanaVene oli osadeks lagunenud
• Muinasaja lõpul valitses Läänemere
idakalda maades jõudude tasakaal