Transcript Lauaviinamari_tasuvus

Saare-Tõrvaaugu aiand
Harri Poom
KAS LAUAVIINAMARJA
KASVATAMINE EESTIS
VÕIKS TULUS OLLA?
Asjaolud, mis räägivad
viinamarjakasvatuse
POOLT
puuduvad arvestatavad
kahjurid
haiguste levik märksa
tagasihoidlikum kui
traditsioonilistes
viinamarjakasvatusmaades
eelmistest punktidest tulenev
vähene või olematu vajadus
keemilise taimekaitse järele
entusiastide aastakümnete
pikkused kogemused

ja
VASTU
jahe ja üsna lühike suvi, mis
kvaliteetset lauaviinamarja
avamaal kasvatada ei lase
saagi valmimise ajal suur
vihmaste ilmade tõenäosus
(marjade lõhenemise oht)
sisuliselt puuduv info meie
kliimasse sobivate
kõrgekvaliteediliste
lauaviinamarjasortide kohta

Kes võiksid olla potentsiaalsed
lauaviinamarja kasvatajad?
aiandusentusiastid, kes kasvatavad müügiks muudki söödavat
turismitalud – võib-olla ehk koos veiniviinamarjakasvatuse ja veini
tootmisega
hobiaednikud, kel on põhitöö kõrvalt aega ja huvi, kuid kes siiski ei
kavatse vaid viinamarjakasvatusest elatuda
mahepõllundusega tegelejad
spetsialiseerunud aiandustootjad

Kes võiksid olla potentsiaalsed
kliendid?
inimesed, kes on harjunud turul käima ja turult ostma
inimesed, kes eelistavad otse tootjalt osta
turistid
mahepõllumajandustoodangut müüvad kauplused
?eliitrestoranid, Tallinna Kaubamaja, Stockmann jt. ettevõtted, kelle
klientuur on nõus ostma eksklusiivset kaupa ka väikestes partiides ja
kallima hinnaga?
??iseseisvad, mitte “ketistunud” kauplused??
???kaupluste ketid???

Kui võrrelda näiteks
tomatikasvatusega?
kiletunnel või kasvuhoone – kulutused põhimõtteliselt samad
istikud – viinapuuistikud on küll oluliselt kallimad, ent tähendavad
vaid ühekordset kulutust aastakümneiks
taimede väetamine ja taimekaitse – viinapuul kindlasti mitte oluliselt
kallim, tõenäoliselt isegi mõnevõrra odavam
suvine taimede kujunduslõikus – täiesti võrreldavas mahus ja
keerukuses
sügisene hooldus – viinapuu lõikus ei tarvitse olla sugugi
töömahukam kui oma saagi ära andnud tomatitaimede likvideerimine
talveks katmine – ainult viinapuudel, üsna töömahukas
saak pinnaühikult – tomatil 10...15 kg/m2, viinapuul kuni 2...3 kg/m2
toodangu hind – tomat kütteta katmikalalt on oluliselt odavam kui
viinamari
vahekultuurid – viinapuude vahel kiirekasvuliste köögiviljade (salat,
redis, võibolla ka ajatussibul) kasvatamine tõstaks rentaablust
viinapuult hakkab saaki saama 3. aastal, tomatilt istutusaastal

Mida lauaviinamarja kasvatamisel
silmas pidada?
kõrge kvaliteediga lauamarja saab meie kliimas siiski eelkõige (ja
paljudes kohtades väga tõenäoliselt vaid) katmikalalt
saaki hakkab saama 2.-3. istutusjärgsel aastal, kuid sordi omadused
avalduvad lõplikult alles 5.-6. aastal, mil viinapuu täiskandeikka jõuab
sordivalikul on esikohal tarbimisomadused, seejärel haiguskindlus,
siis varasus ning alles seejärel talvekindlus
ilma asjatundliku kujunduslõikuseta ja korraliku agrotehnikata ei tule
kõik sordi voorused sugugi esile
viinapuu on väga kergesti kujundatav ning kujundusviise on väga
mitmeid ja erinevaid, ent lauaviinamarja kasvatamisel on oluline jätta
taimele palju vana, mitmeaastast puitu
erinevalt veiniviinamarjast sobivad lauaviimarjaks hästi ka sordid,
mille suhkrusisaldus on üsna madal (isegi vaid 15-16%) – tingimusel,
et ka happesisaldus on madal

Lühiülevaade Saare-Tõrvaaugu
aiandis kasutatavaist põhimõtteist
istik saab maha längu, maapinnaga umbes 30 kraadise nurga all
kujundame pika, ca 1,5 m längus tüve, millelt eemaldame kogu aeg
kõik võrsed juba noorelt
tüvele jätame 2 pikka, ca 2m viljaoksa; mõlemad kinnitame
varakevadel ca 80 cm kõrgusel olevale rõhtsale tugitraadile
võrsed harvendame nii, et meetrile jääks 8...12 viljuvat võrset;
viljatud murrame enne õitsemist välja
võrsed juhime üksteisega enam-vähem paralleelselt üles
asendusvõrseteks valime talvitunud üheaastaste okste alumisest osast
ühe ilusa tugeva võrse; enamasti oleme lasknud ka sellel viljuda
ennakvõrsetel näpistame ladvad peale 1. lehte, teeme seda suve
jooksul ikka ja jälle
viljavõrsetele jätame 1...2 kobarat, ladva näpistame 1. korda vahetult
enne õitsemist või õitsemise algul, hiljem nii, et peale viimast kobarat
jääks 10...12 lehte
sügisel eemaldame KÕIK oksad peale suvel valitud asendusokste

Jagame laskmata karu nahka...
esimesel aastal vaid kulud: ca 200 kr/m2 + istikute maksumus
teisel aastal kah ainult väljaminekud, kuid märksa väiksemad kui
esimesel aastal (peaaegu ainult tööjõukulud)
kolmandal aastal võib juba väikest sissetulekut loota, kuivõrd saada
võib juba esimese saagi (10...25% täiskandeeas istandiku
saagipotentsiaalist); kulutused suurenevad, sest saagiga mullast ära
viidud toitained tuleb väetamisega kompenseerida
saagi prognoosimisel arvestame, et saak ühelt viljuvalt võrselt jääb
tõenäoliselt vahemikku 0,3...1,0 kg ning viljavõrseid jätame jooksvale
meetrile 8...12. Sellest lähtuvalt on prognoositav saak 3,6...8 kg/m.
viinamarjade müügihinna prognoosimine on praegu VÄGA suurel
määral kohvipaksu pealt ennustamine ning seni, kuni kellelgi
suuremaid koguseid lauaviinamarja pakkuda pole, nii jääbki... 25
kr/kg? 40 kr/kg? 60 kr/ kg? 100 kr/kg?

Jagame laskmata karu nahka
(järg)...
neljandal aastal ootame juba poolt saaki ning 5.-6. aastal on istandik
täiskandeeas
võimalik müügikäive 1 m2 kohta:
saak [kg/m]*müügihind [kr/kg]/reavahe [m]
4 kg/m * 25kr/kg / 2 m = 50 kr/m2
millal rajatud istandik end tasa teenib ja tulu tooma hakkab?

Lühikese viljaoksaga lõikus
Pika viljaoksaga lõikus
Pika viljaoksaga lõikus
Pika viljaoksaga lõikus
Pika viljaoksaga lõikus
Pika viljaoksaga lõikus
Pika viljaoksaga lõikus
Viinamarjasort 'Arkadia'
Viinamarjasort 'Lora'
Viinamarjasort 'Viktoria'
Viinamarjasort 'Kodrjanka'
Viinamarjasort 'Zilga'
Viinamarjasordid 'Guna' ja 'Supaga'
Viinamarjasort 'Kosmonavt'
Viinamarjasort 'Olga' ('Krasa Severa')
Viinamarjasort 'Somerset Seedless'
Viinamarjasordid 'Jokke' ja 'Black
Hamburgh'