Slide 1

Kunsti tekkimine - Kiviaeg


Slide 2

Kunsti tekkimine
• 4 miljonit aastat eKr hakkasid inimesed kõndima
kahel jalal
• 2 miljonit aastat eKr hakati valmistama tööriistu
• 40 aastatuhandet tagasi - nooremas kiviajas
tulid esimesed kunstilist väärtust omavad
esemed


Slide 3

Kiviaeg
•
•

Vanimad säilinud kunstiteosed loodi juba
ürgajal, umbes 40 000 aastat tagasi
Et tollal ei tuntud veel metalle ja tööriistad
tehti kivist, siis tuleb siit ka selle ajastu
nimetus kiviaeg
Kiviaeg jaguneb järgmisteks perioodideks:
● VANEM KIVIAEG e. PALEOLIITIKUM
● KESKMINE KIVIAEG e. MESOLIITIKUM
● NOOREM KIVIAEG e. NEOLIITIKUM


Slide 4

Paleoliitikum
• Paleoliitikum algas u.
2 miljonit aastat
tagasi ja kestis PõhjaEuroopas u. aastani
10 000 eKr
• Esimesed
kunstiteosed on u.
70 000 aastat vanad


Slide 5

Mesoliitikum
• Algas 8000 eKr
• Tundrad asendusid metsadega
• Töö- ja tarberiistu valmistati kivist, puust,
sarvest.
• Suurenes paiksus


Slide 6

Neoliitikum
• 4.-2. aastatuhat eKr
• Tööriistad olid paremini töödeldud kui
mesoliitikumis
• Kasutusele tulid savinõud
• Tegeldi küttimise, kalapüügi, algelise
loomakasvatuse ja maaviljelusega


Slide 7

Skulptuurid
• Inimesi näeb paleoliitikumi
kunstis harva
• Varaseim ja kuulsaim on
Willendorfi Veenus
• See leiti 20.saj alguses
Austraaliast Willendorfi küla
juurest
• Kuju oli kivist, 12 cm kõrge
ja u. 30 000 aastat vana


Slide 8

• Kunstiteadlased
nimetasid kuju naljatamisi
Willendorfi Venuseks
• Tegemist oli naisekujuga,
mis ei ole kuigi ilus: paks,
suurte rindadega, punnis
kõhuga (ilmselt rase)
• Kuju on ilmselt seotud
viljakusmaagiaga


Slide 9

Mesoliitikumi ja neoliitikumi kunst
• Mesoliitikum – keskmine kiviaeg,
algas Põhja-Euroopas u. 10 000a
eKr ja kestis kuni üleminekuni
paiksele eluviisile ja põlluharimisekarjakasvatuse tekkimiseni (eri
paigus erinevalt)
• Neoliitikum –kestis mesoliitikumi
lõpust kuni metallide
kasutuselevõtmiseni
• Vask → pronks → raud
• Neoliitikumi alguses ilmusid
esimesed suuremad kivist ehitised
ja asulad


Slide 10

Maalikunst
• Vanimad ja tähtsamad koopamaalingud asuvad
Põhja-Hispaanias Altamira koopas ja
Prantsusmaal Lascaux`i koobastes


Slide 11

Altamira koobas
• Esimene teadaolev
koopamaali leiukoht –
Altamira koobas,
1879.a
• Altamira koopa laes on
tohutu suured hästi
säilinud maalingud
esiajal Euroopas
elanud piisonitest
• Maalid olid loomutruud
ja meisterlikult tehtud


Slide 12

Lascaux´i koobas
• 1940.a leidsid koolilapsed
suure koopamaalide
leiukoha LõunaPrantsusmaal Lascaux`s
• Kujutatud on kõrvuti
kütitavate loomadega ka
väga primitiivselt inimest
• Lascaux` ja Altamira
koopamaalingute vanus
on u. 15 000 aastat


Slide 13


Slide 14

• Koopamaalide tegemise täpset aega ei
ole suudetud välja selgitada. Kõige
kaunimad neist on praegustel andmetel
valminud umbes 20 000- 10 000 aastat
tagasi.

• Kümnete viisi on koopaseintel kujutatud
suuri jahiloomi – mammuteid, piisoneid,
veiseid, hobuseid ja põhjapõtru


Slide 15

Värvide kirkuse tagasid looduslikud värvimullad,
mida segati vee, looma rasva või verega.


Slide 16

Altamira


Slide 17

Koopamaalid-kuidas tehti?
• Koopamaalide tegemiseks kasutati väga
mitmekesiseid vahendeid:
• kivisse kraabitud piirjooned (mõnikord
täidetud värviga)
• Pehmele seinale joonistati puupulga või
sõrmega
• Värvilised maalingud tehti lihtsa pintsli või
käsnaga
• värve saadi mineraalidest, mida segati looma
rasva, vee või verega
Põhitoonid olid punane, must, valge ja kollane


Slide 18


Slide 19

Tolleaegsete inimeste
uskumused
• Tolleaegsed inimesed uskusid maagiatseda, et piltide ja kujudega saab mõjutada
tegelikkust. Arvati, et kui näiteks noolega
haavata joonistatud jahilooma, siis juhtub
jahil päris loomaga sama.


Slide 20


Slide 21

Noorem kiviaeg - neoliitikum
• Neoliitilise kunsti ajastu kestis umbes
5000-2000 a. eKr
• Sai alguse esimeste kivist ehitiste, asulate,
koopamaalide ja ornamentide näol
• Arenes põllumajandus ja karjakasvatus,
vähenes sõltuvus loodusest
• Usk vaimudesse ja esivanematesse,
millega kaasnesid rituaalid ja pidustused


Slide 22

• Kujutav kunst: fantaasiaküllased maskid,
tinglikud ja maagilised märgidornamentika
• Tarbekunst: põletati savist esemeid. 4000
a. eKr võeti kasutusele potikeder
• Arhitektuur: megaliitsed ehitised
• menhir- kõrge püstine kivirahn
• dolmen- suurtest kiviplaatidest kamber,
mida katab rõhtne kiviplaat (lauakujuline
haudehitis)
• kromlehh- ringikujuliselt asetatud kiviplokid


Slide 23

Ornamentika
• Kuna kiviaja inimesed ei osanud oma
esivanemaid ja tootemeid tõepäraselt
kujutada, kasutasid nad sümboleidornamente
• Nendega kaunistati esemeid ja ehteid
saamaks head õnne
• Arvati, et esivanemate vaimud või
tootemid kaitsevad neid, kui viimaste
kujutisi endaga kanda


Slide 24

Kokkuvõte
• Neoliitilisele kunstile avaldas mõju
neoliitiline revolutsioon
• Enam arenes tarbekunst, mille hulgas
silmapaistval kohal olid savinõud. Neid
hakati kaunistama ornamentidega
• Sellistest sümbolitest ja tinglikest
märkidest kujunes aja jooksul välja
piltkiri


Slide 25

• Kuulsamad megaliitsed ehitised on
Stonehenge Inglismaal ja Carnac
Prantsusmaal
• Kuulsamad koopamaalid on
Altamira koobas Hispaanias ja
Lascaux`s koobas Prantsusmaal