Arbujad (TPL 2011) Arbujad Arbuma tähendab ennustama, nõiduma, loitsima. Sõna pakkus välja Bernard Kangro. Arbujad on eesti kultuuri üks suuri legende ja luule kuldaja.
Download ReportTranscript Arbujad (TPL 2011) Arbujad Arbuma tähendab ennustama, nõiduma, loitsima. Sõna pakkus välja Bernard Kangro. Arbujad on eesti kultuuri üks suuri legende ja luule kuldaja.
Arbujad (TPL 2011) Arbujad Arbuma tähendab ennustama, nõiduma, loitsima. Sõna pakkus välja Bernard Kangro. Arbujad on eesti kultuuri üks suuri legende ja luule kuldaja sümboleid, imetletud ja eeskujudeks saanud erakordsed autorid, lugu sõja jalgu jäänud ja harali saatustega põlvkonnast. Noored luuletajad: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik, Paul Viiding ei moodustanud tihedat selgepiirilist rühmitust, vaid olid noored tartlased, keda sidusid ülikooliõpingud ja üliõpilasselts „Veljesto”, ühised kohvikuisistumised, paljutõotav ja lootusrikas loomingutee algus. “Arbujad” „Arbujad” on 1938. aastal ilmunud luulekogumik, mille pani kokku kriitik Ants Oras. Ants Oras kirjutas 1938. a kogumiku järelsõnas: „Nad on kõik individuaalsed ja mitmeti koguni vastandlikud, kuid uus keele- ja värsikultuur, intellekti valvsus ning kunstiline ja inimlik siirus annavad neile ühtlase ilme. Ühelgi neist ei puudu tugev loomupärane tung vaimsuse järele.” Arbujad Ants Oras kirjutas 1938 "Arbujate" antoloogia saatesõnas: "Kui "Siuru" õhkkond oli boheemlik ja "Orbiidi" oma sotsialistlik-proletaarlik, siis nüüd hakkab kujunema juba kodumaise vaimsusega intelligentide kiht, kes on kasvatuselt eestiline, kuid euroopalikul taustal". Orase jaoks on oluline, et arbujad kasvasid üles vabas ja iseseisvas Eestis, kus nad said tunda intensiivset huvi Euroopa vaimse traditsiooni vastu. Orasele imponeerib nende noorte eriti Alveri ja Talviku - vaimne distsipliin, andumus kunstile ja suur nõudlikkus enese vastu. Arbujate ühisjooned Nooreestiliku sümbolismi taaselustamine ja edasiarendamine; klassikalise, kindla ja lõpetatud ülesehitusega luulevormi eelistamine; maailmakirjanduse suurte autorite ja traditsioonide mõju; huvi vaimsete, elufilosoofiliste, inimeste olemasolu mõtestavate küsimuste vastu; ajakriitiline hoiak, mis näeb ühe väljapääsuna inimese sisemist puhastumist, individuaalse vabaduse ja vastutuse suurenemist; luule ja kunsti tõeväärtuse rõhutamine. Arbujate saatus 1940ndate aastate poliitilised tormid lõhestasid arbujate read. Heiti Talvik suri Siberis. Betti Alver ja Uku Masing jäid Tartus sisepagulusse, nende luuletusi ei avaldatud aastakümneid. August Sang ja Kersti Merilaas heideti 1950. aastal Kirjanike Liidust välja, Bernard Kangro kui ”emigrandi” looming oli kodumaal pikka aega keelatud. Vaid Raud ja Viiding – üks ühel, teine teisel moel – said uue võimuga hakkama, kuigi Viiding jäi samuti üsna pea rataste vahele. Heiti Talvik(1904-1947) Heiti Talvik õppis Treffneri gümnaasiumis, Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas, kus ta oli mitme katkestusega (pikemalt sõjaväeteenistuse tõttu) üliõpilaste nimekirjas 1934. aastani. 1945. aastal Talvik arreteeriti ja saadeti peale mõneajalist vangistust Eestis asumisele Tjumeni oblastisse, kus ta suri Urmanovo haiglas 1947. aastal. Talviku eluajal ilmus temalt kaks luulekogu - "Palavik" (1934) ja "Kohtupäev" (1937). LauleHeiti Talviku tekstidele Jaak Tuksam & friends “Kui mustavad udud“ https://www.youtube.com/watch?v=datFmh1ST_4 Vennaskond - Kui mustavad udud http://www.youtube.com/watch?v=goORWpjvrHE&feature=related Heiti Talvik Heiti Talviku tekstid Eesti rokkmuusikas http://lassie.wordpress.com/2008/01/30/heiti-talviku-tekstid-eesti-rokkmuusikas/ Karl Muru “Inimene hingeöös” http://www.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/2002/1/2002-1-Karl_Muru_lk78-85.pdf Betti Alver (1906-1989) 1924–1927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. Pärast ülikooliõpingute katkestamist elas Betti vabakutselise kirjanikuna Tartus. Betti Alveri looming Betti Alver debüteeris 1927. aastal novelliga "Vaene väike“. Teosega "Tuulearmuke" sai ta II auhinna "Looduse" romaanivõistlusel. Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastast. Poeem "Lugu valgest varesest" kujutab irooniaga tõusikute ebavaimset seltskonda. Seda teemat jätkavad ka poeemid "Vahanukk", "Pirnipuu" ja "Mõrane peegel". luulekogud on Tolm ja tuli, Tähetund, Eluhelbed ja Korallid Emajões. Korallid Emajões Betti Alver Ikka meenuvad minutid millal viras vikerkaar üle vee. Me seisime raudsel sillal. Sinu ees oli raudne tee. Aeg raputas aardeid mu ette. sinu ees oli raudne tee. Raudsillal viskasin vette ma punakorallidest kee. Kõik mu aegade aarded on hallid. Jumet pole ka jumalatõel. Veepõhjast vaid punakorallid vahel vilavad Emajõel. http://www.bettimuuseum.eu/index.php?page=5&lang=1 Katrin Saukas „Võlg“ Betti Alveri ja Heiti Talviku lugu R.A.A.A.M: Lavastaja Merle Karusoo Betti Alveri kirjandusauhind Betti Alveri kirjandusauhind määratakse aasta jooksul ilmunud silmapaistvama ilukirjandusliku debüütteose autorile. Betti Alveri nimelist kirjandusauhinda annab välja Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond Betti Alveri testamendis väljendatud viimse soovi alusel. Auhind antakse välja igal aastal kirjaniku sünniaastapäeval, 23. novembril Tartu Kirjanduse Majas. Auhinna väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital. Alver võtab vastu Juhan Liivi luuleauhinda 1968 Lugemis-kuulamist Betti Alverist Tõnu Õnnepalu “Betti Alveri luule ja elu” http://www.epl.ee/artikkel/228938 Luuleruum: „Pähklikoor” Betti Alveri luulet loevad Martin Veinmann, Triinu Meriste, Elina Reinold, Riho Kütsar, Mait Malmsten. http://arhiiv.err.ee/vaata/kop-kop-betti-alver-pahklikoor Betti Alver „Pirnipuu” Poeemi esitab Jüri Järvet http://vana.err.ee/raadioteater/luuleruum/pirnipuu Betti Alveri käevõru Betti Alveri käevõru pärandati Elo Viidingule Ave Alavainu andis 2009. aastal Elo Viidingule üle naisluuletajalt naisluuletajale pärandatava käevõru. Käevõru omanikuks võib saada kas naisluuletaja või kui väärset naisluuletajat pole, meesluuletaja abikaasa, sest Betti Alverile kinkis käevõru Johannes Vares-Barbaruse abikaasa Emilie tema noorpõlve loomingu tunnustusena. Bernard Kangro (1910-1994) Bernard Kangro lõpetas Tartu Ülikooli (1929–1938) eesti ja üldise kirjanduse eriala magistrikraadiga cum laude. Aastatel 1943–1944 töötas Vanemuise teatri dramaturgina. Põgenes 1944. aastal Soome kaudu Rootsi. Aastatel 1950–1994 tegutses ajakirja Tulimuld toimetajana ja Eesti Kirjanike Kooperatiivi direktorina. Kasutanud erinevaid pseudonüüme: Antsla Pännu, Herbert Viipilt, Joonas Taavet, Josef Tsaxtinis, Kroonik, O. J., Oskar Jooniste, Taavet Valler. Bernard Kangro looming Bernard Kangro luulet iseloomustab vahetu ja sümbolitaotluslik kujundikeel. Meeleoludes vahelduvad nukrameelsus irooniaga, rõõm resignatsiooniga. Kangro üks vähestest eesti luuletajatest, kes on kirjutanud sonetipärja. Tema proosas on kaks keskset teemat: külaelu murrangulistel aastatel Eestis ja Tartu. Kuulamiseks Bernard Kangrot Luuleruum: „Bernard Kangro käekõrval” http://raadioteater.err.ee/raadioteater/luuleruum/bernard_kangro_kaeekorval Luuleruum: “Süda ei põle ära” Mikk Mikiver. Kompositsioon Bernard Kangro loomingust. Luulet ja mõtisklusi loeb näitleja Mikk Mikiver. https://arhiiv.err.ee/vaata/luuleruum-bernardkangro Bernard Kangro kirjanduspreemia Bernard Kangro kirjanduspreemiaga auhinnatakse Võrumaalt pärit või Võrumaaga seotud autorit või Võrumaa-ainelist loomingut. Üldjuhul ei arvestata ajakirjanduses ilmunud tekste. Erandid on võimalikud tähelepanuväärse draamateose või trükis ilmumata näidendi või kuuldemängu esmakordse ettekande puhul. Bernard Kangro kirjanduspreemia annab välja Võru Maavalitsus. Auhinna rahaline suurus on vähemalt 4500 krooni ja sellega kaasneb Võru maavanema tänukiri. Kirjanduspreemia laureaat tehakse teatavaks ja preemia antakse üle kirjaniku sünnipäeval 18.septembril Võrus. Laureaate: 2010 Rein Põder "Unustatud“, 2009 Leo Kunnas "Gort Ashryn. I osa. Enne viimast sõda“, 2007 Igor Kotjuh "Teises keeles" 2006 Jan Rahman „Painaja”, „Sõit,” 2005 Olavi Ruitlane „Kroonu“2001 Contra (Margus Konnula) „Suusamütsi tutt”. August Sang (1914-1969) 1934. aastal astus A. Sang Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda, kus õppis vaheaegadega kuni 1942. aastani. Järjekindlamalt hakkas Sang luulega tegelema gümnaasiumi lõpuklassis. Ajakirjas Looming debüteeris August Sang 1934. aastal. Esikkogu "Üks noormees otsib õnne" ilmus alles 1936. aastal. Samal ajal alustas ta ka publitsistika kirjutamisega: temalt ilmus arvukalt retsensioone ja ülevaateid. 1945. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige, kuid dekadentsis süüdistatuna arvati ta sealt välja 1950.aastal. Kirjaniku õigused taastati 1955. aastal. August Sang Arbujatest heauskseim, elulähedasim natuur; luuletuste sõnastus on lihtsam ja kõnekeelsem kui teistel arbujatel; luuletuste vorm ei ole eriti mitmekesine, ülekaalus on traditsiooniline ristriimiline katrään. Luuleruum: “Selgel õhtul”. Luulekava August Sanga loomingust esitab Ain Lutsepp. http://vana.err.ee/raadioteater/luuleruum/selgel_ohtul Kersti Merilaas (1913-1986) Sündinud Eugenia Moorberg, elas lapsepõlves Peterburis (kuni 1917). Lõpetas Tapa keskkooli 1932. aastal. Hiljem elas Tartus. Töötas raamatukogus. Tema abikaasa oli August Sang ja poeg on Joel Sang. Kersti Merilaas Arbujatest kõige vahetum ja intiimsem. Tema eluhoiak on julgem ja avatum, ta on optimistlikum kui teised arbujad. Enamasti väljendab isiklikke tundeid ja elamusi. Merilaas on väga naiselik luuletaja, andumis- ja olemisrõõmu edasiandja. Tema poeetiline keelekasutus on näiliselt lihtne, kuid täpsem ja peenejoonelisem kui Sangal. Kuulamiseks Kersti Merilaasi Luuleruum: „Siiski ei asjata maamuna tallatud” Põimiku Kersti Merilaasi luulest esitab Karl Ader. http://vana.err.ee/raadioteater/luuleruum/siiski_ei_asja ta_maamuna_tallatud Kersti Merilaasi luulet… Sirje Raudsik esitab enda koostatud luulekava. http://vana.err.ee/raadioteater/luuleruum/kersti_merila asi_luulet Monika - Soov http://www.youtube.com/watch?v=zctCFmnqLGs Paul Viiding (1904-1962) Lõpetas 1930 Tartu Ülikooli matemaatika alal. Poeg: Juhan Viiding, tütar Mari Tarand. Mari Tarand, "Katse mõista Paul Viidingu teekonda" (kirjaniku tütre artikkel isa päeviku ja kirjade pôhjal) – Akadeemia 1997, nr. 3 Uku Masing (1909-1985) sünninimi Hugo Albert Masing; oli eesti teoloog, luuletaja, folklorist ja etnoloog. Ta oli ka tuntud polüglott ja orientalist, tegeles maalikunsti, kalligraafia, botaanika ja muuga. Aastal 1926 astus ta Tartu ülikooli usuteaduskonda. Ta õppis klassikaliste keelte (heebrea, kreeka ja ladina) ning teoloogia ainete kõrvalt veel semiidi keeli, psühholoogiat, antiikkirjandust ja assürioloogiat. Uku Masing kuulus Akadeemilisse Usuteadlaste Seltsi. Uku Masing 1935 ilmus esimene luuleraamat "Neemed vihmade lahte", mis äratas kohe kriitikute seas tähelepanu. Nõukogude perioodil ilmusid ta raamatud peamiselt välismaal. Sellegipoolest on ta oma luulega mõjutanud eriti 1960-ndate noori eesti kirjanikke. Suur osa Uku Masingu loomingust jäi nõukogude okupatsiooni ajal käsikirja, kuid levis laialdaselt omakirjastuslikul teel. Uku Masing Masing meenutab oma maailmavaate poolest Ernst Ennot: ta näeb inimese ajalikku elu kui vangistust ja üksindust, mis tähendab eraldatust jumalast ja kõiksusest. Masingul kordub kujund jumalast, kes inimesest lahutatuna ja varjatuna magab. Inimese ajalik elu on püüd ületada seda eraldatust, tee algse ühtsuse poole. Ühtsuse saavutamist märgib surm, kui inimene siseneb looduse igavesse ringkäiku. Masingu luule on teiste arbujate omast keerulisem nii vormilt kui ka stiililt, talle on tähtis loodusekujund. Uku Masing Kuulamiseks Uku Masingut Taavi Peterson- Ainus tunne http://www.youtube.com/watch?v=hij69nTN1yw Kui tasa täna astuvad Su jalad http://www.youtube.com/watch?v=x2-z9WPodcs Kui vanasti räägiti tuulest http://www.youtube.com/watch?v=i8IpUqoAYo8 Artikleid Uku Masingust Toomas Paul “Uku Masing religioonifilosoofina” http://www.postimees.ee/?id=150627 “Eesti rahva vägev vaim Uku Masing 100” http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/eestirahva-vagev-vaim-uku-masing-100.d?id=27690679 “Uku Masing – Mässav mõtleja ootab uut õpilaste põlvkonda” http://www.virumaa.ee/2007/08/vemasing-uku-maailmakodanik/ Ülo Tonts “Lilled, puud ja Uku Masing ise” http://www.arileht.ee/artikkel/16638 Raivo Nael “Uku Masingu patsifismist “ http://www.spam.ee/~raivo/vpl/masing1.htm Luulekava “Arbujad” Lavastaja Priit Pedajas Kunstnik Riina Degtjarenko Loevad: Tiit Sukk, Taavi Teplenkov, Mait Malmsten, Hilje Murel, Harriet Toompere, Britta Vahur, MariLiis Lill Mida räägivad meile arbujad?Jürgen Rooste http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=8617&catid=3&Itemid=2&issue=3248