Transcript Suitsetamise ennetamine ja sellest loobumise nõustamine

Tubaka tarvitamise ennetamine ja
loobumise nõustamine.
Passiivne suitsetamine ja selle ohud
tervisele
Vähinädala pressikonverents, 30.09.2010, Tallinn
Tiiu Härm, MD
Tervise Arengu Instituut, ekspert,
suitsetamisest loobujate nõustaja
Geneetiliselt muundatud tubakas
Riiklikud tervisele orienteeritud
strateegiad Eestis
• Südame-veresoonkonnahaiguste ennetamise
riiklik strateegia 2005-2020
• Riiklik vähistrateegia 2007-2015
• Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020
Tubakatarvitamise leviku piiramise
3 sammast:
• Preventsioon e. ennetamine
• Suitsetamisest loobumise nõustamise (SLN) programmid –
SLN-nõustamisteenuse osutamine
• Tubakasuitsuvaba keskkonna kujundamine
Eeldab käitumise- ja keskkonna muutuste elluviimist
Suitsetamine on krooniline
sõltuvushaigus
• X-RHK alusel on tubaka tarvitamine psühhoaktiivsete
ainete tarvitamisest tingitud psüühika ja käitumishäire,
koodiga F17
• Vajalik üle saada kolmest sõltuvusest
– sõltuvustegevusest
– nikotiinsõltuvusest
– sotsiaalsest sõltuvusest
Tubakas tappev igas vormis
või maskeeringus
Tubakas on terviserisk nr.1
• Südame-veresoonkonnahaigustele - 40% juhtudest
• Kroonilistele obstruktiivsetele kopsuhaigustele - 80%
juhtudest
• Pahaloomulistele kasvajatele 30% juhtudest
sh. kopsuvähile 90% juhtudest
40% on neist haigustest ennetatavad tervislikke eluviise
järgides
Tõestatud on tubaka tarvitamise seos vähiga
vähemalt 12 piirkonnas
• Kopsudes, suuõõnes, ninaõõnes, ninakõrvalkoobastes,
neelus, kõris, söögitorus, pankreases, maksas,
neeruvaagnas, põies, emakaelas, verevähk
• Eestis haigestub igal aastal kopsuvähki 700 inimest – 560
meest ja 140 naist (Eesti Vähiregister 2007) ja sureb
sama haiguse tõttu pea sama palju mehi ja naisi (Eesti
Statistikaamet 2008).
• Tubakasuitsuses keskkonnas viibimine põhjustab 3-5%
kopsuvähi juhtudest.
WHO andmetel on üle 25 haiguse põhjustatud
tubaka tarvitamisest
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
Stenokardia (20 x risk)
Silma katarrakt ja makula degeneratsioon (2 x risk)
Psoriaas (2 x risk)
Viljakuse vähenemine (30%)
Varane menopaus (1,7 aastat)
Sperma hulga vähenemine
Kuulmise halvenemine
Immuunsuse langus
Tuberkuloos
Osteoporoos
Perifeersed veresoonte haigused
Depressioon
Maohaavandid jt.
Suitsetamislevimus Eestis 16-64-aastaste
inimeste seas
•
•
•
•
Igapäevasuitsetajaid:
Juhusuitsetajaid:
Endiseid suitsetajaid:
Mittesuitsetajaid:
26,2%
7,9%
22,9%
43,0%
Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, TAI 2008
Suitsetamislevimus Eestis 16-64-aastaste
meeste seas
Mehed
•
•
•
•
Igapäevasuitsetajad: 38,6%
Juhusuitsetajaid: 7,4%
Endised suitsetajad: 26,9%
Mittesuitsetajad: 27,1%
Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2008
Suitsetamislevimus Eestis 16-64-aastaste
naiste seas
Naised
•
•
•
•
Igapäevasuitsetajaid: 17,1%
Juhusuitsetajaid: 8,2%
Endiseid suitsetajaid: 20,0%
Mittesuitsetajaid: 54,8%
Eesti täiskasvanud rahvastiku terviskäitumise uuring, TAI 2008
Igapäevasuitsetajate osakaal Eestis 2008
60
50
40
men
women
total
30
20
10
0
1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008
Health behaviour study among Estonian adult population, 2008
Igapäevasuitsetajate jaotus taustaandmete järgi
•
•
•
•
•
Alg, põhiharidusega suitsetajad
Keskharidusega suitsetajaid
Kesk-eriharidusega suitsetajaid
Kõrgharidusega suitsetajaid
Töötud suitsetajaid
39%
30%
28%
12%
52%
Eesti täiskasvanud rahvastiku tervusekäitumise uuring, TAI 2008
12,0%
10,4%
Suitsetamine raseduse ajal (%)
10,0%
8,0%
10,6%
9,3%
7,8%
7,2%
6,0%
4,0%
2,0%
0,0%
2000
2002
Source: Estonian Medical Birth Registry 2008
2004
2006
2008
Enneaegsed ja alakaalulised beebid
• Sündimata beebi saab mürgiseid kemikaale tubaka
suitsetamisest läbi platsenta. Tubakamürgid
takistavad lootel saada hapnikku ja toitaineid, mis
vajalikud kasvuks
• 14% enneaegseid sünnitusi ja 30% alakaalulisi
beebisid on ema suitsetamise tulemuseks
raseduse ajal.
Noored ja tubakas 1
• Noorte seas on tubakas alkoholi kõrval tõsiseks probleemiks;
• 13-15. aastaste koolinoorte seast kasutavad 34,4 % mingit
tubakatoodet (poisid 36,2% ja tüdrukud 32,1%);
• Kõikidest vastanutest 31,1 % suitsetavad sigaretti (poisid
31,5% ja tüdrukud 30,1%);
Estonian GYTS (Global Youth Tobacco Survey) 2007
Noored ja tubakas 2
• 35,1%, kes kunagi on suitsetanud või suitsetavad, alustasid
juba enne kümnendat eluaastat;
• 28,2 % neist, kes pole veel suitsetanud, teevad seda
tõenäoliselt järgneva aasta jooksul;
• 34,3 % 13-15. aastastest suitsetajatest ostavad sigarette
poest;
Estonian GYTS 2007
Noored ja tubakas 3
• 42.8% elavad kodudes, kus teised suitsetavad nende
juuresolekul;
• 69.2% arvavad, et teiste sigaretisuits on nendele kahjulik;
• 54.3% on üks või rohkem vanemaid, kes suitsetavad;
• 29.0% on enamus või kõik sõpradest suitsetajad.
Estonian GYTS 2007
Huuletubakas pannakse imenduma ülahuule ja
igeme vahele
Suitsuprii klassi võistlus
Suitsetamisvastane ennetusprogramm koolinoortele,
mille peamisteks eesmärkideks on:
•
ennetada või edasi lükata suitsetamise alustamist üldse,
•
motiveerida õpilasi tubakatoodetest loobuma,
•
toetada tubakavaba eluviisi.
2009/2010 õppeaastal alustas “suitsuprii klassi võistlusega”
222 kooli, 840 klassi, 14 952 õpilast.
Lõpetas võistluse: 193 kooli, 659 klassi (79% osalevatest klassidest)
ja 11 586 õpilast (78% õpilastest).
www.tai.ee
Kellelt said igapäevasuitsetajad soovitusi
suitsetamisest loobumiseks viimase 12 kuu jooksul
•
•
•
•
arstilt
hambaarstilt
muult tervishoiutöötajalt
pereliikmelt, sõbralt, meediast
21,8%
7,4%
5,5%
65,3%
Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2008
Tubakasuitsuses keskkonnas viibimine täiendavad riskid mittesuitsetajale
•
•
•
•
•
südame-veresoonkonnahaigused (+ 25%)
kopsuvähk (+30%)
KOK ja astma (40-60%)
keskkõrva põletikud
imiku äkksurma sündroom jt.
Tubakasuitsu kõrvalvoosse satub 55-70% tubaka põlemisel tekkinud
ainetest. Kõrvalvoos on: 3,5 x rohkem tõrva; 6,8 x rohkem CO
ja 6.6 x rohkem nikotiini, kui selles tubakavingus, mille suitsetaja
Ise oma kopsudesse tõmbab.
Kui mittesuitsetaja viibib terve päeva samades ruumides
suitsetajaga, kes tõmbab paki päevas, saab mittesuitsetaja õhust
kätte tubakavingu annuse, mis võrdub 7-8 sigaretile.
Võimalused suitsetamisest loobumiseks
• Suitsetamisest loobumist võib proovida mitu
korda - eesmärk on üks - jääda püsima
mittesuitsetajana
• Et üldse alustada loobumist, peab suitsetaja seda
ise tahtma!
• Motivatsiooni tekitamine - esmatähtis ja väga
raske ülesanne
Suitsetamisest loobumise nõustamise (SLN)
teenuse osutamine Eestis
SLN-teenust osutatakse “Südame-veresoonkonnahaiguste
ennetamise riikliku strateegia 2005-2020” ja “Riikliku
vähistrateegia 2007-2015” raames.
SLN-teenust noortele osutatakse riiklike strateegia
vahenditest. Avatud on 3 noortenõustamiskeskust.
SLN-teenust alates 16. eluaastast osutatakse Euroopa
Sotsiaalfondi programmi “Tervislikke valikuid toetavad meetmed
2010-2011” vahenditest alates 15.september 2010.
Avatud on 14 SLN kabinetti 12 tervishoiuasutuse baasil.
www.tai.ee (vt. tubakas) ja www.terviseinfo.ee (vt. nõustamiskabinetid)
Tubakast loobumisel kohesed hüved
PEALE suitsetamise lõpetamist
20 minutit
• Vererõhk ja pulss langevad normaalsele tasemele.
• Käte ja jalgade temperatuurid tõusevad normaalsele tasemele.
8 tundi
• Vingugaasi (CO) tase veres langeb normaalsele tasemele.
• Hapniku (O) tase veres tõuseb normi tasemele.
24 tundi
• Infarktioht hakkab vähenema.
48 tundi
• Närvilõpmed hakkavad taastuma.
•
Haistmis- ja maitsmismeeled hakkavad paranema.
Tubakast loobumise pikemaajalised hüved
2 nädalat kuni 3 kuud
•
•
•
Vereringe paraneb
Liikumine muutub kergemaks
Kopsude tegevus paraneb kuni 30%
1 kuu kuni 9 kuud
•
•
Köha, põskkoopapõletikud, väsimus ja hingeldus vähenevad
Ripsepiteel (väikesed narmad) kopsudes taastub, mis aitab paremini
välja köhida röga, puhastada kopse ja vähendada põletiku ohtu
1 aasta
•
Koronaartõve haigestumise risk on poole võrra väiksem kui
suitsetajal
5 aastat
•
•
Kopsuvähi risk langeb poole võrra
Suu-, kõri-, söögitoru-, põie-, neeru- ja pankrease vähi risk langeb
Allikas://http://www.quittobacco.org/whyquit/physicalbenefits.html
Suitsetamisest loobumisel väheneb
risk haigestuda
• Üldine risk haigestuda tubakaga seotud
haigustesse võrdsustub mittesuitsetajaga
10-15 aastat peale loobumist.
• 10 aastat hiljem - risk haigestuda vähki on võrdne
mittesuitsetajaga.
• 15 aastat hiljem - risk haigestuda südame
isheemiatõvesse on võrdne mittesuitsetajatega.
Tänan!