Transcript Näidis arutluse kirjutamiseks

Näidisarutlus
Osalusdemokraatia – kas
lihtsalt moodne termin või
tegelikkus?

Mõte võiks liikuda küsimusteni : Kas meil
on võimalik demokraatias osaleda või
mitte? Kuidas saame osaleda?
Sissejuhatus

Võib avada demokraatia mõiste, anda
lühiülevaade demokraatia ajaloost ning
seejärel avada osalusdemokraatia mõiste.
Sõnastada probleemipüstitus.
Teemakäsitlus
I LÕIK
 Demokraatlik
valitsemine.
Demokraatiale iseloomulikud
omadused/tingimused kui eeldused
osalusdemokraatia kujunemiseks.
II LÕIK

Erakonnad. Milline on erakonna
ülesehitus? Kes võivad erakonda
kuuluda? Näiteks Eesti Vabariigis. Mis on
erakondade eesmärk? Mis võimalusi
pakub erakond üksikisikule? Mida pakub
üksikisik erakonnale ja riigile? Erakondade
jagunemine vasak- ja parempoolseteks:
eneseteostus ja võimalus riiki arengut
kujundada lähtudes ideoloogiast.
Valimiskampaaniates osalemine.
III LÕIK

Sotsiaalsed liikumised. Miks tekivad
sotsiaalsed liikumised? Kes sinna kuuluvad?
Mille poolest erinevad sotsiaalsed liikumised
erakondadest? Osalemine poliitikas: osavõtt
kampaaniatest, allkirjade kogumine,
demonstratsioonides osalemine. Näited:
naisõiguslaste liikumine (võimalus seista
võrdväärse töötasu põhimõtte ees),
seksuaalvähemusteliikumine, sõjavastane
liikumine, roheliste liikumine,
globaliseerumisvastane liikumine
IV LÕIK

Arvamusloo avaldamine. Haritud ja
teadliku kodaniku /inimese analüüsiva
arvamusloo avaldamine meedias.
Võimalus juhtida ühiskonna tähelepanu
mõnele probleemile. Kutsuda inimesi üles
probleemi kodanikualgatuse korras
lahendama. Meedia kui neljas võim.
V LÕIK

Kodanikualgatuslikud ühendused.
Tugev kodanikuühiskond ehk
tsiviilühiskond. Polüarhia.
Kodanikualgatuslike ühenduste ja
erakondade erinevus. Kuidas
kodanikuühendused aitavad kaasa
osalusdemokraatia kujunemisele?
Kokkuvõte
Kokkuvõte. Adekvaatsetele järeldustele
põhinev üldistav kokkuvõte. Kindlasti
tuleks vastusega jõuda sissejuhatuses
püstitatud küsimuseni!
Ära too enam uusi fakte.