Transcript File
Tunnetusprotsessid Tajuliigid. Väärtaju Eva Palk Taju omadused Taju kestus ehk järeltoime Tajumine ei lakka siis kui stiimul on oma toime lõpetanud, vaid stiimul püsib mõnda aega veel sensoorses mälus Leia pildilt mustad täpid Näiv liikumine Vaata musta punkti hallil taustal Mõne aja pärast hakkab hall ring liikuma Taju sõltuvus eelteadmistest ja hoiakutest Ütle värvus, mitte sõna! Aistingute, taju seaduspärasused Kvaliteedidimensioon Heli valjus, värv, Ajadimensioon Aistingu tekke aeg Ruumidimensioon Aistingute abil saab määrata ärritaja asukohta Nägemise disparaatsus Silmade erinevast ruumilisest asendist tulenevad võrkkestakujutiste väga väikesed erinevused Nägemise disparaatsus Kummassegi silma jõuab natuke erinev vaade Ajus nägemiskeskuses pannakse pilt kokku Nägemistaju lineaarne perspektiiv ja suhteline kõrgus/suurus Tekstuurigradient http://psychlab1.hanover.edu/Classes/Sensation/SizeConstancy/Sizeconstancy.html http://psychlab1.hanover.edu/Classes/Sensation/induced Nägemistaju Nägemisillusioonid ehk eksitaju Tegelikkuses eksisteerivate objektide või nähtuste moonutatud tajumine http://www.eyetricks.com/illusions.htm Pikkuseillusioonid Suuruseillusioonid Vormiillusioonid Illusioone rakendatakse kunstis, arhitektuuris, moes Nägemisillusioonid Müller-Lyeri illusioon Milline lõik on pikem, kollane või sinine? Nägemisillusioonid Nägemisillusioonid Nägemisillusioonid Ebbinghausi illusioon Nägemisillusioonid Nägemisillusioonid Nägemisillusioonid Nägemisillusioonid •Painutused ja kõverused tekivad sellest,et moonutused sisaldavad kahte kujutist, esi- ja tagaplaani-kujundit. Nägemisillusioonid Ruudu küljed paistavad sissepainutatutena Väärarvamuse põhjustab tagaplaani kujund Nägemisillusioonid Kas näed lopergust ringi? •väärarvamuse põhjustab tagaplaanikujund (joonte murdumine) •http://eluzions.com/Illusions Nägemisillusioonid Viking Orbiter (1976) Mars Global Surveyor (1998) Nägemistaju Varjud ja valgusnurk Nägemistaju Värvipimedus Ruumitaju Ruumitaju on objektiivselt eksisteeriva ruumi peegeldus ja sisaldab: Objekti vormi ja suuruse Objektide vastastikuse asendi Objekti reljeefi ja kauguse Objekti suuna taju selles ruumis, kus tajutav objekt asub Ruumitaju Nähtavaid esemeid tajume siiski kolmemõõtmelistena, kuigi silma võrkkestale langeb kahemõõtmeline kujutis Sügavustaju On ilmselt kaasasündinud mehhanism Liikumistaju Meie pea ja keha liikumine ja teiste objektide liikumine tekitavad tajufenomeni liikumisparallaks – lähedasemad objektid näivad “liikuvat” kiiremini, vaatleja liikumisele vastassuunas http://psychlab1.hanover.edu/Classes/Sensation/induced/ http://psych.hanover.edu/Krantz/MotionParallax/MotionParallax.html Liikumistaju stroboskoopiline liikumine ehk “näiv liikumine” (apparent motion) • liikumatud lähestikku asetsevad valgustäpid järjestikku süttides (vahe umb. 40-200 ms) tekitavad liikumise mulje • põhjuseks mitte otsene liikumine võrkkestal vaid avastatakse asukoha muutusi ajas Sõltub: heledusest, ekspositsiooniajast, sisselülitamise vaheajast http://psychlab1.hanover.edu/Classes/Sensation/i nduced Liikumistaju indutseeritud liikumine (nt. K.Dunckeri katsed objekti ja fooniga: täpp ruudus, v liikuva võre foonil!; http://psychlab1.hanover.edu/Classes/Sensation/induced/index.html kuu ja pilved - ei ole selge kumb liigub, interpreteeritakse valesti; seega kontekst indutseerib liikumise; sõltub fooni kiirusest, suurusest, kaugusest, vormist; pilgu fiksatsioonipunktist jm. http://www.lifesci.sussex.ac.uk/home/George_Mather/Motion/ http://psychlab1.hanover.edu/Classes/Sensation/SizeConstancy/page4.htm l http://psychlab1.hanover.edu/Classes/Sensation/SizeConstancy/page2.html Liikumistaju Liikumise järelefekt (seletatakse liikumisdetektorite selektiivse adaptatsiooniga; pikaaegne stimulatsioon ühes suunas tekitab väsimuse, pärast liikumise lakkamist erutuvad “vastassuunalised” detektorid) http://www.lifesci.sussex.ac.uk/home/George_Mather/Motion / http://www.lifesci.sussex.ac.uk/home/Geor ge_Mather/Motion Liikumistaju Liikumistaju Bioloogiline liikumine Võimalik eristada sugu, tuju, käitumismustreid http://www.biomotionlab.ca/Demos/BMLwalker.html Ajataju Ajataju on tegelikkuse nähtuste objektiivsuse kestvuse, kiiruse ja järgnevuse peegeldus Näiteks: Huvitav ja ebehuvitav tegevus – ajataju on erinev Positiivsed ja negatiivsed emotsioonid – ajataju on erinev Kasutatud allikad http://psych.hanover.edu/Krantz/sen_tut.html http://psychlab1.hanover.edu/Classes/Sensation/ind ex.htm http://psych.hanover.edu/KRANTZ/tutor.html#Artific ial%20Intelligence Robert B Cialdini. Mõjustamise psühholoogia. Pegasus, 2005 Mare Teichmann. Loeng.Taju. Psühholoogia digiaabits. http://deepzone2.ttu.ee/hhp0020/aabits.php