KESKAEG

Liivimaa ristisõda

Läänemere piirkond 12.sajandi teisel poolel.

Läänemere piirkond 12.sajandi teisel poolel.

1140. Aastatel saksid ja taanlased Venemaa turg. > Läänemere lõunakaldal elavate paganlike slaavlaste vastu. • 1143 Lübeck – rajati lääne slaavlaste poolt rajatud alale, kujunes sakslaste idaretkede väravaks. • Ojamaa, Eesti ja Läti sadamad – loomulikeks vahepeatusteks kaupmeestele, kelle lõppsihiks oli • 1180 aastatel muutusid saksa kaupmehed Läänemere idakaldal sagedasteks külalisteks. Nendega koos ka misjonärid. • Piiskop

Meinhard -

talle sai ülesandeks Liivimaa ristiusule toomine, pandi alus kristlikule kogudeusele. Liivimaal austati Meinhardi pühakuna.

Liiviristi sõda oli..

• 12sajandil • Rooma paavsti toetusel • Katoliku kiriku ja kristlike sõjaorganisatsioonide Mõõgavendade ordu ) poolt • Liivimaal (tänapäeva Läti soome-ugri territooriumil) elanud ja balti hõimude vastu peetud sõda) • Lõppes : liivlaste , kuršide , latgalite , semgalite maa vallutamise ja nende sundristimisega.

• • • 1.

2.

Ristisõja algus, pööre

Üksküla piiskopiks sai Berthold Sellega kaasnes uuspööre.

Pöördepõhjused : Hamburgi-Bremeni peapiiskop lootis sel teel taastada oma kiriku kunagise liigripostitsiooni Põhja-Euroopas Ristisõda toetasid saksa kaupmehed, nad olid huvitatud kindla tugiala rajamisest Väina jõe ääres. Usuti, et kristlik keskkond tagab kaupmeestele suurema turvalisuse ja paremad kauplemisvõimalused. Aga kuna misjonitöö oli osutunud äärmiselt vaevaliseks, loodeti kiiremaid tulemusi ristisõjast.

Ristisõja algus

• Meinhard suri ->

Berthold Üksküla piiskopiks (1196)

• Liivlased ei soovinud Bertholdi piiskopina vastu võtta, kna olid hakanud sakslasi umbusaldama.

• Berthold sai paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, et liivlased jõuga alistuma sundida.

• 1998 saabus umb 1000meheline ristisõdajate vägi praeguse Riia alla, toimus lahing -> Berthold hukkus.

• Peale Bertholdi surma sõlmiti liivlastega rahu ja nad lasksid end ristida, lubades neile ülalpidamise. Kui ristisõdijad olid ära läinud, pesid liivlased Väina jõe veega ristimisvee maha, võtsid vaimulikelt nende varad ära ja ajasid nad minema.

Ristisõja algus, algus.

• Saksimaa ja Vestfaali rüütlid olid meelsasti valmis ristisõja kutsele vastama.

Põhjused : 1.

2.

Sest neis piirkondades oli ristisõdadest palju räägitud.

Paljud rüütlid olid andnud vande mis nüüd vajasid lunastamist. • • 3.

Sooviti oma noortematele poegadele ja vendadele seisusekohaseid valdusi hankida. 4.

Oli saavutatud huvide täielik kooskõla. Pööret möögamisjoni kasuks kiirendasid tõenäoliselt ka liivimaal tegutsenud tsitserlaste ordu mungad. Tsitserlased olid euroopa üheks tähtsamaks idee kandjaks ja kaitsjaaks Sellesse ordusse kuulus juba meihardi tähtsaim abiline ja hilisem Eestimaa piiskop

Theoderich, keda peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks.

(Riia) Piiskop Albert

• • • •

1.

2.

3.

4.

Ristisõda sai hoosisse Alberti Üksküla piiskopiks pühitsemisega. Alberiti eesmärk :

Rajada liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop, kes alluks otse paavstile.

Kogumaa pühendamine Neitsi Maarjale.

Albertil oli laiel haare, kui ta eelkäijatel :

1201

alustas saksa asunike tarvis Riia linna ehitamist, kuhu viis üle piiskopkonna keskuse. Vallutatud alade säilitamiseks püüdis luua kohalike sõjameeste-vasallide kihti, hakkas selleks maid läänistama.

1202

asutati

Kristuse Sõjateenistuse Vendade Ordu(

Mõõgavendade ordu) . Mõõgavennad kujunesid ristisõdijate väe tuumikuks(spartalik elukorraldus, religioossne motiveeritus, tugev distsipliin) .

Ordu

allutati küll piiskopile, kuida kujunes Riia piiskopiole ohtlikuks konkurendiks.

Liivlaste alistumine

• • • • 1.

2.

3.

4.

Mõõgavendade ordu saatis iga kevad Liivimaale laevadega ristisõdijaid. Sakslastel õnnestus enda poole võita osa liivlasi koos liivlaste vanema

Kaupoga.

Ülejäänud liivlaste vastupanu rauges 1206-1207. Siis toimus ulatuslik ristimine, ehitati kirikuid ja seati ametisse preestrid. Hiljem kujunes uute võimude vahekord liivlastega küllatki heaks: Maksud ei olnud eriti koormavad Nad olid olnud varemgi Polotski vürsti maksualused Vastutasuks võisid liivlased arvestada mõjuka liitlasega naaberrahvaste kallaletungide korral Riia linna rajanemine ja sellega elavnenud kaubandus tõi majanduslikku kasu kõigile

Latgalite alistumine

• 1208 aastal võtsid ristimise vastu Ümera piirkonna latgalid • Nad ei osutanud relvastatnud vastupanu, lootes sakslaste sõjalisele toetusele oma vanade vaenlaste, eestlaste vastu.

• Edaspidi osalesid latgalid aktiivselt Eesti alale tehtud sõjakäikudes.

• Edasi suunati pealöök põhja ! Eestlaste vastu!

Eestlaste muistne vabadusvõitlus

• • • • • 1.

• • 2.

• • 3.

1208 aastaks jõudsid ristisõdijate retked eesti pinnale. Esialgu tabasid peamiselt Sakala ja Ugandi maakonda. Sakalased ja Ugalased kaitsesid end vapralt ning korraldasid vasturetki latgalite ja liivlaste aladele. Eestlaste eneseusku suurendas

1210.aastal võiduga lõppenud Ümera lahing.

Probleeme tekitaid aga : Pingestuvad suhted idanaabrite : Novgorodi ja Pihkva vürtsiga – nad korraldasid mitu sõjaretke Eestisse.

Eestlased olid sõjast kurnanud 1212 puhkes katk.

1212

sõlmiti katku pärast kolmeks aastaks vaherahu.

1215.

algas võitlus uue hooga. Saklased ja latgalid tegid ridamisi laastavaid rüüsteretki Ugandisse, ent jõudsid nüüd ka juba Läänemaale ja Kesk-Eestisse.

Eestlaste

korraldatud nelja maakonna phine sõjaretk Riia vastu nurjus.

Aasta pärast olid ugalased ja nende järel ka sakalased sunnitud rahupaluma ning ristimise vastu võtma.

Eestlaste muistne vabadusvõitlus

OTEPÄÄ

• 1217.aastal ugalased+sakslased -> Venemaale!

• • Teised maakonnad -> venelastega sõlmiti liit.

Otepää linnuse alla

(sakslased oli seal) venelaste, saarlaste, harjulaste ja sakalaste ühisvägi.

• Pärast 20päevast piiramist -> linnust kaitsvad ugalased ja sakslased andsid alla ja kohustusid kogu Eestist lahkuma.

Eesti muistne vabadusvõitlus: Madisepäeva lahing.

• • Eestlased said enesekindlust juurde(Otepää all saavutatud võit) -> plaan Riiat ründama -> asuti Sakala vanema

Lembitu

juhtimisel vägesi koondama -> 6000meest pea kõikidest maakondadest : sakalasi, ridalasi, harjulasi, virulasi, rävalasi, järvalasi. Täiendust toodi ka Novgorodi vürtsilt -> vaenlased(sakslased, liivlased, latgalid) kuulsid-> koostasid enda 3000mehelise väe. Otsustav lahing toimus

1217.aasta Madisepäeval (21.sept)

Viljandi lähedal -> eestlased jäid alla, ehkki mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi 1. Langesid Lembitu ja mitmed teised eesti vanemad 2.

Ristisõdijate poolel langes Kaupo.

Lahing Tallinna all, taanlaste lipu legend

Eesti muistne vabadusvõitlus Lahing Tallinna all, Valdemar II

• 1219 sekkus ristisõtta halduslik korraldus.

Taani kuningas Valdemar II.

• Tema kindlaks eesmärgiks oli Eesti saada.

• Oli lahing Tallinna all -> taanlased võitsid -> Valdemar lasi ehitada Tallinna kivilinnuse ja määras Eestimaa asehalduri, kelle ülesandeks sai kehtestada Taani võim Eestis, rahvas ristiusustada, organiseerida maa • Maa alistamise väliseks märgiks oli ristimine -> Taani ja Saksa preestrite vahel mingi “võistlus” mis pidi määrama, kust hakkab kulgema Taani ja Riia kiriku valduste piir. • 1220a. Sügiseks olid taanlased hõivanud Harjumaa, Rävala, Virumaa ja Järvamaa.

Eesti muistne vabadusvõitlus Rootsi

• Samal ajal üritas Eestis oma osa haarata

Rootsi

kuningas -> rajas 1220.aastal tugipunkti Lihula linnusesse -> ristis seal inimesi.

• Kuninga lahkumise järel -> saarlaste malev linuse alla > rootslaste vägi löödi puruks -> edaspidised vallutusplaanid nurjati.

Eesti muistne vabadusvõitlus Eestlaste “taassünd”

• 1223. aasta algul eestlased ründasid kõikjal sakslasi ja võtsid linnused üle. • Õnnestus tagasi saada kogu maa • Tallinnat ei saadud ainult tagasi.

• Pesti maha ristimine, pöörduti tagasi vanade tavade uurde. • Taaselustati kunagised liitlassuhted vene vürstidega, kellelt saadi arvestavat sõjalist toetust > vastutasuks venelased nõudsid vürstide ülemvõimu tunnustamist ja neile andami maksmist.

Eesti muistne vabadusvõitlus Tartu, Muhu ja Saaremaa hävimine

• • Riia peapiiskop ja mõõgavennad kogusid end ja alustasid peagi järkjärgulist maa tagasivallutamist. •

Tartu –

1224.aastaks tähtsaim vastupanupunkt, mida aitas kaitsta Koknese vürst Vjatško. • Augustis saadi linnus tormijooksuga.

1227

.aasta talvel sakslaste vägi -> ülejää saatele > hävitati ja vallutati Muhu linnus -> liiguti

Saaremaa

tähtsaima linnuse Valjala alla -> eestlaste jaoks vastupanu oli mõttetu -> saarlased alistusid ja lasid end ristida.

• • • • • • • • •

Eestlaste allajäämise põhjused

Eestlased tegid 20 aastat kestnud sõja vältel nii nagu oskasid. Selle ajal tuli üleelada umbes 50 laastavat sõjakäikku ja neile omalt poolt vastata.

Sõjaline ülekaal oli vastaste poolel. Ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega.

Kasutati parimat relvastust ja sõjatehnikat. Lisaks sakslastele tuli veel võidelda tugevate Taani ja Rootsiga.

Paavst toetas ristisõdijaid.

Vallutajad olid head diplomaadid Eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus oli kohandatud üksikute sõjakäikude jäiks mitte plaanipärase vallutuse korral.

Eestlastel polnud veel riiki ja sidemeid üksikute maakondade vahel olid nõrgad -> see halvas ühist vastupanu.

Venelased ei pidanud alati täpselt kinni kokkuleppeist ja see halvas tõsiselt eestlaste kavandatud ettevõtmisi.

Vana-Liivimaa piiride kujunemine.

• • • • • • • • • Ordu ja Riia piiskop -> vallutasid Eesti > suunati põhiraskus lõunasse, kus elasid kurelased, kuršid, semgalid ja seelid. Nende lõplik alistamine võttis kauem aega : nälja ja kurnatuse sunnil nõustusid nad korduvalt alla andma, ent kosudes sõlmisid liidu naabritega ning kihutasid valllutajad oma maalt välja.

Kuramaa alistati alles kolmandal katsel 1267.aastal.

Semgalid andsid alla

1290. > Sellega oli Ristisõda lõppenud!

Samal ajal kui sakslased ja taanlased pidasid ristisõna Läänemere lõunakakaldal, vallutasid rootslased ristisõja lipu alla pagandlikud soomlased.

Idas liivimaalased kui ka rootslased jõudsid lõpuks karjalaste ja vadjalaste aladele, kus põrkuti paratamatult Novgorodi ja Pihkva vürstiriigiga. Vene ajaloo pärismustes on 1240. aastatel vene vägesid juhtinud Novgorodi vürst Aleksander(Nevski) rahvuskangelane, kes peatas lääne rüütlite ittatungi ja kindlustas ortofoksi kiriku positsiooni Loode-Venemaal. Hiljem kuulutati vürst Aleksander pühakuks.

13.sajandi teisel poolel sõlmisid nii sakslased kui ka rootslased vene vürstidega rahu, mille alusel välja kujunenud ida ja-läänekiriku piir püsib tänaseni.

Liivimaaks

hakati kutsuma Läänemere lõunakaldal ristisõdadega vallutatud regiooni, mis piirnes idas õigeusklike vürstiriikidega ja lõunas pagandlike leedu hõimudega. (tänapäeva ajaloo kirjanduses enamasti Vana-Liivimaa)