Slide 1

Vastemõisa kultuuriloo päev
21. oktoobril 2012. aastal
Vastemõisa kultuuriloost
I osa
Ettekande Vastemõisa piirkonna ajaloost esitas
Pikkar Joandi
1


Slide 2

Vastemõisa ja ümbruskonna külad
 Suure-Jaani valla Vastemõisa piirkonnas elab 1092

inimest.
 Vastemõisa külas elab 428 ,Metskülas 192,
Kobruveres 173, Kildul 98, Ivaskis 72 , Lemmakõnnus 44, Ilbakul 40,Paelamaal 17 ja Sandras 28
elanikku.
 Vastemõisa küla tekkis 19. sajandil, mil
mõisamaale hakati rajama kandi- ja soldatikohti.
 Külad kuulusid enne 2005. aastat Vastemõisa valda
2


Slide 3

Vastemõisas asub






sotsiaal- ja arstiabi teenistus,
rahvamaja,
raamatukogu,
lasteaed,
kauplus ning muud ettevõtted.

 Vastemõisast viis kilomeetrit eemal paikneb Kildu

Põhikool

3


Slide 4

Vastemõisa 1922. ja1923. aastal
 Vastemõisa vallas elas 1922. aastal 4115 inimest
 1923. aastal oliVastemõisa vallas kooseisus

Aaviku, Aleksandri, Epra, Ilbaku, Ivaski, Järavere,
Kaansoo, Kabila, Ketu, Kibaru, Kobruvere, Leetva,
Lemmakõnnu, Lepakose, Lesti, Maasika, Paelamaa,
Paistu, Poolaka, Toonoja küla.
 Põhjaka küla oli juba ühinenud Taevere vallaga.


Slide 5

Vastemõisa piirkond 110 aastat tagasi
 Vastemõisa vallapiirkonda on varem kuulunud ka

Epra (85), Kibaru (7), Põhjaka (83), Rääka (17),
Karjasoo (6), Kootsi (61), Kabila (69), Mäeküla (50),
ning Vändra valla Kaansoo (114), Leetva (15) ja Tori
valla Riisa (33) küla alad.
 Praegu elab neis külades kokku 536 elanikku


Slide 6

Elanike arv 110 aastat tagasi
 110 aastat tagasi elas Vastemõisa vallas ca 4500 elanikku


Vastemõisas (293), Järaveres (550), Kobruveres
(245), Sandral (152) ja Ketus (599) kokku 1643;
 Epras( 290), Kibarul ( 200), Põhjakal (573), Toonojal (56),
Kabilas (247), Kaansoo- ja Pärassaares (450), Leetval (200)
kokku 1816 luteriusulist elanikku.
 Neile lisaks elas vallas 401 veneusulist ja Mäeküla ca 345
elanikku.
 Käesolevala ajal elab samal alal umbes 1400 elaniku

6


Slide 7

Vastemõisa Viljandi Lossiala läänina
ordu ajal
 Vastemõisa kohta leiame vanemaid kirjasõnalisi

andmeid 1554. ja 1559. aastast.

 Viljandi komtuurile alluva Vastemõisa ordumõisa

valduses olid Viljandi Lossi läänepoolsed alad, s.h
kogu Suure-Jaani kihelkond.

7


Slide 8

Vastemõisas tegutses
 Viljandi Lossiala ametkond eesotsas landknecht

Johann Horstiga.

 Vastemõisa oli eelviimase Liivi ordumeistri Vilhem

von Fürstenbergi residentsiks.

8


Slide 9

Ordumõisa hooned
 asusid Vastemõisa paisjärve vasakpoolsel kaldal, kus

praegu on väikeelamud.

 1560. aastal hävitati orduaegne kivist

mõisahooned venelaste poolt.

9


Slide 10

Vastemõisa folvark
Poola ajal kuulus Viljandi starostkonna Vastemõisa
folvarki ehk riigimõisa alla
Mudiste, Kuiavere, Sürgavere ja Kobruvere
vardjaskonnad.
Hiljem kolme esimese asemel Lõhavere-Igali ja
Kobruvere ning Kanaküla vardjaskonnad.

10


Slide 11

Kobruvere vardjaskond
Kobruvere ehk Vardja Jurgi (Raudsepp) vardjaskonda
kuulus:

Kobruvere, Kabila, Epra, Põhjaka, Mähküla, Lahmuse, Ängi,
Taevere, Valula, Käliste, Uudeküla, Jälevere,
Tamme,Metsaküla, Surva, Randvere, Järavere, Kööbra
küla.
Kokku 18 küla 67 taluga.
11


Slide 12

Igali e. Lõhavere vardjaskond

Lõhavere, Reegoldi, Navesti, Mendiküla,
Sürgavere, Kärevere, Tällevere, Olustvere,
Alaküla, Kuiavere, Kurnuvere, Tääksi, Üldeja Kuhjavere küla.
Kokku 14 küla 50 taluga.

12


Slide 13

Kanaküla vardjaskond
1588. aastal Vastemõisaga liidetud Kanaküla vardjaskond
ulatus Häädemeestest lõuna poole, mereni välja.
Vardjaskonda kuulusid külad:
Kanaküla, Seruküla, Papida, Lagisara, Urisaare, Teuste,
Sigaste, Kilusti, Haliste ja Kikepere küla.
Kokku 10 küla 36 taluga.

13


Slide 14

Vastemõisa
Jakob De la Gardie valduses
 Rootsi ajal, 1624. aastal olid Vastemõisa alad Viljandi lossi
läänialana Jakob De la Gardie (30.06.1583-12.08.1652)
valduses.
Vastemõisa vakuses olid järgmised külad:
 Alaküla, Kuhjavere, Kuiavere, Kurnuvere, Tääksi,
Üldeküla, Olustvere, Reegoldi, Taevere, Jälevere,
Tammeküla, Randeküla, Enge, Valula, Uudeküla, Kärevere,
Tällevere, Kerita, Mudiste, Sürgavere, Vanamöisa, Epra,
Kobruvere, Kabila,Metsaküla, Järavere, Kõõbra, Riisa,
Leetva
 Kokku 29 küla.
14


Slide 15

Vastemõisast eraldatud mõisad
 1638. aastaks oli krahv Jakob de la Gardie
läänistanud Vastemõisast omakorda
Jaska, Olustvere, Reegoldi, Taevere, Lahmuse,
Lõhavere, Sürgavere jt. mõisade alad.
 1680. aastal riigistati mõisad, mille tulemusena

Vastemõisa jäigi riigimõisaks, mis oli kuni tsaari aja
lõpuni maade poolest suurim mõisa piirkond SuureJaani kihelkonnas.
15


Slide 16

Vastemõisa külad ja talud 1722. aastal










1722. aastal oli10 küla 79 vakutalu ja 187 töövõimelise inimesega.
1. Järaveres 9 talu, s.h Lellepi, Varrise, 2 Sossi, Kurro, Prohsso ja 3
Paistu
2. Kõõbras 5 talu s.h Kohoper, Lehni, Iwaschi, Pohlaka ja Osjo.
3. Hilpakal 9 talu s.h Thoma, Lehtva, Herma, Kildo, Sossi, Õhato,
Lesti. Kiwahro, Thoba,
4. Epras 6 talu s.h Pylli, 2 Maddise , Epra, Anni ja Kurro,
5. Kobruveres 9 talu s. Warriese, Lille, Herman, 2 Marti, Pingu,
Martin, Tuiso, Tumma.
6. Kabilas 5 talu s.h 2 Pallittzo, Kimasto, Rehe ja Diedrrich.
7. Mäekülas 8 talu s.h 4 Pingo, Toffri, 2 Thariga ja Kabbuna.
8. Kurnuveres 6 talu s.h Nikko, Willum, Kurro, 2 Kohderi ja
Thamafer.
9. Põhjakal 9 talu s.h Leppick, Kertu, Perto, Kebbja, Nomme, Reino,
Marko, Pohajako, Saggessahre
16


Slide 17

Vastemõisa vakused, külad 1805. aastal
 1805. aastal oli Vastemõisas 138 vakutalu, milles oli 882 tööjõulist

inimest. Talud olid jaotatud nelja vakuse järgi:
 Järavere vakus 27 talu: 2 Rooso, 2 Lellepe, 2 Varesse, 2 Sossy, 2 Kurre, 4
Paisto, 2 Ivaski, Kovre, 2 Poolako, Murro, 2 Sandra ja 5 Riisa.
 Epra vakus 37 talu: Sigaro, Lause, Kildo, 2 Lesty, 2 Ohato, Lesmendi, Toba,
Ilbako,Vihasaare, 2 Kibare, Ärma, Vesso,
Veljaotsa, 2 Madise, Adamy, 2 Kotzi, 2 Pulli, Hanni, Kalmeto, Tietzo, Tuiso, 2
Kurre, 2.Warrese, Erma, Lilly, 2 Märdi,Pingo, Seppa.
Kabila vakus 35 talu: Kodre, Tammesaare, 2 Nano, 4 Auli, Reino, 7 Pingo, 3
Tarina, 2 Kabone, 6 Pallitza, 2 Leuske, 2 Polli, 2 Kabila, Parduse, Kimasto
 Põhjaka vakus 39 talu: 3 Põhjaka, Kebja, 2 Ransso, Tiedo, 2
Reino, 2 Leppiko, 2 Kerdi, 2 Nemme, 2 Ranso, Kolga-Oja, Ire, 3 Tamme,
Vanna Aue, 2 Kotzi, 2 Sarisse, Juri Aue, 2Sagesarre, 2 Perresarre, 5 Letwa, 2
Kanso
17


Slide 18

Vakuste järgi olid ka koolipiirkonnad
1777. aasta kirikuvisitatsioonil on ära märgitud neli
koolmeistrit: Varrese Jurri,Titsi Jurri
Pallitsa Mardi Peeter ja
Toennise Nemmo
Nende nimed annavad alust väita, et õppetöö võis olla
korraldatud kõigis ulatuslike maavaldustega
kroonumõisa osades, s.o Järavere, Epra, Kabila ja
Põhjaka vakuse külades.
18


Slide 19

Vastemõisaga liideti 1835-1837. aastal
 Reegoldi mõisa

Lemmakõnnu küla 2 Lemmakõnnu, Kääri ja Käri Arro,
Aukamäh, Waiasaare talu;
 Taevere mõisa
Lepakose küla 2 Lepakose talu;
Ketu küla 2 Hindreko, 2 Volmre ja 2 Mardi talu.
 Mõnda aega oli Vastemõisa all Tääksi läheduses
asunud neli Õnnista talu
19


Slide 20

Vastemõisast viidi 1835.-1837. aastal
 Reegoldi mõisa alla

Kurnuvere küla Nano (2), Kodre (4), Mikko, Villema,
Pikkajätti talud.
 Taevere mõisa alla

Tamme küla kolm Tamme talu.

20


Slide 21

Karjamõisad ja kõrtsid
 Kroonumõisa aladel tegutses 19. sajandil kolm

karjamõisa – Ilbaku, Kaansoo ja Rääka.

 Ilbaku karjamõisa valitsemise alla kuulusid Vastemõisa

metsamassiivid

 Mõisamaadel asusid 1885. aastal Vastemõisa, Pärissilla,

Osjo, Epra, Vanaõue ja Kaansoo kõrtsid.

21


Slide 22

Hingeloenduse revisjonide andmetel oli
 Vastemõisa mõisapiirkonna elanike arv aastal
 1688. – 775,
 1712. – 315, katku surnuid 782,
 1816. – 2966,
 1826. – 3370,

 1834. – 3812 ,
 1850. – 4166,
 1858. - 4363 inimest.

22


Slide 23

Erakorraline hingederevisjon 1826.aastal
Perekonna nimede panekuga viidi Vastemõisas läbi era-

korraline hingederevisjon ühtekokku 165 majapidamises,
s.h.139 talu,-7 vabadiku-, 17 metsavahi ja 2 postivedaja
kohas.
Kokku loendati 3380 hinge, s.h. 1687 mees- ja 1693 naishinge.

Talude järgi oli kirja panud 3012 hinge
 Hone-asseme, Kingato, Kõrgesella, Masika,
Rauametsa, Pusare, Soendarro vabadiku kohtadel oli
kokku 81 hinge.
 Ruseoja ja Kiwwisare postivedaja kohtadel 19 hinge
 Awiko, Ilbako, Jakussaare, Kargossare, Karuskose,
Kivissare, Kurristiku, Kusekära, Märaaua, Pikasöödi,
Paelamaa, Oksa, Rätsa, Sosare, Üpasaare metsavahi
kohtadel 216 hinge.
 Mõisarahva hulgas oli kirjas 52 hinge

23


Slide 24

Mõisarahvas1826. aastal
Erakorralise hingederevisjoni järgi arvati mõisarahva hulka:
mõisavalitseja Mart Sander, aidamees Andres Sander,
kiltrid Jaan Klug ja Märt Warm,
 aednikud Jüri Mein ja Märt Peterson,
 kangur Juhan Reinart, rätsep Juhan Peterson,
 mõisapoisid Mats Jürisson ja Jüri Elbing,
 kõrtsmikud Tõnis Kraner ja Jaan Nanelson,
 teenrid Johan Berthelson ja Jaan Kiver,
 karjamees Mart Luid ja kirurg Hans Wilkens.
 Mõisarahava hulka kuulusid ka nimetatud isikute
pereliikmed (kokku 52 hinge).
24


Slide 25

Järavere küla taludes elanikke








1826. aastal oli Järavere külas 10 talu kokku 224 hingega, s.h
Roso Juhkami – 30, Roso Jürri –
25,
Kurre Ado –
25, Kurre Tõnnise – 23,
Sossy Matzi – 11, Sossy Toomase – 20,
Varesse Jaani – 16, Varesse Tomase –30,
Lellepe Andrese – 30, Lellepe Peedi – 14 hinge.
Talumaade mõisastamisega oli Järaveres
1834. aasta seisuga vaid neli talu kokku 78 hingega s.h
 Roso Micheli – 33, Roso Jürri – 27, Kurre Ado, Kurre Seppa
Jaak – 6, Kurre Tõnnise, Päri Silla – 12 hinge
25


Slide 26

Järavere külast mujale viidud talud
Järaverest mujale viidi 6 talu ja see peegeldub 1834. aasta
hingederevisjoni andmetest.
Uues kohas sai

Varesse Jaani talu nimeks iAwiko Märt – 7,
Varesse Tomase talu nimeks Awiko Gotltlieb – 11,
Lellepe Andrese talu nimeks Käriarro Peet – 16,
Lellepe Peedi talu nimeks Lubjassaare Jaan – 7 hingega

26


Slide 27

200 aastat omavalitsust
 Vastemõisa piirkonna talurahva omavalitsuslik korraldus algas 1804

aasta talurahvaseaduse alusel vallakohtu asutamisega ja jätkus
järgnevate talurahva seaduste alusel.
 Vastemõisa piirkonna omavalitsuslik korraldus kestis kuni 2005.
aastani, mil Suure-Jaani kihelkonna omavalitsused ühinesid.
 Vald alustas tegevust koolikorraldusega 1819. aasta talurahvaseaduse
alusel.
 Sama seaduse kohaselt valiti kogukonna eestseisjateks – vallavöörmündriteks, kolmeaastase tähtajaga üksnes taluperemehi.

27


Slide 28

Teated vallakohtunike kohta
 Hingederevisjoni kokkuvõtted on allkirjastanud
 1826. aastal kohtu eesistujad Hans Hansen ja Jüri Grünberg,

kaasistujad Toomas Sander, Rein Polmann, Moritz Aleksius ning
protokollija Jakob Johnson.
 1834. aastal eesistuja Andres Sander, kaasistujad Tomas Rabe, Jaak
Pärtel, Jaan Vaga ja Moritz Aleksius.
 1850. aastal eesistuja Peet Gras, kaasistujad Mart Elbing, Hans Jaeski,
Michel Ehrenpreis ja Tõnis Valter.
1858. aastal eesistuja Ado Stiem, kaasistujad Kusto Täär ja Jaak Mäggi.
 Lisaks neile on teada 1826, 1827 ja 1828 aasta kohtuprotokollide alusel,
et kohtunikeks on olnud Jüri Kinnast, Peet Köler, Ado Kalmus, Tõnis
Riis, Jaan Sulg, Ado Lesdorf, hiljem Jürri Feldmann, Madis Terien jt.

28


Slide 29

1866. a vallaseadus
 1866. a vallaseaduse järgi valis valla üldkogu
volikogu, vallavanema, tema abid ja kohtunikud.
 Volikogu valis vallakirjutaja.
 Volikogu valikul hakati häälte enamusega ka
koolmeistreid valima.
 Kogukonna volikogu liikmetest poole
moodustasid maaga, teise maata talupojad.
 Vallavanem oli kogukonna administratiiv- ja
politseivõimu ainuisikuline kandja, kellele kuulus
ka õigus kogukonna liikmeid karistada.
29


Slide 30

Vallavanemad varajasemast ajast
 Teada on, et aastatel 1867-1868 oli vallavanemaks Jaan






Hansen, järgnevad:
A. Kinast (1869-1869), J. Moritz (1871-1872),Tõnis Warm
(1873-1876)Tõnis Rabe (1876-1879),
Kusto Polmann (1879-1882), Hans Jaeski (1882-1885), Jaak
Terien (1885-1888), Hans Jaeski (1889),
A. Bakhoff (1892), J. Adamson (1900-1902), Jüri Kraut (19021904),
M. Martinson (1905-1907), P. Krebs (1905), Jüri Köhler
(1908-1910).
30


Slide 31

Vallakirjutajad
 Jakob Johnson (1822-1828),
 A. Leppik (1855),

 Schönberg (1866), J. Losmann (1872-1876),
 P. P. Köhler (1876), Jüri Kuldkepp (1877),
 Kusta Talmann (1879), Jaan Mill (1881),

 M. Kuuskler (1885-1892), Gustav Terien (1909),
 Jaan Meiner (1918 )

31


Slide 32

..

Vallamaja

 Vastemõisa vallamaja ehitati 1860-ndate teisel poolel,

selles asus ka vallakohus ja vanglaruumid.
 Hanno Talvingu kogutud info kohaselt hävis see hoone
valla täitevkomitee esimehe Rohtla süü tõttu, kes tõmbas
tikust tuld selleks, et paremini näha kui palju on vaadis
bensiini, aga elav tuli põhjustas hoopis plahvatuse, mille
tagajärjel vallamaja põles maha. See juhtus ühtedel
andmetel 31.oktoobril1947. aastal.
 Mälestustahvel avati vallamaja esimeses asukohas sinna
1962. aastal ehitatud kolhoosi kontorihoone seinal.
32


Slide 33

Vastemõisa vald riigimõisa piirides
 Vastemõisa vald kujunes ja tegutses riigimõisa piirides

kuni 1920-ndate aastateni.
 •Enne seda, 1907. aastal, eraldati Vastemõisa vallast
Riisa küla, mis nüüd kuulub Tori valla koosseisu ja
1912.aastal liideti Mäeküla Olustvere vallaga


Slide 34

Viljavarude hoidmise kohustus
 Arhitekt Raivo Mändmaa järgi andis tsaar Peeter I 1718. aastal

mõisnikele korralduse tagada kogukonna vaestele toiduvili ja ikalduse
korral talupoegadele vajalik seemnevilja varu
 Liivimaa kindralkuberner G. G. von Browne kohustas Liivimaa
kroonu ja eramõisaid, oma määrusega, alates 29. aprillist 1763.
aastast, säilitama alaliselt 20 vakka rukkeid iga adramaa kohta
elanikkonna tarbeks, kuni järgmise rahuldava saagini
 Aastatel 1763-1800 andis Liivimaa kubermanguvalitsus välja 17
määrust (patenti) mõisnikele, kohustades neid hoidma
talupoegade jaoks teatavat viljatagavara, mida neile nälja ajal
seemne- ja toiduvilja laenuks anda.
34


Slide 35

Maakivist aitu hakati ehitama
 1840-ndate aastate paiku.
 Magasiaidal oli kolm lukku, ühe võti asus mõisas, teise

võti kohtuvanema ja kolmanda luku võti ühe
kogukonna vöörmündri käes.
 Samamoodi oli lukustatud vallalaegas.
 Pärast vallaseadust haldas magasiaita vallakohus koos
vallavalitsusega.
35


Slide 36

Viljavarude maht
 Seisuga 13. septembril 1851. aastal, oli Vastemõisa

magasiaidas kokku 3317 setverti ja 80 karnitsat
teravilja, millest oli rukist 1737/7, otra 636/24, kaera
943/80. Ümberarvestatuna saame viljakoguseks
ligemale 700 m³ (3318 × 0,21 = 696,78 m³).
 6. detsembri 1865. aasta aruande järgi oli Vastemõisa
magasiaidas tali- ja suvivilja kokku 4358 setverti, mis
ümberarvestatuna annab vilja koguseks ligikaudu 924 m³
(4358x 0,21= 924 m³).
 Nii suurte viljakoguste hoiustamiseks pidi
suuremahuline kivist aidahoone olema juba ehitatud
enne 1851. aastat.
36


Slide 37

Magasiaida kohandamine seltsimajaks
 Magasiaida kohandas seltsimajaks kohaliku

karskuseseltsi esimees Hans Johanson.
 Hans Johanson üüris vallavalitsuselt magasiaida ruumid
hinnaga 30 rubla aastas.
 Tema lasi teha oma kulul ümberehitused ja muretses
ruumide sisustuse , tellis kunstnik Hans Laipmann’ilt (Ants
Laikmaa) lavaeesriide maalingu

37


Slide 38

Seltsimaja avamine
 Magasiaidas avati Suure-Jaani Karskuse Seltsi maja

22. mail 1908. aastal ja see tegutses seal kuni 1922.
aastani.

 Seni oli peetud seltsi pidusid koos laulu- ja pillikooride

ning näite-mängude esinemistega talumajades, suviti
heina-küünides jm.

 Vastemõisa seltsi- ja kultuurielu edendajateks olid

1892. aastal asutatud Suure-Jaani Karskuse Selts ja
1909. aastal asutatud Vastemõisa Noorsoo Selts.

38


Slide 39

Vallavanemad esimesel iseseisvuse perioodil


.

 Andres Stern (1918,1920,1921-1922,1924-1927, 1928),
 Jüri Vaader (1920-1921),
 August Vomm (1922-1923,1924),
 Jüri Kimmel (1923),
 August Terien (1928-1934),
 Jüri Tääker (1934-1939),
 August Stiim (1939-1940)


.

39


Slide 40

Saksa okupatsiooni ajal
 oli vallavanemaks Martin Elbing, tema abideks J.

Saks ja H. Halgmaa, sekretäriks Johannes Mõtus
ja vallanõunikeks: Jüri Soolo, Madis Raabe, August
Jõemaa, Andres Stern, Tõnis Kivikas, August
Reimann, Peeter Kuum, Richard Müürisepp

40


Slide 41

Vallavanema abid
 Jüri Terien, Jaan Ventsel, Mihkel Moorats,

Jüri Kimmel, Jaan Nõmmik, Johan Paltsmar,
Hans Land, Andres Krieger, Hans Rosenblatt,
August Terien, Tõnis Adamson, Mihkel Prink,
Johannes Mein, Jüri Köbler, Jüri Saks,August Stiim,
August Vomm, Woldemar Mardi, Martin Elbing
ja Hans Halgmaa.
 Mitmed neist olid vallavanema abideks korduvalt

41


Slide 42

Vallasekretärid
 Jaan Meiner, valla sekretär alates 1919. aastast
 August Stern, 1933. aasta märtsis vallasekretäri k.t, siis taas

Jaan Meiner,
 Jüri Ramjalg, oli vahepeal 1934. aastal, vallasekretäri ajutine

k.t.
 Johannes Mõtus, valiti vallasekretäriks 21. veebruaril 1935.

aastal ja astus ametisse 17 aprill 1935. aastal
42


Slide 43

Vallapiiride muutused 1920-ndatel aastatel
 1920-ndatel aastatel liitusid Põhjaka-Kaansoo piirkonna

külad Taevere vallaga.
 1938. aasta Vallapiiride reformi tulemusel liideti
Taevere vallaga veel Vastemõisa valla Epra, Kabila,
Kaunissaare ja Kibaru küla.
 Samal ajal ühendati Vastemõisa valla allesjäänud
osadega Taevere valla Liiduvere küla ja Sürgavere valla
Uudeküla alasid ning Suure-Kõpu valla Metsküla ja
Puiatu valla lahusala.
43


Slide 44

Vastemõisa valla külanõukogud
 13. septembril 1945. aastal moodustati Vastemõisa

vallas kolm külanõukogu:

 Vastemõisa külanõukogu ,hõlmas Vastemõisa, Järavere ja

Kobruvere küla.

 Ketu külanõukogu, hõlmas Juurika, Liiduvere, Ketu,

Sandra, Paelamaa, Ärma ja Raudna küla.
 Metsküla külanõukogu, hõlmas Ivaski, Lemmakõnnu,
Männiku, Metsküla ja Paistu küla

44


Slide 45

Valla külanõukogude esimehed ja
sekretärid
Vastemõisa külanõukogu täitevkomitee esimeheks oli
määratud Jüri Must ja sekretäriks Meeta Olev.
 Ketu külanõukogu täitevkomitee esimeheks oli määratud

Kaarel Tali ja sekretäriks Naima Roosna Metsküla
 Metsküla külanõukogu täitevkomitee esimeheks oli Meeta
Iidla ja sekretäriks Anita Taaramäe.
Igas külanõukogus oli raamatukogu, rahvamaja,
sideagentuur ja neile lisandusid kolhoosid
45


Slide 46

Vastemõisa külanõukogu esimehed
 1954. aastal liideti Ketu ja Metsküla nõukogu

Vastemõisa külanõukoguga.

 Vastemõisa külanõukogu täitevkomitee esimehe

ametis on olnud ühtekokku 18 inimest:
Jüri Must, Mihkel Pink, Oskar Kobin, Boriss Keller,
Mart ja Valentina Rae, Martin Vaine, Heino Olev,
Peeter Kolts, Aadu Ots, Liina Pärnits, Aadu
Joandi, Sirje Ratasepp, Lehte Trump, Voldemar
Vaine, Leonhard Pruus, Sirje Tamm ja Ivo Kralle.

46


Slide 47

Vastemõisa külanõukogu sekretärid
 Meeta Olev töötas Vastemõisa külanõukogu

sekretärina 30 aastat.
 Sekretäri ametis olid seejärel Aili Järvsoo, Lii Kink ja
Mare Andrei

47


Slide 48

Vastemõisa valla taastamine
 Vastemõisa vald taastati 1991.aastal.
 Valla taastamise järel on olnud vallavanema ametis

Ivo Kralle (1991-1993),
Rünno Johanson (1993-2001),
Lembit Kruuse (2001-2005).


Slide 49

Vastemõisa kivi avamine
 Marguvälja poole suunduva teelahkmel, kunagise

Järavere vakuse, vallamaja krundi ja laadaplatsi piiril
asuvale suurele kivile on pandud Vastemõisa
piirkonna ajalugu käsitlev mälestustahvel avati
21.oktoobril 2012.
 Sinna toodi see kivi juba 1975. aastal Vello Truu

alluvuses olnud maaparanduse brigaadi meeste poolt.

49


Slide 50

Vallakoolide tähistamine
 Kabila vallakooli ja seal aastatel 1902-1907 asunud

Vastemõisa 2-klassilise ministeeriumi kooli asukohas avati
mälestuskivi 21.augustil 2011.aastal.
 Rääka kooli vilistlaste poolt pandud mälestuskivi
Rääka koolimaja õuel avati 15.oktoobril 2011.
 Mälestuskivi Epra koolimaja asukohas avati
21.novembril 2011.
 Metsküla rahvas avas oma, 1968. aastal suletud

koolimaja õuel mälestuskivi juba üsna hulk aastaid
tagasi
50


Slide 51

Mälestusplaat Kaansoo koolile
 Kaansoo koolile panid vilistlased mälestusplaadi 28.juulil

2012 aastal.
 Tänavu möödub 130 aastat kooli kasvandiku,eesti
rahvusliku muusika rajaja helilooja Mart Saare (1882-1963)
sünnist.
1891. aastal ehitatud Kaansoo koolimajas on töötanud
Vastemõisa- Kaansoo vallakool kuni 1919. aastani, seejärel
algkool kuni 1922. aastani, edasi Kaansoo 6-, 7- ja 8klassilised koolid.Kaansoo 8-klassiline Kool lõpetas
tegevuse 1970. aastal, seejärel töötas Kaansoo algkool,mis
suleti 1972. aastal.
Aastatel 1992-2000 töötas selles koolimajas taas Kaansoo
algkool
51


Slide 52

Kaansoo õigeusu koolide asukoha
tähistamine

 Sel suvel pani Kaansoos tegutsenud kahe veneõigeusu

abikooli ja kihelkonna kooli ning Kaansoo II algkooli
asukohta Rehe kinnistule mälestuskivi kinnistu omanik
Toomas Aavasalu.

52


Slide 53

Sürgavere Paju kooli tähistamine
 Kuu aega tagasi 21. septembril, avati mälestuskivi

Sürgavere kooli eelkäija, endise Paju kooli asukohas


Slide 54

Vallakoolide rajamise algus
 18. sajandil algas kihelkonna luteriusu kiriku järgi

koolide rajamine Epra, Järavere, Kabila , Põhjaka
vakustes. Järavere vakuses jäi kooli rajamine pikaks
ajaks soiku.

54


Slide 55

Vallakoolide kestvus
 Vastemõisa 2-klassilise ministeeriumi kooli uue maja

valmimisega Kildul 1909. aastal suleti Epra kool.

 Kabila kool suleti 1923. aastal ja 1879. aastast

tegutsenud Järavere kool 1924. aastal.

 Põhjaka-Rääka kool suleti 1959. aastal ja õppetöö

jätkus Lahmuse koolis.

55


Slide 56

Sandra kool
 Lemmjõelt Kuusekäära poole Raudna jõe kaldal töötas

1946. – 1958. aastani Sandra algkool, mis asus 20.
sajandi algul ehitatud Sandra talumajas


Slide 57

Vene õigeusukoolid
 Vastemõisa vallas tegutsesid järgmised õigeusu

abikoolid:
Epra abikool (1851-1913),
Põhjaka abikool (1851-1919),
Riisa abikool (1853) ;
Kaansoo õigeusu abikool (1890 – 1910),
Kaansoo-Pärassaare abikool (1915 – 1919),
Kaansoo õigeusu kihelkonnakool (1904 – 1919),
Kaansoo II algkool (1919 – 1920), mis ühendati Kaansoo I
algkooliga.
57


Slide 58

Vene õigeusukoolide liitmised ja
muutmised
 1913. aastal ühendati Epra abikool Mõõrja abikooliga.
 Varem Mõõrjas asunud abikool oli toodud Jäleverest

1872. aastal tagasi Mõõrjasse endisele asukohale.
 Põhjaka abikool liideti 1919. aastal Rääka kooliga
 Riisa abikool muudeti 1920. aastal 4- klassiliseks
algkooliks ja 1921. a alates jätkas tegevust Kangrul kuni
sulgemiseni 1935. aastal.
Vene-õigeusu abikoolides kestis kolmeaastane
koolikursus nn. kolmes jaos
58


Slide 59

Kodukoolid
 Kodukoolid on töötanud
 Põhjakal,
 Pärassaares,

 Sandral,
 Karuskoses
 ja mujalgi


Slide 60

Kasari koolimaja mälestusstend
 Siiani säilinud maakivist Kasari koolimaja avati 21.

oktoobril 1880. aastal.
 132 aastat hiljem avati kooli asukohas mälestustend.
 Kool asutati üks aasta varem 1879. aastal Nikolai I aegse

soldatite kasarmus ja seetõttu rahvasuus hüütigi seda kooli
Kasari kooliks.

 Koolmeistriks sai Andres Krieger (1858 – 1944), kes oli

lõpetanud Suure-Jaani kihelkonnakooli ja sooritanud
õpetaja kutseeksami Tartus.

60


Slide 61

Õppetöö algus Kasaris
 Õppetööga alustati Kasaris 25. novembril, kuid see

kestis kuni 15. jaanuarini 1890. aastal, mil maja põles
maha.
 Lapsed ja koolmeistrid pääsesid eluga.
 Umbes pooled lapsed jaotati valla kolme kooli peale .
40 last ning koolmeistri võttis lähedal asuv
Lemmakõnnu talu peremees Hans Jaeski tasuta oma
talusse, kus ühes valges ja heas toas talve otsa kooli
peeti.
61


Slide 62

Kasari uus koolimaja
 Maakivist uus koolimaja ehitati mõõtmetega 18 sülda

ja 7 jalga pikk ning 7 sülda lai.
 Uus koolimaja läks maksma ligi 6000 rubla, millest
töömeistrile tasuti 4000 rubla ja üejäänud 1951 rubla
eest tegi vald tööpäevi.
 Kasari koolis õppis 1882/83 õppeaastal 82 ja 1911. aastal
55 õpilast.
 Õpilaste arvu vähenemine oli tingitud sellest,et Kildul
avati Vastemõisa 2-klssilise ministeeriumi kooli uus
koolimaja
62


Slide 63

Kasari 4-klassiline algkool
 1919. a muudeti 3-klassiline Vastemõisa-Järavere

vallakool Kasari 4-klassiliseks algkooliks.
 Kooli tegevus lõpetati 1924. aasta sügisel. Õpilased

asusid üle Kildule.

63


Slide 64

Kasari kooli vilistlased
 Koolis on õppinud Vastemõisa
 muusikaelu edendajad Andres, Jaan ja Toomas Stern ,
 kunstnik Peet Moorats,
 skulptor Lydia Laas,
 näitleja Ants Vomm,

 põllutöö instruktor Ado Johanson,
 kohaliku karskuse- ja seltsielu edendaja ning

seltsimaja asutaja Hans Johanson
64


Slide 65

Koolimajast sai kultuurimaja
 Kasari koolimajast sai peo ja puhkekoht ning

vaimuvalguse kolle järgneva pool-sajandi jooksul
 1924. aastal tühjaks jäänud Kasari koolihoones avas
Noorsoo Selts sama aasta sügisel Kasari seltsimaja, mis
tegutses kuni 1940. a riigipöördeni.
 Alates 1940. kuni 1974. aastani tegutses seltsimajas
Vastemõisa rahvamaja.

65


Slide 66

Vastemõisa kultuuriasutuste juhid
 Vastemõisa kultuuriasutusi on juhtinud August

Jaeski, Jaan Raidmaa, Helga Oru, Loreida Kaur, Mati
Lepik jt.
 Kasaris tegutsnud kultuurimaja jätkas aastatel 19741993 oma tegevust Vastemõisa vallamaja asukohta 1962
.aastal ehitatud kolhoosi keskuse hoones.
 Vastemõisa Rahvamaja avati praeguses asukohas 1996.
aastal. Uue rahvamaja hoone ehitamist alustas Kalju
kolhoos.
 Rahvamaja juhib Rein Luup


Slide 67

Endiste seltsi-ja rahvamajade
tähistamine
 Vallamaja, magasiaida ja Kasari koolimaja asukohtade

tähistamisega on silmas peetud, et saaks tähistatud ka
Karskuse Seltsi ja Noorsoo Seltsi seltsimajad ja
hilisemad rahvamajad.
 2011. aastal pani Metsküla rahvas mälestuskivi oma
rahvamajale, mis asutati 1940. aastal ja lõpetas
tegevuse 1977. aaastal.


Slide 68

.

Ministeeriumikooli asutamise 110-nda
aastapäeva tähistamine
 Kultuuripäevast osavõtjaid võõrustasid Siiri ja Lembit

Kruuse Kasarimõisas endises koolimajas.
 Koosviibimisega tähistati Vastemõisa 2-klassilise

ministeeriumikooli asutamise 110-ndat aastapäeva.


Slide 69

Ministeeriumikool
 alustas tegevust 15. novembril 1902 Kabila

koolimajas kahe õpetajaga.
 Paari aastaga tõusis õpilaste arv üle saja!
 1903/1904 õppeaastal õppis koolis 118
õpilast, neist 81 poissi ja 37 tüdrukut.


Slide 70

Andres Vanaus
 Kooli juhatajaks sai Andres Vanaus, kes oli eelnevalt

siinses vallakoolis kolm aastat õpetanud.
 Ta oli lõpetanud Viljandi linna elementaar-kooli ja

sooritanud kutseeksami ning tema pedagoogiline töö
oli alanud 1892. aastal.

70


Slide 71

August Marfeldt ( Maramaa)
 Teine õpetaja, August

Marfeldt (eestistatud
Maramaa) lõpetas
tööleasumise aastal
Tartu Õpetajate
Seminari.
 Temast sai August
Vanause üleviimise
järel 1904. aastal kooli
juhataja.

 1903. a. sügisest

asus koolis tööle
kolmas õpetaja
Anton Muri.

71


Slide 72

Vastemõisa ajaloo uurijad


Slide 73

Lembit Kulbini
uurimused

ja

 Suure-Jaani

käsikiri, 1938. aastast

kihelkonna ajalugu,
Käsikiri 1939. aastast

 Taevere valla ajalugu,

73


Slide 74

Karl Kranich
(14.12.1923 – 08.03.2001)
 Järgmisel aastal

möödub 90 aastat
Karl Kranichi
sünnist.

 Tema on koostanud

meile lugemiseks 10
köitelise käsikirja
Andmeid
Vastemõisa
minevikust
74


Slide 75

. Karl Kranichi uurimustest on võimalik saada
põhjalikum ja mitmekülgsem ülevaade Vastemõisa kui
administratiivse ja majandusliku piirkonna ulatusest ja
muutustest alates orduajast kuni tsaariaja lõpuni.
 Tema käsikirjad asuvad Vastemõisa ja Koigi

raamatukogudes.

75


Slide 76

Jaan Joandi
(1. juuli 1910 – 15. veebruar 1986)

 on uurinud Vastemõisa
seltsitegevust, muusikaelu ja
selle arendajaid s.o Suure-

Jaani (hilisema Vastemõisa)
Karskuse Seltsi ja sellest välja
kasvanud Vastemõisa
Noorsoo Seltsi tegevust.

 Temalt on ilmunud
lugusid, milles on
käsitletud Kasari
kooli ja seltsimaja,
hilisema rahva- ja
kultuurimaja
tegevust.

76


Slide 77

Jaan Joandi bibliograafia
 Eesti Kirjandusmuuseumi bibliograaf Annemaria

Onoper on koostanud Jaan Joandi bibliograafia, milles
on üle paarisaja nimetuse
 Temalt on kirjatöid:

Johann Kölerist, Mart Saarest ,Peet Mooratsist ,Vargamäe
Krõõda prototüübist Ann Bakhofist
Juhan Meinist,Jaan ja Andres ning Toomas Sternist,August
Vommist ja Ants Vommist,
Paula Palmeosest,Lydia Laasist jt.


Slide 78

Jaan Lepajõe
 Jaan Lepajõe on Suure-Jaani – Vastemõisa – Kaansoo

paikkonnas 19. sajandil eesti vaimukultuuri
suurkujude Johann Köleri, Mart Saare, Anton Hansen
Tammsaare, Lydia Koidula, Kappide ja teiste sirgumist
või põlvnemist nimetanud
Suure-Jaani fenomeniks.

78


Slide 79

Põhjavaimu looduse ja kultuuriloo
kaitseala loomise idee
 Jaan Lepajõe on pidanud oluliseks looduskeskkonna

mõju kultuuri-loomele ja esitanud idee :
 Põhjavaimu looduse ja kultuuriloo kaitseala
loomiseks.
 Trükisena on ilmunud Jaan Lepajõe “Põhjavaimu
kultuurilooline ja looduse õpperada. Teejuht”


Slide 80

Vastemõisa kultuurilugu ja identiteet
 Inimeste enese- ja ühtekuuluvuse määratlemiseks on

oluline nende vastastikune seotus ja ühendavate tunnuste
olemasolu.
 Identiteeti saab käsitleda kui teadmist endast sotsiaalsetes
olukordades ja suhetes.
 See avaldub omaduste hulgana, mis loob teatud erisuse ja
unikaalsuse.
 Minevikus on olnud enese- ja ühtekuuluvuse määratlejaks
Vastemõisa mõis, kogukond, vald, külanõukogu,
kolhoos. Need on kadunud.
80


Slide 81

Mis võiks olla identiteedi
ja ühtekuuluvuse määratlejaks?
 Selleks on paikkonna looduskeskkonna ja kultuuriloo omapära.
 Siin on sirgunud ja põlvnenud vaimukultuuri suurkujusid.
 Oleme osa unikaalsest Soomaast, kuulume Suure-Jaani valda ja

kihelkonda
 Kindlasti saame luua identiteeti ja enesemääratlust oma
paikkonna valitsemise-, kultuuri- ja koolihariduse ajaloo tundmise
teel.
 Vastemõisa kivile, vallamaja, magasiaida ja endiste koolide
asupaikadesse paigaldatud mälestustahvlitega me oleme väätustanud
Vastemõisa paikkonna ajalugu


Slide 82

Suure-Jaani valla piirkondadest
 Suure-Jaani vald hõlmab põhiliselt Suure-Jaani ja pisut

Kõpu ning Pilistvere kihelkondade alasid.
 Vallas on 46 küla, Suure-Jaani linn, Olustvere alevik.

82


Slide 83

Mõisad ja vallakogukonnad
Suure-Jaani vallas saame rääkida Aimla, Jaska,
Olustvere, Reegoldi, Navesti, Taevere, Lahmuse, Ängi,
Lõhavere,Sürgavere, Vastemõisa ja Suure-Jaani
kirikumõisa mõisapiirkondadest ja neis tegutsenud
talurahva kogukondadest.
 1866. aasta kogukonna seaduse alusel oli Suure-Jaani
kihelkonnas järgmised talurahva omavalitsuslikud
kogukonnad :


 Lahmuse-Ängi, Lõhavere, Reegoldi, Navesti, Olustvere,

Sürgavere, Taevere ja Vastemõisa valdade näol

1892. aastal ühines Lõhavere vald Sürgavere vallaga,
1897. aastal Lahmuse-Ängi vald Taevere vallaga ja
Reegoldi vald Olustvere vallaga,
1899. aastal ühines veel Navesti vald Olustvere vallaga


Slide 84

1938.aasta vallapiiride reform
 Pärast 1938. aasta reformi jäi praeguse Suur-Jaani valla

aladel alles Olustvere, Taevere ja Vastemõisa
vald ning Suure-Jaani linn

 Ajakatsumustele vaatamata on tänini säilinud

kohanimed, mis on olnud kasutusel ka kihelkonna
mõisade ja valdade nimedena: Taevere, Lahmuse,
Ängi; Aimla, Jaska, Navesti, Reegoldi, Olustvere;
Lõhavere, Sürgavere, Vastemõisa, Suur-Jaani
84


Slide 85

Endiste mõisade ja valdade piirkondade
teadvustamine
 Kas me peaksime endale teadvustama selliste vallasiseste

piirkondade olemasolu ja tähtsust., millele pandi alus
Rootsi ajal?

 Suure-Jaani linna, Suure-Jaani valla, Olustvere valla ja

Vastemõisa valla ühinemise aluslepingu järgi on
põhjust rääkida Suure-Jaani ja Suure-Jaani ümbruse,
Olustvere ja Vastemõisa piirkonnast
 Vaatame valla kodulehelt,mis toimub rohujuure
tasandil valla nendes piirkondades.
85


Slide 86

Suure-Jaani ja selle ümbruse piirkond
 Suure-Jaani ja selle ümbruse piirkonnas on koostatud viis

arengukava:
 1-2.Lahmuse küla arengukava aastateks 2009 – 2013 ,
Lahmuse(76),Päraküla (117) ning Põhjaka(89) arengukava
aastateks 2010-2014
 (MTÜ Altveski ja MTÜ Lachmese Haridusselts 5. septembril 2009.

aastal toimus MTÜ Lahmuse, Päraküla ja Põhjaka külaseltsi
asutamiskoosolek)

 3. Vihi (56), Rääka (17) ning Jälevere(33) külade arengukava

aastateks 2009-2014.

 (Initsiatiivgrupp, kes korraldab erinevaid üritusi ning ettevõtmisi.

Memmeklubi „Krõõt”, Külatuba.i. Vanaõue puhkekeskus. Energia
talu.)
86


Slide 87

Suure-Jaani ja selle ümbruse piirkond järg
 4.Kootsi (62) ja Karjasoo ( 6 ) küla arengukava

aastateks 2010-2015. Koostaja MTÜ Kootsi Külaselts

 Varem Vastemõisa piirkonnas tegutsenud Põhjaka küla arendab

koostegevust Lahmuse ja Pärakülaga; Rääka küla tegutseb koos Vihi ja
Jälevere külaga, Kootsi ja Karjasoo külad on otsustanud edasi liikuda
kahekesi koos.

5. Sürgavere külade arengukava aastateks
2007-2017 .Arengukava on koostanud Sürgavere külaselts.
 Arengukava hõlmab Sürgavere (387) , Kerita(61), Munsi (46) ja

kunagise Vastemõisa valla Epra (85), Kabila (69) külasid
87


Slide 88

Muud Suure-Jaani ümbruse külad






Kellega astub ühist sammu
Taevere (27) küla ?
Ängi (98,) Arjadi – (31), Võlli – (57) ja Kibaru
küla( 7)?
Lõhavere (179), Kärevere (52), Köidamaa
(198), Nuutre (78) ja Tällevere (66) küla ?
Navesti (97), Reegoldi(232) ja Võhmasaare(36)
küla?
Ja lõpuks võime küsida kuidas kehtestab ennast
Suure-Jaani linn (1112)?
Enne külanõukogude asutamist oli Navesti ja Reegoldi küla
Olustvere piirkonnaga seotud ja Võhmasaare Kõo vallaga
88


Slide 89

Olustvere piirkond
 Tääksi (119) küla arengukava aastateks 2006-2015
 Ülde (190) küla arengukava 2009-2019

Kuhjavere( 70) küla arengukava 2008-2015

 Pole teda, kas Olustvere (448) alevikul, Jaska (95), Mudiste

(52), Kuiavere (26,) Kurnuvere (20), Võivaku (106) ja
Mäeküla (50) küladel on arengukava.
Aimla (89) ja Riiasaare (28) arengukavad on leidnud koha
arhiivis

 Olustevere piirkonnas tegutsevad Tääksi, Kuhjavere, Ülde

külaseltsid,Ühtne Võhmaküla selts (Mudiste, Võivaku,
Riiasaare?), Aimla ja Olustvere Maanaiste Seltsid.

89


Slide 90

Vastemõisa piirkond
 Metsküla (192 ) küla arengukava aastateks 2008-2018.
 Piirkonnas tegutseb külaselts Metsküla Kodupaik,
 Ivaski – Lemmakõnnu külaselts,
 Kildu külade ühendus, mis ühendab Kildu, Ilbaku ,

Paelamaa ja Sandra– küla.
 Piirkonnas tegutseb Vastemõisa naiste ühendus, Eesti

Haabjaselts, Lubjassaare muuseumi ühing.
90


Slide 91

Suure-Jaani valla piirkondlikud asutused
 Lasteaiad on Suure-Jaanis, Köidamaal, Olustveres,

Sürgaveres ja Vastemõisas.

 Koolid asuvad Lahmusel, Suure-Jaanis, Olustveres,

Tääksis, Sürgaveres ja Kildul.

 Kultuuri-või rahvamajad Suure-Jaanis, Paalas,

Sürgaveres ja Vastemõisas,

 Raamatukogud Suure-Jaanis, Sürgaveres, Paalas,

Olustveres, Tääksis ja Vastemõisas

91


Slide 92

Külamajad ja platsid
 Külamajad tegutsevad Olustveres, Kuhjaveres, Tääksis,

Ülde külas. Külatoad Sürgavere ja Kildu külas.

 Külaplatsid on Lahmusel, Taeveres, Kootsis, Navestis,

Reegoldis, Olustveres (2 platsi), Aimlas, Kuhjaveres,
Üldes, Vastemõisas, Lemmakõnnus, Kildul,
Kobruveres.

92


Slide 93

Külavanemad ja ühingud
 Valla arengukavast nähtub, et 29 külal on kokku 14

külavanemat.
 Vallas tegutseb 15 külaseltsi ja 1 seltsing.
 Lisaks neile tegutsevad kultuuri, hariduse ja
spordivaldkonnas 16 MTÜ-d.
 Vallas tegutseb kodanike ühendusi koondav SuureJaani valla külade ümarlaud ja see koondab lisaks
külaseltsidele ka teisi vallas tegutsevaid ühinguid.

93


Slide 94

Küsimused, millede üle tuleks
mõelda
 Kas piisab ühest põhikoolist vallas?
 Mitut algkooli me vajame igas piirkonnas?
 Kas näeme ette igas piirkonnas algkooli või põhikooli

filiaali algõpetuse läbiviimiseks?
 Milline on nõudlus raamatukogude ja kultuurimajade
ning spordirajatiste järele?
 Sellisena võivad tõstatuda meie ette küsimused, mis
vajavad läbimõtlemist. Kas me oleme jõudnud asja
tuumani?.
94


Slide 95

Seaduse järgi on omavalitsuse
ülesandeks korraldada
 sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet,
 elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja








kanalisatsiooni, heakorda,
territoriaalplaneerimist,
vallasisest ühistransporti, valla teede ja linnatänavate
korrashoidu juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud
kellegi teise täita;
koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide,
gümnaasiumide ja huvikoolide,
raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside,
turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike
asutuste ülalpidamist juhul kui need on omavalitsuse omanduses.
Lisaks otsutab ja korraldab kohalik omavalitsus neid kohaliku elu
küsimusi, mis on talle pandud teiste seadustega ja/või mis ei ole
seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada.


Slide 96

Regionaalministri mudelid
 Minister on huvitatud, et meie erakonnad ja ka avalikkus arutaks alljärfnevaid
võimalikke variante omavalitsusmaastiku korraldamisel.
 Minivaldade Eesti, kus säilib tänane olukord;
 Omavalitsusliitude Eesti, kus omavalitsusmaastik ei muutu, kuid osa
ülesandeid delegeeritakse maakondlikule avalik-õiguslikule omavalitsusliidule;

 Kahetasandiline Eesti, kus luuakse juurde täiendav maakonnapõhine
omavalitsustasand;
Kihelkondade Eesti, kus toimuvad omavalitsuste ühinemised vähemalt 3000
elanikuga üksusteks ning tekib 70-100 omavalitsust;
 Tõmbekeskuste Eesti, kus liitumised toimuvad ümber suuremate keskuste ja
tekib 30-50 omavalitsust;
 Maakondade Eesti, kus liitumised toimuvad üldjoontes tänaste maakondade
põhiselt.
96


Slide 97

Kas omavalitsustel on mõtekas








tegelda kõigi seniste ülesannetega piiratud ressursside ja üha halvenevas
demograafilises situatsioonis?
Selle asemel,et kulutada aega omavalitsuste liitmiste temaatikale, tuleks
kaaluda ettepanekuid, mis suurendaksid seniste maakonnavalitsuste rolli
regionaalarengu korraldamisel ja planeerimisel .
Valdade liitmistega või kahetasandiliste omavalitsustega jm. mudelite
juurutamisega vaevalt õnnestub meil lahendada efektiivsemalt regionaalrenguga
seonduvaid küsimusi.
Vajalik on analüüsida riiklikku halduskorraldust tervikuna, täpsustada riigi ja
maakondade ülesandeid regioonaalarenu korraldam, vajadusel muuta
maakondade piire jms..
Käesoleval ajal ei ole märgata innovaatilisust ei maakonna- ega omavalitsuste
poolt.
Piirdutakse vaid pedantliku seaduskuulekusega seadustest tulenevate
ülesaannete täitmisel.


Slide 98

Maakonnavalitsuste rolli suurendamine
regionaalarengu korraldamisel ja
planeerimisel
 Maakonnavalitsuste või riigi ülesandeks võiks olla

kõigi valdade ühistranspordi, teede ja tänavate
korrashoiu, lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide valitsemine.
 Maavalitsused peaksid kujunema reaalselt
regionaalarengu küsimustega ja kohalike
omavalitsustega koostööd tegelevateks asutusteks.
 See oleks üheks võimalikuks teeks ka
omavalitsusmaastiku säilitamisel ja muutmisel.