Slide 1

VANAVENE KUNST 9.-17. saj.
•9. saj. tekkib 1. idaslaavlaste riik pealinn Kiiev.
•10. saj. arenevad tihedad sidemed Bütsantsi riigiga, Kiievi vürst Vladimir abiellub
Bütsantsi printsessiga, võetakse vastu ristiusk.
•Usundiks bütsantsi õigeusk.
•Bütsantsi munk Kyrillos paneb aluse vene tähestikule- KIRILLITSALE
•Venemaale kutsutakse bütsantsi ehitusmeistreid ja ikoonimaalijaid õpetama välja
vene käsitöölisi.
•13. saj. mongolite vallutuste järel saab keskuseks MOSKVA (Itaalia mõju)
•Vanavene kunst on Bütsantsi kunsti slaavipärane edasiarendus

VANAVENE ARHITEKTUUR

1. Tugev Bütsantsi arhitektuuri mõju: tsentraalne põhiplaan, rikkalikud kaunistused,
värvikirevus.
2. Tekkib uus kupliliik- SIBULKUPPEL (soomuskuppel)
3. Materjalid : kivi, tellis, PUIT (ilma naelteta ehitatud tappehitised)
4. Sakraalarhitektuur: kloostrid ja kirikud
Profaanarhitektuuris: Linna kaitseehitised KREMLID
5. Kirikute siseruumide kaunistamiseks kasutatakse mosaiike

KIžI SAARE PUUKIRIKUD
•kogutud kokku vene puitarhitektuuri näited
•Ehitatud ilma naelteta, ainult tappühendustega
•Puit säilinud juba 600 aastat
•UNESCO kaitse all

Kiži saarel Oneega järvel (Äänisjärv) asuv vabaõhumuuseum

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561
•Ehitatud Ivan Julma käsul Kaasani ja Astrahani
vabastamise auks mongoli-tatari ikkest
•Ehitusmeistrid PARMA ja POSTNIK, kes Ivan Julma
käsul torgati peale ehituse valmimist pimedaks
•Iga võidetud lahingu auks püstitatud väikesed
puukirikud (8) pandi kokku ühele kivialusele ja liideti
ümber keskse telktorni ühtseks kirikuks, ehitati
kabelitepärg
•Põhiplaan väga keeruline, meenutab labürinti
•Algselt valge viimistlus, puudus kellatorn
•17. saj pandi ümber telliskivivooder ja värviti kirevaks
•Nime sai kirik õndsaks peetud vagade hullude Vassili
ja Joanni haudade järgi: PÜHA VASSILI

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561
Minini ja Požarski mälestussammas

Kolomenskoje kirikutekompleks

Uspenski Vladimiri Jumalaema kirik

Uspenski Vladimiri Jumalaema kirik

Novgorodi Sofia katedraal 12. saj.

Susdali kloostri väravad

Vladimiri linna Kremlimüür ja kirikud

Uspenski katedraali ikonostaas

Uspenski katedraal

MAALIKUNST
IKOONIMAAL
•Esimesed ikoonid tuuakse Bütsantsist (VLADIMIRI JUMALAEMA lk. 210)
•Maalitehnika ja põhimõtted Bütsantsist
•14. saj vanavene ikooni iseseisvumine: hakatakse kujutama kohalikke pühakuid,
rahvausundi elemente (kurat), koduloomi jne.
•15. saj hakatakse kirikutesse püstitama ikonostaase (õigeusu kirikute idaseinas
paiknev kindla asetusega ikoonide kogum)
•IKOONIMAALis kaks suunda: 1. BÜTSANTSI. esindaja THEOPHANES
KREEKLANE (range, kindlate reeglitega, nurgeline kujutamislaad)
2. VENE esindaja ANDREI RUBLJOV (inimlik,
nukker, lapselik kujutamislaad) (KOLMAINSUS lk. 209)

VLADIMIRI JUMALAEMA 11.saj.
Bütsanstsi tundmatu meister

ANDREI RUBLJOV
“KOLMAINSUS” 15. saj.


Slide 2

VANAVENE KUNST 9.-17. saj.
•9. saj. tekkib 1. idaslaavlaste riik pealinn Kiiev.
•10. saj. arenevad tihedad sidemed Bütsantsi riigiga, Kiievi vürst Vladimir abiellub
Bütsantsi printsessiga, võetakse vastu ristiusk.
•Usundiks bütsantsi õigeusk.
•Bütsantsi munk Kyrillos paneb aluse vene tähestikule- KIRILLITSALE
•Venemaale kutsutakse bütsantsi ehitusmeistreid ja ikoonimaalijaid õpetama välja
vene käsitöölisi.
•13. saj. mongolite vallutuste järel saab keskuseks MOSKVA (Itaalia mõju)
•Vanavene kunst on Bütsantsi kunsti slaavipärane edasiarendus

VANAVENE ARHITEKTUUR

1. Tugev Bütsantsi arhitektuuri mõju: tsentraalne põhiplaan, rikkalikud kaunistused,
värvikirevus.
2. Tekkib uus kupliliik- SIBULKUPPEL (soomuskuppel)
3. Materjalid : kivi, tellis, PUIT (ilma naelteta ehitatud tappehitised)
4. Sakraalarhitektuur: kloostrid ja kirikud
Profaanarhitektuuris: Linna kaitseehitised KREMLID
5. Kirikute siseruumide kaunistamiseks kasutatakse mosaiike

KIžI SAARE PUUKIRIKUD
•kogutud kokku vene puitarhitektuuri näited
•Ehitatud ilma naelteta, ainult tappühendustega
•Puit säilinud juba 600 aastat
•UNESCO kaitse all

Kiži saarel Oneega järvel (Äänisjärv) asuv vabaõhumuuseum

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561
•Ehitatud Ivan Julma käsul Kaasani ja Astrahani
vabastamise auks mongoli-tatari ikkest
•Ehitusmeistrid PARMA ja POSTNIK, kes Ivan Julma
käsul torgati peale ehituse valmimist pimedaks
•Iga võidetud lahingu auks püstitatud väikesed
puukirikud (8) pandi kokku ühele kivialusele ja liideti
ümber keskse telktorni ühtseks kirikuks, ehitati
kabelitepärg
•Põhiplaan väga keeruline, meenutab labürinti
•Algselt valge viimistlus, puudus kellatorn
•17. saj pandi ümber telliskivivooder ja värviti kirevaks
•Nime sai kirik õndsaks peetud vagade hullude Vassili
ja Joanni haudade järgi: PÜHA VASSILI

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561
Minini ja Požarski mälestussammas

Kolomenskoje kirikutekompleks

Uspenski Vladimiri Jumalaema kirik

Uspenski Vladimiri Jumalaema kirik

Novgorodi Sofia katedraal 12. saj.

Susdali kloostri väravad

Vladimiri linna Kremlimüür ja kirikud

Uspenski katedraali ikonostaas

Uspenski katedraal

MAALIKUNST
IKOONIMAAL
•Esimesed ikoonid tuuakse Bütsantsist (VLADIMIRI JUMALAEMA lk. 210)
•Maalitehnika ja põhimõtted Bütsantsist
•14. saj vanavene ikooni iseseisvumine: hakatakse kujutama kohalikke pühakuid,
rahvausundi elemente (kurat), koduloomi jne.
•15. saj hakatakse kirikutesse püstitama ikonostaase (õigeusu kirikute idaseinas
paiknev kindla asetusega ikoonide kogum)
•IKOONIMAALis kaks suunda: 1. BÜTSANTSI. esindaja THEOPHANES
KREEKLANE (range, kindlate reeglitega, nurgeline kujutamislaad)
2. VENE esindaja ANDREI RUBLJOV (inimlik,
nukker, lapselik kujutamislaad) (KOLMAINSUS lk. 209)

VLADIMIRI JUMALAEMA 11.saj.
Bütsanstsi tundmatu meister

ANDREI RUBLJOV
“KOLMAINSUS” 15. saj.


Slide 3

VANAVENE KUNST 9.-17. saj.
•9. saj. tekkib 1. idaslaavlaste riik pealinn Kiiev.
•10. saj. arenevad tihedad sidemed Bütsantsi riigiga, Kiievi vürst Vladimir abiellub
Bütsantsi printsessiga, võetakse vastu ristiusk.
•Usundiks bütsantsi õigeusk.
•Bütsantsi munk Kyrillos paneb aluse vene tähestikule- KIRILLITSALE
•Venemaale kutsutakse bütsantsi ehitusmeistreid ja ikoonimaalijaid õpetama välja
vene käsitöölisi.
•13. saj. mongolite vallutuste järel saab keskuseks MOSKVA (Itaalia mõju)
•Vanavene kunst on Bütsantsi kunsti slaavipärane edasiarendus

VANAVENE ARHITEKTUUR

1. Tugev Bütsantsi arhitektuuri mõju: tsentraalne põhiplaan, rikkalikud kaunistused,
värvikirevus.
2. Tekkib uus kupliliik- SIBULKUPPEL (soomuskuppel)
3. Materjalid : kivi, tellis, PUIT (ilma naelteta ehitatud tappehitised)
4. Sakraalarhitektuur: kloostrid ja kirikud
Profaanarhitektuuris: Linna kaitseehitised KREMLID
5. Kirikute siseruumide kaunistamiseks kasutatakse mosaiike

KIžI SAARE PUUKIRIKUD
•kogutud kokku vene puitarhitektuuri näited
•Ehitatud ilma naelteta, ainult tappühendustega
•Puit säilinud juba 600 aastat
•UNESCO kaitse all

Kiži saarel Oneega järvel (Äänisjärv) asuv vabaõhumuuseum

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561
•Ehitatud Ivan Julma käsul Kaasani ja Astrahani
vabastamise auks mongoli-tatari ikkest
•Ehitusmeistrid PARMA ja POSTNIK, kes Ivan Julma
käsul torgati peale ehituse valmimist pimedaks
•Iga võidetud lahingu auks püstitatud väikesed
puukirikud (8) pandi kokku ühele kivialusele ja liideti
ümber keskse telktorni ühtseks kirikuks, ehitati
kabelitepärg
•Põhiplaan väga keeruline, meenutab labürinti
•Algselt valge viimistlus, puudus kellatorn
•17. saj pandi ümber telliskivivooder ja värviti kirevaks
•Nime sai kirik õndsaks peetud vagade hullude Vassili
ja Joanni haudade järgi: PÜHA VASSILI

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561
Minini ja Požarski mälestussammas

Kolomenskoje kirikutekompleks

Uspenski Vladimiri Jumalaema kirik

Uspenski Vladimiri Jumalaema kirik

Novgorodi Sofia katedraal 12. saj.

Susdali kloostri väravad

Vladimiri linna Kremlimüür ja kirikud

Uspenski katedraali ikonostaas

Uspenski katedraal

MAALIKUNST
IKOONIMAAL
•Esimesed ikoonid tuuakse Bütsantsist (VLADIMIRI JUMALAEMA lk. 210)
•Maalitehnika ja põhimõtted Bütsantsist
•14. saj vanavene ikooni iseseisvumine: hakatakse kujutama kohalikke pühakuid,
rahvausundi elemente (kurat), koduloomi jne.
•15. saj hakatakse kirikutesse püstitama ikonostaase (õigeusu kirikute idaseinas
paiknev kindla asetusega ikoonide kogum)
•IKOONIMAALis kaks suunda: 1. BÜTSANTSI. esindaja THEOPHANES
KREEKLANE (range, kindlate reeglitega, nurgeline kujutamislaad)
2. VENE esindaja ANDREI RUBLJOV (inimlik,
nukker, lapselik kujutamislaad) (KOLMAINSUS lk. 209)

VLADIMIRI JUMALAEMA 11.saj.
Bütsanstsi tundmatu meister

ANDREI RUBLJOV
“KOLMAINSUS” 15. saj.


Slide 4

VANAVENE KUNST 9.-17. saj.
•9. saj. tekkib 1. idaslaavlaste riik pealinn Kiiev.
•10. saj. arenevad tihedad sidemed Bütsantsi riigiga, Kiievi vürst Vladimir abiellub
Bütsantsi printsessiga, võetakse vastu ristiusk.
•Usundiks bütsantsi õigeusk.
•Bütsantsi munk Kyrillos paneb aluse vene tähestikule- KIRILLITSALE
•Venemaale kutsutakse bütsantsi ehitusmeistreid ja ikoonimaalijaid õpetama välja
vene käsitöölisi.
•13. saj. mongolite vallutuste järel saab keskuseks MOSKVA (Itaalia mõju)
•Vanavene kunst on Bütsantsi kunsti slaavipärane edasiarendus

VANAVENE ARHITEKTUUR

1. Tugev Bütsantsi arhitektuuri mõju: tsentraalne põhiplaan, rikkalikud kaunistused,
värvikirevus.
2. Tekkib uus kupliliik- SIBULKUPPEL (soomuskuppel)
3. Materjalid : kivi, tellis, PUIT (ilma naelteta ehitatud tappehitised)
4. Sakraalarhitektuur: kloostrid ja kirikud
Profaanarhitektuuris: Linna kaitseehitised KREMLID
5. Kirikute siseruumide kaunistamiseks kasutatakse mosaiike

KIžI SAARE PUUKIRIKUD
•kogutud kokku vene puitarhitektuuri näited
•Ehitatud ilma naelteta, ainult tappühendustega
•Puit säilinud juba 600 aastat
•UNESCO kaitse all

Kiži saarel Oneega järvel (Äänisjärv) asuv vabaõhumuuseum

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561
•Ehitatud Ivan Julma käsul Kaasani ja Astrahani
vabastamise auks mongoli-tatari ikkest
•Ehitusmeistrid PARMA ja POSTNIK, kes Ivan Julma
käsul torgati peale ehituse valmimist pimedaks
•Iga võidetud lahingu auks püstitatud väikesed
puukirikud (8) pandi kokku ühele kivialusele ja liideti
ümber keskse telktorni ühtseks kirikuks, ehitati
kabelitepärg
•Põhiplaan väga keeruline, meenutab labürinti
•Algselt valge viimistlus, puudus kellatorn
•17. saj pandi ümber telliskivivooder ja värviti kirevaks
•Nime sai kirik õndsaks peetud vagade hullude Vassili
ja Joanni haudade järgi: PÜHA VASSILI

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561
Minini ja Požarski mälestussammas

Kolomenskoje kirikutekompleks

Uspenski Vladimiri Jumalaema kirik

Uspenski Vladimiri Jumalaema kirik

Novgorodi Sofia katedraal 12. saj.

Susdali kloostri väravad

Vladimiri linna Kremlimüür ja kirikud

Uspenski katedraali ikonostaas

Uspenski katedraal

MAALIKUNST
IKOONIMAAL
•Esimesed ikoonid tuuakse Bütsantsist (VLADIMIRI JUMALAEMA lk. 210)
•Maalitehnika ja põhimõtted Bütsantsist
•14. saj vanavene ikooni iseseisvumine: hakatakse kujutama kohalikke pühakuid,
rahvausundi elemente (kurat), koduloomi jne.
•15. saj hakatakse kirikutesse püstitama ikonostaase (õigeusu kirikute idaseinas
paiknev kindla asetusega ikoonide kogum)
•IKOONIMAALis kaks suunda: 1. BÜTSANTSI. esindaja THEOPHANES
KREEKLANE (range, kindlate reeglitega, nurgeline kujutamislaad)
2. VENE esindaja ANDREI RUBLJOV (inimlik,
nukker, lapselik kujutamislaad) (KOLMAINSUS lk. 209)

VLADIMIRI JUMALAEMA 11.saj.
Bütsanstsi tundmatu meister

ANDREI RUBLJOV
“KOLMAINSUS” 15. saj.


Slide 5

VANAVENE KUNST 9.-17. saj.
•9. saj. tekkib 1. idaslaavlaste riik pealinn Kiiev.
•10. saj. arenevad tihedad sidemed Bütsantsi riigiga, Kiievi vürst Vladimir abiellub
Bütsantsi printsessiga, võetakse vastu ristiusk.
•Usundiks bütsantsi õigeusk.
•Bütsantsi munk Kyrillos paneb aluse vene tähestikule- KIRILLITSALE
•Venemaale kutsutakse bütsantsi ehitusmeistreid ja ikoonimaalijaid õpetama välja
vene käsitöölisi.
•13. saj. mongolite vallutuste järel saab keskuseks MOSKVA (Itaalia mõju)
•Vanavene kunst on Bütsantsi kunsti slaavipärane edasiarendus

VANAVENE ARHITEKTUUR

1. Tugev Bütsantsi arhitektuuri mõju: tsentraalne põhiplaan, rikkalikud kaunistused,
värvikirevus.
2. Tekkib uus kupliliik- SIBULKUPPEL (soomuskuppel)
3. Materjalid : kivi, tellis, PUIT (ilma naelteta ehitatud tappehitised)
4. Sakraalarhitektuur: kloostrid ja kirikud
Profaanarhitektuuris: Linna kaitseehitised KREMLID
5. Kirikute siseruumide kaunistamiseks kasutatakse mosaiike

KIžI SAARE PUUKIRIKUD
•kogutud kokku vene puitarhitektuuri näited
•Ehitatud ilma naelteta, ainult tappühendustega
•Puit säilinud juba 600 aastat
•UNESCO kaitse all

Kiži saarel Oneega järvel (Äänisjärv) asuv vabaõhumuuseum

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561
•Ehitatud Ivan Julma käsul Kaasani ja Astrahani
vabastamise auks mongoli-tatari ikkest
•Ehitusmeistrid PARMA ja POSTNIK, kes Ivan Julma
käsul torgati peale ehituse valmimist pimedaks
•Iga võidetud lahingu auks püstitatud väikesed
puukirikud (8) pandi kokku ühele kivialusele ja liideti
ümber keskse telktorni ühtseks kirikuks, ehitati
kabelitepärg
•Põhiplaan väga keeruline, meenutab labürinti
•Algselt valge viimistlus, puudus kellatorn
•17. saj pandi ümber telliskivivooder ja värviti kirevaks
•Nime sai kirik õndsaks peetud vagade hullude Vassili
ja Joanni haudade järgi: PÜHA VASSILI

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561
Minini ja Požarski mälestussammas

Kolomenskoje kirikutekompleks

Uspenski Vladimiri Jumalaema kirik

Uspenski Vladimiri Jumalaema kirik

Novgorodi Sofia katedraal 12. saj.

Susdali kloostri väravad

Vladimiri linna Kremlimüür ja kirikud

Uspenski katedraali ikonostaas

Uspenski katedraal

MAALIKUNST
IKOONIMAAL
•Esimesed ikoonid tuuakse Bütsantsist (VLADIMIRI JUMALAEMA lk. 210)
•Maalitehnika ja põhimõtted Bütsantsist
•14. saj vanavene ikooni iseseisvumine: hakatakse kujutama kohalikke pühakuid,
rahvausundi elemente (kurat), koduloomi jne.
•15. saj hakatakse kirikutesse püstitama ikonostaase (õigeusu kirikute idaseinas
paiknev kindla asetusega ikoonide kogum)
•IKOONIMAALis kaks suunda: 1. BÜTSANTSI. esindaja THEOPHANES
KREEKLANE (range, kindlate reeglitega, nurgeline kujutamislaad)
2. VENE esindaja ANDREI RUBLJOV (inimlik,
nukker, lapselik kujutamislaad) (KOLMAINSUS lk. 209)

VLADIMIRI JUMALAEMA 11.saj.
Bütsanstsi tundmatu meister

ANDREI RUBLJOV
“KOLMAINSUS” 15. saj.


Slide 6

VANAVENE KUNST 9.-17. saj.
•9. saj. tekkib 1. idaslaavlaste riik pealinn Kiiev.
•10. saj. arenevad tihedad sidemed Bütsantsi riigiga, Kiievi vürst Vladimir abiellub
Bütsantsi printsessiga, võetakse vastu ristiusk.
•Usundiks bütsantsi õigeusk.
•Bütsantsi munk Kyrillos paneb aluse vene tähestikule- KIRILLITSALE
•Venemaale kutsutakse bütsantsi ehitusmeistreid ja ikoonimaalijaid õpetama välja
vene käsitöölisi.
•13. saj. mongolite vallutuste järel saab keskuseks MOSKVA (Itaalia mõju)
•Vanavene kunst on Bütsantsi kunsti slaavipärane edasiarendus

VANAVENE ARHITEKTUUR

1. Tugev Bütsantsi arhitektuuri mõju: tsentraalne põhiplaan, rikkalikud kaunistused,
värvikirevus.
2. Tekkib uus kupliliik- SIBULKUPPEL (soomuskuppel)
3. Materjalid : kivi, tellis, PUIT (ilma naelteta ehitatud tappehitised)
4. Sakraalarhitektuur: kloostrid ja kirikud
Profaanarhitektuuris: Linna kaitseehitised KREMLID
5. Kirikute siseruumide kaunistamiseks kasutatakse mosaiike

KIžI SAARE PUUKIRIKUD
•kogutud kokku vene puitarhitektuuri näited
•Ehitatud ilma naelteta, ainult tappühendustega
•Puit säilinud juba 600 aastat
•UNESCO kaitse all

Kiži saarel Oneega järvel (Äänisjärv) asuv vabaõhumuuseum

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561
•Ehitatud Ivan Julma käsul Kaasani ja Astrahani
vabastamise auks mongoli-tatari ikkest
•Ehitusmeistrid PARMA ja POSTNIK, kes Ivan Julma
käsul torgati peale ehituse valmimist pimedaks
•Iga võidetud lahingu auks püstitatud väikesed
puukirikud (8) pandi kokku ühele kivialusele ja liideti
ümber keskse telktorni ühtseks kirikuks, ehitati
kabelitepärg
•Põhiplaan väga keeruline, meenutab labürinti
•Algselt valge viimistlus, puudus kellatorn
•17. saj pandi ümber telliskivivooder ja värviti kirevaks
•Nime sai kirik õndsaks peetud vagade hullude Vassili
ja Joanni haudade järgi: PÜHA VASSILI

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561
Minini ja Požarski mälestussammas

Kolomenskoje kirikutekompleks

Uspenski Vladimiri Jumalaema kirik

Uspenski Vladimiri Jumalaema kirik

Novgorodi Sofia katedraal 12. saj.

Susdali kloostri väravad

Vladimiri linna Kremlimüür ja kirikud

Uspenski katedraali ikonostaas

Uspenski katedraal

MAALIKUNST
IKOONIMAAL
•Esimesed ikoonid tuuakse Bütsantsist (VLADIMIRI JUMALAEMA lk. 210)
•Maalitehnika ja põhimõtted Bütsantsist
•14. saj vanavene ikooni iseseisvumine: hakatakse kujutama kohalikke pühakuid,
rahvausundi elemente (kurat), koduloomi jne.
•15. saj hakatakse kirikutesse püstitama ikonostaase (õigeusu kirikute idaseinas
paiknev kindla asetusega ikoonide kogum)
•IKOONIMAALis kaks suunda: 1. BÜTSANTSI. esindaja THEOPHANES
KREEKLANE (range, kindlate reeglitega, nurgeline kujutamislaad)
2. VENE esindaja ANDREI RUBLJOV (inimlik,
nukker, lapselik kujutamislaad) (KOLMAINSUS lk. 209)

VLADIMIRI JUMALAEMA 11.saj.
Bütsanstsi tundmatu meister

ANDREI RUBLJOV
“KOLMAINSUS” 15. saj.


Slide 7

VANAVENE KUNST 9.-17. saj.
•9. saj. tekkib 1. idaslaavlaste riik pealinn Kiiev.
•10. saj. arenevad tihedad sidemed Bütsantsi riigiga, Kiievi vürst Vladimir abiellub
Bütsantsi printsessiga, võetakse vastu ristiusk.
•Usundiks bütsantsi õigeusk.
•Bütsantsi munk Kyrillos paneb aluse vene tähestikule- KIRILLITSALE
•Venemaale kutsutakse bütsantsi ehitusmeistreid ja ikoonimaalijaid õpetama välja
vene käsitöölisi.
•13. saj. mongolite vallutuste järel saab keskuseks MOSKVA (Itaalia mõju)
•Vanavene kunst on Bütsantsi kunsti slaavipärane edasiarendus

VANAVENE ARHITEKTUUR

1. Tugev Bütsantsi arhitektuuri mõju: tsentraalne põhiplaan, rikkalikud kaunistused,
värvikirevus.
2. Tekkib uus kupliliik- SIBULKUPPEL (soomuskuppel)
3. Materjalid : kivi, tellis, PUIT (ilma naelteta ehitatud tappehitised)
4. Sakraalarhitektuur: kloostrid ja kirikud
Profaanarhitektuuris: Linna kaitseehitised KREMLID
5. Kirikute siseruumide kaunistamiseks kasutatakse mosaiike

KIžI SAARE PUUKIRIKUD
•kogutud kokku vene puitarhitektuuri näited
•Ehitatud ilma naelteta, ainult tappühendustega
•Puit säilinud juba 600 aastat
•UNESCO kaitse all

Kiži saarel Oneega järvel (Äänisjärv) asuv vabaõhumuuseum

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561
•Ehitatud Ivan Julma käsul Kaasani ja Astrahani
vabastamise auks mongoli-tatari ikkest
•Ehitusmeistrid PARMA ja POSTNIK, kes Ivan Julma
käsul torgati peale ehituse valmimist pimedaks
•Iga võidetud lahingu auks püstitatud väikesed
puukirikud (8) pandi kokku ühele kivialusele ja liideti
ümber keskse telktorni ühtseks kirikuks, ehitati
kabelitepärg
•Põhiplaan väga keeruline, meenutab labürinti
•Algselt valge viimistlus, puudus kellatorn
•17. saj pandi ümber telliskivivooder ja värviti kirevaks
•Nime sai kirik õndsaks peetud vagade hullude Vassili
ja Joanni haudade järgi: PÜHA VASSILI

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561
Minini ja Požarski mälestussammas

Kolomenskoje kirikutekompleks

Uspenski Vladimiri Jumalaema kirik

Uspenski Vladimiri Jumalaema kirik

Novgorodi Sofia katedraal 12. saj.

Susdali kloostri väravad

Vladimiri linna Kremlimüür ja kirikud

Uspenski katedraali ikonostaas

Uspenski katedraal

MAALIKUNST
IKOONIMAAL
•Esimesed ikoonid tuuakse Bütsantsist (VLADIMIRI JUMALAEMA lk. 210)
•Maalitehnika ja põhimõtted Bütsantsist
•14. saj vanavene ikooni iseseisvumine: hakatakse kujutama kohalikke pühakuid,
rahvausundi elemente (kurat), koduloomi jne.
•15. saj hakatakse kirikutesse püstitama ikonostaase (õigeusu kirikute idaseinas
paiknev kindla asetusega ikoonide kogum)
•IKOONIMAALis kaks suunda: 1. BÜTSANTSI. esindaja THEOPHANES
KREEKLANE (range, kindlate reeglitega, nurgeline kujutamislaad)
2. VENE esindaja ANDREI RUBLJOV (inimlik,
nukker, lapselik kujutamislaad) (KOLMAINSUS lk. 209)

VLADIMIRI JUMALAEMA 11.saj.
Bütsanstsi tundmatu meister

ANDREI RUBLJOV
“KOLMAINSUS” 15. saj.


Slide 8

VANAVENE KUNST 9.-17. saj.
•9. saj. tekkib 1. idaslaavlaste riik pealinn Kiiev.
•10. saj. arenevad tihedad sidemed Bütsantsi riigiga, Kiievi vürst Vladimir abiellub
Bütsantsi printsessiga, võetakse vastu ristiusk.
•Usundiks bütsantsi õigeusk.
•Bütsantsi munk Kyrillos paneb aluse vene tähestikule- KIRILLITSALE
•Venemaale kutsutakse bütsantsi ehitusmeistreid ja ikoonimaalijaid õpetama välja
vene käsitöölisi.
•13. saj. mongolite vallutuste järel saab keskuseks MOSKVA (Itaalia mõju)
•Vanavene kunst on Bütsantsi kunsti slaavipärane edasiarendus

VANAVENE ARHITEKTUUR

1. Tugev Bütsantsi arhitektuuri mõju: tsentraalne põhiplaan, rikkalikud kaunistused,
värvikirevus.
2. Tekkib uus kupliliik- SIBULKUPPEL (soomuskuppel)
3. Materjalid : kivi, tellis, PUIT (ilma naelteta ehitatud tappehitised)
4. Sakraalarhitektuur: kloostrid ja kirikud
Profaanarhitektuuris: Linna kaitseehitised KREMLID
5. Kirikute siseruumide kaunistamiseks kasutatakse mosaiike

KIžI SAARE PUUKIRIKUD
•kogutud kokku vene puitarhitektuuri näited
•Ehitatud ilma naelteta, ainult tappühendustega
•Puit säilinud juba 600 aastat
•UNESCO kaitse all

Kiži saarel Oneega järvel (Äänisjärv) asuv vabaõhumuuseum

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561
•Ehitatud Ivan Julma käsul Kaasani ja Astrahani
vabastamise auks mongoli-tatari ikkest
•Ehitusmeistrid PARMA ja POSTNIK, kes Ivan Julma
käsul torgati peale ehituse valmimist pimedaks
•Iga võidetud lahingu auks püstitatud väikesed
puukirikud (8) pandi kokku ühele kivialusele ja liideti
ümber keskse telktorni ühtseks kirikuks, ehitati
kabelitepärg
•Põhiplaan väga keeruline, meenutab labürinti
•Algselt valge viimistlus, puudus kellatorn
•17. saj pandi ümber telliskivivooder ja värviti kirevaks
•Nime sai kirik õndsaks peetud vagade hullude Vassili
ja Joanni haudade järgi: PÜHA VASSILI

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561
Minini ja Požarski mälestussammas

Kolomenskoje kirikutekompleks

Uspenski Vladimiri Jumalaema kirik

Uspenski Vladimiri Jumalaema kirik

Novgorodi Sofia katedraal 12. saj.

Susdali kloostri väravad

Vladimiri linna Kremlimüür ja kirikud

Uspenski katedraali ikonostaas

Uspenski katedraal

MAALIKUNST
IKOONIMAAL
•Esimesed ikoonid tuuakse Bütsantsist (VLADIMIRI JUMALAEMA lk. 210)
•Maalitehnika ja põhimõtted Bütsantsist
•14. saj vanavene ikooni iseseisvumine: hakatakse kujutama kohalikke pühakuid,
rahvausundi elemente (kurat), koduloomi jne.
•15. saj hakatakse kirikutesse püstitama ikonostaase (õigeusu kirikute idaseinas
paiknev kindla asetusega ikoonide kogum)
•IKOONIMAALis kaks suunda: 1. BÜTSANTSI. esindaja THEOPHANES
KREEKLANE (range, kindlate reeglitega, nurgeline kujutamislaad)
2. VENE esindaja ANDREI RUBLJOV (inimlik,
nukker, lapselik kujutamislaad) (KOLMAINSUS lk. 209)

VLADIMIRI JUMALAEMA 11.saj.
Bütsanstsi tundmatu meister

ANDREI RUBLJOV
“KOLMAINSUS” 15. saj.


Slide 9

VANAVENE KUNST 9.-17. saj.
•9. saj. tekkib 1. idaslaavlaste riik pealinn Kiiev.
•10. saj. arenevad tihedad sidemed Bütsantsi riigiga, Kiievi vürst Vladimir abiellub
Bütsantsi printsessiga, võetakse vastu ristiusk.
•Usundiks bütsantsi õigeusk.
•Bütsantsi munk Kyrillos paneb aluse vene tähestikule- KIRILLITSALE
•Venemaale kutsutakse bütsantsi ehitusmeistreid ja ikoonimaalijaid õpetama välja
vene käsitöölisi.
•13. saj. mongolite vallutuste järel saab keskuseks MOSKVA (Itaalia mõju)
•Vanavene kunst on Bütsantsi kunsti slaavipärane edasiarendus

VANAVENE ARHITEKTUUR

1. Tugev Bütsantsi arhitektuuri mõju: tsentraalne põhiplaan, rikkalikud kaunistused,
värvikirevus.
2. Tekkib uus kupliliik- SIBULKUPPEL (soomuskuppel)
3. Materjalid : kivi, tellis, PUIT (ilma naelteta ehitatud tappehitised)
4. Sakraalarhitektuur: kloostrid ja kirikud
Profaanarhitektuuris: Linna kaitseehitised KREMLID
5. Kirikute siseruumide kaunistamiseks kasutatakse mosaiike

KIžI SAARE PUUKIRIKUD
•kogutud kokku vene puitarhitektuuri näited
•Ehitatud ilma naelteta, ainult tappühendustega
•Puit säilinud juba 600 aastat
•UNESCO kaitse all

Kiži saarel Oneega järvel (Äänisjärv) asuv vabaõhumuuseum

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561
•Ehitatud Ivan Julma käsul Kaasani ja Astrahani
vabastamise auks mongoli-tatari ikkest
•Ehitusmeistrid PARMA ja POSTNIK, kes Ivan Julma
käsul torgati peale ehituse valmimist pimedaks
•Iga võidetud lahingu auks püstitatud väikesed
puukirikud (8) pandi kokku ühele kivialusele ja liideti
ümber keskse telktorni ühtseks kirikuks, ehitati
kabelitepärg
•Põhiplaan väga keeruline, meenutab labürinti
•Algselt valge viimistlus, puudus kellatorn
•17. saj pandi ümber telliskivivooder ja värviti kirevaks
•Nime sai kirik õndsaks peetud vagade hullude Vassili
ja Joanni haudade järgi: PÜHA VASSILI

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561
Minini ja Požarski mälestussammas

Kolomenskoje kirikutekompleks

Uspenski Vladimiri Jumalaema kirik

Uspenski Vladimiri Jumalaema kirik

Novgorodi Sofia katedraal 12. saj.

Susdali kloostri väravad

Vladimiri linna Kremlimüür ja kirikud

Uspenski katedraali ikonostaas

Uspenski katedraal

MAALIKUNST
IKOONIMAAL
•Esimesed ikoonid tuuakse Bütsantsist (VLADIMIRI JUMALAEMA lk. 210)
•Maalitehnika ja põhimõtted Bütsantsist
•14. saj vanavene ikooni iseseisvumine: hakatakse kujutama kohalikke pühakuid,
rahvausundi elemente (kurat), koduloomi jne.
•15. saj hakatakse kirikutesse püstitama ikonostaase (õigeusu kirikute idaseinas
paiknev kindla asetusega ikoonide kogum)
•IKOONIMAALis kaks suunda: 1. BÜTSANTSI. esindaja THEOPHANES
KREEKLANE (range, kindlate reeglitega, nurgeline kujutamislaad)
2. VENE esindaja ANDREI RUBLJOV (inimlik,
nukker, lapselik kujutamislaad) (KOLMAINSUS lk. 209)

VLADIMIRI JUMALAEMA 11.saj.
Bütsanstsi tundmatu meister

ANDREI RUBLJOV
“KOLMAINSUS” 15. saj.


Slide 10

VANAVENE KUNST 9.-17. saj.
•9. saj. tekkib 1. idaslaavlaste riik pealinn Kiiev.
•10. saj. arenevad tihedad sidemed Bütsantsi riigiga, Kiievi vürst Vladimir abiellub
Bütsantsi printsessiga, võetakse vastu ristiusk.
•Usundiks bütsantsi õigeusk.
•Bütsantsi munk Kyrillos paneb aluse vene tähestikule- KIRILLITSALE
•Venemaale kutsutakse bütsantsi ehitusmeistreid ja ikoonimaalijaid õpetama välja
vene käsitöölisi.
•13. saj. mongolite vallutuste järel saab keskuseks MOSKVA (Itaalia mõju)
•Vanavene kunst on Bütsantsi kunsti slaavipärane edasiarendus

VANAVENE ARHITEKTUUR

1. Tugev Bütsantsi arhitektuuri mõju: tsentraalne põhiplaan, rikkalikud kaunistused,
värvikirevus.
2. Tekkib uus kupliliik- SIBULKUPPEL (soomuskuppel)
3. Materjalid : kivi, tellis, PUIT (ilma naelteta ehitatud tappehitised)
4. Sakraalarhitektuur: kloostrid ja kirikud
Profaanarhitektuuris: Linna kaitseehitised KREMLID
5. Kirikute siseruumide kaunistamiseks kasutatakse mosaiike

KIžI SAARE PUUKIRIKUD
•kogutud kokku vene puitarhitektuuri näited
•Ehitatud ilma naelteta, ainult tappühendustega
•Puit säilinud juba 600 aastat
•UNESCO kaitse all

Kiži saarel Oneega järvel (Äänisjärv) asuv vabaõhumuuseum

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561
•Ehitatud Ivan Julma käsul Kaasani ja Astrahani
vabastamise auks mongoli-tatari ikkest
•Ehitusmeistrid PARMA ja POSTNIK, kes Ivan Julma
käsul torgati peale ehituse valmimist pimedaks
•Iga võidetud lahingu auks püstitatud väikesed
puukirikud (8) pandi kokku ühele kivialusele ja liideti
ümber keskse telktorni ühtseks kirikuks, ehitati
kabelitepärg
•Põhiplaan väga keeruline, meenutab labürinti
•Algselt valge viimistlus, puudus kellatorn
•17. saj pandi ümber telliskivivooder ja värviti kirevaks
•Nime sai kirik õndsaks peetud vagade hullude Vassili
ja Joanni haudade järgi: PÜHA VASSILI

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561
Minini ja Požarski mälestussammas

Kolomenskoje kirikutekompleks

Uspenski Vladimiri Jumalaema kirik

Uspenski Vladimiri Jumalaema kirik

Novgorodi Sofia katedraal 12. saj.

Susdali kloostri väravad

Vladimiri linna Kremlimüür ja kirikud

Uspenski katedraali ikonostaas

Uspenski katedraal

MAALIKUNST
IKOONIMAAL
•Esimesed ikoonid tuuakse Bütsantsist (VLADIMIRI JUMALAEMA lk. 210)
•Maalitehnika ja põhimõtted Bütsantsist
•14. saj vanavene ikooni iseseisvumine: hakatakse kujutama kohalikke pühakuid,
rahvausundi elemente (kurat), koduloomi jne.
•15. saj hakatakse kirikutesse püstitama ikonostaase (õigeusu kirikute idaseinas
paiknev kindla asetusega ikoonide kogum)
•IKOONIMAALis kaks suunda: 1. BÜTSANTSI. esindaja THEOPHANES
KREEKLANE (range, kindlate reeglitega, nurgeline kujutamislaad)
2. VENE esindaja ANDREI RUBLJOV (inimlik,
nukker, lapselik kujutamislaad) (KOLMAINSUS lk. 209)

VLADIMIRI JUMALAEMA 11.saj.
Bütsanstsi tundmatu meister

ANDREI RUBLJOV
“KOLMAINSUS” 15. saj.


Slide 11

VANAVENE KUNST 9.-17. saj.
•9. saj. tekkib 1. idaslaavlaste riik pealinn Kiiev.
•10. saj. arenevad tihedad sidemed Bütsantsi riigiga, Kiievi vürst Vladimir abiellub
Bütsantsi printsessiga, võetakse vastu ristiusk.
•Usundiks bütsantsi õigeusk.
•Bütsantsi munk Kyrillos paneb aluse vene tähestikule- KIRILLITSALE
•Venemaale kutsutakse bütsantsi ehitusmeistreid ja ikoonimaalijaid õpetama välja
vene käsitöölisi.
•13. saj. mongolite vallutuste järel saab keskuseks MOSKVA (Itaalia mõju)
•Vanavene kunst on Bütsantsi kunsti slaavipärane edasiarendus

VANAVENE ARHITEKTUUR

1. Tugev Bütsantsi arhitektuuri mõju: tsentraalne põhiplaan, rikkalikud kaunistused,
värvikirevus.
2. Tekkib uus kupliliik- SIBULKUPPEL (soomuskuppel)
3. Materjalid : kivi, tellis, PUIT (ilma naelteta ehitatud tappehitised)
4. Sakraalarhitektuur: kloostrid ja kirikud
Profaanarhitektuuris: Linna kaitseehitised KREMLID
5. Kirikute siseruumide kaunistamiseks kasutatakse mosaiike

KIžI SAARE PUUKIRIKUD
•kogutud kokku vene puitarhitektuuri näited
•Ehitatud ilma naelteta, ainult tappühendustega
•Puit säilinud juba 600 aastat
•UNESCO kaitse all

Kiži saarel Oneega järvel (Äänisjärv) asuv vabaõhumuuseum

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561
•Ehitatud Ivan Julma käsul Kaasani ja Astrahani
vabastamise auks mongoli-tatari ikkest
•Ehitusmeistrid PARMA ja POSTNIK, kes Ivan Julma
käsul torgati peale ehituse valmimist pimedaks
•Iga võidetud lahingu auks püstitatud väikesed
puukirikud (8) pandi kokku ühele kivialusele ja liideti
ümber keskse telktorni ühtseks kirikuks, ehitati
kabelitepärg
•Põhiplaan väga keeruline, meenutab labürinti
•Algselt valge viimistlus, puudus kellatorn
•17. saj pandi ümber telliskivivooder ja värviti kirevaks
•Nime sai kirik õndsaks peetud vagade hullude Vassili
ja Joanni haudade järgi: PÜHA VASSILI

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561
Minini ja Požarski mälestussammas

Kolomenskoje kirikutekompleks

Uspenski Vladimiri Jumalaema kirik

Uspenski Vladimiri Jumalaema kirik

Novgorodi Sofia katedraal 12. saj.

Susdali kloostri väravad

Vladimiri linna Kremlimüür ja kirikud

Uspenski katedraali ikonostaas

Uspenski katedraal

MAALIKUNST
IKOONIMAAL
•Esimesed ikoonid tuuakse Bütsantsist (VLADIMIRI JUMALAEMA lk. 210)
•Maalitehnika ja põhimõtted Bütsantsist
•14. saj vanavene ikooni iseseisvumine: hakatakse kujutama kohalikke pühakuid,
rahvausundi elemente (kurat), koduloomi jne.
•15. saj hakatakse kirikutesse püstitama ikonostaase (õigeusu kirikute idaseinas
paiknev kindla asetusega ikoonide kogum)
•IKOONIMAALis kaks suunda: 1. BÜTSANTSI. esindaja THEOPHANES
KREEKLANE (range, kindlate reeglitega, nurgeline kujutamislaad)
2. VENE esindaja ANDREI RUBLJOV (inimlik,
nukker, lapselik kujutamislaad) (KOLMAINSUS lk. 209)

VLADIMIRI JUMALAEMA 11.saj.
Bütsanstsi tundmatu meister

ANDREI RUBLJOV
“KOLMAINSUS” 15. saj.


Slide 12

VANAVENE KUNST 9.-17. saj.
•9. saj. tekkib 1. idaslaavlaste riik pealinn Kiiev.
•10. saj. arenevad tihedad sidemed Bütsantsi riigiga, Kiievi vürst Vladimir abiellub
Bütsantsi printsessiga, võetakse vastu ristiusk.
•Usundiks bütsantsi õigeusk.
•Bütsantsi munk Kyrillos paneb aluse vene tähestikule- KIRILLITSALE
•Venemaale kutsutakse bütsantsi ehitusmeistreid ja ikoonimaalijaid õpetama välja
vene käsitöölisi.
•13. saj. mongolite vallutuste järel saab keskuseks MOSKVA (Itaalia mõju)
•Vanavene kunst on Bütsantsi kunsti slaavipärane edasiarendus

VANAVENE ARHITEKTUUR

1. Tugev Bütsantsi arhitektuuri mõju: tsentraalne põhiplaan, rikkalikud kaunistused,
värvikirevus.
2. Tekkib uus kupliliik- SIBULKUPPEL (soomuskuppel)
3. Materjalid : kivi, tellis, PUIT (ilma naelteta ehitatud tappehitised)
4. Sakraalarhitektuur: kloostrid ja kirikud
Profaanarhitektuuris: Linna kaitseehitised KREMLID
5. Kirikute siseruumide kaunistamiseks kasutatakse mosaiike

KIžI SAARE PUUKIRIKUD
•kogutud kokku vene puitarhitektuuri näited
•Ehitatud ilma naelteta, ainult tappühendustega
•Puit säilinud juba 600 aastat
•UNESCO kaitse all

Kiži saarel Oneega järvel (Äänisjärv) asuv vabaõhumuuseum

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561
•Ehitatud Ivan Julma käsul Kaasani ja Astrahani
vabastamise auks mongoli-tatari ikkest
•Ehitusmeistrid PARMA ja POSTNIK, kes Ivan Julma
käsul torgati peale ehituse valmimist pimedaks
•Iga võidetud lahingu auks püstitatud väikesed
puukirikud (8) pandi kokku ühele kivialusele ja liideti
ümber keskse telktorni ühtseks kirikuks, ehitati
kabelitepärg
•Põhiplaan väga keeruline, meenutab labürinti
•Algselt valge viimistlus, puudus kellatorn
•17. saj pandi ümber telliskivivooder ja värviti kirevaks
•Nime sai kirik õndsaks peetud vagade hullude Vassili
ja Joanni haudade järgi: PÜHA VASSILI

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561
Minini ja Požarski mälestussammas

Kolomenskoje kirikutekompleks

Uspenski Vladimiri Jumalaema kirik

Uspenski Vladimiri Jumalaema kirik

Novgorodi Sofia katedraal 12. saj.

Susdali kloostri väravad

Vladimiri linna Kremlimüür ja kirikud

Uspenski katedraali ikonostaas

Uspenski katedraal

MAALIKUNST
IKOONIMAAL
•Esimesed ikoonid tuuakse Bütsantsist (VLADIMIRI JUMALAEMA lk. 210)
•Maalitehnika ja põhimõtted Bütsantsist
•14. saj vanavene ikooni iseseisvumine: hakatakse kujutama kohalikke pühakuid,
rahvausundi elemente (kurat), koduloomi jne.
•15. saj hakatakse kirikutesse püstitama ikonostaase (õigeusu kirikute idaseinas
paiknev kindla asetusega ikoonide kogum)
•IKOONIMAALis kaks suunda: 1. BÜTSANTSI. esindaja THEOPHANES
KREEKLANE (range, kindlate reeglitega, nurgeline kujutamislaad)
2. VENE esindaja ANDREI RUBLJOV (inimlik,
nukker, lapselik kujutamislaad) (KOLMAINSUS lk. 209)

VLADIMIRI JUMALAEMA 11.saj.
Bütsanstsi tundmatu meister

ANDREI RUBLJOV
“KOLMAINSUS” 15. saj.


Slide 13

VANAVENE KUNST 9.-17. saj.
•9. saj. tekkib 1. idaslaavlaste riik pealinn Kiiev.
•10. saj. arenevad tihedad sidemed Bütsantsi riigiga, Kiievi vürst Vladimir abiellub
Bütsantsi printsessiga, võetakse vastu ristiusk.
•Usundiks bütsantsi õigeusk.
•Bütsantsi munk Kyrillos paneb aluse vene tähestikule- KIRILLITSALE
•Venemaale kutsutakse bütsantsi ehitusmeistreid ja ikoonimaalijaid õpetama välja
vene käsitöölisi.
•13. saj. mongolite vallutuste järel saab keskuseks MOSKVA (Itaalia mõju)
•Vanavene kunst on Bütsantsi kunsti slaavipärane edasiarendus

VANAVENE ARHITEKTUUR

1. Tugev Bütsantsi arhitektuuri mõju: tsentraalne põhiplaan, rikkalikud kaunistused,
värvikirevus.
2. Tekkib uus kupliliik- SIBULKUPPEL (soomuskuppel)
3. Materjalid : kivi, tellis, PUIT (ilma naelteta ehitatud tappehitised)
4. Sakraalarhitektuur: kloostrid ja kirikud
Profaanarhitektuuris: Linna kaitseehitised KREMLID
5. Kirikute siseruumide kaunistamiseks kasutatakse mosaiike

KIžI SAARE PUUKIRIKUD
•kogutud kokku vene puitarhitektuuri näited
•Ehitatud ilma naelteta, ainult tappühendustega
•Puit säilinud juba 600 aastat
•UNESCO kaitse all

Kiži saarel Oneega järvel (Äänisjärv) asuv vabaõhumuuseum

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561
•Ehitatud Ivan Julma käsul Kaasani ja Astrahani
vabastamise auks mongoli-tatari ikkest
•Ehitusmeistrid PARMA ja POSTNIK, kes Ivan Julma
käsul torgati peale ehituse valmimist pimedaks
•Iga võidetud lahingu auks püstitatud väikesed
puukirikud (8) pandi kokku ühele kivialusele ja liideti
ümber keskse telktorni ühtseks kirikuks, ehitati
kabelitepärg
•Põhiplaan väga keeruline, meenutab labürinti
•Algselt valge viimistlus, puudus kellatorn
•17. saj pandi ümber telliskivivooder ja värviti kirevaks
•Nime sai kirik õndsaks peetud vagade hullude Vassili
ja Joanni haudade järgi: PÜHA VASSILI

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561
Minini ja Požarski mälestussammas

Kolomenskoje kirikutekompleks

Uspenski Vladimiri Jumalaema kirik

Uspenski Vladimiri Jumalaema kirik

Novgorodi Sofia katedraal 12. saj.

Susdali kloostri väravad

Vladimiri linna Kremlimüür ja kirikud

Uspenski katedraali ikonostaas

Uspenski katedraal

MAALIKUNST
IKOONIMAAL
•Esimesed ikoonid tuuakse Bütsantsist (VLADIMIRI JUMALAEMA lk. 210)
•Maalitehnika ja põhimõtted Bütsantsist
•14. saj vanavene ikooni iseseisvumine: hakatakse kujutama kohalikke pühakuid,
rahvausundi elemente (kurat), koduloomi jne.
•15. saj hakatakse kirikutesse püstitama ikonostaase (õigeusu kirikute idaseinas
paiknev kindla asetusega ikoonide kogum)
•IKOONIMAALis kaks suunda: 1. BÜTSANTSI. esindaja THEOPHANES
KREEKLANE (range, kindlate reeglitega, nurgeline kujutamislaad)
2. VENE esindaja ANDREI RUBLJOV (inimlik,
nukker, lapselik kujutamislaad) (KOLMAINSUS lk. 209)

VLADIMIRI JUMALAEMA 11.saj.
Bütsanstsi tundmatu meister

ANDREI RUBLJOV
“KOLMAINSUS” 15. saj.


Slide 14

VANAVENE KUNST 9.-17. saj.
•9. saj. tekkib 1. idaslaavlaste riik pealinn Kiiev.
•10. saj. arenevad tihedad sidemed Bütsantsi riigiga, Kiievi vürst Vladimir abiellub
Bütsantsi printsessiga, võetakse vastu ristiusk.
•Usundiks bütsantsi õigeusk.
•Bütsantsi munk Kyrillos paneb aluse vene tähestikule- KIRILLITSALE
•Venemaale kutsutakse bütsantsi ehitusmeistreid ja ikoonimaalijaid õpetama välja
vene käsitöölisi.
•13. saj. mongolite vallutuste järel saab keskuseks MOSKVA (Itaalia mõju)
•Vanavene kunst on Bütsantsi kunsti slaavipärane edasiarendus

VANAVENE ARHITEKTUUR

1. Tugev Bütsantsi arhitektuuri mõju: tsentraalne põhiplaan, rikkalikud kaunistused,
värvikirevus.
2. Tekkib uus kupliliik- SIBULKUPPEL (soomuskuppel)
3. Materjalid : kivi, tellis, PUIT (ilma naelteta ehitatud tappehitised)
4. Sakraalarhitektuur: kloostrid ja kirikud
Profaanarhitektuuris: Linna kaitseehitised KREMLID
5. Kirikute siseruumide kaunistamiseks kasutatakse mosaiike

KIžI SAARE PUUKIRIKUD
•kogutud kokku vene puitarhitektuuri näited
•Ehitatud ilma naelteta, ainult tappühendustega
•Puit säilinud juba 600 aastat
•UNESCO kaitse all

Kiži saarel Oneega järvel (Äänisjärv) asuv vabaõhumuuseum

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561
•Ehitatud Ivan Julma käsul Kaasani ja Astrahani
vabastamise auks mongoli-tatari ikkest
•Ehitusmeistrid PARMA ja POSTNIK, kes Ivan Julma
käsul torgati peale ehituse valmimist pimedaks
•Iga võidetud lahingu auks püstitatud väikesed
puukirikud (8) pandi kokku ühele kivialusele ja liideti
ümber keskse telktorni ühtseks kirikuks, ehitati
kabelitepärg
•Põhiplaan väga keeruline, meenutab labürinti
•Algselt valge viimistlus, puudus kellatorn
•17. saj pandi ümber telliskivivooder ja värviti kirevaks
•Nime sai kirik õndsaks peetud vagade hullude Vassili
ja Joanni haudade järgi: PÜHA VASSILI

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561
Minini ja Požarski mälestussammas

Kolomenskoje kirikutekompleks

Uspenski Vladimiri Jumalaema kirik

Uspenski Vladimiri Jumalaema kirik

Novgorodi Sofia katedraal 12. saj.

Susdali kloostri väravad

Vladimiri linna Kremlimüür ja kirikud

Uspenski katedraali ikonostaas

Uspenski katedraal

MAALIKUNST
IKOONIMAAL
•Esimesed ikoonid tuuakse Bütsantsist (VLADIMIRI JUMALAEMA lk. 210)
•Maalitehnika ja põhimõtted Bütsantsist
•14. saj vanavene ikooni iseseisvumine: hakatakse kujutama kohalikke pühakuid,
rahvausundi elemente (kurat), koduloomi jne.
•15. saj hakatakse kirikutesse püstitama ikonostaase (õigeusu kirikute idaseinas
paiknev kindla asetusega ikoonide kogum)
•IKOONIMAALis kaks suunda: 1. BÜTSANTSI. esindaja THEOPHANES
KREEKLANE (range, kindlate reeglitega, nurgeline kujutamislaad)
2. VENE esindaja ANDREI RUBLJOV (inimlik,
nukker, lapselik kujutamislaad) (KOLMAINSUS lk. 209)

VLADIMIRI JUMALAEMA 11.saj.
Bütsanstsi tundmatu meister

ANDREI RUBLJOV
“KOLMAINSUS” 15. saj.


Slide 15

VANAVENE KUNST 9.-17. saj.
•9. saj. tekkib 1. idaslaavlaste riik pealinn Kiiev.
•10. saj. arenevad tihedad sidemed Bütsantsi riigiga, Kiievi vürst Vladimir abiellub
Bütsantsi printsessiga, võetakse vastu ristiusk.
•Usundiks bütsantsi õigeusk.
•Bütsantsi munk Kyrillos paneb aluse vene tähestikule- KIRILLITSALE
•Venemaale kutsutakse bütsantsi ehitusmeistreid ja ikoonimaalijaid õpetama välja
vene käsitöölisi.
•13. saj. mongolite vallutuste järel saab keskuseks MOSKVA (Itaalia mõju)
•Vanavene kunst on Bütsantsi kunsti slaavipärane edasiarendus

VANAVENE ARHITEKTUUR

1. Tugev Bütsantsi arhitektuuri mõju: tsentraalne põhiplaan, rikkalikud kaunistused,
värvikirevus.
2. Tekkib uus kupliliik- SIBULKUPPEL (soomuskuppel)
3. Materjalid : kivi, tellis, PUIT (ilma naelteta ehitatud tappehitised)
4. Sakraalarhitektuur: kloostrid ja kirikud
Profaanarhitektuuris: Linna kaitseehitised KREMLID
5. Kirikute siseruumide kaunistamiseks kasutatakse mosaiike

KIžI SAARE PUUKIRIKUD
•kogutud kokku vene puitarhitektuuri näited
•Ehitatud ilma naelteta, ainult tappühendustega
•Puit säilinud juba 600 aastat
•UNESCO kaitse all

Kiži saarel Oneega järvel (Äänisjärv) asuv vabaõhumuuseum

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561
•Ehitatud Ivan Julma käsul Kaasani ja Astrahani
vabastamise auks mongoli-tatari ikkest
•Ehitusmeistrid PARMA ja POSTNIK, kes Ivan Julma
käsul torgati peale ehituse valmimist pimedaks
•Iga võidetud lahingu auks püstitatud väikesed
puukirikud (8) pandi kokku ühele kivialusele ja liideti
ümber keskse telktorni ühtseks kirikuks, ehitati
kabelitepärg
•Põhiplaan väga keeruline, meenutab labürinti
•Algselt valge viimistlus, puudus kellatorn
•17. saj pandi ümber telliskivivooder ja värviti kirevaks
•Nime sai kirik õndsaks peetud vagade hullude Vassili
ja Joanni haudade järgi: PÜHA VASSILI

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561
Minini ja Požarski mälestussammas

Kolomenskoje kirikutekompleks

Uspenski Vladimiri Jumalaema kirik

Uspenski Vladimiri Jumalaema kirik

Novgorodi Sofia katedraal 12. saj.

Susdali kloostri väravad

Vladimiri linna Kremlimüür ja kirikud

Uspenski katedraali ikonostaas

Uspenski katedraal

MAALIKUNST
IKOONIMAAL
•Esimesed ikoonid tuuakse Bütsantsist (VLADIMIRI JUMALAEMA lk. 210)
•Maalitehnika ja põhimõtted Bütsantsist
•14. saj vanavene ikooni iseseisvumine: hakatakse kujutama kohalikke pühakuid,
rahvausundi elemente (kurat), koduloomi jne.
•15. saj hakatakse kirikutesse püstitama ikonostaase (õigeusu kirikute idaseinas
paiknev kindla asetusega ikoonide kogum)
•IKOONIMAALis kaks suunda: 1. BÜTSANTSI. esindaja THEOPHANES
KREEKLANE (range, kindlate reeglitega, nurgeline kujutamislaad)
2. VENE esindaja ANDREI RUBLJOV (inimlik,
nukker, lapselik kujutamislaad) (KOLMAINSUS lk. 209)

VLADIMIRI JUMALAEMA 11.saj.
Bütsanstsi tundmatu meister

ANDREI RUBLJOV
“KOLMAINSUS” 15. saj.


Slide 16

VANAVENE KUNST 9.-17. saj.
•9. saj. tekkib 1. idaslaavlaste riik pealinn Kiiev.
•10. saj. arenevad tihedad sidemed Bütsantsi riigiga, Kiievi vürst Vladimir abiellub
Bütsantsi printsessiga, võetakse vastu ristiusk.
•Usundiks bütsantsi õigeusk.
•Bütsantsi munk Kyrillos paneb aluse vene tähestikule- KIRILLITSALE
•Venemaale kutsutakse bütsantsi ehitusmeistreid ja ikoonimaalijaid õpetama välja
vene käsitöölisi.
•13. saj. mongolite vallutuste järel saab keskuseks MOSKVA (Itaalia mõju)
•Vanavene kunst on Bütsantsi kunsti slaavipärane edasiarendus

VANAVENE ARHITEKTUUR

1. Tugev Bütsantsi arhitektuuri mõju: tsentraalne põhiplaan, rikkalikud kaunistused,
värvikirevus.
2. Tekkib uus kupliliik- SIBULKUPPEL (soomuskuppel)
3. Materjalid : kivi, tellis, PUIT (ilma naelteta ehitatud tappehitised)
4. Sakraalarhitektuur: kloostrid ja kirikud
Profaanarhitektuuris: Linna kaitseehitised KREMLID
5. Kirikute siseruumide kaunistamiseks kasutatakse mosaiike

KIžI SAARE PUUKIRIKUD
•kogutud kokku vene puitarhitektuuri näited
•Ehitatud ilma naelteta, ainult tappühendustega
•Puit säilinud juba 600 aastat
•UNESCO kaitse all

Kiži saarel Oneega järvel (Äänisjärv) asuv vabaõhumuuseum

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561
•Ehitatud Ivan Julma käsul Kaasani ja Astrahani
vabastamise auks mongoli-tatari ikkest
•Ehitusmeistrid PARMA ja POSTNIK, kes Ivan Julma
käsul torgati peale ehituse valmimist pimedaks
•Iga võidetud lahingu auks püstitatud väikesed
puukirikud (8) pandi kokku ühele kivialusele ja liideti
ümber keskse telktorni ühtseks kirikuks, ehitati
kabelitepärg
•Põhiplaan väga keeruline, meenutab labürinti
•Algselt valge viimistlus, puudus kellatorn
•17. saj pandi ümber telliskivivooder ja värviti kirevaks
•Nime sai kirik õndsaks peetud vagade hullude Vassili
ja Joanni haudade järgi: PÜHA VASSILI

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561
Minini ja Požarski mälestussammas

Kolomenskoje kirikutekompleks

Uspenski Vladimiri Jumalaema kirik

Uspenski Vladimiri Jumalaema kirik

Novgorodi Sofia katedraal 12. saj.

Susdali kloostri väravad

Vladimiri linna Kremlimüür ja kirikud

Uspenski katedraali ikonostaas

Uspenski katedraal

MAALIKUNST
IKOONIMAAL
•Esimesed ikoonid tuuakse Bütsantsist (VLADIMIRI JUMALAEMA lk. 210)
•Maalitehnika ja põhimõtted Bütsantsist
•14. saj vanavene ikooni iseseisvumine: hakatakse kujutama kohalikke pühakuid,
rahvausundi elemente (kurat), koduloomi jne.
•15. saj hakatakse kirikutesse püstitama ikonostaase (õigeusu kirikute idaseinas
paiknev kindla asetusega ikoonide kogum)
•IKOONIMAALis kaks suunda: 1. BÜTSANTSI. esindaja THEOPHANES
KREEKLANE (range, kindlate reeglitega, nurgeline kujutamislaad)
2. VENE esindaja ANDREI RUBLJOV (inimlik,
nukker, lapselik kujutamislaad) (KOLMAINSUS lk. 209)

VLADIMIRI JUMALAEMA 11.saj.
Bütsanstsi tundmatu meister

ANDREI RUBLJOV
“KOLMAINSUS” 15. saj.


Slide 17

VANAVENE KUNST 9.-17. saj.
•9. saj. tekkib 1. idaslaavlaste riik pealinn Kiiev.
•10. saj. arenevad tihedad sidemed Bütsantsi riigiga, Kiievi vürst Vladimir abiellub
Bütsantsi printsessiga, võetakse vastu ristiusk.
•Usundiks bütsantsi õigeusk.
•Bütsantsi munk Kyrillos paneb aluse vene tähestikule- KIRILLITSALE
•Venemaale kutsutakse bütsantsi ehitusmeistreid ja ikoonimaalijaid õpetama välja
vene käsitöölisi.
•13. saj. mongolite vallutuste järel saab keskuseks MOSKVA (Itaalia mõju)
•Vanavene kunst on Bütsantsi kunsti slaavipärane edasiarendus

VANAVENE ARHITEKTUUR

1. Tugev Bütsantsi arhitektuuri mõju: tsentraalne põhiplaan, rikkalikud kaunistused,
värvikirevus.
2. Tekkib uus kupliliik- SIBULKUPPEL (soomuskuppel)
3. Materjalid : kivi, tellis, PUIT (ilma naelteta ehitatud tappehitised)
4. Sakraalarhitektuur: kloostrid ja kirikud
Profaanarhitektuuris: Linna kaitseehitised KREMLID
5. Kirikute siseruumide kaunistamiseks kasutatakse mosaiike

KIžI SAARE PUUKIRIKUD
•kogutud kokku vene puitarhitektuuri näited
•Ehitatud ilma naelteta, ainult tappühendustega
•Puit säilinud juba 600 aastat
•UNESCO kaitse all

Kiži saarel Oneega järvel (Äänisjärv) asuv vabaõhumuuseum

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561
•Ehitatud Ivan Julma käsul Kaasani ja Astrahani
vabastamise auks mongoli-tatari ikkest
•Ehitusmeistrid PARMA ja POSTNIK, kes Ivan Julma
käsul torgati peale ehituse valmimist pimedaks
•Iga võidetud lahingu auks püstitatud väikesed
puukirikud (8) pandi kokku ühele kivialusele ja liideti
ümber keskse telktorni ühtseks kirikuks, ehitati
kabelitepärg
•Põhiplaan väga keeruline, meenutab labürinti
•Algselt valge viimistlus, puudus kellatorn
•17. saj pandi ümber telliskivivooder ja värviti kirevaks
•Nime sai kirik õndsaks peetud vagade hullude Vassili
ja Joanni haudade järgi: PÜHA VASSILI

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561
Minini ja Požarski mälestussammas

Kolomenskoje kirikutekompleks

Uspenski Vladimiri Jumalaema kirik

Uspenski Vladimiri Jumalaema kirik

Novgorodi Sofia katedraal 12. saj.

Susdali kloostri väravad

Vladimiri linna Kremlimüür ja kirikud

Uspenski katedraali ikonostaas

Uspenski katedraal

MAALIKUNST
IKOONIMAAL
•Esimesed ikoonid tuuakse Bütsantsist (VLADIMIRI JUMALAEMA lk. 210)
•Maalitehnika ja põhimõtted Bütsantsist
•14. saj vanavene ikooni iseseisvumine: hakatakse kujutama kohalikke pühakuid,
rahvausundi elemente (kurat), koduloomi jne.
•15. saj hakatakse kirikutesse püstitama ikonostaase (õigeusu kirikute idaseinas
paiknev kindla asetusega ikoonide kogum)
•IKOONIMAALis kaks suunda: 1. BÜTSANTSI. esindaja THEOPHANES
KREEKLANE (range, kindlate reeglitega, nurgeline kujutamislaad)
2. VENE esindaja ANDREI RUBLJOV (inimlik,
nukker, lapselik kujutamislaad) (KOLMAINSUS lk. 209)

VLADIMIRI JUMALAEMA 11.saj.
Bütsanstsi tundmatu meister

ANDREI RUBLJOV
“KOLMAINSUS” 15. saj.


Slide 18

VANAVENE KUNST 9.-17. saj.
•9. saj. tekkib 1. idaslaavlaste riik pealinn Kiiev.
•10. saj. arenevad tihedad sidemed Bütsantsi riigiga, Kiievi vürst Vladimir abiellub
Bütsantsi printsessiga, võetakse vastu ristiusk.
•Usundiks bütsantsi õigeusk.
•Bütsantsi munk Kyrillos paneb aluse vene tähestikule- KIRILLITSALE
•Venemaale kutsutakse bütsantsi ehitusmeistreid ja ikoonimaalijaid õpetama välja
vene käsitöölisi.
•13. saj. mongolite vallutuste järel saab keskuseks MOSKVA (Itaalia mõju)
•Vanavene kunst on Bütsantsi kunsti slaavipärane edasiarendus

VANAVENE ARHITEKTUUR

1. Tugev Bütsantsi arhitektuuri mõju: tsentraalne põhiplaan, rikkalikud kaunistused,
värvikirevus.
2. Tekkib uus kupliliik- SIBULKUPPEL (soomuskuppel)
3. Materjalid : kivi, tellis, PUIT (ilma naelteta ehitatud tappehitised)
4. Sakraalarhitektuur: kloostrid ja kirikud
Profaanarhitektuuris: Linna kaitseehitised KREMLID
5. Kirikute siseruumide kaunistamiseks kasutatakse mosaiike

KIžI SAARE PUUKIRIKUD
•kogutud kokku vene puitarhitektuuri näited
•Ehitatud ilma naelteta, ainult tappühendustega
•Puit säilinud juba 600 aastat
•UNESCO kaitse all

Kiži saarel Oneega järvel (Äänisjärv) asuv vabaõhumuuseum

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561
•Ehitatud Ivan Julma käsul Kaasani ja Astrahani
vabastamise auks mongoli-tatari ikkest
•Ehitusmeistrid PARMA ja POSTNIK, kes Ivan Julma
käsul torgati peale ehituse valmimist pimedaks
•Iga võidetud lahingu auks püstitatud väikesed
puukirikud (8) pandi kokku ühele kivialusele ja liideti
ümber keskse telktorni ühtseks kirikuks, ehitati
kabelitepärg
•Põhiplaan väga keeruline, meenutab labürinti
•Algselt valge viimistlus, puudus kellatorn
•17. saj pandi ümber telliskivivooder ja värviti kirevaks
•Nime sai kirik õndsaks peetud vagade hullude Vassili
ja Joanni haudade järgi: PÜHA VASSILI

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561
Minini ja Požarski mälestussammas

Kolomenskoje kirikutekompleks

Uspenski Vladimiri Jumalaema kirik

Uspenski Vladimiri Jumalaema kirik

Novgorodi Sofia katedraal 12. saj.

Susdali kloostri väravad

Vladimiri linna Kremlimüür ja kirikud

Uspenski katedraali ikonostaas

Uspenski katedraal

MAALIKUNST
IKOONIMAAL
•Esimesed ikoonid tuuakse Bütsantsist (VLADIMIRI JUMALAEMA lk. 210)
•Maalitehnika ja põhimõtted Bütsantsist
•14. saj vanavene ikooni iseseisvumine: hakatakse kujutama kohalikke pühakuid,
rahvausundi elemente (kurat), koduloomi jne.
•15. saj hakatakse kirikutesse püstitama ikonostaase (õigeusu kirikute idaseinas
paiknev kindla asetusega ikoonide kogum)
•IKOONIMAALis kaks suunda: 1. BÜTSANTSI. esindaja THEOPHANES
KREEKLANE (range, kindlate reeglitega, nurgeline kujutamislaad)
2. VENE esindaja ANDREI RUBLJOV (inimlik,
nukker, lapselik kujutamislaad) (KOLMAINSUS lk. 209)

VLADIMIRI JUMALAEMA 11.saj.
Bütsanstsi tundmatu meister

ANDREI RUBLJOV
“KOLMAINSUS” 15. saj.


Slide 19

VANAVENE KUNST 9.-17. saj.
•9. saj. tekkib 1. idaslaavlaste riik pealinn Kiiev.
•10. saj. arenevad tihedad sidemed Bütsantsi riigiga, Kiievi vürst Vladimir abiellub
Bütsantsi printsessiga, võetakse vastu ristiusk.
•Usundiks bütsantsi õigeusk.
•Bütsantsi munk Kyrillos paneb aluse vene tähestikule- KIRILLITSALE
•Venemaale kutsutakse bütsantsi ehitusmeistreid ja ikoonimaalijaid õpetama välja
vene käsitöölisi.
•13. saj. mongolite vallutuste järel saab keskuseks MOSKVA (Itaalia mõju)
•Vanavene kunst on Bütsantsi kunsti slaavipärane edasiarendus

VANAVENE ARHITEKTUUR

1. Tugev Bütsantsi arhitektuuri mõju: tsentraalne põhiplaan, rikkalikud kaunistused,
värvikirevus.
2. Tekkib uus kupliliik- SIBULKUPPEL (soomuskuppel)
3. Materjalid : kivi, tellis, PUIT (ilma naelteta ehitatud tappehitised)
4. Sakraalarhitektuur: kloostrid ja kirikud
Profaanarhitektuuris: Linna kaitseehitised KREMLID
5. Kirikute siseruumide kaunistamiseks kasutatakse mosaiike

KIžI SAARE PUUKIRIKUD
•kogutud kokku vene puitarhitektuuri näited
•Ehitatud ilma naelteta, ainult tappühendustega
•Puit säilinud juba 600 aastat
•UNESCO kaitse all

Kiži saarel Oneega järvel (Äänisjärv) asuv vabaõhumuuseum

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561
•Ehitatud Ivan Julma käsul Kaasani ja Astrahani
vabastamise auks mongoli-tatari ikkest
•Ehitusmeistrid PARMA ja POSTNIK, kes Ivan Julma
käsul torgati peale ehituse valmimist pimedaks
•Iga võidetud lahingu auks püstitatud väikesed
puukirikud (8) pandi kokku ühele kivialusele ja liideti
ümber keskse telktorni ühtseks kirikuks, ehitati
kabelitepärg
•Põhiplaan väga keeruline, meenutab labürinti
•Algselt valge viimistlus, puudus kellatorn
•17. saj pandi ümber telliskivivooder ja värviti kirevaks
•Nime sai kirik õndsaks peetud vagade hullude Vassili
ja Joanni haudade järgi: PÜHA VASSILI

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561
Minini ja Požarski mälestussammas

Kolomenskoje kirikutekompleks

Uspenski Vladimiri Jumalaema kirik

Uspenski Vladimiri Jumalaema kirik

Novgorodi Sofia katedraal 12. saj.

Susdali kloostri väravad

Vladimiri linna Kremlimüür ja kirikud

Uspenski katedraali ikonostaas

Uspenski katedraal

MAALIKUNST
IKOONIMAAL
•Esimesed ikoonid tuuakse Bütsantsist (VLADIMIRI JUMALAEMA lk. 210)
•Maalitehnika ja põhimõtted Bütsantsist
•14. saj vanavene ikooni iseseisvumine: hakatakse kujutama kohalikke pühakuid,
rahvausundi elemente (kurat), koduloomi jne.
•15. saj hakatakse kirikutesse püstitama ikonostaase (õigeusu kirikute idaseinas
paiknev kindla asetusega ikoonide kogum)
•IKOONIMAALis kaks suunda: 1. BÜTSANTSI. esindaja THEOPHANES
KREEKLANE (range, kindlate reeglitega, nurgeline kujutamislaad)
2. VENE esindaja ANDREI RUBLJOV (inimlik,
nukker, lapselik kujutamislaad) (KOLMAINSUS lk. 209)

VLADIMIRI JUMALAEMA 11.saj.
Bütsanstsi tundmatu meister

ANDREI RUBLJOV
“KOLMAINSUS” 15. saj.


Slide 20

VANAVENE KUNST 9.-17. saj.
•9. saj. tekkib 1. idaslaavlaste riik pealinn Kiiev.
•10. saj. arenevad tihedad sidemed Bütsantsi riigiga, Kiievi vürst Vladimir abiellub
Bütsantsi printsessiga, võetakse vastu ristiusk.
•Usundiks bütsantsi õigeusk.
•Bütsantsi munk Kyrillos paneb aluse vene tähestikule- KIRILLITSALE
•Venemaale kutsutakse bütsantsi ehitusmeistreid ja ikoonimaalijaid õpetama välja
vene käsitöölisi.
•13. saj. mongolite vallutuste järel saab keskuseks MOSKVA (Itaalia mõju)
•Vanavene kunst on Bütsantsi kunsti slaavipärane edasiarendus

VANAVENE ARHITEKTUUR

1. Tugev Bütsantsi arhitektuuri mõju: tsentraalne põhiplaan, rikkalikud kaunistused,
värvikirevus.
2. Tekkib uus kupliliik- SIBULKUPPEL (soomuskuppel)
3. Materjalid : kivi, tellis, PUIT (ilma naelteta ehitatud tappehitised)
4. Sakraalarhitektuur: kloostrid ja kirikud
Profaanarhitektuuris: Linna kaitseehitised KREMLID
5. Kirikute siseruumide kaunistamiseks kasutatakse mosaiike

KIžI SAARE PUUKIRIKUD
•kogutud kokku vene puitarhitektuuri näited
•Ehitatud ilma naelteta, ainult tappühendustega
•Puit säilinud juba 600 aastat
•UNESCO kaitse all

Kiži saarel Oneega järvel (Äänisjärv) asuv vabaõhumuuseum

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561
•Ehitatud Ivan Julma käsul Kaasani ja Astrahani
vabastamise auks mongoli-tatari ikkest
•Ehitusmeistrid PARMA ja POSTNIK, kes Ivan Julma
käsul torgati peale ehituse valmimist pimedaks
•Iga võidetud lahingu auks püstitatud väikesed
puukirikud (8) pandi kokku ühele kivialusele ja liideti
ümber keskse telktorni ühtseks kirikuks, ehitati
kabelitepärg
•Põhiplaan väga keeruline, meenutab labürinti
•Algselt valge viimistlus, puudus kellatorn
•17. saj pandi ümber telliskivivooder ja värviti kirevaks
•Nime sai kirik õndsaks peetud vagade hullude Vassili
ja Joanni haudade järgi: PÜHA VASSILI

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561

Vassili Blažennõi kirik Moskvas 1555-1561
Minini ja Požarski mälestussammas

Kolomenskoje kirikutekompleks

Uspenski Vladimiri Jumalaema kirik

Uspenski Vladimiri Jumalaema kirik

Novgorodi Sofia katedraal 12. saj.

Susdali kloostri väravad

Vladimiri linna Kremlimüür ja kirikud

Uspenski katedraali ikonostaas

Uspenski katedraal

MAALIKUNST
IKOONIMAAL
•Esimesed ikoonid tuuakse Bütsantsist (VLADIMIRI JUMALAEMA lk. 210)
•Maalitehnika ja põhimõtted Bütsantsist
•14. saj vanavene ikooni iseseisvumine: hakatakse kujutama kohalikke pühakuid,
rahvausundi elemente (kurat), koduloomi jne.
•15. saj hakatakse kirikutesse püstitama ikonostaase (õigeusu kirikute idaseinas
paiknev kindla asetusega ikoonide kogum)
•IKOONIMAALis kaks suunda: 1. BÜTSANTSI. esindaja THEOPHANES
KREEKLANE (range, kindlate reeglitega, nurgeline kujutamislaad)
2. VENE esindaja ANDREI RUBLJOV (inimlik,
nukker, lapselik kujutamislaad) (KOLMAINSUS lk. 209)

VLADIMIRI JUMALAEMA 11.saj.
Bütsanstsi tundmatu meister

ANDREI RUBLJOV
“KOLMAINSUS” 15. saj.