Transcript VANAKREEKA LÜÜRIKA
Slide 1
VANAKREEKA LÜÜRIKA
TPL 2013
Slide 2
LÜÜRIKA
LÜÜRIKA on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist
eepika ja dramaatika kõrval
Iseloomulik
◦
◦
◦
◦
elamuslikkus
subjektiivsus
vahetus
kujundlikkus
Lüürika kujutamisobjekt on luuletaja isiksus –
tema sisemaailm, elamused, mõtted.
Loogilisi ning põhjuslikke seoseid tähtsaks ei
peeta.
Slide 3
LÜÜRIKA
Lüürika nimetus on
tulnud keelpilli lüüra
nimest, mille saatel
laule esitati, ja võeti
kasutusele
hellenismiajastul.
Slide 4
LÜÜRIKA
Nii eepos, lüürika kui ka draama kasvasid välja
müüdist ja riitustest, mis liitsid polise liikmed
kogukonnaks.
Polise saatus sõltus jumalate tahtest, keda
kombetalituste ja lauludega meeles peeti ja austati.
Pillimängu- ja sõnaseadmisoskus kuulus tavalise
kreeklase hariduse hulka.
Vanakreeka lüürika õitseaeg saabus pärast
kangelaseepika aega, VII ja VI sajandil eKr.
Slide 5
ŽANRID JA AUTORID
Slide 6
ELEEGIA
Kasvas välja nutulaulust, itkust, tõlkes tähendab
“kurb laul”;
hiljem tõsieluline mõtisklev luuletus
sõjasündmustest, poliitikast, armastusest;
kasutati eleegilise distihhoni vormi (heksameeter
+ pentameeter).
Eleegia sisendas kõrgeid ideaale, ülevaid ja
traagilisi tundeid;
kodanikueleegiad innustasid võitlema ja sõjas
vaprust üles näitama (seostub sõjaka Spartaga).
Slide 7
ELEEGIA: Tyrtaios
Tyrtaios laulab noorele
sõdalasele
Spartalased palunud ateenlastel
saata endale kogenud väejuht, kuid
selle asemel saadetud lombakas
kooliõpetaja Tyrtaios (VII saj eKr).
Tegu oli andeka luuletajaga, kes
innustas sõdureid võitlema.
Temast sai strateeg*.
Tyrtaiose eleegiad jutustavad nt
Sparta-Messeenia sõdadest,
enamasti aga õhutavad sõjalisele
vaprusele. (vt MKT lk 27-28)
*strateeg – Vana-Kreekas väepealik, kõrgema
sõjaväelise võimuga riigiametnik
Slide 8
ELEEGIA: Solon
Ateena riigimees, ülemkohtunik. Üks seitsmest
targast.
Säilinud on peamiselt
poliitiline luule.
Põhiteemad: poliitika ja
moraal
Peale selle üldinimlikud
teemad, ülistused veinile,
armastusele ja muusadele.
Vt MK õpik lk 28.
Slide 9
Solon
Pehmete pilvede põu heidab lund ning hoorahet alla,
välkudest alguse saab raskesti raksuja kõu.
Suurtest meestest riik võib hukkuda. Mõistmatu rahva
kergesti orjusse võib tõugata ainus türann.
Neid, kes vaikselt algul on tõusnud, ei saa enam hiljem
hoida ka vaikselt vaos. Kõike peab mõtlema nüüd.
Slide 10
JAMB
Folkloorse sõnavahetuse käigus kujunes
pilkelauludest satiiriline jamb (loojaks peetakse
Archilochost);
poleemiline, pilkeline ja pahesid piitsutav
luuletus, mis on nime saanud jambi kasutamisest
meetrikas.
Hiljem muutus sisu vabamaks, hakkas väljendama
isiklikke tundeid ja meeleolusid.
Jamb on täielikult eraldunud rituaalsest koorist ja
on mõeldud deklameerimiseks.
Slide 11
JAMB
Arhailine kreeka jamb esindab luuletraditsiooni,
mida võib võrrelda nt räpiga: see on sageli
agressiivne, pilkav, tavaväärtusi mõnitav, vahel ka
eluraskuste üle kurtev luule.
Jambi aluseks on sageli kellegi karakteri
esitamine.
On armsad meile ainult korda kaks naised:
me pulmapäeval ning kui kantaks neid hauda.
Hipponax
Slide 12
ARCHILOCHOS (725—680 eKr)
VII sajandi silmapaistvamaid
poeete
Pidas ennast nii luuletajaks
(muusade teenija) kui ka
sõjameheks (Arese alam).
Tema nimi (’väerühma juht’)
osutab, et ta oli ülikusoost
sõjaväelane.
Vt MKT lk 28-29
Ehk küll tunnete mind kui Arese ustavat teenrit,
siiski on tuttav ka mul muusade meeldivaim and.
Slide 13
ARCHILOCHOS (725—680 eKr)
Paljud Archilochose värsid räägivad
sõjameheelust: sõjaseiklusist, suhtumisest
sõpradesse ja vaenlastesse.
Vahel vaidlustas kehtivaid väärtushinnanguid.
Oli kuulus oma iroonilise ja satiirilise stiili
poolest, lisaks sündmustele ja kaasinimestele
pilkas poeet ka ennast.
“Archilochose nool” – salvav märkus (viitab
kaasaegsete tunnustusele).
Peale jambi on kirjutanud ka eleegiaid.
Slide 14
ARCHILOCHOS
Ei veetle kuld mind, mis on rikkal Gygesel,
ning iial kahju teiste heast ei tunne ma.
Ei taeva töödki lummatult ma silmitse,
ei ihka võimu suurt. Mul mõtteist kaugel see.
Slide 15
HIPPONAX (u 560-490 eKr)
Aristokraatlikku päritolu poeet (nimi tähendab
’hobuste valdjas’)
Harrastas mahlakat kõnekeelt ja parodeerivat
stiili
Pööras tihti ümber tavapärase
jambirütmi ja tavaväärtused ning
ründas viimaseid esindavaid
inimesi.
Eluloopärimuse järgi oli
Hipponax lombakas, inetu ja nii
kuri, et tema õelate värsside
ohvrina olevat üks kunstnik
endalt elu võtnud.
Slide 16
HIPPONAX
Kirjutas vaesusest, näljast ning põhjakihtide
elust.
Mu vaene paljukannatanud hing hukkub,
kui saamata mul peaks sult jääma mõõt otri,
et kordki jälle keeta võiksin siis körti,
kui arstimit, mis päästa aitaks mind surmast.
Slide 17
MEELIKA
N. Poussin.
Poeedi inspiratsioon.
Kr melos tähendab laul, viis.
Lüürika on seotud muusikalise
saatega.
Laule esitati lüüra saatel (siit
ka mõiste “lüürika”), hiljem
lisandusid teised
muusikariistad, nt flööt. Lüüra
oli Apolloni pill, flööt
Dionysose pill, sest viimane
sobis Dionysose pidustuste
pöörase ja kärarikka
iseloomuga.
Meelika jaguneb koori- ja
monoodiliseks (kr mono– üks)
meelikaks.
Slide 18
INSTRUMENTIDE VÕISTLUS
aulos on tihti ekslikult tõlgitud kui
'flööt'
Kahe instrumendi võistlust on
kujutatud Dionysose kaaslase
saatür Marsyase müüdis.
Marsyas kui osav flöödimängija
kutsus võistlema Apolloni enda.
Apollon võitis ja tõmbas
Marsyasel naha elusalt maha.
Aja jooksul instrumentide
vaen ununes ja neid hakati
võrdselt lüürika saatepillidena
kasutama.
Slide 19
Tizian “Marsyase langemine”
Pietro Perugino
“Marsyas ja Apollon”
Slide 20
MONOODILINE MEELIKA
Müüdi järgi põlgas Sappho ära Alkaiose
armastuse.
Lauldi üksi,
vastab kõige enam nüüdisaegse
lüürika mõistele (3. saj. eKr
asendasid Aleksandria
filoloogid „meelika“
„lüürikaga“).
Kirjutasid aioollased,
kirjanduslikuks keskuseks
Väike-Aasia ranniku lähedal asuv
Lesbose saar.
Laulud kõnelevad armastusest ja
elurõõmudest, loodud
sõpruskonnas.
Seostub Alkaiose ja Sapphoga
Slide 21
SAPPHO (640–568 eKr)
Vanakreeka kuulsaim ja
arvatavasti maailma esimene
naislüürik, tegutses Lesbose
saarel.
Oli kõrgest soost neidude
kasvatajanna
Armastuse ja tunnustuse
märgiks kutsuti teda Lesbose
ööbikuks, kümnendaks muusaks
ja graatsiate õeks.
Sappho luulet iseloomustab elurõõm, tugevad emotsioonid,
kirg, erootilisus. Kirjutab suhetest, unistustest, pettumustest.
Ta keskendub kõigele, mida inimene võib armastada, on väga
osav kirjeldaja.
Slide 22
Sappho pärines aristokraatlikust
perest.
Ta abiellus Naxose saarelt pärit
rikka kaupmehega ja tal oli tütar
Kleis.
Mul on ilus tütar, kes meenutab kuldset lille,
mu armastatud Kleis.
Ma ei loobuks temast kogu Lüüdia Kroisose
vara
ega ka igatsetu (Mytilene) eest.
Gustav Klimti maal
Slide 23
Jacques-Louis David “Sappho ja Phaon”
Legendi järgi polevat Sappho hoolinud oma mehest,
vaid oli õnnetult armunud kaunisse noorukisse
Phaoni, kelle pärast lõpuks Laukase kaljult alla viskus.
Slide 24
Lawrence Alma-Tadema “Sappho ja Alkaios”
Sappho asutas muusika- ja luulekooli tütarlastele ja naistele,
kelle ajastu sotsiaalpoliitilised tavad olid mõistnud harimatuks
jääma. Koolis õpetas ta muusikat, luulet, tantsu ja kombeid.
Ta armastas oma õpilasi ja see andis põhjust süüdistusteks, nagu
laskunuks ta teiste naistega homoseksuaalsetesse suhetesse.
Slide 25
Naised sotsialiseerisid üksteist, meestel
polnud selles midagi kaasa rääkida.
Sappho oli poeet, kellele oli tähtis
sotsiaalne eesmärk ja ülesanne:
sensuaalse teadlikkuse ja seksuaalse
eneseväärikuse õpetamine noortele
naistele, et neil oleks kergem astuda
täiskasvanud naise rolli.
See oli tähtis, sest arhailise Kreeka
ühiskonnas elasid sugupooled
teineteisest lahutatuna. Noorel naisel
oli enne abiellumist vähe kontakte
meestega.
Pärast pulmi osales mees avalikus elus
ja jättis oma naise hooletusse, osalt
isegi kartis oma naise seksuaalset
veetlust. Naisel polnud abikaasalt
oodata ei lugupidamist ega
emotsionaalset tuge.
Slide 26
Sappho otsustas oma elu
enesetapuga lõpetada.
On loojunud ammu kuu ning
Plejaadidki loojas, kesköö
käes, aeg läheb mööda aina,
kuid üksi ma voodis ikka.
J.-A. Gros “Sappho kaljult merre viskumas”
Slide 27
Vooruslik mustajuukseline Sappho
oma magusa naeratusega,
mu keel tahab lausuda sulle mõne sõna,
kuid häbi ei lase mul kõnelda.
(Alkaios)
Sappho luulet vt
MKL lk 37-39; MKT lk 30
Alkaios ja Sappho
Slide 28
ALKAIOS (VII saj eKr)
Tunnustatud lüürik, sündis Lesbosel
Mytilenes ja suri seal;
Pärit aristokraatlikust perest, seetõttu
sunnitud osalema poliitilistes
dispuutides.
Osales kirglikult saart lõhestanud
poliitilistes konfliktides.
Sõjamehena ei ole ainult au teeninud:
lahingus ateenlastega viskas ta oma
elu päästmiseks kilbi maha ja
põgenes.
Slide 29
ALKAIOSE LUULE
Kirjutas hümne jumalatele, oma kildkonda
kaitsvaid poliitilisi luuletusi ja luulet pidusöökidel
ettekandmiseks.
Poliitilise luuletajana on Archilochosega võrdne
geniaalne satiirik. Ei poolda sõda, vaid poliitilist
võitlust. On vastavalt olukorrale nördinud, pilkav,
innustav, rõõmus või pettunud; hurjutab türanne,
juubeldab nende surma üle, kurdab pagenduse
pärast.
Värsimõõduta oleks tema tekst poliitiline kõne.
Tuntuim poliitiline luuletus on allegooriliselt riiki
ja laeva võrdlev laul (vt MKL lk 40 ja MKÕ lk 31).
Slide 30
ALKAIOSE LUULE
Kirjutas ka armastuse, sõpruse ja veini ülistuseks
Pidusöökide luule: seotud sümpoosioni e
veinipeoga, kus avanes igaühe tõeline pale.
Kirjutab joviaalsest sõpruskonnast, kes leiab alati
ja igal ajal põhjuse pidutsemiseks. Juua tuleb
türanni surma puhul, suvekuumuse tõttu ja
lihtsalt selleks, et elu mitte raisku lasta.
“Vein on ka tõde.” “Vein on inimese peegel.”
Armastusluulet ei ole säilinud, kuid see olevat
pühendatud nooruk Lykosele ja Sapphole.
Alkaioselt leiab võrratuid looduskirjeldusi.
Slide 31
ALKAIOS
Ei maksa, Bykchis, raskuses heita meelt,
ei aita põrmu kurbus ja rohke nutt.
Üksainus nõu on täitsa kindel:
toodagu veini, et jääda purju.
Slide 32
ANAKREON (570—485 eKr)
Tähtsaim armastuse, veini ja muretu
elu poeet
Oskas luua õnnelikku uljast meeleolu,
muutumata labaseks,
kirjutas sümpoosionide luulet veinist
ja kauneist neidudest-noorukeist,
kirjeldas nooruse naudinguid ja kurtis
vanaduse vaevade üle,
nimetati sümpoosionide elustajaks.
Tema luules puudub Sapphole ja
Alkaiosele omane isiklikkus ja kirg;
kirjutas elegantset, mänglevat luulet,
ka tundeid käsitles naljatlevalt.
Slide 33
ANAKREONI ELUST
Sündis ja suri Väike-Aasias Joonia
provintsis;
Juba noorena kuulus vaimuka ja
lõbusa naistekütina;
Polykrates, Samose türann, kutsus
ta enda õukonda ja oli tema vastu
helde. Tasuks kirjutas Anakreon
valitsejale oode.
Oli üldse ülikute seas populaarne
ja liikus Kreeka türannide
õukondades rändlaulikuna.
Vt MKT lk 31
Slide 34
ANAKREON
Oh neitsivaatega poiss,
Püüdlen sinu poole;
Aga sina ei kuule ega näe,
Et minu hinge juhid.
või
Poiss, kel neitsilik pilguheit,
järgnen sulle ju, kuidas sa
mind
väldid, teadmata, kuidas mul
hinge ohjades hoiad!
Jälle mind purpurse palliga
viskas kuldjuukseline Eros,
kirjute sandaalidega neiuga
kutsus koos välja mängima.
Aga tema – on ju hästi üles ehitet
Lesboselt – minu juukseid –
sest need on valged – põlgab,
vaatab teisale.
Slide 35
ANAKREONTILINE LUULE
Järgnevate sajandite poeedid on
Anakreoni jäljendanud.
Läheneva vanaduse ja
paratamatu surma
tunnetamine on üks
anakreontiliste laulude motiive.
See ei halva maiste rõõmude
tunnet, vaid lisab neile
teravust, tuletades meelde, kui
kiirelt kaob elu. Naudinguid ei
tohi käest lasta, hetk tuleb
peatada (carpe diem – ld püüa
päeva).
Slide 36
ANAKREON
Juba halle meelekohti
minul näed, ja peadki valget,
kadus kaunis noorus, ning kui
vanaätil on mu hambad –
pole tõesti palju jäänud
Seda tihti kaeban valjult,
eluaega hästi armsat!
kuna Tartaros teeb hirmu:
Hadeses on õudsed urkad,
kole minna sinna alla,
ja kes alla ilma läinud,
üles, maale eal ei naase!
Slide 37
Kristjan Jaak Peterson
Ma pean jooma. Lauluke
Põllumaa on joomas,
Maada joovad metsad;
Oja annab juua
Sinimere suule;
Päev on joomas merda,
Kuu on joomas päeva.
Mind mu sõber sõimab,
Et ma tahan juua.
Naised
Härgadel on sarved,
Kabjad hoostellagi,
Jänesella jalad,
Karula on hambad,
Ujumas on kala,
Lendmas linnukene.
Meestella on mõistus
Mis on naistel? – Ilu
Mõõga asemella,
Oda asemella.
Naine, ilus olles,
Võidab tulda ära.
Slide 38
KOORIMEELIKA
Seostus eelkõige rituaalidega, mis ülistasid poliseid või
isikuid, kes olid võidukad sõjas või spordivõistlustel.
Lauluga kaasnes koori liikumine, tants.
Kirjanduslik, autoriga seotud koorilüürika sai alguse
Spartast, dooria dialekt jäi selle liigiga lahutamatult seotuks.
Slide 39
PINDAROS (518—422 eKr)
Koorilüürika geenius,
professionaalne poeet.
Kirjutas spordivõistluste (oümpia-,
püütia-, Nemea ja Isthmose
mängude) võitjaid ülistavaid
epiniikione (oodi eelkäija).
Tema luulet võrreldi võimsa vooluga,
mis tormab mäeharjalt mühinal alla,
purustades kõik oma teel.
Ta sai inspiratsiooni müütidest, kuid
puhastas müüdid teisejärgulisest. See
muutis luule hämaraks, vihjeliseks,
assotsiatiivseks.
Ta teosed on filosoofilised, poeet
otsib korda, distsipliini, õiglust ja
voorust.
Slide 40
Aleksander Suur – Pompejst leitud
mosaiigil
Ülistas head päritolu, vaprust ja au
Pindarost ülistati juba tema eluajal.
Kui Aleksander Suur rüüstas Teebat, käskis ta Pindarose
maja puutumata jätta.
Pindarose mõtteid:
“Küps mees peab olema mõistlik.”
“Oma saatusest ei pääse keegi.”
“Ilma tööta ei saavuta inimene õnne.”
“Inimese teod on üürikesed.”
Slide 41
EPIGRAMM
Esialgu selgitav pealiskiri (kas ehitisel,
hauasambal või kingitusel);
hiljem väike eleegilises distihhonis kirjutatud
luuletus (Kreekas ei olnud tingimata
teravmeelne ega satiiriline);
Alged peituvad matuserituaalides, itkus: surnut
taga nuttes tuletati meelde tema teeneid. Kui
neid üles kirjutama hakati, tekkis üks
levinumaid epigrammi vorme – epitaaf e
hauakiri.
Epigramme ei lauldud, vaid kirjutati ja loeti.
Slide 42
EPIGRAMM: Simonides
Žanri loojaks peetakse Simonidest
(VI—V saj eKr)
Tema kuulsaim epitaaf on
kirjutatud spartalastele, kes
hukkusid 480. a eKr
Termopüülide kitsasteel pärslaste
vastu võideldes:
Simonides
Rändaja, tõtta ja vii Lakedaimoni rahvale teade:
Täitsime tõotuse siin, langenud viimseni me.
Slide 43
Epigramm eelistas meelikale
kõnelemist, tuginedes aforistlikule
tarkusele isegi armastuse puhul.
Armastust käsitles epigrammides
Platon:
Ma olen õun. Mind viskas too, kes
sinusse armunud, oo Xanthippe!
Eks nooguta siis! – ka sinagi närtsid
nagu mina.
Epigramme pühendati hetääridele
(kr “sõbratar”; haritud ja sotsiaalselt
tunnustatud prostituudid VanaKreekas), vaba eluviisiga haritud
naistele. Paljud neist olid kreeka
tuntud luuletajate ja riigitegelaste
kaaslased.
Slide 44
Kasutatud kirjandus:
“Vanakreeka kirjanduse antoloogia”. Koostanud J. Päll
(Varrak, 2006)
J. Talvet “Maailmakirjandus” I osa (Koolibri, 2001)
I. Šaitanov “Maailmakirjandus. Antiik. Kreeka.
Rooma” (Avita, 2007)
G. Papadogeorgos “Vana-Kreeka suurkujud. Elu ja
looming” (Ilo, 2005)
P. Setälä “Antiikaja naine” (Huma, 2001)
VANAKREEKA LÜÜRIKA
TPL 2013
Slide 2
LÜÜRIKA
LÜÜRIKA on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist
eepika ja dramaatika kõrval
Iseloomulik
◦
◦
◦
◦
elamuslikkus
subjektiivsus
vahetus
kujundlikkus
Lüürika kujutamisobjekt on luuletaja isiksus –
tema sisemaailm, elamused, mõtted.
Loogilisi ning põhjuslikke seoseid tähtsaks ei
peeta.
Slide 3
LÜÜRIKA
Lüürika nimetus on
tulnud keelpilli lüüra
nimest, mille saatel
laule esitati, ja võeti
kasutusele
hellenismiajastul.
Slide 4
LÜÜRIKA
Nii eepos, lüürika kui ka draama kasvasid välja
müüdist ja riitustest, mis liitsid polise liikmed
kogukonnaks.
Polise saatus sõltus jumalate tahtest, keda
kombetalituste ja lauludega meeles peeti ja austati.
Pillimängu- ja sõnaseadmisoskus kuulus tavalise
kreeklase hariduse hulka.
Vanakreeka lüürika õitseaeg saabus pärast
kangelaseepika aega, VII ja VI sajandil eKr.
Slide 5
ŽANRID JA AUTORID
Slide 6
ELEEGIA
Kasvas välja nutulaulust, itkust, tõlkes tähendab
“kurb laul”;
hiljem tõsieluline mõtisklev luuletus
sõjasündmustest, poliitikast, armastusest;
kasutati eleegilise distihhoni vormi (heksameeter
+ pentameeter).
Eleegia sisendas kõrgeid ideaale, ülevaid ja
traagilisi tundeid;
kodanikueleegiad innustasid võitlema ja sõjas
vaprust üles näitama (seostub sõjaka Spartaga).
Slide 7
ELEEGIA: Tyrtaios
Tyrtaios laulab noorele
sõdalasele
Spartalased palunud ateenlastel
saata endale kogenud väejuht, kuid
selle asemel saadetud lombakas
kooliõpetaja Tyrtaios (VII saj eKr).
Tegu oli andeka luuletajaga, kes
innustas sõdureid võitlema.
Temast sai strateeg*.
Tyrtaiose eleegiad jutustavad nt
Sparta-Messeenia sõdadest,
enamasti aga õhutavad sõjalisele
vaprusele. (vt MKT lk 27-28)
*strateeg – Vana-Kreekas väepealik, kõrgema
sõjaväelise võimuga riigiametnik
Slide 8
ELEEGIA: Solon
Ateena riigimees, ülemkohtunik. Üks seitsmest
targast.
Säilinud on peamiselt
poliitiline luule.
Põhiteemad: poliitika ja
moraal
Peale selle üldinimlikud
teemad, ülistused veinile,
armastusele ja muusadele.
Vt MK õpik lk 28.
Slide 9
Solon
Pehmete pilvede põu heidab lund ning hoorahet alla,
välkudest alguse saab raskesti raksuja kõu.
Suurtest meestest riik võib hukkuda. Mõistmatu rahva
kergesti orjusse võib tõugata ainus türann.
Neid, kes vaikselt algul on tõusnud, ei saa enam hiljem
hoida ka vaikselt vaos. Kõike peab mõtlema nüüd.
Slide 10
JAMB
Folkloorse sõnavahetuse käigus kujunes
pilkelauludest satiiriline jamb (loojaks peetakse
Archilochost);
poleemiline, pilkeline ja pahesid piitsutav
luuletus, mis on nime saanud jambi kasutamisest
meetrikas.
Hiljem muutus sisu vabamaks, hakkas väljendama
isiklikke tundeid ja meeleolusid.
Jamb on täielikult eraldunud rituaalsest koorist ja
on mõeldud deklameerimiseks.
Slide 11
JAMB
Arhailine kreeka jamb esindab luuletraditsiooni,
mida võib võrrelda nt räpiga: see on sageli
agressiivne, pilkav, tavaväärtusi mõnitav, vahel ka
eluraskuste üle kurtev luule.
Jambi aluseks on sageli kellegi karakteri
esitamine.
On armsad meile ainult korda kaks naised:
me pulmapäeval ning kui kantaks neid hauda.
Hipponax
Slide 12
ARCHILOCHOS (725—680 eKr)
VII sajandi silmapaistvamaid
poeete
Pidas ennast nii luuletajaks
(muusade teenija) kui ka
sõjameheks (Arese alam).
Tema nimi (’väerühma juht’)
osutab, et ta oli ülikusoost
sõjaväelane.
Vt MKT lk 28-29
Ehk küll tunnete mind kui Arese ustavat teenrit,
siiski on tuttav ka mul muusade meeldivaim and.
Slide 13
ARCHILOCHOS (725—680 eKr)
Paljud Archilochose värsid räägivad
sõjameheelust: sõjaseiklusist, suhtumisest
sõpradesse ja vaenlastesse.
Vahel vaidlustas kehtivaid väärtushinnanguid.
Oli kuulus oma iroonilise ja satiirilise stiili
poolest, lisaks sündmustele ja kaasinimestele
pilkas poeet ka ennast.
“Archilochose nool” – salvav märkus (viitab
kaasaegsete tunnustusele).
Peale jambi on kirjutanud ka eleegiaid.
Slide 14
ARCHILOCHOS
Ei veetle kuld mind, mis on rikkal Gygesel,
ning iial kahju teiste heast ei tunne ma.
Ei taeva töödki lummatult ma silmitse,
ei ihka võimu suurt. Mul mõtteist kaugel see.
Slide 15
HIPPONAX (u 560-490 eKr)
Aristokraatlikku päritolu poeet (nimi tähendab
’hobuste valdjas’)
Harrastas mahlakat kõnekeelt ja parodeerivat
stiili
Pööras tihti ümber tavapärase
jambirütmi ja tavaväärtused ning
ründas viimaseid esindavaid
inimesi.
Eluloopärimuse järgi oli
Hipponax lombakas, inetu ja nii
kuri, et tema õelate värsside
ohvrina olevat üks kunstnik
endalt elu võtnud.
Slide 16
HIPPONAX
Kirjutas vaesusest, näljast ning põhjakihtide
elust.
Mu vaene paljukannatanud hing hukkub,
kui saamata mul peaks sult jääma mõõt otri,
et kordki jälle keeta võiksin siis körti,
kui arstimit, mis päästa aitaks mind surmast.
Slide 17
MEELIKA
N. Poussin.
Poeedi inspiratsioon.
Kr melos tähendab laul, viis.
Lüürika on seotud muusikalise
saatega.
Laule esitati lüüra saatel (siit
ka mõiste “lüürika”), hiljem
lisandusid teised
muusikariistad, nt flööt. Lüüra
oli Apolloni pill, flööt
Dionysose pill, sest viimane
sobis Dionysose pidustuste
pöörase ja kärarikka
iseloomuga.
Meelika jaguneb koori- ja
monoodiliseks (kr mono– üks)
meelikaks.
Slide 18
INSTRUMENTIDE VÕISTLUS
aulos on tihti ekslikult tõlgitud kui
'flööt'
Kahe instrumendi võistlust on
kujutatud Dionysose kaaslase
saatür Marsyase müüdis.
Marsyas kui osav flöödimängija
kutsus võistlema Apolloni enda.
Apollon võitis ja tõmbas
Marsyasel naha elusalt maha.
Aja jooksul instrumentide
vaen ununes ja neid hakati
võrdselt lüürika saatepillidena
kasutama.
Slide 19
Tizian “Marsyase langemine”
Pietro Perugino
“Marsyas ja Apollon”
Slide 20
MONOODILINE MEELIKA
Müüdi järgi põlgas Sappho ära Alkaiose
armastuse.
Lauldi üksi,
vastab kõige enam nüüdisaegse
lüürika mõistele (3. saj. eKr
asendasid Aleksandria
filoloogid „meelika“
„lüürikaga“).
Kirjutasid aioollased,
kirjanduslikuks keskuseks
Väike-Aasia ranniku lähedal asuv
Lesbose saar.
Laulud kõnelevad armastusest ja
elurõõmudest, loodud
sõpruskonnas.
Seostub Alkaiose ja Sapphoga
Slide 21
SAPPHO (640–568 eKr)
Vanakreeka kuulsaim ja
arvatavasti maailma esimene
naislüürik, tegutses Lesbose
saarel.
Oli kõrgest soost neidude
kasvatajanna
Armastuse ja tunnustuse
märgiks kutsuti teda Lesbose
ööbikuks, kümnendaks muusaks
ja graatsiate õeks.
Sappho luulet iseloomustab elurõõm, tugevad emotsioonid,
kirg, erootilisus. Kirjutab suhetest, unistustest, pettumustest.
Ta keskendub kõigele, mida inimene võib armastada, on väga
osav kirjeldaja.
Slide 22
Sappho pärines aristokraatlikust
perest.
Ta abiellus Naxose saarelt pärit
rikka kaupmehega ja tal oli tütar
Kleis.
Mul on ilus tütar, kes meenutab kuldset lille,
mu armastatud Kleis.
Ma ei loobuks temast kogu Lüüdia Kroisose
vara
ega ka igatsetu (Mytilene) eest.
Gustav Klimti maal
Slide 23
Jacques-Louis David “Sappho ja Phaon”
Legendi järgi polevat Sappho hoolinud oma mehest,
vaid oli õnnetult armunud kaunisse noorukisse
Phaoni, kelle pärast lõpuks Laukase kaljult alla viskus.
Slide 24
Lawrence Alma-Tadema “Sappho ja Alkaios”
Sappho asutas muusika- ja luulekooli tütarlastele ja naistele,
kelle ajastu sotsiaalpoliitilised tavad olid mõistnud harimatuks
jääma. Koolis õpetas ta muusikat, luulet, tantsu ja kombeid.
Ta armastas oma õpilasi ja see andis põhjust süüdistusteks, nagu
laskunuks ta teiste naistega homoseksuaalsetesse suhetesse.
Slide 25
Naised sotsialiseerisid üksteist, meestel
polnud selles midagi kaasa rääkida.
Sappho oli poeet, kellele oli tähtis
sotsiaalne eesmärk ja ülesanne:
sensuaalse teadlikkuse ja seksuaalse
eneseväärikuse õpetamine noortele
naistele, et neil oleks kergem astuda
täiskasvanud naise rolli.
See oli tähtis, sest arhailise Kreeka
ühiskonnas elasid sugupooled
teineteisest lahutatuna. Noorel naisel
oli enne abiellumist vähe kontakte
meestega.
Pärast pulmi osales mees avalikus elus
ja jättis oma naise hooletusse, osalt
isegi kartis oma naise seksuaalset
veetlust. Naisel polnud abikaasalt
oodata ei lugupidamist ega
emotsionaalset tuge.
Slide 26
Sappho otsustas oma elu
enesetapuga lõpetada.
On loojunud ammu kuu ning
Plejaadidki loojas, kesköö
käes, aeg läheb mööda aina,
kuid üksi ma voodis ikka.
J.-A. Gros “Sappho kaljult merre viskumas”
Slide 27
Vooruslik mustajuukseline Sappho
oma magusa naeratusega,
mu keel tahab lausuda sulle mõne sõna,
kuid häbi ei lase mul kõnelda.
(Alkaios)
Sappho luulet vt
MKL lk 37-39; MKT lk 30
Alkaios ja Sappho
Slide 28
ALKAIOS (VII saj eKr)
Tunnustatud lüürik, sündis Lesbosel
Mytilenes ja suri seal;
Pärit aristokraatlikust perest, seetõttu
sunnitud osalema poliitilistes
dispuutides.
Osales kirglikult saart lõhestanud
poliitilistes konfliktides.
Sõjamehena ei ole ainult au teeninud:
lahingus ateenlastega viskas ta oma
elu päästmiseks kilbi maha ja
põgenes.
Slide 29
ALKAIOSE LUULE
Kirjutas hümne jumalatele, oma kildkonda
kaitsvaid poliitilisi luuletusi ja luulet pidusöökidel
ettekandmiseks.
Poliitilise luuletajana on Archilochosega võrdne
geniaalne satiirik. Ei poolda sõda, vaid poliitilist
võitlust. On vastavalt olukorrale nördinud, pilkav,
innustav, rõõmus või pettunud; hurjutab türanne,
juubeldab nende surma üle, kurdab pagenduse
pärast.
Värsimõõduta oleks tema tekst poliitiline kõne.
Tuntuim poliitiline luuletus on allegooriliselt riiki
ja laeva võrdlev laul (vt MKL lk 40 ja MKÕ lk 31).
Slide 30
ALKAIOSE LUULE
Kirjutas ka armastuse, sõpruse ja veini ülistuseks
Pidusöökide luule: seotud sümpoosioni e
veinipeoga, kus avanes igaühe tõeline pale.
Kirjutab joviaalsest sõpruskonnast, kes leiab alati
ja igal ajal põhjuse pidutsemiseks. Juua tuleb
türanni surma puhul, suvekuumuse tõttu ja
lihtsalt selleks, et elu mitte raisku lasta.
“Vein on ka tõde.” “Vein on inimese peegel.”
Armastusluulet ei ole säilinud, kuid see olevat
pühendatud nooruk Lykosele ja Sapphole.
Alkaioselt leiab võrratuid looduskirjeldusi.
Slide 31
ALKAIOS
Ei maksa, Bykchis, raskuses heita meelt,
ei aita põrmu kurbus ja rohke nutt.
Üksainus nõu on täitsa kindel:
toodagu veini, et jääda purju.
Slide 32
ANAKREON (570—485 eKr)
Tähtsaim armastuse, veini ja muretu
elu poeet
Oskas luua õnnelikku uljast meeleolu,
muutumata labaseks,
kirjutas sümpoosionide luulet veinist
ja kauneist neidudest-noorukeist,
kirjeldas nooruse naudinguid ja kurtis
vanaduse vaevade üle,
nimetati sümpoosionide elustajaks.
Tema luules puudub Sapphole ja
Alkaiosele omane isiklikkus ja kirg;
kirjutas elegantset, mänglevat luulet,
ka tundeid käsitles naljatlevalt.
Slide 33
ANAKREONI ELUST
Sündis ja suri Väike-Aasias Joonia
provintsis;
Juba noorena kuulus vaimuka ja
lõbusa naistekütina;
Polykrates, Samose türann, kutsus
ta enda õukonda ja oli tema vastu
helde. Tasuks kirjutas Anakreon
valitsejale oode.
Oli üldse ülikute seas populaarne
ja liikus Kreeka türannide
õukondades rändlaulikuna.
Vt MKT lk 31
Slide 34
ANAKREON
Oh neitsivaatega poiss,
Püüdlen sinu poole;
Aga sina ei kuule ega näe,
Et minu hinge juhid.
või
Poiss, kel neitsilik pilguheit,
järgnen sulle ju, kuidas sa
mind
väldid, teadmata, kuidas mul
hinge ohjades hoiad!
Jälle mind purpurse palliga
viskas kuldjuukseline Eros,
kirjute sandaalidega neiuga
kutsus koos välja mängima.
Aga tema – on ju hästi üles ehitet
Lesboselt – minu juukseid –
sest need on valged – põlgab,
vaatab teisale.
Slide 35
ANAKREONTILINE LUULE
Järgnevate sajandite poeedid on
Anakreoni jäljendanud.
Läheneva vanaduse ja
paratamatu surma
tunnetamine on üks
anakreontiliste laulude motiive.
See ei halva maiste rõõmude
tunnet, vaid lisab neile
teravust, tuletades meelde, kui
kiirelt kaob elu. Naudinguid ei
tohi käest lasta, hetk tuleb
peatada (carpe diem – ld püüa
päeva).
Slide 36
ANAKREON
Juba halle meelekohti
minul näed, ja peadki valget,
kadus kaunis noorus, ning kui
vanaätil on mu hambad –
pole tõesti palju jäänud
Seda tihti kaeban valjult,
eluaega hästi armsat!
kuna Tartaros teeb hirmu:
Hadeses on õudsed urkad,
kole minna sinna alla,
ja kes alla ilma läinud,
üles, maale eal ei naase!
Slide 37
Kristjan Jaak Peterson
Ma pean jooma. Lauluke
Põllumaa on joomas,
Maada joovad metsad;
Oja annab juua
Sinimere suule;
Päev on joomas merda,
Kuu on joomas päeva.
Mind mu sõber sõimab,
Et ma tahan juua.
Naised
Härgadel on sarved,
Kabjad hoostellagi,
Jänesella jalad,
Karula on hambad,
Ujumas on kala,
Lendmas linnukene.
Meestella on mõistus
Mis on naistel? – Ilu
Mõõga asemella,
Oda asemella.
Naine, ilus olles,
Võidab tulda ära.
Slide 38
KOORIMEELIKA
Seostus eelkõige rituaalidega, mis ülistasid poliseid või
isikuid, kes olid võidukad sõjas või spordivõistlustel.
Lauluga kaasnes koori liikumine, tants.
Kirjanduslik, autoriga seotud koorilüürika sai alguse
Spartast, dooria dialekt jäi selle liigiga lahutamatult seotuks.
Slide 39
PINDAROS (518—422 eKr)
Koorilüürika geenius,
professionaalne poeet.
Kirjutas spordivõistluste (oümpia-,
püütia-, Nemea ja Isthmose
mängude) võitjaid ülistavaid
epiniikione (oodi eelkäija).
Tema luulet võrreldi võimsa vooluga,
mis tormab mäeharjalt mühinal alla,
purustades kõik oma teel.
Ta sai inspiratsiooni müütidest, kuid
puhastas müüdid teisejärgulisest. See
muutis luule hämaraks, vihjeliseks,
assotsiatiivseks.
Ta teosed on filosoofilised, poeet
otsib korda, distsipliini, õiglust ja
voorust.
Slide 40
Aleksander Suur – Pompejst leitud
mosaiigil
Ülistas head päritolu, vaprust ja au
Pindarost ülistati juba tema eluajal.
Kui Aleksander Suur rüüstas Teebat, käskis ta Pindarose
maja puutumata jätta.
Pindarose mõtteid:
“Küps mees peab olema mõistlik.”
“Oma saatusest ei pääse keegi.”
“Ilma tööta ei saavuta inimene õnne.”
“Inimese teod on üürikesed.”
Slide 41
EPIGRAMM
Esialgu selgitav pealiskiri (kas ehitisel,
hauasambal või kingitusel);
hiljem väike eleegilises distihhonis kirjutatud
luuletus (Kreekas ei olnud tingimata
teravmeelne ega satiiriline);
Alged peituvad matuserituaalides, itkus: surnut
taga nuttes tuletati meelde tema teeneid. Kui
neid üles kirjutama hakati, tekkis üks
levinumaid epigrammi vorme – epitaaf e
hauakiri.
Epigramme ei lauldud, vaid kirjutati ja loeti.
Slide 42
EPIGRAMM: Simonides
Žanri loojaks peetakse Simonidest
(VI—V saj eKr)
Tema kuulsaim epitaaf on
kirjutatud spartalastele, kes
hukkusid 480. a eKr
Termopüülide kitsasteel pärslaste
vastu võideldes:
Simonides
Rändaja, tõtta ja vii Lakedaimoni rahvale teade:
Täitsime tõotuse siin, langenud viimseni me.
Slide 43
Epigramm eelistas meelikale
kõnelemist, tuginedes aforistlikule
tarkusele isegi armastuse puhul.
Armastust käsitles epigrammides
Platon:
Ma olen õun. Mind viskas too, kes
sinusse armunud, oo Xanthippe!
Eks nooguta siis! – ka sinagi närtsid
nagu mina.
Epigramme pühendati hetääridele
(kr “sõbratar”; haritud ja sotsiaalselt
tunnustatud prostituudid VanaKreekas), vaba eluviisiga haritud
naistele. Paljud neist olid kreeka
tuntud luuletajate ja riigitegelaste
kaaslased.
Slide 44
Kasutatud kirjandus:
“Vanakreeka kirjanduse antoloogia”. Koostanud J. Päll
(Varrak, 2006)
J. Talvet “Maailmakirjandus” I osa (Koolibri, 2001)
I. Šaitanov “Maailmakirjandus. Antiik. Kreeka.
Rooma” (Avita, 2007)
G. Papadogeorgos “Vana-Kreeka suurkujud. Elu ja
looming” (Ilo, 2005)
P. Setälä “Antiikaja naine” (Huma, 2001)