Transcript File - Psühholoogia gümnaasiumile

Psühholoogiateadus
Uurimismeetodid psühholoogias
Eva Palk
Psühholoogia



Miks on psühholoogia?
.....?
...?
Psühholoogiateadus
Psühholoogia on teadus, mis käsitleb
vaimseid protsesse ja käitumist ning
nendevahelisi seoseid
 Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese(
ja loomade) hinge-ja vaimuelu olemust ning
avaldumise viise
 Kr.k.”psyche”- hing/vaim ja “logos” - õpetus
Hingeteadus, vaimuõpetus ( Aristoteles)

Psühholoogiateadus
Teadus inimese psüühikast- uurib psüühilisi protsesse. Kuidas
mõtleb, kuidas toimib mälu, kuidas vihastab jne jne
 Psüühika on inimese võime peegeldada keskkonda ja
vastavalt sellele muuta oma käitumist.
 Psühholoogid uurivad kuidas inimesed- mõtlevad, õpivad,
tajuvad, tunnevad, õpivad, suhtlevad teistega ja mõistavad
ennast
( Sternberg,1998)
“Cogito, ergo sum” [Mõtlen, järjelikult olen]

RENE DESCARTES' (1596-1650)
Psühholoogiateadus
Psühholoogia tegeleb lisaks kirjeldamisele ka
vaimsete protsesside seletamisega e põhjuste
otsimisega, ennustamisega ning vajadusel ka
muutmisega.
(nt.psühhoteraapia, nõustamispsühholoogia jm)
 Psühholoogide eesmärk on uurida inimeste käitumist
teaduslikult:
 süsteemne info, terminoloogia,
 teoreetilised seisukohad, eksperimendid

Psühholoogiateadus


Tuleb jälgida teatud
standardiseerimisnõudeid.
Hea teooria võimaldab seostada paljusid
fakte ja esitada kontrollitavaid hüpoteese,
millel võib olla ka rakenduslik tähtsus.
Teaduslik uurimismeetod





probleemi püstitamine, uurimisküsimuse
sõnastamine
taustinformatsiooni kogumine
hüpoteesi sõnastamine ehk oletatav vastus
püstitatud probleemile, uurimisküsimusele
hüpoteesi kontrollimine: vaatlused, katsed,
eksperimendid
tulemuste analüüs ja järelduste tegemine
Muutuja
Muutuja
 Tegur, mille mõju uuritakse
 Statistilises analüüsis klassifitseeritakse tunnused
(muutujad) sõltumatuteks ja sõltuvateks.
 Sõltuv muutuja on see mida mõõdetakse.
Sõltumatu muutuja see, mille mõju mõõdetakse.
 Üks ja sama muutuja võib ühes uuringus olla sõltuv
ja teises sõltumatu. Muutuja sõltuvus ei tulene
otseselt muutuja omadustest.
Ajalugu

Eelteaduslik psühholoogia

Filosoofia ((Hippokrates, Calenos, I.Kant, B.Spinoza jt )
Teaduslik psühholoogia (W. Wundt 1879, Leipzigi
ülikoolis eksperimentaalpsühholooogia labor)
Uuringud emotsioonidest, mälust. Näiteks unustamiskõvera uurimine.
Emil Kraepelin,

Filosoofiline

Sõna “psychologia-psühholoogia” Johannes Thomas Freigius (1543-1583)
http://www.psych.ut.ee/~jyri/ee/ps%FChholoogia%20ajalugu.htm

Loodusteaduslik
Psühholoogia seos teiste teadustega
Pedagoogika
Lingvistika
Semiootika
Füüsika
Küberneetika
Loogika
Matemaatika
PSÜHHOLOOGIA
Filosoofia
Õigusteadus
Sotsioloogia, Majandusteadus
Antropoloogia
Esteetika
Geneetika
Arstiteadus
Bioloogia
( Neuro) Füsioloogia
Teoreetilised psühholoogia harud
Üldpsühholoogia
terminoloogia, teooriad, kontseptsioonid
teadmised
1.
2. Eksperimentaalpsühholoogia
Uurimismeetodid, testid, eksperimendid,
uuringud, tulemuste andmebaasid
Psühholoogia struktuur, valdkonnad
Teoreetiline
Rakenduslik
Üldpsühholoogia ja EksperimentaalPS











Üldpsühholoogia
EksperimentaalPS- 5%
Psühhofüsioloogia
Neuropsüh
Sotsiaal- ja ühiskonna PS -4%
Arengupsühholoogia-4%
Filosoofiline psühhol
Isiksusepsühholoogia
NägemisPS
Kognitiivpsühholoogia
Kunstipsühholoogia
Loomapsühholoogia
Tööstus- ja organisatsPS -5%
Kliiniline PS ja Psühhoteraapia- 38%
Õiguspsühholoogia
Psühhoanalüüs
FarmakoPS
Pedagoogiline e kooliPS- 9%
MilitaarPS, Küber- ja InternetiPS
Personali ja juhtimis PS
Reklaami- ja meediaPS
Eripsühholoogia (puuetega in.ps)
SpordiPS, LiiklusPS
Psüholoogiline nõustamine, konsultats
9%
Psühholoogiateaduse eesmärk
Uurida psüühikat
1. Kirjeldada käitumist
2. Seletada käitumist
3. Ennustada käitumist
4. Muuta käitumist
Eesmärk välja selgitada uuritava nähtuse üldisi
ja universaalseid seaduspärasusi

Rakenduspsühholoogia harud
… on kujunenud ajaloo käigus ja on
kunstlikud, peegeldades teaduse arengu
taset, moodi ja kujutlust mingist nähtuste
valdkonnast
Ex PS
Meditsiin
üld
PS
Med
PS
Käitumise kontseptsioon
Kuna psüühika on ideaalne nähtus ( ei näe ja ei
saa füüsiliselt tajuda), siis
loobutakse selle uurimisest ja vaadeldakse
neid nähtusi, mida on võimalik mõõta
PSÜÜHIKA

Stiimul
Biheivoristid ( J.Watson)
Reaktsioon
Moodsad teoreetilised seisukohad
Psühholoogial on
 Evolutsiooniline tagapõhi – käitumist ja
psüühikat vaadeldakse kui evolutsiooni tagajärge
 Käitumuslik tagapõhi – keskkonna mõju
käitumisele
 Kognitiivne – kuidas inimene võtab infot vastu
 Fenomenoloogiline – inimese kogemuste
erinevus objektiivsest reaalsusest
Moodsad teoreetilised seisukohad


Psühhoanalüütiline – teadvus +
alateadvus
Neuropsühholoogiline – füsioloogilised
protsessid ja struktuurid mõjutavad
inimese käitumist
Teaduslik psühholoogia ja
rahvapsühholoogia


Vaga vesi, sügav põhi
Käbi ei kuku kännust kaugele
Teaduslik psühholoogia ja
rahvapsühholoogia






Uurib psüühika ja käitumise üldisi kehtivaid
seaduspärasusi
Teadmised on saadud teaduslike
meetoditega: katsed-eksperimendid jt
Ümberlükatavad ( Milgrami katse)
Korratavad ja täpselt dokumenteeritud
Vastastikku kontrollitav
Rakendatavad
Mis on teadvus? Mis on alateadvus?
Mis on eneseteadvus?
Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja
iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest.
( Kus teadvus asub? Dualism, monism).
 Alateadvus- teadvuse teadvustamatud protsessid e
väljatõrjutud mõtted, kujundid jm (S.Freud).
 Eneseteadvus- teadlik olemine ja arusaamine
iseendast. Identiteeditunne, minapilt.
( Mis su nimi on? Kes sa oled?) Peeglitest.

Kas loomadel on eneseteadvus?
G. Gallupi peeglitest (1970)
Gordon Callup -Ameerika loomapsühholoog. Simpans ja orangutang
Laste eneseteadvus
Lapsed õpivad end peeglis ära tundma alates 2.
eluaastast (Amsterdam, 1972; tegi lastele peeglitesti)
 Selleks ajaks hakkab laps märkama teisi,imiteerima,
ja tundma emotsioone, mis eeldavad eneseteavust
(nt kohmetus)
 Kolmeaastane ei suuda vahet teha asja enda ja
asjale suunatud mõtte vahel (reflektiivne mõtlemine).

Psüühika funktsioonid
Psüühika eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine.
Psüühika funktsioonid:
 Taju
 Mälu
 Mõtlemine
 Keel
 Tunded
 Tegevuse juhtimine
Kas loomad mõtlevad?
Kas loomad mõtlevad?
Wolfgang Köhler(1887-19679) “Ahvide mõistus”

Teadvustamatus



Automatismid
Psüühilised protsessid, mis kunagi on olnud
teadvuses, kuid ei vaja toimimiseks pidevat
teadvustamist.
Jean-Martin Charcot (1885) – ämmaemanda
juhtum
Teadvustamata nähtusi
Tähelepanu keskmest välja jäänud, kuid
psüühikas töödeldud signaalid
 Vastusreaktsioonid nõrkadele, subjektiivselt
mittetajutavatele ärritajatele
 Uni, unenäod, hallutsinatsioonid, sensoorne
deprivatsioon, hüpnoos, hüpnagoogsed
elamused,
 transs, meditatsioon

Psüühika ja kultuur
Mis on kultuur?
Juri Lotman(1922-1993)
 Kõik see, mida ühiskonnas kantakse edasi
mittepärilikul viisil
 Kas loomadel on kultuur?
 Kultuuri kandjaks on:
Keel, jt märgisüsteemid
MEEMID?
 Ayeroni metsik poiss


"AJU ON ELUND, MILLEGA ME MÕTLEME,
ET ME MÕTLEME."
(Ambrose Burce)
Kasutatud allikad





T.Bachmann, R.Maruste. Psühholoogia
alused.Tallinn. Ilo, 2003
Allik,J. jt. Psühholoogia gümnaasiumile. TÜ
Kirjastus.2002
http://www.eetika.ee/
J.Uljas, T.Rumberg. Psühholoogia gümnaasiumile.
Koolibri, 2002.
Töövihik: K.Kullasepp, H.Saat. Psühholoogia
töövihik.Koolibri, 2004.