Transcript File - Psühholoogia gümnaasiumile

Tunnetusprotsessid
Taju omadused
Eva Palk
Taju omadused

Püsivus ehk konstantsus
Meid ümbritsevad esemed esinevad tingimuste
mitmekesisuses (erinev valgustatus, asend
ruumis, kaugus vaatlejast jms)
Tänu taju konstantsusele tajume me ümbritsevaid
esemeid suhteliselt püsival kujul, vormitaju
Näiteks tajume järve veekoguna olgu ta jääs või
mitte
 Suuruse - ja vormi konstantsus
- võimaldavad hinnata õigesti objektide tegelikku
suurust ja vormi olenemata nende kaugusest ja
orientatsioonist
- Kaugel asuvad inimesed on väiksemad, mitte kääbused
Taju omadused




Valivus ehk selektiivsus
Erinevate objektide v nähtuste
tajumisel on erinev tähendus
Mõni omadus on olulisem, meeldivam
ja pöörame sellele rohkem
tähelepanu
inimese näol suundub tähelepanu
suule ja silmadele
Tähelepanu koondub suule ja
silmadele
Taju omadused
Tajuja isiksuslike omaduste, kogemuste,
emotsioonide ja hoiakute, ootuste mõju
ehk apertseptsioon
Varasemad kogemused kas hõlbustavad v
takistavad
Näiteks





lugemine ( gaasibroiler)
Hea tuju puhul näeme maailma läbi “roosade
prillide”
Kuriteopaika näeb iga kohalviibinu erinevalt
Küsimuse sõnastus ja viis mõjutab vastaja
hinnanguid sündmusele
Sõna mõju tajule



Üks kujund on BALUUMA ja teine
kujund on RAKITAK. Kumb on
kumb?
Tajuväliste tegurite mõju aistingutele ja
tajule






Janu ja nälg
Valu, hirm
Ärevus
Tasu, edukus
Tajuja sugu
Temperament ja isiksuse tüüp
Taju omadused


Esemelisus ei ole täielikult sündides
kaasa antud.
Kujundid viitavad teatud esemele, objektile.
Esemelisus kujuneb õppimise käigus
omandatud kogemuste kaudu
Terviklikkus
aistingud peegeldavad esemete ja
nähtuste üksikuid omadusi, taju on
terviklik kujutis

Taju omadused

Struktuursus
me tajume erinevate aistingute üldist struktuuri,
süsteemi
Näiteks: muusika kuulamisel meloodiat ja
rütmi
Taju omadused



Mõtestatus tajutud esemetele,
nähtustele püütakse omistada
mingit mõtet, nimetada mõttes
nimetus
Tundmatu esemega kokkupuutel
püütakse tabada sarnasust mingi
tuntud esemega, liigitada mingis
tuntud esemete kategooriasse
Näiteks: ebatavalise kujuga
soolatoos
Taju mõtestatus


Mida näed?
Saabas või Itaalia?
Mida näed?
Taju mõtestatus ja valivus
Taju mõtestatus, valivus
Taju valivus
Kasutatud allikad




http://psych.hanover.edu/Krantz/sen_tut.html
http://psychlab1.hanover.edu/Classes/Sensation/ind
ex.htm
http://psych.hanover.edu/KRANTZ/tutor.html#Artific
ial%20Intelligence
Robert B Cialdini. Mõjustamise psühholoogia.
Pegasus, 2005
Kasutatud allikad, soovituslik kirjandus












J.Uljas, T.Rumberg. Psühholoogia gümnaasiumile. Koolibri, 2002
Allik, J. jt. Psühholoogia gümnaasiumile.TÜ Kirjastus, 2002
T. Bachmann, R.Maruste.Psühholoogia alused. Tallinn. Ilo, 2003
Mare Teichmann. Loeng.Taju. Psühholoogia digiaabits.
http://deepzone2.ttu.ee/hhp0020/aabits.php
J.Allik, A, Luuk. Nägemispsühholoogia kõigile. Valgus, 1980
T.Bachman. Reklaamipsühholoogia. Ilo, 2005.
R. B.Cialdini. Mõjustamise psühholoogia. Pegasus, 2001
N.Hayes. Sotsiaalpsühholoogia alused. Külim, 2002.
F,Milo O. Kuidas 30 sekundiga mõjule pääseda. Ilo, 1997.
G. Nierenberg, H. Calero. Kuidas lugeda kehakeelt.Tallinn,1997.
A.Pease.Kehakeel.
A-R, Tereping. Kuulmispsühholoogia.