Transcript VANAKREEKA LÜÜRIKA

VANAKREEKA LÜÜRIKA
Külli Semjonov
ELEEGIA
Kasvas välja nutulauludest, tõlkes tähendab
“kurb laul”;
 kasutati eleegilise distihhoni vormi
(heksameeter + pentameeter);
 kodanikueleegiad innustasid võitlema ja sõjas
vaprust üles näitama (seostub sõjaka
Spartaga). Spartalased palunud ateenlastel
saata endale kogenud väejuht, kuid selle
asemel saadetud lombakas kooliõpetaja
Tyrtaios (VII saj eKr). Tegu oli andeka
luuletajaga, kes innustas sõdureid võitlema.

JAMB
Folkloorse sõnavahetuse käigus kujunes
satiiriline jamb (loojaks peetakse
Archilochost);
 Jamb on täielikult eraldunud rituaalsest
koorist ja on mõeldud deklameerimiseks.

ARCHILOCHOS (725—680 ekR)
Oli kuulus oma iroonilise ja
satiirilise stiili poolest, lisaks
sündmustele ja kaasinimestele
pilkas poeet ka ennast.
 “Archilochose nool” – salvav
märkus (viitab kaasaegsete
tunnustusele).
 Pidas ennast nii luuletajaks
(muusade teenija) kui ka
sõjameheks (Arese alam).

MEELIKA
Kr melos tähendab laul, viis. Lüürika on
seotud muusikalise saatega.
 Laule esitati lüüra saatel (siit ka mõiste
“lüürika”), hiljem lisandusid teised
muusikariistad, nt flööt. Lüüra oli
Apolloni pill, flööt Dionysose pill, sest
viimane sobis Dionysose pidustuste
pöörase ja kärarikka iseloomuga.
 Meelika jaguneb koori- ja monoodiliseks
(kr mono– üks) meelikaks.

INSTRUMENTIDE VÕISTLUS
Kahe instrumendi võistlust on kujutatud
Dionysose kaaslase Marsyase müüdis.
Marsyas kui osav flöödimängija kutsus
võistlema Apolloni enda. Apollon võitis ja
tõmbas Marsyasel naha elusalt maha.
Aja jooksul instrumentide vaen ununes ja
neid hakati võrdselt lüürika saatepillidena
kasutama.
Pietro Perugino
“Marsyas ja Apollon”
Titian “Marsyase
langemine”
MONOODILINE MEELIKA



Seostub Väike-Aasia
ranniku lähedal asuva
Lesbose saarega;
Kõneleb armastusest
ja elurõõmudest;
Seostub Alkaiose ja
Sapphoga.
Müüt räägib, et Sappho
põlgas ära Alkaiose
armastuse.
SAPPHO (640–568 eKr)
Vanakreeka kuulsaim ja
arvatavasti maailma
esimene naislüürik;
 Luulet iseloomustab
elurõõm, tugevad
emotsioonid, kirg,
erootilisus. Ta keskendub
kõigele, mida inimene võib
armastada.
 Armastuse ja tunnustuse
märk on, et teda kutsuti
Lesbose ööbikuks,
kümnendaks muusaks
ja graatsiate õeks.

Sappho pärines
aristokraatlikust perest.
 Ta abiellus Naxose saarelt
pärit rikka kaupmehega ja tal
oli tütar Kleis.

Mul on ilus tütar, kes meenutab kuldset lille,
mu armastatud Kleis.
Ma ei loobuks temast kogu Lüüdia Kroisose vara
ega ka igatsetu (Mytilene) eest.
Gustav Klimti maal
Lawrence Alma-Tadema “Sappho ja Alkaios”
Sappho asutas muusika- ja luulekooli tütarlastele ja naistele, kelle
ajastu sotsiaalpoliitilised tavad olid mõistnud harimatuks jääma.
Koolis õpetas ta muusikat, luulet, tantsu ja kombeid.
 Ta armastas oma õpilasi ja see andis põhjust süüdistusteks, nagu
laskunuks ta teiste naistega homoseksuaalsetesse suhetesse.

Naised sotsialiseerisid üksteist, meestel
polnud selles midagi kaasa rääkida.
Sapphot tuleb pidada poeediks, kellele oli tähtis
sotsiaalne eesmärk ja ülesanne: sensuaalse
teadlikkuse ja seksuaalse eneseväärikuse
õpetamine noortele naistele, et neil oleks kergem
astuda täiskasvanud naise rolli. See oli tähtis, sest
arhailise Kreeka ühiskonnas elasid sugupooled
teineteisest lahutatuna. Noorel naisel oli enne
abiellumist vähe kontakte meestega. Pärast pulmi
osales mees avalikus elus ja jättis oma naise
hooletusse, osalt isegi kartis oma naise
seksuaalset veetlust. Naisel polnud abikaasalt
oodata ei lugupidamist ega emotsionaalset tuge.
Sappho otsustas oma
elu enesetapuga
lõpetada.
J.-A. Gros “Sappho kaljult merre viskumas”
Vooruslik mustajuukseline Sappho
oma magusa naeratusega,
mu keel tahab lausuda sulle mõne sõna,
kuid häbi ei lase mul kõnelda.
(Alkaios)
Alkaios ja Sappho
ALKAIOS (VII saj eKr)
Tunnustatud lüürik, sündis Lesbosel
Mytilenes ja suri seal;
 Pärit aristokraatlikust perest, seetõttu
sunnitud osalema poliitilistes dispuutides.
 Osales kirglikult saart lõhestanud
poliitilistes konfliktides.
 Sõjamehena ei ole ainult au teeninud:
lahingus ateenlastega viskas ta oma elu
päästmiseks kilbi maha ja põgenes.

ALKAIOSE LUULE





Kirjutas hümne jumalatele,oma kildkonda
kaitsvaid poliitilisi luuletusi ja luulet pidusöökidel
ettekandmiseks.
Poliitilise luuletajana on Archilochosega võrdne
geniaalne satiirik. Ei poolda sõda, vaid poliitilist
võitlust.Värsimõõduta oleks see poliitiline kõne.
Pidusöökide luule: kirjutab joviaalsest
sõpruskonnast, kes leiab alati ja igal ajal põhjuse
pidutsemiseks. “Vein on ka tõde.” “Vein on inimese
peegel.”
Armastusluulet ei ole säilinud, kuid see olevat
pühendatud nooruk Lykosele.
Alkaioselt leiab võrratuid looduskirjeldusi.
ANAKREON (570—485 eKr)
Tähtsaim armastuse, veini ja
muretu elu poeet;
 oskas luua õnnelikku uljast
meeleolu iial labaseks
muutumata, kirjutas
sümpoosionide luulet;
 Tema luules puudub
Sapphole ja Alkaiosele
omane isiklikkus ja kirg.

ANAKREONI ELUST
Sündis ja suri Väike-Aasias
Joonia provintsis;
 Juba noorena kuulus
vaimuka ja lõbusa
naistekütina;
 Polykrates, Samose türann,
kutsus ta enda õukonda ja
oli tema vastu helde. Tasuks
kirjutas Anakreon valitsejale
oode.

ANAKREONTILINE LUULE
Järgnevate sajandite poeedid
on Anakreoni jäljendanud.
 Läheneva vanaduse ja
paratamatu surma
tunnetamine on üks
anakreontiliste laulude
motiive. See ei halva maiste
rõõmude tunnet, vaid lisab
neile teravust, tuletades
meelde, kui kiirelt kaob elu.
Naudinguid ei tohi käest
lasta, hetk tuleb peatada
(carpe diem – ld püüa päeva).

KOORIMEELIKA
Seostus eelkõige rituaalidega, mis ülistasid
poliseid või isikuid, kes olid võidukad sõjas
või spordivõistlustel.
 Lauluga kaasnes koori liikumine, tants.
 Kirjanduslik, autoriga seotud koorilüürika
sai alguse Spartast, dooria dialekt jäi selle
liigiga lahutamatult seotuks.

PINDAROS (518—422 eKr)
Koorilüürika geenius.
Kirjutas spordivõistluste (oümpia-,
püütia-, Nemea ja Isthmose
mängude) võitjaid ülistavaid
epiniikione (oodi eelkäija).
 Tema luulet võrreldi võimsa
vooluga, mis tormab mäeharjalt
mühinal alla, purustades kõik oma
teel..
 Ta sai inspiratsiooni müütidest, kuid
puhastas müüdid teisejärgulisest.
See muutis luule hämaraks,
assotsiatiivseks. Ta teosed on
filosoofilised, poeet otsib korda,
distsipliini, õiglust ja voorust.


Pindarost ülistati tema elajal.
 Kui Aleksander Suur rüüstas Teebat, käskis
ta Pindarose maja puutumata jätta.
 Pindarose mõtteid:

“Küps mees peab olema mõistlik.”
“Oma saatusest ei pääse keegi.”
“Ilma tööta ei saavuta inimene õnne.”
“Inimese teod on üürikesed.”
EPIGRAMM
Esialgu pealiskiri (kas hauasambal või
kingitusel);
 hiljem väike eleegilises distihhonis kirjutatud
luuletus (ei olnud alguses ilmtingimata
teravmeelne ega satiiriline);
 Alged peituvad matuserituaalides, itkus:
surnut taga nuttes tuletati meelde tema
teeneid. Kui neid üles kirjutama hakati, tekkis
üks levinumaid epigrammi vorme – epitaaf e
hauakiri.
 Epigramme ei lauldud, neid kirjutati ja loeti.
 Žanri loojaks peetakse Simonidest (VI—V saj

eKr)
Epigramm eelistas meelikale kõnelemist,
tuginedes aforistlikule tarkusele isegi
armastuse puhul.
 Armastust käsitles epigrammides Platon:

Ma olen õun. Mind viskas too, kes sinusse armunud, oo Xanthippe!
Eks nooguta siis! – ka sinagi närtsid nagu mina.
Epigramme pühendati hetääridele
(kr “sõbratar”), vaba eluviisiga haritud
naistele. Paljud neist olid kreeka tuntud
luuletajate ja riigitegelaste kaaslased.
Kasutatud kirjandus:




J. Talvet “Maailmakirjandus” I osa (Koolibri, 2001)
I. Šaitanov “Maailamkirjandus. Antiik. Kreeka. Rooma” (Avita, 2007)
G. Papadogeorgos “Vana-Kreeka suurkujud. Elu ja looming” (Ilo,
2005)
P. Setälä “Antiikaja naine” (Huma, 2001)