Transcript Eesti loodusgeograafia

9 klass
Tallinna Järveotsa Gümnaasium
Maiki Lauri
Eesti asub Ida – Euroopa platvormi
loodeosas.
 Platvorm on suur maakoore osa, mis
koosneb kurrutatud kristalsete
kivimitega aluskorrast ning seda katvast
kurrutamata pealiskorrast.
 Pealiskorra pindmist, pudedatest
setetest osa nimetatakse pinnakatteks

Aluspõhi
Aluspõhjaks nimetatakse kõiki
pinnakatte alla lamavaid kivimeid.
 Aluspõhi koosneb aluskorrast ja
pealiskorra settekivimilisest osast.
 Aluskorra positiivseid kurde, mis
ulatuvad läbi pealiskorra ning
paljanduvad otse maapinnal,
nimetatakse kilpideks.
 Eesti asub Fennoskandia kilbi
lõunanõlval.

Eesti aluskord koosneb peamiselt
kristalsetest kivimitest (graniit, gneiss,
kvartsiit jne), need tekkisid umbes 1,6 –
2,6 miljardit aastat tagasi (aguaegkond).
 Eestis alukorra kivimid ei paljandu,
lähimad paljandid asuvad Soome lahe
keskosas

Pealiskord
Pealiskorra moodustavad settekivimid,
mis Eestis kõikjal katavad tugevasti
kurdunud ja murrangutest läbistatud
aluskorra kivimeid.
 Vanimad paljanduvad settekivimid on
kambriumi ajastu savid ja liivakivid
(Põhja – Eesti peakaldal nähtavad)
 Need sisaldavad fossiile ehk kivistunud
jäänuseid (tekkinud ordoviitsiumi ja siluri
ajastul)

Siluri ajal jätkus lubjakivide teke
 Devoni ajastul settisid lubjakivide peale
taas liivad ja savid
 Devoni ajastu lõpul tungis Eesti alale
taas meri ning kujunema hakkasid jälle
lubjakivid ja dolomiidid
 Hilisemate ajastute setted meie alal
puuduvad, sest devonist kvaternaarini
oli Eesti valdavalt maismaa ja allus
kulumisele.

Pinnakate
Pinnakatte moodustavad aluspõhja
katvad pudedad kivimid, mis on meie
alale kujunenud viimase 2 mln aasta
jooksul.
 Pinnakatte paksus on väga ebaühtlane
 Põhja – Eestis umbes 2 – 3 m
 Kõrgustikel aga üle 100 m

Eesti peamiseks pinnakattematerjaliks
on moreen - erineva suurusega
kivimiosakeste segu, mille on kokku
kuhjanud mandriliustikud.
 Kõige suuremad kivid moreenis on
rändrahnud, mis kanti Eesti alale
mandriliustike poolt.
 Rändrahnud moodustavad kivikülve (nt
Käsmus)

Peale moreeni sisaldab pinnakate veel
mineraalseid (kruus, liiv, viirsavi) ja
elutekkelisi (turvas, muda) setteid.
 Pinnakate on meil peamine muldade
lähtekivim, oluline veerežiimi ning vete
keemilise koostise kujundaja.
 Pinnakattest koosnevad kõik kuhjelised
ning osa kulutuspinnavorme.

Pinnamood ehk reljeef on maakoore
pealispinna kuju ja see koosneb
mitmesugustest pinnavormidest.
 Pinnavormid on maakoore pealispinna
osad, mis erinevad ümbritsevast alast
kõrguse, väliskuju, siseehituse ja tekke
poolest.
 Kõige sagedamini liigitatakse
pinnavorme nende tekkeloo põhjal.

Millised on Eesti reljeefi
suurvormid?
Eesti asub hiigelsuure Ida – Euroopa
lauskmaa loodeservas.
 Pinnamood on tasane, väikeste
kõrgusvahedega.
 Suur Munamägi Haanja kõrgustiku
keskosas on kogu Baltikumi kõrgeim punkt.
 Eesti pinnamoes vahelduvad kõrgustikud ja
lavamaad lainjate tasandike, madalike,
nõgude ja orunditega.


Need pinnavormid ja Põhja – Eesti (Balti
klint) ning Lääne – Eesti paekallas on
Eesti reljeefi suurvormid.
Millest koosneb Eesti
pinnamood?
Kõrgustikud on ümbrusest kõrgemad
alad, millel esineb mitmesuguseid
kõrgendikke, nõgusid, orge jt
väiksemaid pinnavorme. Nende jalamid
asuvad Eestis harilikult 75 – 100 m
kõrgusel.
 Pandivere ja Sakala kõrgustik on tasase
pinnamoega kulutuskõrgustikud. Need
on võrdlemisi madalad ning õhukese
pinnakattega.

Rahutu reljeefiga kuhjelised kõrgustikud
on Haanja, Otepää ning Karula
kõrgustik. Nende kolme kõrgustiku
pinnamoodi iseloomustavad künkad ja
nõod.
 Eestis esineb veel mitu väiksemat
kõrgustikku: Vooremaa, Lääne –
Saaremaa kõrgustik.

Lavamaad ehk platood on ümbrusest
kõrgemad tasandikud, mida enamasti
ääristavad astangud.
 Kaks suurt lavamaad on Põhja – Eesti ehk
Harju lavamaa ja Kirde – Eesti ehk Viru
lavamaa. Neid piirab põhjast Balti klindi
astang. Mõlemad lavamaad on 30 – 70 m
kõrgused.
 Lõuna – Eestis asub Kagu - Eesti ehk
Ugandi lavamaa – ürgorgudest liigestatud
40 -100 m kõrgune.

Lavamaadele lisaks on 2 suurt suhteliselt
kõrget tasandikku – Kesk – Eesti tasandik
ning Vahe – Eesti tasandik ehk Kõrvemaa.
 Madalikud on kuni 50 m kõrgused
tasandikud, mis on pikka aega olnud mere
ja suurte järvede poolt üle ujutatud.
 Maakerke tagajärjel muutusid need alad
maismaaks hiljem kui kõrgustikud ja
lavamaad.

Lääne – Eesti madalik on 0 – 20 m
kõrgune soostunud tasandik, Pärnu
madalik on samuti tugevasti soostunud.
 Madalad ja soostunud tasandikud
paiknevad ka Võrtsjärve nõos ja Peipsi
järvest läänes ja põhjas. Peipsi järvest
põhja poole jääb madalik, mis on tuntud
Alutaguse nime all.

Nõod ja orundid kui reljeefi suurvormid on
hästi eristatavad Lõuna – Eestis, kus nad
lahutavad üksteisest kõrgustikke.
 Sakala, Karula ja Otepää kõrgustike
vahelisel alal paikneb Valga nõgu. Sealt
saab alguse põhja suunas ahenev ning
Võrtsjärveni ulatuv Väike – Emajõe orund.
 Karula ja Haanja kõrgustiku vahele jääb
Hargla nõgu.
 Haanja ja Otepää kõrgustikke eraldab Võru
orund.

Nõod on keskelt madalamad ning
servadest kõrgemad suletud
pinnavormid, mille põhjas asub tavaliselt
järv või soo.
 Orundid on aga piklikud laiapõhjalised ja
raskesti piiritletavad orud. Seega on
orundid väga laiad orud, mille mõlemat
veeru me looduses harilikult korraga ei
näe.


Eesti kõige suurejoonelisemaks
pinnavormiks on Balti klint, mida
nimetatakse ka Põhja – Eesti
paekaldaks. See on üks suuremaid
kulutusastanguid kogu tasandikulises
Põhja – Euroopas.
Mõisted selgeks
Ilm – on atmosfääri hetkeseisund
 Ilmastik - ilmad ühe aasta lõikes
 Kliima ehk ilmastu – ilmade korduvus
paljude aastate vältel

Eesti kliima on üleminekuline mereliselt
mandrilisele. Mereline kliima on
sademeterohke, väikese temperatuuri
kõikumisega, mandriline kliima aga
väheste sademetega ja suure temperatuuri
kõikumisega.

Üleminekuline ehk paraskontinentaalne
kliima tuleneb Eesti asendist Euraasia
mandri loodeosas. Eesti kliimat
mõjutavad nii Atlandi ookeani mereline
õhk kui ka Euraasia mandri siseosas
valitsev mandriline õhk.
Eesti kliimat kujundavad tegurid:
I – PÄIKESEKIIRGUS
Laiuskraadide erinevusest tingitud
päikesekiirguse muutused on Eestis
tühised. Kiirguse jaotumist mõjutab kaugus
merest, aluspinna kõrgus meretasemest ja
selle kaldenurk päikesekiirte suhtes.
Kõige enam saavad päikesekiirgust
saared ja rannikualad, kõige vähem aga
kõrgustikud, mis on sademetepüüdjad ja
pilvede tekitajad.
II – ÕHUMASSID
Õhumasside liikumine sõltub nii aluspinna
iseärasustest kui ka päikesekiirgusest.
Õhu soojenemisega tekivad tõusvad
õhuvoolud ning õhurõhk alaneb, kujuneb
madalrõhuala, milles tekivad tsüklonid.
Madalrõhuala
Laskuvate õhuvooludega korral õhurõhk
tõuseb, kujuneb kõrgrõhuala, milles
tekivad antitsüklonid.
Kõrgrõhuala
III – ALUSPIND
See mõjutab nii päikesekiirgusest
saadavat energiahulka kui ka õhumasside
liikumist.
Kiirguse hulk oleneb sellest kas aluspind
on vesi või maapind, hele või tume ning
missuguse nurga alt kiired maapinnale
lagevad.
Joonis:
Miks erineb kliima Eesti eri
osades?
Läänemeri – selle järgi eristatakse
merelisemat ja mandrilisemat kliimat.
 Õhutemperatuur, sademete hulk jt
kliimategurid muutuvad sõltuvalt sellest,
kui suur on kaugus rannajoonest.
 20 km kaugusel rannajoonest suureneb
õhutemperatuuri aastane amplituud
 30-60 km kaugusel rannajoonest
suureneb sademete hulk


Mere vahetu mõjutsoon ulatub vaid mõne
km kauguseni,
 siin puhuvad tugevamad tuuled, on
harvemini öökülma
 Sademeid ning lumikatte kujunemist ja
püsimist mõjutavad kõrgustikud.
 Üldine reegel on, et 10 m kõrguse kasvu
lisab 1 % sademeid.
 Kõrgustikel on ka mõnevõrra madalam
õhutemperatuur, mistõttu lumikate püsib
seal talvel kauem
Õhutemperatuur
Talvel tõstab Läänemeri rannikuala
temperatuuri ja erinevus sisemaaga on
suurem kui muudel aastaaegadel
 Kõige külmem kuu on veebruar
(keskmine temp – 5,2º), ent suurimad
kontrastid avalduvad jaanuaris (Vilsandil
-2,0º, Narvas – 7,3º)
 Absoluutselt madalaim temperatuur 43,5º on registreeritud 1940 aastal
Jõgeval ja 1941 aastal Võrus

Suve algul on keskmine temperatuur
rannikul madalam ja sisemaal kõrgem,
ent suve lõpuks ühtlustub temperatuur
kogu Eestis.
 Kõige soojem kuu on juuli (+16,6º), mil
regionaalsed erinevused on väikesed.
 Absoluutselt kõrgeim temperatuur
+35,6º on mõõdetud 1992 aastal Võrus

Tuuled
Eestis valitsevad edela – ja läänetuuled.
 Novembrist jaanuarini on tsüklonaalne
tegevus kõige aktiivsem ja puhuvad
tugevamad tuuled.

Sademed





Keskmiselt sajab aastas 550 – 800 mm
Kõige enam sademeid saavad kõrgustikud,
kõige kuivemad on Lääne – Eesti saared
ning kõrgustike varjus olevad Võrtsjärve
nõgu ja Peipsi madalik.
Sademeterikas on soe poolaasta – aprillist
oktoobrini
Kõige vihmasem kuu on august
Kõige kuivem kuu on veebruar
Püsiv lumikate tekib kõrgustikel
detsembri algul, kuu lõpuks on lumi
maas peaaegu kogu Mandri – Eestis.
 Kõige paksem lumi sajab maha Haanja
kõrgustikul (umbes 50 cm)
 Lumi sulab vastupidises järjekorras:
kõige varem Lääne – Eesti saartel
(märts) ning kõige hiljem kõrgustikel
(aprill)

Kliima muutumine

Pikaajaline kliimavaatluste andmestik
lubab järeldada, et Eesti kliima on paari
sajandi jooksul muutunud merelisemaks:
talved pehmemaks, suved jahedamaks
ning sademete hulk kasvanud.
Läänemerest üldiselt

Läänemeri on veemahu poolest
suuruselt teine riimveeline veekogu
maailmas. Läänemere vesi on segu
ookeaniveest ja paljude jõgede
toodavast mageveest. Pindmise vee
soolsus on Lõuna-Läänemeres lausa 20
promilli (‰), kuid väheneb 6 promillini
Läänemere põhjaosas.
Jõesuudmealadel, näiteks Peterburi
lähistel, on vesi peaaegu mage.

Nüüdisaegse Läänemere pindala on
ligikaudu 422 000 km², maht 21 000 km³,
valgala ulatub üle 1 700 000 km². Valgala
on seega umbes neljakordne mere
pindalaga võrreldes. Läänemere keskmine
sügavus on 55 m, kusjuures samuti
sisemerede hulka kuuluva Vahemere
keskmine sügavus on 1000 m ning ookeani
keskmine sügavus mitmeid kilomeetreid.
Läänemere suurim sügavus on 459 m
(Landsorti süvikus).
Läänemere arenguetapid

Läänemere nõgu kujunes miljardeid
aastaid tagasi mandrikilpide liikumise ja
Fennoskandia kilbi kujunemise käigus.
Praeguse kuju sai merepõhi viimase
jääaja mõjul, mil kõigepealt suruti
maakoor lohku ja seejärel jää surve
vähenedes maa veidi kerkis.

Jää poolt paisutatud magedaveeline
järv, Balti jääpaisjärv, oli umbes 13 000
aastat tagasi esmalt väike veekogu
praeguse Läänemere lõunaosas, kuid
jääserva taganedes järv kasvas,
saavutades oma suurima suuruse
umbes 11 500 aastat tagasi.

Jää edasise sulamise tõttu Balti
jääpaisjärve veed murdsid läbi LõunaRootsi madalast maakitsusest. Seega
alanes veetase kiiresti ligi 30 meetri
võrra ja ühendus Põhjamerega muutis
järve mereks. Seda, umbes 11 000
aastat tagasi aset leidnud etappi
nimetatakse Joldiamereks tol ajal
laialtlevinud teo – Portlandia Yoldia
arctica – järgi.

Jää sulades algas ka maa kerkimine,
mis sulges ühenduse Põhjamerega ja
merest sai taas järv. Nii moodustunud
Antsülusjärv oli praeguse Läänemere
alal umbes 9000-8000 aastat tagasi.

Ligikaudu 8000 aastat tagasi, jääaja
lõppedes, tõusis kiiresti ookeani pind ja
Antsülusjärv muutus jälle mereks. Seda
etappi nimetatakse Litoriinamereks.
Veevahetus Põhjamerega oli laia
vesiühenduse tõttu intensiivsem kui
praegu ja Litoriinamere soolasisaldus oli
peaaegu Põhjamere soolasuse tasemel.

Fennoskandia kilbi edasine kerkimine
kitsendas ajapikku ühendust
Põhjamerega praeguste mõõtudeni ja
merest sai nüüdne vähesoolane
Läänemeri
Miks on Läänemeri väga
reostunud?
Väike veemass, kehv veevahetus –
seetõttu väga kergesti reostuv
 Eesti rannikumere saastajad on
ülemäärased fosfori – ja
lämmastikuühendid (kui neid on liiga
palju hakkavad vohama vetikad).
 Olulised saasteained on ka merre
sattunud raskemtallid: elavhõbe, plii,
kaadium, vask ja nikkel.


Läänemerd ümbritseb 9 arenenud
tööstuse- ja põllumajandusega riiki, kust
satub merre fosfori – ja
lämmastikuühendeid ning teisi
reoaineid, mis soodustavad
mereelustiku vohamist – eutrofeerumist
– ja ohustavad seega niigi viletsa
veevahetusega keskkonda.
Kuigi Eesti territoorium on tasandikuline,
on siin geoloogilisest ehitusest
tulenevalt välja kujunenud väga
eriilmelised rannad.
 Randade vaheldusrikkus on suuresti
seotud Läänemere arenguga
geoloogilises minevikus, eriti aga pärast
viimast mandrijäätumist.
 Meelde tuleks tuletada, et Eesti rannik
kerkib ja meri taandub


Kõige kiiremini kerkivad Loode – Eesti ja
Hiiumaa (kuni 3,5 mm/a), kõige
stabiilsem on Pärnu ja Läti piiri vaheline
rannalõik (0,5 – 1,5 mm/a).

Eesti laugel rannikul on kujunenud nii
järsak – kui ka lauskrannad. Kuna
kummagi puhul on tegemist erinevate
kivimite ja setetega, saame nende piires
omakorda eristada erinevaid rannatüüpe
Laugrand
Järsakrand
Järsakrand
Järsakrannad on valdavalt tekkinud lainete
kulutuse tagajärjel
 Valdav osa Eesti järsakrandadest on
seotud aluspõhja settekivimite
paljandumisega. Nendeks on eelkõige
lubjakivid ja dolomiidid, millesse on
ajapikku kulutatud kõrged püstloodsete
seintega pangad.
 Kõrgeimad ja tuntumad pangad asuvad
Põhja – Eesti paekaldal, nt Rannamõisa,
Muuksi, Ontika. Ka Saaremaal asuv Panga
pank

Panga pank Saaremaal

Järsakrandade hulgas esineb ka
pudedatesse kvaternaari setetesse
murrutatud astanguid, mis aga üldiselt
on pankadest madalamad ja laugemad
ja enamasti kaetud rusukaldega.
Murrutus – lainete purustav ja kuhjav
tegevus rannikuvööndis, mille käigus
kujunevad kulutuspinnavormid
 Rusukalle ehk rusukuhik - järskude
nõlvade või veerude jalamile raskusjõu
mõjul vajunud murendmaterjal, esineb
klindi jalamil

Rusukalle
Lauskrand
On tekkinud nii lainete kulutuse kui ka
kuhje tagajärjel.
 Üheks kulutusrandade tüübiks Eestis on
paerand, mis on kõige paremini välja
kujunenud Vilsandil. Otsa rannal
paljanduvad lubjakivid on siin tugevasti
karstunud.
 Teiseks kulutusrandade tüübiks on
moreenrand, mille iseloomulik tunnus on
kivide ja suurte rändrahnude rohkus, mis
on alles jäänud moreenist, mida on lained
tuhandete aastate vältel töödelnud.

Peamisteks kuhjelisteks randadeks on
liiva-, mölli- ja kruusa –veeristiku ehk
kliburannad.
 Liiva – ja kliburannad on kujunenud
lainetusele avatud rannikulõikudel.
Tormilainetega paistakse rannale
harilikult jämedamateralisi setteid –
paeklibu ja kruusa, mis moodustavad
maasääri ja rannavalle.

Lainetuse eest varjatud madalates
lahesoppides on tavaliselt tegemist
osaliselt mudaga kaetud savikatest
setetest möllirandadega.
 Viimased on toitainerikkaks
keskkonnaks paljudele veetaimedele
ning neid ilmestavad sageli
rannaroostikud.

Millest moodustuvad siseveed?
Siseveed koosnevad nii põhja – kui ka
pinnaveest.
 Põhjavee all mõistetakse kogu maasisest
vaba vett, mis lasub vettpidavatel kihtidel
kivimite ja setete poorides, lõhedes ja
muudes tühimikes.
 Pinnavee moodustavad alatised veekogud
(järved, jõed, ojad, tiigid, kraavid), samuti
ajutised veekogud (karstiojad ja – järved)
ning sademe – ja lumesulamisvesi.

Siseveed on tihedalt seotud ala
geograafilise asendi, kliima ja
pinnaehitusega.
 Eesti on siseveekogude poolest rikas
maa, sest asetseb parasvöötme niiske
kliimaga alal, kus sademete hulk ületab
aurumise.

Veebilanss – on vee juurdetuleku ja veekao
vahekord aastas.
 Põhiline osa juurdetulevast veest langeb
sademete arvele ning vaid pisut lisandub
pinnavete juurdevooluga naaberaladelt.
 Veebilansi kuluosa jaguneb märksa
ühtlasemalt aurumise ning jõgede äravoolu
vahel.
 Püsiva veevaru korral on veebilanss alati
tasakaalus.

Jõed
Pinnamoe iseärasused tingivad jõgede
jagunemise erinevate vesikondade
vahel.
 Eesti jõed kuuluvad 3 vesikonda:
 Soome lahe vesikond
 Väinamere ja Liivi lahe vesikond
 Peipsi järve vesikond


Üheks olulisemaks veelahkmeks on
Pandivere kõrgustik, mille jalamilt
saavad alguse nii Soome lahte kui ka
Peipsi järve ning Liivi lahte suubuvad
jõed.

Valgla – e maaala kust jõgi ammutab
oma vee

Kõige rohkem on jõgesid Peipsi järve
vesikonnas ning kõige vähem Soome
lahe vesikonnas. Kõige hõredam on
vooluvete võrk Pandivere kõrgustikul ja
Lääne- Eesti saarestikus. See tuleneb
nende alade geoloogilisest ehitusest:
maapinna lähedal paiknevad lubjakivid
soodustavad tugevat karstumist ning
vete kiiret imbumist maapõue, enne kui
vooluveekogud jõuavad kujuneda.
Jõe lähte ja suudme kõrguste vahet
meetrites nimetatakse jõe languseks.
 Jõe veetaseme keskmist langust
meetrites ühe kilomeetri pikkuse lõigu
kohta nimetatakse jõe languks. Lang on
harilikult kõige suurem ülemjooksul ja
kõige väiksem alamjooksul.

Kust saavad Eesti jõed oma vee?
Enam-vähem võrdselt:
sademetest
põhjaveest
lumesulamisest
Kuna kõik need allikad on eri
aastaaegadel erineva osatähtsusega,
siis on ka jõgede voolurežiim erinev.
Kõik järved hõlmavad kokku ligi 5% riigi
pindalast.
 Eesti suurimad siseveekogud on Peipsi
järv koos Pihkva järvega, Võrtsjärv ja
Narva veehoidla.
 Eesti järvede keskmine sügavus on alla
4 m, vaid paarikümne sügavus ulatub
üle 20 m.
 Eesti sügavaim järv on Rõuge Suurjärv
(38m).


Järvede levik Eestis on ebaühtlane. Enam
on neid liigestatud pinnamoega aladel ning
paiguti ka Lääne – Eesti rannikul.
Järvederikkaim paik on Kirde – Eesti
Kurtna mõhnastik, kus 30km2-l on 40 järve.
Tihedalt on järvi ka Kagu – Eesti
kõrgustikel, Kõrvemaa põhjaosas ning
Saaremaa loodeosas. Kõige
järvedevaesemad on kõrged tasased alad
Pandivere kõrgustikul, Harju ja Viru
lavamaal ning Kesk – Eesti tasandikul.
Kuidas on Eesti järved tekkinud?

Enamik Eesti järvi on
mandrijäätekkelised. Nende hulka
kuuluvad liigestatud kaldajoonega
saarterohked järved künkliku reljeefiga
aladel (Pühajärv), piklikud
voortevahelised järved (Saadjärv),
ooside – ja mõhnadevahelised järved
(Kurtna) ning orujärved (Viljandi).
Rannikualadel on maatõusu tagajärjel
endistest merelahtedest tekkinud
rannajärvi, mida sageli nimetatakse
meredeks või lahtedeks (Sutlepa, Mullutu –
Suurlaht, Harku järv).
 Rabades on arvukalt rabajärvi (Tudu,
Loosalu).
 Jõelookeist on kujunenud pisikesed
lammijärved (soodid ehk vanajõed), mida
on eriti tihedalt Suure – Emajõe
ülemjooksul.
 Lubjakivide avamusaladel esineb karstijärvi

Saaremaal on Euroopas ainulaadne
meteoriidijärv Kaali.
 Suuremad tehisjärved on lisaks Narva
veehoidlale veel Paunküla, Soodla,
Karksi.


Mineraal – ja toitainevaesed järved on
selgeveelised, näiteks Äntu Sinijärv on
põhjani (8m) läbipaistev. Kui toitaineid ja
planktoni on palju ning järvel on rikas
kaldataimestik, on vee läbipaistvus
väike, Harku järves kõigest 20 cm.
Millised on Eesti suurimad
järved?
Peipsi järv:
 Eesti suurim ja Euroopas 5 kohal
 Koosneb 3 osast: Peipsi järv, Pihkva järv ja neid
ühendav väinataoline Lämmijärv
 Põhjarannik luiteline, läänerannikul liivakivipank
 Suubub üle 200 jõe ja oja (suurim Suur – Emajõgi)
 Välja voolab vaid Narva jõgi
 Sügavaim koht 15,3 m (Lämmijärves)
 Maakoore vajumise tõttu Kagu – Eestis valgub vesi
pikkamisi lõunasse, ujutades üle jõesuudmeid,
moodustades orglahtesid.
Võrtsjärv:
 Suurim ainuüksi Eesti piiresse jääv siseveekogu
 Asub (nii nagu ka Peipsi järv) liustiku poolt kulutatud
madalas ja laugeveerulises nõos
 Keskmine sügavus on 2,6 m ja suurim 6 m
 Lääne – ja põhjakallas on madal, idakallas paiguti
kõrge ja astanguline
 On läbivoolujärv, suurima osa oma veest saab
Väikeselt Emajõelt, välja voolab Suur Emajõgi.
 Kevadise ja sügisese suurvee ajal voolab Suur
Emajõgi Pedja jõe suudmest alates lühikest aega
hoopis Võrtsjärve
Põhjavesi on maasisene vesi, mis
paikneb ja liigub maakoore erineva
sügavusega veehorisontides.
 Kõige ülemist, enamasti pinnakattes
olevat surveta põhjaveekihti nimetatakse
pinnaseveeks.
 Aluspõhjakihtides (100 – 700m) on vesi
sageli surveline, voolates ise
puurkaevudest välja.

Kuidas kujuneb põhjavesi?

Ülemiste horisontide põhjavesi moodustub
peamiselt maasse imbuvatest sademest ja
on mage. Sügavamal leidub geoloogilisest
minevikust pärit vett ning sügavuse
kasvades soolsus kasvab. Suure
mineraalainete sisaldusega põhjavees
leidub joodi, broomi jt mikroelemente, mis
annavad veele ravitoime. Eestis
toodetakse Värska, Ikla, Häädemeeste ja
Kärdla mineraalvett.

Peamine osa Eestis tarbitavat joogivett
saadakse põhjaveest. Mitmel pool
õhukese pinnakattega aladel, millest
saasteained kergesti läbi imbuvad, on
põhjavesi väga reostusohtlik.
Siseveekogude kasutamine ja
kaitse

Väikeste veekogude rohkus ning veerežiimi
muutlikkus piirab nende majanduslikku
kasutust. Nii näiteks on Põhja – Eesti, kus
elab 80% rahvastikust ning kuhu on
koondunud peamine osa tööstusest,
pinnaveevarudelt vaene. Suuremad
veetarbijad on siin tööstusettevõtted.
Olukorra leevendamiseks kasutatakse
veehoidlate vett ning põhjavett. Tallinn
saab oma vee Ülemiste järvest. Narvas
tarbitakse Narva veehoidla vett.
Kuidas mõjutab inimene pinna
– ja põhjavett?
Eestis on looduslikku vetevõrku inimese
poolt muudetud juba umbes 3 sajandi
vältel. Maaparanduse ja metsakuivenduse
käigus on süvendatud ja õgvendatud
olemasolevaid jõgesid ning rajatud arvukalt
kuivenduskraave. Selle tulemusena on
ühtlustunud paljude jõgede aastane
äravool ning vähenenud üleujutuste ulatus
ning kestus. Hulgaliselt on üles paisutatud
tiike ja veehoidlaid.
 Narva veehoidla






Nii siseveekogusid kui ka põhjavett on vaja kaitsta.
Põhjavett tuleb kaitsta eelkõige ülemäärase
tarbimise ja üha laieneva reostuse eest. (isoleerida
silo-,õli-, väetise ja muude kahjulike ainete hoidlad)
Eriti reostusohtlikud on õhukese pinnakattega alad,
kus aluspõhjaks on lubjakivid.
Pinnakate on reostunud vee puhastamisel heaks
looduslikuks filtriks. Kui pinnakate on õhuke, on ka
selle vett puhastav toime nõrk (Harju ja Viru
lavamaa, Pandivere kõrgustik).
Pandivere veekaitseala – puhta põhjavee säilitamise
eesmärk
Soid on Eestis ligi 18 000 (22,3% riigi
pindalast).
 Territooriumi soostumise poolest oleme
maailmas Soome järel (31%) teisel kohal.
 Suuremad sood paiknevad Madal – Eestis:
Alutagusel, Kõrvemaal, Pärnu – ja Lääne –
Eesti rannikul, Endla ja Võrtsjärve nõos
ning Peipsi – äärsel madalikul.
 Kõrg – Eestis on soid arvuliselt rohkem, ent
need on väikesed. Kõige vähem soid on
pandivere kõrgustikul.

Soode iseärasuseks on pidev turba
moodustumine.
 Turba tekkimise eelduseks on pidevalt
märg ja hapnikuvaene keskkond.
 Soid iseloomustab sammalde, eriti
turbasammalde ja rohttaimede levik.
 Puid ja põõsaid kasvab soodes vähe
ning ebasoodsate tingimuste tõttu on
nad kidurad. Enamasti kohtame mändi,
sookaske ja kuuske.

Sood võivad tekkida kas
põhjaveetaseme tõusu või veekogude
kinnikasvamise tagajärjel.
 Sood jagunevad: madalsoo, siirdesoo ja
kõrgsoo ehk raba

Madalsoo saab enamiku toitaineid
ümbritsevatelt nõlvadelt pinna – või
põhjaveega. Survelise põhjavee toite korral
tekib allikasoo.
 Turbalasundi kasvades soopind kerkib ning
läheb üle siirdesooks. Siin kasvavad
mätastel tüüpilised rabataimed
(turbasamblad, jõhvikas, tupp – villpea),
mätastevahelistes lohkudes aga
madalsootaimed (tarnad, sookastik, soosõnajalg).

Soopinna kumerdumise tagajärjel
muutuvad veerežiim ja soopinna
mikroreljeef, kujunevad kõrgsood ehk
rabad. Tekivad älved – vesised laigud –
mis arenevad edasi rabale iseloomulikeks
veekogudeks, s.o laugasteks.
 Toitainerikkad põhjaveed ei mõjuta kõrgsoo
taimkatet, ainsateks toiteallikateks jäävad
sademed ja tolm.
 Ühe soo piires esineb sageli nii madal- ja
siirdesoo kui ka raba.

Soid moodustav turvas jaotatakse
madalsoo – ja rabaturbaks. Neid
eristatakse turbas säilinud taimeliikide ja
nende lagunemise astme järgi.
 Madalsooturvas on üldiselt hästi
lagunenud, musta värvi ning selles esineb
sageli tarna, pilliroo ja ka puidu jäänuseid.
 Rabaturvas on aga halvasti lagunenud,
helepruuni värvi ning koosneb valdavalt
turbasammalde ja villpeade jäänustest.

Harilik tarn
Tupp -villpea
Turbasammal




Sood on üliolulised puhta magada vee
reservuaarid.
Rabade massist moodustab vesi umbes 95%
ja ülejäänud 5% turvas ja seda katvad taimed.
Turba ja selle all olevate orgaaniliste setete
analüüs võimaldab selgitada möödaniku
kliimat, veerežiimi, taimestikku ja palju muud.
Turbakihi sügavuse ja vanuse järgi tehakse
kindlaks turba juurdekasvu kiirus ning soo
kujunemise aeg. Eestis on keskmiseks
juurdekasvu kiiruseks 1 mm aastas. Suurim
teadaolev turbalasundi paksus Eestis on 16,5
m Haanja kõrgustikul Vällamäe jalamil.
Võrreldes Euroopa riikidega, on Eesti sood
veel suhteliselt hästi säilinud, kuigi viimaste
aastatega on soode pindala suuresti
vähenenud.
 Sood on väärtuslikud elupaigad paljudele
linnu-, looma ja taimeliikidele ning olulised
liigilise mitmekesisuse säilitajad.
 Lisaks sellele on paljud sood esteetilise ja
puhta keskkonnana võetud looduskaitse
alla.

1950
1990
Rabad 383 000 ha
Rabad 250 000 ha
Siirdesood 230 000 ha
Siirdesood 18 000 ha
Madalsood 420 000 ha
Madalsood 40 000 ha
Mis on muld?

Muld on maakoore ülemises osas asuv
õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest
ainetest ja mikroorganismidest koosnev
keskkond, kust maismaataimed
hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.
 Muld

koosneb elus ja eluta osast.
Organismid etendavad tähtsat osa
mullatekkes, eriti huumuse tootjate ja
transportijatena.
Mulla koostis
MULD
tahke osa
vedel osa
mullavesi
mineraalne osa
orgaaniline osa
kivid
liiv
kruus
savi
huumus
poollagunenud
jäänused
gaasiline osa
mullaõhk
Mulla tahke osa

Mulla tahke osa koosneb mineraalsetest
ja orgaanilisest osast.
Mineraalne osa tekib kivimitest.
 Orgaaniline osa koosneb lagunenud ja
poollagunenud taime- ja
loomajäänustest. Lagunemisel
muutuvad need jäänused huumuseks.

Mulla gaasiline osa

Õhk on mullas mullaosakeste vahel.

Mullaõhus on vähem hapnikku ja
rohkem süsihappegaasi kui välisõhus.
Mis on huumus?

Huumus tekib aeglaselt ja pika aja
jooksul mullas elavate bakterite ning
seente abil.

Huumus sisaldab taimede kasvamiseks
vajalikke toitaineid.

Huumuse lagunemisel moodustuvad:
vesi, süsihappegaas ja mineraalained
Taimede ja loomade jäänused kõdunevad
Tekib huumus
Huumus laguneb
Mineraalained vesi süsihappegaas
Eesti muldade teket ja arengut mõjutavad
taimekooslused, lähtekivim (sete või
aluspõhjakivim, millest muld on tekkinud) ja
veeolud, tänapäeval ka inimeste tegevus.
 Praegune mullastik sai Eestis tekkima
hakata pärast mandrijää taandumist.
 Põllumuldade omadused muutuvad
loodusliku taimkatte hävitamise, harimise,
väetamise ja eriti kuivenduse tulemusel.

Eesti muldkatet iseloomustab
Muldade mitmekesisus, mis tuleneb
lähtekivimi koostise ja veeolude
muutlikkusest
 Soo – ja soostunud muldade suurest
osatähtsusest
 Lubjarikaste muldade rohkusest, eriti
Põhja – ja Lääne – Eestis
 Muldade kivisusest

Mulla ehituse määrab ära mullalõimis
ehk mulla mehaaniline koostis. See
näitab kui suur on erisuuruste osakeste
protsentuaalne hulk mullas ja
lähtekivimis.
 Muldade kirjeldamisel räägitakse
enamasti mullaprofiilist. Mullaprofiil on
mullahorisontide – erineva tiheduse,
värvuse ja omadustega mullakihtide –
läbilõige.


Eestis eristatakse kümmekond
mullatüüpi, mis erinevad üksteisest oma
leviku, kujunemise, ehituse ning
kasutusviisi poolest.
Mullaprofiil
Muldade teket mõjutavad
Temperatuur
 organismid
 mulla vanus
 maapinna kuju
 inimtegevus
 veeolud

Eestis iseloomulikud mullad

Paepealsed mullad (rendsiinad)
Levivad Põhja – ja Lääne Eestis, kus
lubjakividest aluspõhi on maapinna
lähedal. Need on väga õhukesed, kõrge
huumus – ja toitainesisaldusega, kuid
väga kivised ja põuatundlikud.

Rähkmullad
Levivad peamiselt Põhja – ja Lääne –
Eestis paealadel, mida katab paksem
moreenihorisont. Iseloomulik on kõrge
huumuse-, toitaine – ja teravaservalise
paemurendi (räha) sisaldus. Need on
keskmise tootlikkusega mullad.
(kohtades, kus on alles looduslik taimkate, levivad puisniidud
ja salumetsad)

Leostunud puunmullad
Esinevad peamiselt Kesk- Eesti ja
Pandivere kõrgustiku moreentasandikel.
Need on nii koostise kui ka ehituselt
Eesti kõige paremad põllumullad. Seal,
kus on säilinud looduslik taimkate,
levivad liigirikkad puisniidud või
salumetsad.

Leetunud mullad
On iseloomulikud keemiliselt koostiselt
vaestele liivadele. Tekivad enamasti ilma
rohttaimedeta männimetsa alla ning neil
puudub huumushorisont. Nende
tunnuseks on valkjashall leet – ehk
väljauhtehorisont, mille all asub pruun
toitainerikas sisseuhthorisont.

Näivleetunud mullad
On levinud Lõuna – ja Kesk – Eestis
moreenitasandikel. Need tekivad savikale
või kahekihilisele lähtekivimile, mis ei lase
vihma – ja lumesulamisvett kergesti
sügavamale liikuda. Selle kihi peale
koguneb vesi, mis tekitab mullaprofiili
leethorisonti meenutava valkja kihi. On
Lõuna – Eesti keskmise
huumusesisaldusega põllumullad.
Loodusliku taimkatte puhul on levinud salu
– ja laanemetsad.

Gleimullad
Moodustavad pindalalt suurima levikuga
ning omadustelt väga vahelduvate
mullatüüpide rühma. Nende ühiseks
tunnuseks on kõrge põhjaveeseisu või
kestva ülavee tõttu kujunenud sinakas –
või rohekashall gleihorisont. Gleimuldade
pindmine horisont koosneb vaid osaliselt
lagunenud orgaanilisest ainest –
toorhuumusest. Liivast lähtekivimil tekkinud
gleimullad on tavaliselt leetunud.

Soomullad
On Eestis laialdase levikuga ning
jagunevad nagu soodki madalsoo-,
siirdesoo – ja rabamuldadeks. Neid
muldi iseloomustab üle 30 cm paksune
turbahorisont, mille all on gleihorisont.

Lammimullad
On kujunenud siseveekogude
kaldavööndeis perioodilise üleujutuse
tagajärjel. Üleujutused toovad kaasa
jõesetteid, mis lammidel ladestudes
moodustavad mitmekihilisi lammimuldi.
Eestis suhteliselt vähe järel.
Eestis on veel
Erodeeritud mullad
 Pealeuhtemullad
 Tehismullad

Taimkate on pinnamoe ja veekogude
kõrval üks olulisemaid maastiku
ilmestajaid.
 Taimkate sõltub kasvuala muldadest
ning samal ajal kujundab taimkate ka ise
muldade omadusi.

Eesti kuulub maastikuliselt ja taimkattelt
parasvöötme metsavööndisse.
 Me asume metsavööndi siirdealal, kus
okasmetsad asenduvad järk-järgult
laialehiste metsadega.
 Sellest tulenevalt on nii taimestikus kui
ka taimkattes mõlema metsa tunnuseid.


Ligikaudsel hinnangul on Eestis umbes
1200 taimeliiki.

Eesti läänepoolne osa koos saartega on
märksa liigirikkam ja vahelduvam kui
idapoolne ala.

Miks see nii on?
Vastus eelnevale küsimusele:
 Kuna lääne poolses osas on merelisem
kliima ja lubjarikkamad mullad.
Eesti taimestiku liigirikkus tuleneb:
 Mullastiku mitmekesisusest
 Kliimatingimuste suurest muutlikkusest
 Pikast rannajoonest
 Asendist ida – ja läänepoolsete
taimeliikide levikuteede ristumiskohal
Eestis eristatakse järgmisi taimkatte tüüpe:
 Metsad
 Niidud
 Sood
Metsad





On peamiseks taimkatte tüübiks Eestis
Tänapäeval hõlmab umbes 40% riigi
pindalast
Tähtsaimaks rindeks on puurinne, mis
määrab kõigi alumiste rinnete olemasolu ja
nende liigilise koosseisu.
Eesti metsades kasvavad peamiselt mänd,
kuusk ja kask.
Esineb nii puhtaid puistuid (männikud,
kuusikud, kaasikud) kui ka segapuistuid.
Metsataimestik (puud ja alustaimed)
sõltub nii mullatüübist (toitainesisaldusest) kui ka niiskustingimustest.
 Ühesuguste keskkonnatingimustega
(kliima, mulla, pinnamoe, veerežiimi jm)
kohti nimetatakse kasvukohatüüpideks
ning seal kujunevad iseloomulikud
taimekooslused.

Eesti metsad jagunevad:

Kuivad arumetsad: nõmme-, palu-,
laane-, loo- ja salumetsad

Niisked soometsad (mullas olemas
turbahorisont): lodumetsad ja erinevad
soometsad
Eesti metsad – kuivad arumetsad
Nõmmemetsad :
Levivad kõige kuivematel ja vaesematel
liivmuldadel, on hõredad ja aeglase
kasvulised.
Iseloomulikud on sambliku-, kanarbiku- ka
kukemarjamännikud.
Eesti metsad – kuivad arumetsad
Laanemetsad:
Moodustavad keskmise toitumis – ja
niiskusnõudlusega metsade rühma,
mille puurindes valitseb harilikult kuusk,
harvem kask või mänd. Kuusevõrade
tiheda katte tõttu saavad alustaimestikus
kasvada vaid varjulembelised taimed
(mustikas, jänesekapsas). Levivad
peamiselt gleistunud või näivleetunud
muldadel.
Eesti metsad – kuivad arumetsad
Loometsad:
On levinud Põhja – ja Lääne – Eesti
paealadel. Kuigi paepealsed mullad on
huumus – ja lubjarikkad, on nad väga
õhukesed ja kuivavad suvel tugevasti
läbi. Hõredas puurindes on ülekaalus
mänd, harvem kuusk või tamm.
Alustaimestik on liigirikas.
Eesti metsad – kuivad arumetsad
Salumetsad:
Kasvavad paksu huumushorisondi ja heade
niiskustingimustega muldadel. On jäänukid
kunagistest laialehistest metsadest.
Tänapäeval on nad jäänud haruldasteks.
On põllustatud või asendunud kuusikute ja
kuuse – segametsadega. Salumetsad on
liigirikkad ning arenenud põõsarindega
taimekooslused. Enim on säilinud
Pandivere kõrgustiku äärealadel.
Eesti metsad – niisked
soometsad
Soometsad:
Eristatakse rohusoo (puurindes kask või
sanglepp, alustaimestikus
niiskuselembesed rohttaimed) – ja
samblasoometsi (puurindes mänd,
alustaimestikus puhmad ja turbasamblad).
Neile lisanduvad soostunud metsad.
Kõikide soometsade ühiseks tunnuseks on
rohke niiskus ning turbahorisondi
olemasolu mullas.
Eesti metsad – niisked
soometsad
Lodumets:
On soostuv mets, mis põhjaveetaseme
tõusmise tõttu on muutunud märjaks
ning mineraalmuld on hakanud kattuma
turbaga. Alustaimestikus levivad kõrvuti
kuivade alade (mätastel) ja märgade
alade taimed.
Eesti niidud
Niidud on mitmeaastaste rohttaimede
rohumaad.
Niidud jagunevad kasutusviisi järgi heina –
ja karjamaadeks.
Tekke alusel eristatakse primaarseid ja
sekundaarseid niite.
Esimesed on tekkest peale olnud niidud,
teised on aga tekkinud inimtegevuse
tulemusena kunagiste metsade
asemele.
Eesti niidud
Sarnaselt metsadega eristatakse
niiskustingimuste järgi ka niidutüüpe.
Kuivadel muldadel levivad aruniidud ehk
arud, niisketes kohtades soostunud
niidud.
Eesti niidud
Looniidud:
Väga õhukese mullaga Põhja – ja Lääne –
Eesti paetasandikel levivad niidud.
Sageli nimetatakse ka loopealseteks
ehk alvariteks. Madal rohustu on
liigirikas, ent kuivab suve lõpuks ning
omandab pruunika värvuse. Looniitude
säilimise eelduseks on pidev
karjatamine, ilma selleta muutuvad nad
sarapikeks või kadastikeks.
Eesti niidud
Pärisaruniidud:
Kõige laialdasema levikuga rohumaade tüüp,
esineb moreen – ja viirsavitasandike
rähksetel, leostunud või gleistunud
muldadel. Nende liigirikkus sõltub muldade
toitainete sisaldusest ja veeoludest. Erilise
rühma pärisaruniite moodustavad hõredalt
kasvavate puude ja põõsastega puisniidud.
Need on maailma ühed liigirikkaimad
taimekooslused (70 taimeliiki ühel
ruutkilomeetril). Säilivad vaid inimtegevuse
kaasabil.
Eesti niidud
Lammi – ja luhaniidud:
Esinevad jõgede üleujutusaladel.
Rannaniidud:
Esinevad rannikualadel.
Rannaroostikud:
Levivad alaliselt üleujutatud veealustel
sooldunud gleimuldadel.
Eesti niidud
Ranna-, lammi- ja puisniite nimetatakse
ka poollooduslikeks, sest need on
enamasti inimtekkelised ning püsivad
inimese kaasabil.
 Nõmmed ehk nõmmerohumaad –
luidete ning muude tuiskliivaalade
taimedega kinnistumisel kujunenud,
levivad toitainetevaestel, alles
kujunemisjärgus liivmuldadel. Nõmmed
on hõreda rohustuga.

Miks on Eestis nii palju
eriilmelisi maastikke?
Vaatamata väikesele pindalale, on Eesti
maastikelt vaheldusrikkam kui paljud
suuremad alad.
See tuleneb:
 Asendist geoloogiliste struktuuride,
kliimatingimuste, mullastiku ja taimkatte
ülemineku – ehk siirdealal.

Asendi tõttu Fennoskandia kilbi
lõunanõlval avanevad ja paljanduvad
aluspõhja mitmesugused kivimid. Siin
esineb nii mandrijää kulutus – kui ka
kuhjepinnavorme.
 Asend Atlandi ookeani läheduses ning
tsüklonite peamisel liikumisteel tingib
kliima muutlikkuse, millest sõltuvad
taimestiku ja taimkatte regionaalsed
erinevused.


Maakoore kerkimisega kaasneb uute
saarte ja rannikualade vee alt
vabanemine ning uute maastikumustrite
kujunemine. Lisaks sellele on meie
maastikke mõjutanud pikaajaline
inimtegevus.
Eesti suurimad maastikuüksused
on

Eesti suurimate maastikuüksustena
eristatakse Madal – ja Kõrg – Eestit.
Madal – Eesti
Madal – Eesti hõlmab hilisjääajal ja
pärast jääaega suurte jääpaisjärvede ja
Läänemere veega üle ujutatud maa –
ala, see on tasane ja suhteliselt noorte
maastikega.
 Madal – Eesti jaguneb Põhja – ja Lääne
– Eestiks ning Võrtsjärve ja Peipsi
nõoks.

Põhja – Eesti
….. jaguneb 5 maastikurajooniks: Põhja –
Eesti rannikumadalik ja Soome lahe
saared, Harju lavamaa, Viru lavamaa,
Kõrvemaa ning Alutaguse.
Lääne – Eesti
….. on kõige noorem, madalam, tasasem
ja merelisema kliimaga piirkond, mis
hõlmab Väinamere ja Riia lahe
rannikualad. Vabanes mere alt märksa
hiljem kui teised piirkonnad ning siin jätkub
maapinna tõus veel tänapäevalgi.
Lääne – Eesti jaguneb Lääne – Eesti
saarestikuks, Lääne – Eesti madalikuks ja
Pärnu madalikuks koos Liivi lahe saartega.
Kõrg – Eesti
Hõlmab ala, mis vabanes mandrijää alt
kõige varem.
 Jaguneb Lahkme – Eestiks ja Lõuna –
Eestiks.
 Kõrg – Eesti hõlmab pindalalt väiksema,
kuid ehituselt keerukama territooriumi –
maastik on märksa vahelduvam,
mullastik produktiivsem ning asustus
tihedam.

Lahkme – Eestis
… kuuluvad Eesti põhja – ja keskosa
kõrgemad alad, kuhu pärast jääaega ei ole
ulatunud suured jääpaisjärved ega meri. Siin
eraldatakse 3 suurt maastikurajooni:
Pandivere kõrgustik, Kesk – Eesti tasandik ja
Vooremaa ning 2 väikest: Türi voorestik ja
Endla nõgu.
Lahkme – Eesti nimetus tuleneb tähtsaimast
veelahkmest – Pandivere kõrgustikust, mille
jalamilt saavad alguse mitme vesikonna jõed.
Lõuna – Eesti
… kõige vaheldusrikkam piirkond Eestis. Siin
on suurimad absoluutkõrgused ja
kõrgusvahed, sellest tulenevalt on kogu
maastik väga kirev.
Lõuna – Eestis võib eristada 3 põhilist
maastikku: keskmise kõrgusega alad on
lainjad moreenitasandikud, mida läbivad
ürgorud (Kagu – Eesti lavamaa), kõrgustikele
on iseloomulik künklik reljeef (Karula, Otepää
kõrgustik), nõgudes ja orundeis esinevad
enamasti metsased liivikud või sood (Valga
nõgu).
Euroopa on maailmajagu ida – ja
põhjapoolkeral Euraasia mandri
lääneosas.
 See nimi tuleneb arvatavasti semiidi
keelest, kus ereb tähendas
päikeseloojangut. Nimelt Vana – Kreeka
õpetlased pidasid Euroopaks maa-ala,
mis jäi neist päikeseloojangu poole.
Seega on Euroopa päikeseloojangu –
ehk õhtumaa.

Euroopa suurim ulatus läänest itta on
umbes 5200 ja põhjast lõunasse 3900
km.
 Euroopa mandriosa põhjapoolseim
punkt on Nordkinni neem (Norras),
lõunapoolseim punkt on Marroqui neem
(Hispaania), läänes Roca neem
(Portugal), ida poolseim punkt Polaar –
Uuralis.


Euroopa on väike maailmajagu, pindalalt
on ta suurem ainult Austraaliast ja
Okeaaniast.
Maailmajagu
Pindala
Aasia
44 mln km2
Ameerika
42 mln km2
Aafrika
30 mln km2
Antarktis
13,9 mln km2
Euroopa
10,5 km2
Austraalia ja Okeaania
7,5 mln km2
Euroopa kujutab endast hiiglaslikku
poolsaart, mida kolmest küljest piirab
vesi. Põhja poole jääb Põhja – Jäämeri,
läände Atlandi ookean ja lõunasse
Vahemeri.
 Kagus ulatub Euroopa kuni Kaspiani.


Euroopa ja Aasia maismaapiir kulgeb
kokkuleppeliselt piki Uurali mäestikku,
ligikaudu 60 ip meridiaani kuni Uurali jõe
lähteni. Piir jätkub mööda Uurali jõge
selle suudmeni ning edasi sirgelt üle
Kaspia mere Kuma jõe suudmeni. Edasi
jookseb piir piki Aasovi ja Musta mere,
Bosporuse väina, Marmara mere ja
Dardanellide väina Vahemereni.
Euroopa rannajoon on sügavate
maismaasse lõikuvate lahtede ja
poolsaarte tõttu väga liigendatud.
 Suurimad poolsaared: Skandinaavia,
Pürenee ehk Ibeeria, Apenniini, Balkani.
 Suurimad saared ja saarestikud: Novaja
Zemlja, Franz Josephi maa, Teravmäed,
Island, Briti saared, Korsika, Sardiinia,
Sitsiilia

Väinad: Skagerrak, Kattegat, La Mance,
Gibraltar, Bosporus, Dardanellid, Kertši
 Lahed: Botnia, Biskaia


Euroopa on keskmiselt kõrguselt (300
m) kõige madalam maailmajagu.
Pinnamoes domineerivad lauskmaad,
madalikud ning madalad (alla 200 m)
mäestikud.
Euroopa suurim reljeefiüksus on Ida –
Euroopa lauskmaa (4 mln km2), mis on
tekkinud vana, eelkambriumis kurrutatud
aluskorraga Ida – Euroopa platvormi
kohale.
 Lauskmaa ulatub Barentsi ja Valgest
merest Musta ja Kaspia mereni ning
Uurali mäestikust Läänemere ja
Karpaatideni.


Lauskmaa põhjaosas on
mandrijäätekkelise künkliku pinnamoe ja
rohkete järvedega kõrgustikke ning
tugevasti soostunud madalikke.
Lõunaosa koosneb tasase laega
kõrgustikest, mida läbivad uhtorud, ning
madalikest, mida ilmestavad laiad ja
madalad oruterrassid.

Kaspia mere rannikut palistab soolakute
ja liivaluidetega Kaspia alamik, mille
pind on kuni 30 m maailmamere
tasemest madalamal.
Ida – Euroopa platvormi vanimateks
osadeks on Fennoskandia ja Ukraina
kristalsed kilbid. Maastikele annavad ilmet
kaljuvoored, silekaljud ning kaljusaared ehk
skäärid rannikumeres.
 Lääne poolt liitub Ida – Euroopa
lauskmaaga Skandinaavia mäestik, mis
tekkis vanaaegkonna algul. Mäestikku
liigestavad sügavad ja järsuveerulised
orud, mis astangulisel läänerannikul
moodustavad fjorde. Mäestiku idanõlv on
lauge.

Vanaaegkonnas muutus suurem osa
praegusest Lääne – Euroopast
maismaaks. Tekkinud mäestike koosseisu
sattus mitmeid ürgsest lõunamandrist lahti
rebitud saari, mis koosnevad vanadest
kristalsetest kivimitest. Nt: Prantsuse
Keskmassiiv, Tšehhi ehk Bröömi massiiv,
Reini Kiltkivimäestik, Sudeedid.
 Samal ajal tekkis ka suurem osa Briti
saarte tasandikest.


Lõuna – Euroopa pinnamoe kujunemine
algas keskaegkonna lõpul. Seda
maakoore arengu etappi tuntakse alpi
kurrutusperioodina ning selle põhjustas
Aafrika laama ja tema üksikute plokkide
sukeldumine Euraasia laama alla.
Laamade põrkumise käigus on tekkinud
Euroopa kõrged noored kurdmäestikud.

Kurrutusvööndi keskseks osaks on
Alpid, mille kõrgemad tipud ulatuvad üle
4000 m. Euroopa kõrgeim mägi – 4810
m kõrgune Mont Blanc asub
Prantsusmaa ja Itaalia piiril. Alpiinset
pinnamoodi ilmestavad teravad
mäetipud ning ahelike harjad
Alpide idapoolseks jätkuks on alla 3000 m
kõrgused Karpaadid, mis moodustavad
ulatusliku kaare lõunasse.
 Alpi – Karpaadi mäestikuvööndist lõunas
kuuluvad noorte kurdmäestike hulka
Pürenee ja Andaluusia mäestik Ibeeria
poolsaarel, Apenniinid ja Sitsiilia saarel,
Dinaarid, Helleniidid, Stara Planina ja
Rhodope Balkani poolsaarel ning Krimmi
mäestik Musta mere põhjarannikul.


Alpi kurrutusvööndis on noorte
kurdmäestike vahel tektoonilised nõod,
millest osa on tänapäevaks täitunud
setetega ning maismaaks muutunud:
Kesk – Doonau madalik, Alam – Doonau
madalik, Lombardia madalik.

Millistes kliimavöötmetes Euroopa
paikneb?




Euroopa asub arktilises, lähisarktilises,
parasvöötmes ja lähistroopikavöötmes.
Kliimale avaldavad mõju: geograafiline asend,
Atlandi ookeani lähedus. Laiuskraadidest
sõltub otseselt päikesekiirguse juurdevool,
mida omakorda jaotavad ümber aluspind ning
õhumasside liikumine.
Atlandi ookeani vahetu mõju piirdub kitsa
vööndiga Biskaia lahe rannikult Prantsusmaal
kuni Skandinaavia mäestiku läänenõlvani
Norras.
Mida enam põhja poole liikuda, seda tugevam
on Põhja – Atlandi sooja hoovuse mõju.
Väga olulised on ookeani kohal kujunenud
atmosfääri mõjutsentrumid, mille kliimat
kujundav toime ulatub tuhandete
kilomeetrite kaugusele.
 Atlandi ookeani põhjaosa kohal on
tähtsaimaks „ilmaköögiks“ aasta ringi püsiv
Islandi õhurõhumiiniumum, mis tekitab itta
suunduvaid tsükloneid.
 Vahemikus 35 – 40̊ pl paikneb teine püsiv
atmosfääri mõjutsentrum – Assoori
maksimum, mis toodab kuiva ja sooja
õhku.


Euroopa ida – ja kaguosa kliimat
kujundab külmal poolaastal Aasia
maksimum, mis põhjustab külma ja
sademetevaest talve. Suvepoolaastaks
asendub see vähem aktiivse Lõuna –
Aasia miinimumiga.

Kaks põhjapoolsemat kliimavöödet on
võrdlemisi kitsad. Arktikavööde hõlmab
Teravmäed ja Franz Josephi maa.
Päikesekiirguse juurdevool on siin väikseim
ning kiirgusrežiimis on välja kujunenud
polaaröö ja –päeva vaheldumine.
Sademeid on vähe (200 – 400 mm/a) ja
need langevad peamiselt lumena.
Õhutemperatuur muutub läänest itta:
jaanuaris – 8 kuni – 20 ning juulis 0 kuni 5
kraadi.

Lähisarktikavööde hõlmab Islandi loodeserva,
Skandinaavia ja Koola ps ning Ida – Euroopa
lauskmaa põhjapolaarjoone tagused alad.
Kuigi lumi suveks sulab ja sajad vihma, on
maa igikülmunud. Põhja – Atlandi soe hoovus,
mis ulatub Teravmägede ja Koola ps, muudab
talve pehmemaks, kui see on mujal samadel
laiuskraadidel, samas aga põhjustab suurt
pilvisust ja sagedasi udusid. Suvine
temperatuur on veidi kõrgem (5 – 10) kui
arktikavöötmes, sademeid langeb kõige enam
Islandil (u 800 mm/a), mujal keskmiselt 300 –
500 mm/a.

Suurem osa Euroopast paikneb parasvöötmes,
milles kliimat iseloomustab läänetuulte ülekaal,
sademeterohkus ning suve – ja talvetemperatuuride
suur erinevus. Parasvööde jaguneb merelise ja
ülemineku ehk paraskontinentaalse kliimaga
valdkonnaks. Merelise kliima alale jäävad Island,
Briti saared, Prantsusmaa, Madalmaade ja
Saksamaa rannik, Jüüti ps ning Norra läänerannik.
Seda regiooni iseloomustab soe, muutlike ilmadega
talv ning jahe suvi. Aasta kõige külmema ja soojema
kuu keskmiste õhutemp vahe ei ületa siin harilikult
10 kraadi.
Jätk ..

Sademeid on tasandikel 750 – 1000
mm/a, mäestikes enam.
Paraskontinentaalse kliimaga Euroopas
on suved soojemad ning talved
külmemad, sademeid vähem ning need
jaotuvad eri aastaaegadel ebaühtlaselt.
Sademeid on vaid 150 – 400 mm/a,
neist enamik suvel. Talv on lumevaene.

Lõuna pool Püreneesid, Alpe ja Balkani ps
mäestikke paikneb lähistroopilise kliima
piirkond. See on üleminekuvööde
parasvöötme ja troopika vahel, kus talvel
domineerivad parasvöötme ning suvel
troopilised õhumassid. Lõuna – Euroopale on
iseloomulik vahemerelist tüüpi kliima sooja ja
vihmase talve ning kuuma ja kuiva suvega.
Valitsevad plusskraadid: jaanuari keskmine
Lõuna – Hispaanias +10, Krimmi ps
lõunarannikul +4 ning juulis vastavalt +26 ja
+24. sademeid on 400 – 500 mm/a, millest
enamus langeb sügisel ja talvel.
Kuidas mõjutavad mäestikud
kliimavöötmete paiknemist?

Mäestikud jäävad õhumasside liikumisele
ette ning sunnivad neid kas kõrvalt
mööduma või üles tõusma. Kerkiv õhk aga
jahtub ning selles sisalduv veeaur
kondenseerub ja tekitab sademeid. Sellest
tulenevalt on kõigi mäestike tuulepealsetel
nõlvadel sademeid tunduvalt rohkem kui
tuulealustel nõlvadel või naabertasandikel.
Kui kõrgus kasvab, alaneb temp ning
mäestike ülaosas tekivad igilumi ja
liustikud.

Suurematel laiuskraadidel algab see
madalamalt, väiksematel laiustel aga
kõrgemalt. Mäestike ülaosad
meenutavad polaaralasid. Kevadeti on
siin aga väga intensiivne päikesekiirgus,
samal ajal kui õhutemperatuur on madal
ning vesi külmunud. Seepärast ei kasva
ka teatud kõrgusest alates puid ja
põõsaid.
Rahvastiku andmed
Rahvastik tähendab kõiki mingil maaalal
elavaid inimesi.
 Seega inimesed, kes elavad Eesti riigi
piirides, moodustavad Eesti rahvastiku.
 Rahvastikku iseloomustakse: rahvaarvu
ja rahvastiku jagunemise põhjal
mitmesuguste näitajate järgi.
 Näiteks sugu, vanus, rahvus, liikumine,
usutunnistus, tööhõive, haridus, linnas
või maal elamine.


Demograafia ehk rahvastikuteadus
tegeleb rahvastiku näitajate muutumise
jälgimisega.
Millest sõltub rahvaarv?
Sündidest
 Surmadest
 Sisserändest
 väljarändest

Kõige täpsema ülevaate rahvastiku
olukorrast annavad rahvaloendused.
 Lisaks kasutatakse ka
rahvastikuregistrit.
 See on andmete kogum, mis sisaldab
iga isiku kohta olulisemaid andmeid, nt
nimi, sünniaeg, elukoht, haridus,
töökoht, rahvus jne.

Tähtsamad andmed on koondatud
isikukoodi.
 Isikukood on igale isikule omistatud 11
numbrist koosnev kombinatsioon.

EESTI
RAHVASTIKUGEOGRAAFIA,
RAHVASTIKU ANDMED
Kui suur on Eesti rahvastik?
Eesti rahvastiku ehk elanikkonna
moodustavad kõik Eesti territooriumil
alaliselt elavad inimesed.
 Ühegi riigi rahvaarv ei ole püsiv suurus:
see suureneb iga päev sündinud laste
võrra ja kahaneb surnud inimeste võrra.
 Rahvaarvu mõjutab ka inimeste ränne
ehk migratsioon.

Juba IX aastatuhandel eKr, s.o üsna
varsti pärast mandrijää taandumist
jõudsid esimesed asukad Eesti alale.
 Teada on vaid väikseid ajutisi küttide ja
kalastajate peatuspaiku.
 Rahvas paiknes hõredalt, peamiselt
jõgede ja järvede ääres (toidu
hankimine, liikumine).

Karjakasvatuse ja algelise
põlluharimisega alustati Eesti alal
umbes 6000 – 5000 aastat tagasi.
 Mida enam alepõllundus arenes ja
rahvaarv kasvas, seda enam raiuti
metsa. Nii nihkus ka asustus
veekogudest sisemaa suunas.

Arvatakse, et 13 sajandi algul elas
Eestis 150 000 – 180 000 inimest.
 Aegamööda rahvaarv kasvas ja 16
sajandi keskpaigaks ulatus rahvaarv 300
000 piirimaile.
 Järgnesid pikad nälja-, katku- ja sõdade
perioodid, mil rahvaarv langes alla 150
000.

Rootsi ajal 17 sajandi lõpul oli Eestimaal
ilmselt umbes 400 000 inimest.
 Põhjasõja ja sellele järgnenud
katkulaine tõttu langes inimeste arv jälle
alla 200 000.
 Järgmise kahe sajandiga tõusis Eesti
rahvaarv suhteliselt kiiresti 1 miljonini.
 20 sajandil rahvaarvu loomulik
juurdekasv aeglustus.

Pärast Teist maailmasõda asus Eestisse
elama palju inimesi Nõukogude Liidu
paljudest piirkondadest.
 Sisserände tõttu tõusis rahvaarv 1990
aastaks 1,57 miljonini.
 Pärast seda aga on Eesti rahvaarv
pidevalt vähenenud.

Kuidas saadakse teada rahvaarv?
Rahvastiku andmeallikad
Ajalooallikad, kirikuraamatud
 Rahvaloendused, esimene Eesti alal
1881 aastal. 2011 algas jällegi
rahvaloendus, enne seda toimus
loendus aastal 2000.


Miks on vaja rahvaloendusi?
Rahvastik on pidevas
muutumises
Riigi rahvaarvu muutumist nimetatakse
iibeks.
 Iive jaguneb loomulikuks ja rändeiibeks.
 Loomulik iive on sündide ja surmade
vahe. Arvutatakse: sünnid – surmad.
See on absoluutarv.
 Kui sündinud laste arv on suurem kui
surnud inimeste arv, siis on iive
positiivne.


Selleks, et saaks eri aegu ja eri riike
oma vahel võrrelda, kasutatakse
suhtelist iivet. Sellel juhul jagatakse
absoluutne iive rahvaarvuga ning
korrutatakse 1000-ga. See on rahvaarvu
muutumine 1000 elaniku kohta. Vastus
on promillides, kui oleks 100 inimese
kohta, siis oleks protsent.
𝑠ü𝑛𝑛𝑖𝑑 −𝑠𝑢𝑟𝑚𝑎𝑑
* 1000
𝑟𝑎ℎ𝑣𝑎𝑎𝑟𝑣
Rahvastikupüramiid – diagramm mille abil
väljendatakse, mis tahes piirkonna rahvastiku
vanuselist ja soolist koosseisu

Imikusuremus – näitab seda kui mitu
last sureb esimese eluaasta jooksul iga
tuhande sündinud lapse kohta.
Miks sündimus muutub?
Rahvastiku vanuselise koosseisu
muutused
 Pereplaneerimine
 Linnaline eluviis
 Ühiskonna suhtumine lasterikastesse
peredesse
 Riigi toetused

Ränne ehk migratsioon on inimeste
alaline ümberasumine ühest riigist teise
või elupaiga vahetamine sama riigi
piires.
 Välismaalt meile elama asunud inimesi
kutsutakse immigrantideks ning välja
rännanud inimesi emigrantideks.
 Sisserännet nimetatakse
immigratsiooniks ja väljarännet
emigratsiooniks.

Vabatahtlik ränne – sobiva töö otsingud,
paremat palka, paremat haridust,
meeldivamat elukeskkonda.
 Sunnitud ränne – küüditamine
(vägivaldne ränne), sõja eest
põgenemine, tagakiusamine (usuline,
rahvuslik, poliitiline).
 Tagasiränne ehk remigratsioon.

Rändeiive ehk rändesaldo –
sisserändajate ja väljarändajate vahe
 Immigratsioonikvoot – sellega piiratakse
sisserändajate arvu.
 Pendelränne ehk pendelmigratsioon –
riigisisene ränne. Nt inimesed elavad
ühes kohas aga töötavad/õpivad teises
kohas.


Rahvus – ajalooliselt kujunenud
inimrühm, mis koosneb ühise päritolu,
kultuuri ja keelega inimestest.
Üks näitajatest, mida kasutatakse alati
riigi või tema üksikute piirkondade
iseloomustamiseks ning võrdlemiseks
teiste riikide ja piirkondadega, on
rahvastiku tihedus.
 Rahvaarv jagatakse riigi pindalaga!
 Eestis on rahvastiku tihedus 30 in/km2,
mis on küll maailma keskmise lähedal,
aga Euroopa riikide hulgas üks
väiksemaid.

Rahvastiku tihedus mujal

http://www.stat.ee/29911
Eestis nagu teisteski maades ei paikne
rahvastik üle riigi ühtlaselt. Enamik
inimesi elab linnades, kus rahvastiku
tihedus ulatub isegi 2500 – 2600
inimeseni ruutkilomeetril (Tallinnas,
Tartus).
 Õp lk 85 loe läbi ja täida tv lk 29 - 30

Mille poolest erinevad asulad?
Asulad jaotatakse linnadeks, aleviteks,
alevikeks ja küladeks.
 Esimest kolme loetakse linnalisteks,
külasid aga maalisteks asulateks.
 Kui asula elanike enamik on tegev
tööstuses, ehituses, kaubanduses ja
muudes teenindava majanduse
harudes, on ta saanud aja jooksul
linnalise asula seisundi, st linna, alevi
või aleviku nimetuse.


Kui aga enamik rahvast töötab
põllumajanduses, metsanduses või
kalanduses, on tegemist maalise
asulaga, s.o külaga.
Linnastumine
Linnaelanike osatähtsust kogu riigi
rahvastikust nimetatakse linnastumise
tasemeks.
 Kogu maailmas on linnaelanike osakaal
kasvamas.
 Maaelanikke jääb vähemaks, kuna tänu
põllumajanduse mehhaniseerimisele ning
parematele taimesortidele ja
loomatõugudele suudab üha väiksem arv
inimesi toota ülejäänutele piisavalt toitu.

Külasid liigitatakse välisilme järgi
Hajakülad – mille moodustavad
maastikul hajutatult paiknevad talud.
Need on Eestile kõige iseloomulikumad.
 Kesk – Eestis, veekogude kallastel ja
rannikul on kujunenud valdavaks ahel-,
hagu- ja ridakülad. Mis moodustusid
tihedama või hõredama asustusega piki
teed paiknevaist taludest.

Peipsi ääres ja Setumaal on suuremad
maaasulad kujunenud tänavküladena.
Neis asuvad elamud piki külatänavaid
tihedalt üksteise kõrval nagu linnades,
selline ehitus on tüüpiline vene
elanikkonnaga asulatele.
 Põhja – ja Lääne – Eestile ning saartele
olid iseloomulikud sumbkülad, mis
tekkisid teeristmike ümber kobarana
paiknevaist elamuist.

Kuidas ja kuhu on tekkinud
linnad?

Enamik vanu linnu on tekkinud
keskaegsete kindluste ja kirikute ümber,
mere või jõgede äärde, maanteede
ristumiskohtadesse, kus
ümbruskonnaga sidepidamiseks olid
head liiklemisvõimalused. Eesti uuemad
linnad ja alevid kujunesid ümber suurte
tööstusettevõtete.
Mis on haldusjaotus?
Eesti territoorium on halduse ehk
riigivalitsemise tarbeks jagatud 15
maakonnaks. Maakonnad moodustavad
Eesti haldusjaotuse esimese tasandi.
Maakond ei ole omavalitsuslik üksus.
 Maakondi juhivad maavanemad, kelle
määrab ametisse valitsus ja kes viivad
maavalitsuste kaudu ellu riigi poliitikat.
 Maakonnad jagunevad omakorda
valdadeks ja linnadeks, mis moodustavad
haldusjaotuse teise ja seejuures
omavalitsusliku tasandi.

Aastal 2004 oli Eestis 202 valda ja 39
omavalitsuslikku linna.
 Aegade jooksul on Eesti haldusjaotus
palju muutunud:
 13 sajandil oli 8 suurt ja 6 väikest
maakonda. Suured maakonnad olid
Revala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa,
Saaremaa, Läänemaa, Sakala ja
Ugandi.


Enne Teist maailmasõda oli 11
maakonda, 15 maakonnani jõuti 1960
aastal, siis nimetati neid regioonideks.
Vallad ja linnad
Haldusjaotuse teise tasandi
moodustavad vallad ja enamik linnu.
 Vallad ja 47 linnast 39 omavalitsuslikud
haldusüksused. Kaheksa väiksemat
linna kuulub valdade koosseisu: Abja –
Paluoja, Antsla, Karksi – Nuia, Kehra,
Lihula, Otepää, Rapla ja Räpina.
 Vallad tekkisid Eestis 19 sajandil.

Mis on kohalik omavalitsus?
Kohalik omavalitsus tähendab seda, et
ühe valla või linna elanikud valivad
endale valla- või linnavolikogu, kes
korraldab selle valla või linna elu.
 Linna- või vallavolikogu valitakse 4
aastaks.

Sissejuhatus
majandusgeograafiasse
Mis on majandus? Mis
majandusgeograafia?
 Majanduse mõiste hõlmab nii iga üksiku
inimese kui ka kogu ühiskonna jaoks
vajalike hüvede tootmist ja nende
tarbimise korraldamist ning loomulikult
kõike seda siduvat raharinglust.
 Majandusgeograafia seletab ja uurib
majandusnähtuste ruumilist jaotumist.

Majandusgeograafia küsimused
Millistes piirkondades ja miks on teatud
tüüpi majandus arenenud
 Kuidas, kuhu ja milliseid ettevõtteid on
kasulikum rajada
 Lisaks nendele tegeleb
majandusgeograafia veel ka
teedevõrgu, liikluse ja rahvusvahelise
kaubanduse ning ka rahvastikuga
seotud probleemidega.








Majanduse ruumilised iseärasused
olenevad (majanduse paigutustegurid):
Piirkonna looduslikest iseärasustest
Piirkonda asustavatest inimestest
Riigikorraldusest
Ajaloost
Naaberriikide ja – piirkondade
majanduseiseloomust
Jne.
Miks on eri paikade majandus
eriilmeline?
Teatavasti ei leidu igal pool kõiki
vajalikke maavarasid ega saa kasvatada
kõiki põllukultuure ega koduloomi.
 Igas riigis või selle teatud piirkonnas on
kasulikum spetsialiseeruda ehk toota
mõnda kaupa rohkem kui endal tarvis ja
ülejäänud osa teistele müüa.
 Mõningaid kaupu on majanduslikult
kasulikum osta ja sisse vedada sealt,
kus neid on odavam toota.

Niisugust otstarbekat kaupade tootmise
ja vahetamise ruumilist korraldust
nimetatakse geograafiliseks
tööjaotuseks. see toimib nii riikide vahel
kui ka riigisiseselt selle üksikute
piirkondade vahel.
 Iga riigi ja piirkonna arengutase sõltub
sellest, milliseid kaupu valmistades
kasutab ta oma loodusvarasid, tööjõudu
ja kapitali kõige kasulikumalt.

Majandusgeograafiline asend










Millest sõltub:
Kaugus suurematest keskustest
Teedevõrgustikust
Elektri-, telefoni- jt liinide olemasolust
Kohalikest loodusvaradest (kasutamisvõimalusest)
Naaberriikide arengutase, koostöövalmidus
Turgude ja toormeallikate lähedus
Riiki läbivad rahvusvahelised kaubateed,
reisimarsuudid
Rahvusvaheliste sadamate, lennujaamade, kiirteede
olemasolu
tööjõud
Eesti majandusgeograafiline
asend
Eesti majandust on alati kujundanud
meie asend mere ääres.
 Väljapääs merele on olnud eelduseks
sadamate ja linnade rajamiseks
 Pärast taasiseseisvumist on Eesti
majandus muutunud.
 Kui enne olime rohkem orienteeritud
idale, siis nüüd rohkem läänele.


Transiitveosed – teenused, mille käigus
ühe riigi territoorium koos liiklusteede,
sadamate, ladude, terminalidega jne
leiab kasutamist teise riigi poolt.

Miks on see kasulik?
Looduslikud tingimused
 Kliima
 mullastik,
 Maavarad
 magevesi
 Tööjõud – kõrge kvaliteet
 Kapital – raha, tehnoloogia, oskusteave

Lisaks eelnevatele
Geograafiline asend
 Majanduslikud välissidemed
 Riigi osatähtsus rahvusvahelises
tööjaotuses
 Kuuluvus teiste riikide mõjusfääri
 Majanduse üldine korraldus
 Investeeringute kaitse
 Riiklik stabiilsus

Riigi majanduse ülesehitus ehk
majanduse struktuur.
 SKT – ehk sisemajanduse kogutoodang,
kasutatakse riikide majanduse
võrdlemisel.
 SKT on aasta jooksul toodetud kaupade
ja teenuste väärtus rahalises
väljenduses ja peegeldab riigi
majanduses toodetud tulu ilma
väliskaubanduseta.

Majanduse struktuuri iseloomustab kogu
majanduse jaotumine 3 sektorisse.
 Primaarsesse (esmasesse) sektorisse
kuuluvad toorme hankimisega tegelevad
majandusharud; metsamajandus,
põllumajandus, mäetööstus, kalandus jne.
tegeleb ressursside hankimisega.
 Sekundaarne (teisene) sektor muudab
primaarsest sektorist saadud ressursse, nt
energiamajandus, masinatööstus,
keemiatööstus, kerge –ja toiduainetööstus.


Tertsiaarne (kolmandane) ehk teenuste
sektor on ühenduslüliks tootja ja tarbija
vahel. Siia kuuluvad nt hulgi – ja
jaekaubandus, veondus, olmeteenused,
infotehnoloogia, teadus, tervishoid,
äriteenused

Joonis õp lk 98 !
Hankiv majandus
Teenindav majandus
Töötlev tööstus
Põllumajandus
Haridus
Toiduaine-, puidu-,
Kalandus
Tervishoid
Metalli-, keemia-,
Jahindus
Kaubandus
Masina-, mäe- ja
Metsandus
Riigihaldus
Ehitusmaterjalitööstus
Veondus
Energeetika
Muud teenindusharud
Kergetööstus , ehitus
Maavarade kaevandamine
Majandusharud
Hankiv majandus tegeleb eluks vajalike
ainete hankimisega loodusest. Enamik
hankiva majanduse toodangust tuleb
ümber töödelda.
 Selleks on töötlev tööstus: ehitus ja
tööstus.
 Teenindav majandus


Kuidas on aja jooksul erinevate harude
osatähtsus muutunud ja miks?


Energeetika kui tööstusharu tegeleb
kütuste ning elektri edastamisega
tarbijale.
2
3
Eesti toodab ise umbes kasutatavast
energiast ise ja impordib

1
.
3
Meie kõige olulisem energeetiline
maavara on põlevkivi, mille leiukohad
paiknevad Kirde – Eestis.
Oluliselt väiksema tähtsusega on
küttepuit (15%) ja turvas (2%).
 Imporditavatest energiatoodetest on
tähtsamad maagaas, kütteõli ja
autobensiin.
 Maailmas ei ole ühtegi teist riiki, kus
energeetika toetus nii suurel määral
põlevkivile kui Eestis.

Põlevkivi on Eestis kaevandatud alates
1961. aastast.
 1966 ja 1973 valmisid Narva lähistel
Balti Soojuselektrijaam ja Eesti
Elektrijaam, mis on ka tänapäeval Eesti
suurimad elektrijaamad.
 Hetkel töötavad Estonia ja Viru
kaevandus ja Aidu ja Narva karjäär.

Põlevkivi kasutatakse lisaks
elektrienergia tootmiseks ka toorainena
keemiatööstuses, kütteõlide tootmiseks,
vaikude tootmiseks.
 Kokku on Eesti maapõuest toodud
tänaseni välja 1 miljard tonni põlevkivi.


Põlevkivi kaevandamise tagajärjel on
tekkinud tehnogeensed maastikud, mida
iseloomustavad ulatuslikud
elektrijaamade tuhaväljad ja kõrguvad
aherainemäed.
Teised energiallikad
Teine kohalik energeetiline maavara on
turvas, mida leidub kõikjal. Suuremad
rabad, kus turvast toodetakse, on
Pärnumaal Tootsis ja Lavassaares ning
Tartumaal Sanglas.
 Kuivendatud turbarabade pealmisest
pinnasest freesitakse (hööveldatakse)
spetsiaalsete masinatega turbapuru, mis
lükatakse vallidesse ja jäetakse õhu
ning päikese kätte kuivama.

Kuivanud turbapuru pressitakse briketiks
ja saadetakse tarbijale.
 Küttebriketti valmistatakse Tootsis ja
Sanglas.
 Osa toodetud turbast kasutatakse
põllumajanduses, elektrienergia
tootmiseks.

Roheline energia
Biogaas – prügist
 Vee – energia
 Tuuleenergia

Eesti asub parasvöötme metsavööndis ja
üks meie tähtsamaid maandusharusid on
metsandus, mida loetakse hankiva
majanduse haruks.
 Metsandus tegeleb metsade majandamise
ja kasutamisega. Viimane hõlmab
metsaraiet, puidu väljavedu ning selle
esmast töötlemist.
 Eesti territooriumist on 46%kaetud
metsaga, et Eesti on metsarikkamaid riike
Euroopas.

Viimase 30 - 40 aasta jooksul on
metsade pindala kasvanud sööti jäänud
põldude arvelt.
 Majanduslikust seisukohast on kõige
väärtuslikumad metsad okasmetsad,
kuid nende osatähtsus on vähenenud.
 Enne langetamist peab mets olema 60 –
80 aastat kasvanud, alles siis saab
väärtuslikku ja mitmekülgselt
kasutatavat puitu.

Metsade majandamine tähendab nende
väetamist ja kuivendamist,
metsaistutust, võsa- ja harvendusraiet
ning väga palju muid töid.
 Puid ei tohi raiuda juhuslikult, vaid nii, et
raie ja juurdekasv oleksid tasakaalus
ning mets jõuaks perioodiliselt taastuda.
 Metsatööstus on puidutööstuse üks
allharusid, selle toodangu moodustab
tarbe- ja küttepuit.

Tarbepuit on saematerjal, paberipuit ja
vineeripakud.
 Saepurust ja laastudest pressitakse
kokku seina- ja mööbliplaate.
 Eesti üks suuremaid ja moodsamaid
metsatööstusettevõtteid on Imavere
saevaski Järvamaal.
 Puitkiud- ja puitlaastplaate valmistatakse
Püssis ja Pärnus.

Vähem väärtuslik puit läheb kütteks kas
küttepuude või hakkpuiduna.
 Puitu töödeldakse mehhaaniliselt ja
keemiliselt.
 Mehhaanilisel töötlemisel valmistatakse
palkidest saematerjali, so prusse ja
laudu, neist omakorda ehitusdetaile,
mööblit ja veel palju muud.

Mööblitööstust peetakse vahel eraldi
puidutööstusest eraldi seisvaks
tööstusharuks.
 Mööblit valmistataks enamasti
puitlaastplaatidest, mis on saepurust
kokku pressitud.
 Mööblit toodetakse Tallinnas, Narvas,
Pärnus, Tartus, Võrus, Valgas, Rakveres
ja mujalgi.

Tuntuimad mööblitööstuse ettevõtted on
Standard Tallinnas, Viisnurk Pärnus,
Wermo Võrus ja Tarmeko Tartus.
 Üle 70% Eestis toodetud mööblist
eksporditakse.
 Vähem väärtuslikust puidust valmistatakse
tuletikke (peamiselt haavast).
 Puidu keemilisel töötlemisel saadakse
tselluloos, millest omakorda valmistatakse
paberit ja pappi.


Et hõlmata kõiki puidutöötlemisega
seotud tegevusi, nimetatakse
puidutööstust sageli ka metsa-, puidu-,
tselluloosi- ja paberitööstuseks. Selle
tööstusharu osaks langes 2002 aastal
22,5% meie tööstuse kogutoodangust.
Puit ja selle töötlemissaadused on Eesti
ühed tähtsamad eksportkaubad.

Põllumajandus sõltub väga palju
looduslikest teguritest. Eestis peab
arvestama oma põhjamaise asendiga
paraskliimavöötmes ning harimiseks ja
taimekasvatuseks sobivate muldade
levikuga. Suuremate saakide saamiseks
tuleb põlde sageli väetada, liiginiiskeid
muldi aga kuivendada.
Kõige suuremad muutused Eesti
majanduses pärast taasiseseisvumist on
toimunud põllumajanduses, kuna kiiresti
muutunud turuolud ja elanikkonna
tarbimisharjumused on seda kõige
rohkem muutnud.
 Varem töötas Eesti põllumajandus
suurel määral NSV Liidu tarbeks,
tänapäevalaga valdavalt siseturu heaks.

Eestis kasvatatakse peamiselt
Rukist
 Otra peamiselt loomasöödaks
 Nisu peamiselt loomasöödaks
 Kaera peamiselt loomasöödaks
 Maisi loomasöödaks
 Kartul
 Raps
 Puuviljaaiandus: õun, pirn, ploom, kirss,
marjad

Peamine on siiski loomakasvatus

Kuna söödataimed (hein ja
söödateravili) kasvavad meie kliimas
hästi, on Eesti põllumajanduse tähtsaim
haru loomakasvatus. Peamiselt
kasvatatakse piimakarja. Oluline on ka
seakasvatus, mida on kasulik arendada
suuremate asulate ja toiduainetööstuse
ettevõtete läheduses. Vähemal määral
kasvatatakse lambaid.
Lindudest kasvatatakse peamiselt kanu,
umbes poole kanalina- ja munatoodangust
annavad suuremad kanafarmid, nn
linnavabrikud, mille võimsaim asub Tallinna
lähedal Saha – Lool.
 Meie edukaimad põllumajanduspiirkonnad
jäävad traditsiooniliselt Kesk – Eestisse,
kus on kõige viljakamad mullad ja
põllumajanduseks sobivaim pinnamood.


Maakonniti on põllumajandus kõige
paremini arenenud Lääne – Virumaal,
Järvamaal, Viljandimaal ja Jõgevamaal.
Toiduainetööstus
Enamik põllumajanduse toodangust
vajab enne tarbijani jõudmist töötlemist.
Sellega tegeleb toiduainetööstus.
 Toiduainetööstuses võib eristada
omakorda piima-, liha-, kalatööstust ja
veel mitmeid teisi allharusid.
 Piimatööstus annab veerandi kogu
toiduainetööstuse toodangust.
Valmistatakse piima, jogurtit, võid,
juustu, kohupiima ja muid piimasaadusi.

Lihatööstuse ettevõtted toodavad vorsti,
sinki, lihakonserve ja muid lihatooteid.
 Suurim piimatööstusettevõte on Tallinna
Piimatööstus ja suurim
lihatööstusettevõte on Rakvere
Lihakombinaat.
 Kalatööstus, mis paikneb peamiselt
saartel ja põhjaranniku asulates, toodab
soolatud, suitsutatud ja külmutatud kala
ning konserve.

Kondiitritööstuse ettevõtetes, millest
suurim on Tallinnast Jürisse üle viidud
Kalev, toodetakse šokolaadi,
kompvekke, küpsiseid, torte ja muud
magusat kraami.
 Toiduainetööstuse hulka kuuluvad veel
karastusjookide, õlle-, veini- ning viinaja piiritusevabrikud. Eestis on tuntuimad
Saku ja Tartu õlletehas, Põltsamaa
veinitehas, Moe piiritusetehas jmt.

Masinatööstus on pea kõigis arenenud
riikides juhtiv tööstusharu.
 Ka Eestil on juba pikemad kui saja –
aastased masinatööstusekogemused.
 Masinatööstuse peamine tooraine on
metall, millest tähtsaimad on teras,
mitmed nn värvilised metallid, nt
alumiinium ja vask.
 Metallist valmistatakse nii masinaosi kui
ka tarbeesemeid.

Aina rohkem kasutatakse
masinatööstuses erinevaid plastmasse,
mis on mitme omaduse poolest
paremad kui metall (kergus,
vastupidavus, painduvus jms).
 Teras on keeruka tehnoloogiaga
valmistatud rauasulam, mille tooraineks
on rauamaagist kõrgahjudes sulatatud
toormalm või vanaraud.

Selleks et terasele anda eriomadusi, st
muuta seda kõvemas, painduvamaks,
roostekindlamaks vms, lisatakse
terasulamisse vähesel määral ka
mitmeid muid metalle.
 Masinatööstus on üldnimetus
mitmesuguseid masinaid, aparaate,
elektroonikatooteid, elektrilisi tarvekaupu
ja muud tootvatele ettevõtetele.


Kuna Eestis ei kaevandata rauamaaki
ning meil ei leida värvilisi metalle, siis on
siin kasulikum teha masinaid, milleks
kulub vähe metalli. Sellisteks
masinatööstuse harudeks on
aparaadiehitus ja mikroelektroonika.
Ehitusmaterjalitööstuse kohta loe oma
õpikust lk 112 – 113.

Kergetööstusettevõtetes valmistatakse
kangaid (tekstiilitööstus), pesu ja sukkisokke (trikotaažitööstus), rõivaid
(õmblustööstus). Samuti töödeldakse
nahka, karusnahka ning tehakse nahast
ja kunstmaterjalidest jalatseid, kindaid,
käekotte, vöösid jms (naha- ja
jalatsitööstus).
Eesti tekstiilitööstuse suuremad ja
vanemad ettevõtted asutati juba 19
sajandil teisel poolel. Nendeks olid
puuvillast lõnga ja riiet valmistavad
Kreenholmi manufaktuur Narvas ning
Balti manufaktuur Tallinnas.
 Trikootööstuse suurim ettevõtte Marat
ning sukki – sokke tootev ettevõtte
Suva.

Õmblustööstusettevõtted:
Baltika, Sangar, Wandre, Ilves-Extra,
Toom tekstiil.
Moetööstusettevõtted:
Monton, Klementi

Veondus ehk transport toimib nagu
majanduse vereringe. Veonduse
vahendusel on võimalik geograafiline
tööjaotus ning kaupade ja inimeste
liikumine eri linnade ja riikide vahel.
Eestis on esindatud kõik peamised
veonduse liigid: raudtee-, maantee-,
mere-, jõe-, õhu- ja torutransport.
Raudteetransport
Raudteetransport sai Eesti alguse 1870
aastal, mil ehitati raudteeliin Peterburi –
Tallinn- Paldiski. Eesti raudtee
kogupikkus on 960 km, sellest 130 km
on elektrifitseeritud.
 Plussid: kiire, odav kui sellega veetakse
kaupa kaugete vahemaade taha.
 Miinus: raudtee ei ulatu kõikjale, kaupa
tuleb autodele ümber laadida. Ehitamine
ja korrashoid on kallis.

Maanteetransport
Sobib lühemate vedude puhul.
Laadimine käib kähku ning sõidukiirus
on suur. Vedu on aga kallis, sest üks
autojuht saab korraga vedada kõige
enam 30 – 40 tonni kaupa või bussijuht
40 – 50 reisijat.
 Eeliseks on aga see, et kaupa saab
vedada ukselt ukseni.
 Eesti maantee pikkus on 50 000 km,
sellest kõvakattega 10 000 km.

Meretransport
Odav veoliik: laeva mahub kümneid ja
sadu tuhandeid tonne, teid aga pole vaja
ehitada.
 Kuna meretransport on aeglane, siis
kasutatakse seda eelkõige odavate, kuid
suurtes kogustes veetavate kaupade
edasitoimetamiseks.
 Jõetransporti kasutatakse Eestis vähe,
sest laevatatavaid siseveeteid on vähe
ning needki on lühikesed ja madalad.

Õhutransport

Kuna on kiire, siis kasutatakse seda
posti, kiirestiriknevate ja kalliste
kaupade veoks.
Torutransport

Kasutatakse maagaasi importimiseks
Venemaalt
Kuidas mõõta veonduses
tehtavat tööd
Veosekäive – mõõdetakse
tonnkilomeetrites, veetud tonnid
korrutatakse veokaugusega
 Sõitjakäive – mõõdetakse
sõitjakilomeetrites, korrutatakse sõitjate
arv keskmise sõidukaugusega
kilomeetrites.

Eesti hariduselu korraldab haridus- ja
teadusministeerium.
 2003 õppeaasta algul oi Eesti
üldhariduslikest koolidest 107 algkooli,
235 põhikooli ning 235 keskkooli ning
gümnaasiumi.
 Lisaks neile 71 kutsekooli, 47 kõrgkooli,
neist 6 varasemat riiklikku ülikooli.

Haridussüsteemi ülesanne on
valmistada noori ette iseseisvaks eluks
ja anda neile ühiskonna ootustele vastav
haridus, haritus ja elukutse.
 Riigi asutatud ülikoolid on Tartu Ülikool.
Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool,
Eesti Põllumajandusülikool, Eesti
Kunstiakadeemia, Eesti
Muusikaakadeemia.

Tervishoiusüsteem
Siia kuuluvad haiglad, polikliinikud,
sanatooriumid jm raviasutused.
 Tervishoiusüsteemi rahastatakse
riigieelarvest, ettevõtetelt võetavast
sotsiaalmaksust ja erarahast.
 Suuremad spetsialiseeritud haiglad asuvad
Tallinnas ja Tartus.
 Taastusravikeskustes ehk sanatooriumides
Pärnus, Haapsalus, Narva-jõesuus, Värska
jm kasutatakse raviks ravimuda ja
mineraalvett.
