Transcript Muinasaeg
MUINASAEG Periodiseerimine Muinasaja lõpuks peetakse 12. saj lõpu ristiusustamise algust Järgneb ajalooline aeg – kirjalikud allikad Arheoloogilised uurimismeetodid Muinasaeg jaguneb Kiviaeg Pronksiaeg Rauaaeg Kiviaeg 9000-1800 eKr Vanim teadaolev asulakoht Eestis – Pulli asula Kunda kultuur Kunda Lammasmägi Küttide ja kalastajate kultuur Rändav eluviis Asustus – 1500 inimest Tööriistad valmistati kivist, luust, sarvest ja puust Kunda kultuurist pärinev keel eile, neem haug, Peipsi higi, Pärnu hull, Saar konn, selg liha, siig meri, sugu must, vimb mägi, nüri Kiviaeg Neoliitikumis (al 5000 eKr) võeti kasutusele savinõud Korilus Kammkeraamika kultuur Esimesed tõendid matmisest Hauapanused Tõendid kunstipärasest eneseväljendusest Kiviaeg Põlluharimise algus Alepõllundus Esimesed paiksed asulad Loomakasvatuse algus Muutused matmiskultuuris Kinniseotud kätega surnud Matmine kaugemale asulast Pronksiaeg 1800 – 500 eKr Peamine asustus Lääne- ning Põhja-Eestis ja saartel Kivikirstkalmed 5-8m ring, laibamatused Lohukivid Ühiskondlik kihistumine Põhilised elatusalad olid maaviljelus ja karjakasvatus Rauaaeg 500 eKr – 1200 pKr Põlluharimine täiustus Tarandkalmed Rikkalikud hauapanused Põletusmatus Ajutised linnused Rauasulatuskeskused Soomaak Ühiskondlik ebavõrdsus suurenes Rauaaeg Kaupmehi huvitas merevaik ja karusnahk 800 pKr asuti elama linnistesse ja nende ümbrusesse Ligi 50 linnust Kääpahauad Rikkalikud aardeleiud Hõbe ja kuldehted Märgid ohverdamisest Eestlaste eluolu ja muinasusund Abielu oli majanduslik-sotsiaalne liit Rikalikud naisematused Püha mõiste Ühte konkreetset muinasusundit ei olnud Vägi Väega inimene – tark või nõid Teise looma, inimese või ka loodusnähtuse väge sai omastada Eestlaste eluolu ja muinasusund Hing- isikupära kandja Hing võis siirduda hiide või putuka sisse Usk hauatagusesse ellu Surnule söögi viimine, sauna kütmine Hingede aeg hilissügisel Loodusest peeti lugu, ei püütud seda valitseda Koduhaldjas Tõnn ja viljahaldjas Peko Eestlaste eluolu ja muinasusund Saarlaste jumal Taara Uku Ohvripaigad Hiied, puud, allikad, kivid, järved, jõed, mäed Igal ohvrikohal oma funktsioon Neljapäev oli kõige püham päev Ristiusu mõjud Eestimaa esimene piiskop – munk Fulco