OSKAR LUTS 1887-1953

OSKAR LUTS

OSKAR LUTS

 Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887. aastal Tartumaal Palamuse kihelkonnas Kuremaa vallas Järvepere külas Posti talus.

 Kirjaniku isa, Hindrik Luts, abielus 1886. aastal Posti talu noorima tütre Leena Jobsoga ning elatas oma peret puutööga, hiljem aga kingsepaametiga Palamusel.  Hindrik ja Leena Lutsul oli veel kaks poega: kolmeaastaselt surnud Arnold ja Theodor, kellest sai tantsuõpetaja ning kinooperaator (üks esimesi eestlasi).

OSKAR LUTS

 Kirjaniku vanaema Triino oli hea muinasjutuvestja.   Vanaisa Mardilt oli poiss kuulnud aga pajatusi pärisorjuse ajast.

Lutsu lapsepõlv möödus Palamuse kirikualevis, kuhu koliti Oskari neljanda eluaasta paiku.  Lutsud elasid Palamusel esialgu kehvas üürikorteris, hiljem enda ehitatud veskis järveäärses majas.  Siin puutus Oskar maast-madalast kokku maa- ja alevikurahvaga, nende kõnekeele kujukuse ja rikkusega.

OSKAR LUTS

 Õpinguid alustas Luts Änkküla külakoolis.

  1895. aastal astus ta Palamuse kihelkonnakooli.

1899. aasta sügisel sai Lutsust 2. klassi õpilane Tartu reaalkoolis.

  Poiss ilmutas reaalkoolis kirjanduslikke huvisuundi: teda köitsid ühtviisi seiklusjutud ning Gogoli looming. Lutsu esimesed kokkupuuted kirjasõnaga olid toimunud piiblilugude, "Isamaa Kalendri", "Valguse" jutunurga ja mõne tõlkelise rahvaraamatu kaudu.

OSKAR LUTS

 Olulist osa noore Lutsu kirjandusliku maitse ja edasise elukäigu suunamisel etendas ülikooli raamatukoguhoidja ajalookanditaat A. Rastorgujev. Tema soovitusel hakkaski Luts valmistuma apteekrikutseks.  1902. aastal pärast apteekri õpilase eksami sooritamist töötas ta Kivisilla apteegis.

 1905. aasta detsembrist töötas ta Narvas Joaoru apteegis, kuid primitiivsete tingimuste tõttu lahkus ta taas Tartusse.

OSKAR LUTS

 Õppis Tartu Ülikoolis rohuteadust.

 Võttis osa I Maailmasõjast (farmatseudina).

 Juulis 1917. aastal abielus Luts Holopovitši politseipristavi tütre Valentina Krivitskajaga.

OSKAR LUTS

      1922.aastast kutseline kirjanik.

1945.aastal kuulutati esimesena ENSV rahvakirjanikuks. Suri 1953.a. Tartus.

Kirjanik maeti Tartu Tamme kalmistule. Rahvakirjaniku kodus Tartus Riia tänavas avati 1946. aastal majamuuseum. Tartus asub Oskar Lutsu mälestussammas.

Oskar Lutsu looming

KEVADE

I-II osa 1912-13

SUVI

I-II osa 1918-19

T O O T S I L O O D TOOTSI PULM

1921

ÄRIPÄEV

1924

SÜGIS

I-II osa 1938

Looming

LÜHIKOMÖÖDIAD Kapsapää Paunvere Ärimehed DRAAMA Laul õnnest Sootuluke Sinihallik NOORSOOJUTUSTUSED Andrese elukäik Õpilane Valter Väino Lehtmetsa noorpõlv LASTEKIRJANDUS Ülemiste vanake Nukitsamees Inderlin MÄLESTUSTE SARI Vanad teerajad Talvised teed Läbi tuule ja vee Vaadeldes rändavaid pilvi AGULIELU PILDID Tagahoovis Vaikne nurgake Olga Nukrus

Loomingu iseloomulikud jooned

 realistlik, romantilise alatooniga  rahvalik huumor  mure lihtsate inimeste saatuse pärast  vestmisosavus  kalduvus sentimentaalsusele  toetub isiklikele mälestustele

KEVADE

“Kevade” on tuntuim ja armastatuim koolimälestustele tuginev lüüriline ja humoristlik jutustus. Seda teost ilmestavad huumor ja tundelisus.

“Kevade” sisuks on igapäeva koolielu Palamusel sadakond aastat tagasi. Tegelasteks kooliõpilased, kelle juhtumistele, mis nii koomilised kui ka tõsised, saab lugejagi kaasa elada.

Olulisemad tegelased

Nimi Joosep Toots Arno Tali Raja Teele Heinrich Georg Aadniel Kiir Tõnisson Imelik Välimus Iseloom

Rõugearmiline nägu, nina paremale poole viltu, valkjas-kollakad juuksed Heledapäine, suure- ja selgesilmne Kalduvus luiskamisele, püsimatu, elurõõmus, huumoorikas, tegus, Hingeline, kohuse tundlik, kaalutlev, unistaja, aus Punapõskne, valgepäine, kena Arukas, iseteadlik, tujukas, elav Punapäine, luider, pikk, tedretähniline, keigarlik Väga tüse, laia näoga, aeglase liikumisega Sinisilmne, lopsakate heledate juustega Viriseja, kahtlustav, pealekaebaja, uhkeldaja, saamatu Häirimatu, rahulik, pingevaba, eestimeelne pikaldane, Suhtlemisaldis, lahke, pingevaba, laisk, musikaalne, muretu

PEATEGELASED

ARNO TALI RAJA TEELE JOOSEP TOOTS Arno Liiver Riina Hein Aare Laanemets

Pildikesi filmist “ Kevade “

“ Vaata, kus oli ikka mees: kaheteistkümne punanaha vastu võitles üksipäini! “

Pildikesi filmist “ Kevade “

“Imelik, lase üks lugu kannelt, ma lähen Tali pruudiga tantsima”

Pildikesi filmist “ Kevade “

“ Miks see Toots sind nõnda rebis? “ “ Tantsima kutsus! “

Pildikesi filmist “ Kevade “

“ Panen jõevee vastupidi jooksma, siis tore vaadata, kui villavabrik seisma jääb! “

Pildikesi filmist “ Kevade “

“Aga miks sa jood, Lible?”

Pildikesi filmist “ Kevade “

Sõda Leipzigi linna all!

Pildikesi filmist “ Kevade “

“ Ai, tõbras, ära kõdita! “

Pildikesi filmist “ Kevade “

“Eks tule edasi! Imelik mängib sulle kannelt ja…”