Transcript Bioloogiline psühholoogia

Psühholoogia
teoreetilised suunad
(teooriad, koolkonnad)
Anu Leuska
2013
Koolkond – teadlaste grupp, kellel on ühtne maailmavaade
teatud küsimustes. Neid seovad sarnased veendumused,
mitte aeg ja koht.
Tänapäeva
psühholoogias eristatakse
5
koolkonda
(teoreetilist suunda):
1. Psühhoanalüütiline (psühhodünaamiline) psüh.
2. Biheiviorism (käitumispsühholoogia)
3. Humanistlik psühholoogia
4. Kognitiivne (tunnetus-) psühholoogia
5. Bioloogiline psühholoogia
2
Psühhoanalüütiline psühholoogia
Sigmund Freud (1856-1939) oli erialalt arst (psühhiaater).
Teooria üldised põhimõtted:
- Inimese käitumist juhivad alateadlikud soovid ja
mälestused, mida ei saa ühiskonna moraalinormide tõttu
otseselt välja elada. Need soovid on tihti seksuaalse
iseloomuga (libido – sugutung)
- Inimese teadvustatud kogemus on vaid „jäämäe veepealne
osa“
- Varase lapseea kogemustel on suur mõju isiksuse
arengule ja inimese käitumisele
- Inimene püüab pidevalt leida tasakaalu oma sisemiste
tungide ja ühiskonna normide/reeglite vahel
3
Isiksuse struktuur Freudi käsitluses
ID (miski) – alateadlike soovide, vajaduste, instinktide,
emotsioonide tasand. On sündides olemas. Id on loomalik
osa inimesest ja lähtub naudinguprintsiibist.
Freudi järgi on inimesel 3 põhilist instinkti, mis on ühtlasi
käitumiseks vajaliku energia allikaks:
libido – sugutung/seksuaalinstinkt
eros – eluinstinkt, suunatud elu säilitamisele ja jätkamisele
(nt söömine, joomine, mugavuste taotlemine)
thanatos – surmainstinkt (agressiivsus, destruktiivsus). Kui
eluenergia on otsa saanud, on inimene valmis surema, kuna
võtab surma kui üleminekut ühest etapist järgmisesse.
4
SUPEREGO (ülimina) – ideaalide, väärtuste, sotsiaalse
kontrolli (reeglid, normid, seadused) tasand, lähtub
ideaalsusprintsiibist. Tekib peale Oidipuse kompleksi (alates
5-6.ea-st, kujuneb välja 10-11.ea-ks)
Südametunnistus – moraal, eetika, normid
Ideaalmina – milline inimene tahaks olla ja/või milliseks saada
Superego kujuneb vanematelt saadud kiituste (ideaalmina) ja
karistuste (südametunnistus) tulemusel ja toimib sisemise
tsensorina, mille tõttu instinktid ei saa otseselt avalduda.
Freud leidis, et superego ei tohi liiga vara lapsele peale
suruda, see võib tekitada alaväärsuskompleksi ja neuroosi
(kui laps ei ole reeglite/normide täitmiseks veel valmis)
5
EGO
(mina)
mõistuse
tasand,
mis
lähtub
reaalsusprintsiibist (tasakaalustav). Ego püüab leida
kompromissi id-i ja superego vahel. Ego peab arvestama
tegelikkust, kulutab palju energiat id-i impulsside ja tungide
kontrollimisele ning arvestab ka superego reeglitega.
Ego tekib, kui laps avastab erinevuse kujuteldava ja reaalse
maailma vahel (hakkab arenema 6-8. elukuul ja kujuneb
välja 2-3.eluaastaks)
Kui ego ei suuda tasakaalustada id-i ja superegot, võib olla
tagajärjeks psüühiline häire.
6
Lapseea arengustaadiumid Freudi järgi

Prelatentne periood (sünd – 6/7a)
- oraalne periood (sünd–1a). Imemine
- anaalne periood (1-3a). Potilkäimise õppimine
- falloslik periood (3-6/7a).
Oidipuse kompleks – isa on pojale konkurent
Elektra kompleks – ema on tütrele konkurent

Latentne periood (6/7-10a)
omandab kultuuriväärtusi.

Genitaalne periood (murdeiga (al. 10a) -täiskasvanuiga)
Tekib huvi vastassoo vastu. Nauding seksuaalaktist.
–
rahulik
periood,
laps
7
Freud leidis, et murdeealistel pole ego piisavalt arenenud, et
id-iga hakkama saada. Sellest tulenevad paljud murdeea
probleemid
(emotsionaalne
kõikumine,
ebakindlus,
ebastabiilsus jne). Probleemid murdeeas on loomulikud.
Mida armastatakse, seda ka vihatakse (nt vanemaid).
Mõlemad tunded on nende objektide suhtes, kellesse
ollakse kiindunud.
Nt. Võõrad vs lähedased – kelle peale vihastan rohkem?
8
Freud töötas oma teooriast lähtuvalt välja psühhoteraapia
vormi – psühhoanalüüsi.
Põhiidee – ravi seisneb alateadvusse tõrjutud ja häireid
põhjustavate mõtete, tunnete, mälestuste teadvustamises.
Konfliktid ja häirivad kogemused tuleb sõnastada.
Alateadvuse teadvustamise võimalused:
 Vabade assotsiatsioonide meetod
 Keelevääratused e parapraksiad
 Unenägude analüüs
Manifestne sisu (otsene), latentne sisu (varjatud)
 Huumor – mille üle inimene naerab (agressiivsus,
seksuaalsusega seotud)
 Hüpnoos
9
Freudi teooria tähtsus
Freudi teooriat on palju kritiseeritud, sest see pole teaduslikult
põhjendatud
ega
kontrollitud.
Siiski
andis
ta
psühholoogiasse olulise panuse:
- Tõi psühholoogiasse alateadvuse idee, väites, et
alateadvuses on rohkem käitumist reguleerivaid jõude kui
teadvuses
- Rõhutas lapseea mälestuste tähtsust inimese edasisele
elule
- Teadvustas inimese seksuaalsuse, mille eesmärk pole ainult
soo jätkamine
S. Freudi tööd jätkas tema tütar Anna Freud (1896-1982)
10
Biheiviorism
Esindajad: John Watson (1878-1958), E. Thorndike (18741949), B. F. Skinner, I. P. Pavlov
Biheiviorism püüdis saavutada teaduslikkust välise, jälgitava
käitumise uurimisega. Ei pööranud tähelepanu inimese
teadvusele, tunnetele, mõtetele, individuaalsetele erinevustele
jne (subjektiivsele).
J. Watson (1925): „Andke mulle tosin tervet, hästiarenenud
väikelast ning vajalik keskkond nende üleskasvatamiseks ja
ma garanteerin teile, et ma võin võtta neist lastest juhuslikult
ükskõik millise ning treenida teda selleks spetsialistiks, keda
soovin – kas arstiks, kohtunikuks, ärijuhiks või isegi kerjuseks
või vargaks, sõltumata tema annetest, kalduvustest, võimetest
ja tema esivanemate ametist või rassist.“
11
Biheiviorism
Põhiidee – inimese käitumine oleneb keskkonnast, milles ta
elab. Inimene reageerib ümbritsevale keskkonnale.
STIIMUL
mõjutus
---->
REAKTSIOON
käitumine
Käitumist on võimalik muuta vastavate stiimulitega ja kõik
inimesed reageerivad neile mõjutustele sarnaselt.
Kui soovitud käitumist tasustada (kiitus, kommid, raha jne),
siis soovitud käitumine sageneb. Kui soovimatut käitumist
karistada, siis soovimatu käitumise sagedus väheneb.
12
Biheiviorism
Biheiviorism uurib palju õppimist:
 Harjutamine, treenimine
 Klassikaline tingimine
 Katse ja eksituse meetod (proovitakse kuni õnnestumiseni)
 Kinnitus:
- positiivne:
- saab head
- väldib halba
- negatiivne:
- saab halba
- jääb heast ilma
13
Biheiviorism
Biheiviorismi arendajad täiendasid S ---> R skeemi:
S
--->
V
--->
R
STIIMUL ---> VAHENDAJAD ---> REAKTSIOON
vajadused
harjumused
jne
14
Humanistlik psühholoogia
Esindajad: Carl Rogers (1902-1987) A. Maslow (1907-1970),
G. W. Allport (1897-1967)
Humanistlik psühholoogia vastandub psühhoanalüütilisele
psühholoogiale ja biheiviorismile.
- Rõhutab loovat eneseteostust
- Inimene on oma olemuselt hea, loov, püüdleb arengu ja
täiuslikkuse poole. Inimeses on olemas kõik eeldused, et
võimaluste olemasolul saavutada oma võimete tippu
- Inimesel on vaba tahe, vaba otsustusvõime oma elu üle,
samuti kontroll ja vastutus oma elu eest
15
Humanistlik psühholoogia tähtsustab:
•
Inimese tundeid, mõtteid, kogemusi, teadvust – mis teeb
isiksusest unikaalse
-
-
-
-
Vajadusi (Maslow vajaduste hierarhia) – inimene areneb
madalamate vajaduste rahuldamiselt kõrgemateni
Eesmärke, väärtusi, enesetaju
Enesehinnangut (inimese käitumise oluline mõjutaja) –
kujuneb ümbritseva keskkonna mõjul
Inimese arengupotentsiaali realiseerumist
16
ENESEHINNANG
ADEKVAATNE
teab oma häid ja halbu
külgi,
oskab
end
hinnata, peab endast
lugu.
Eneseväärikus.
EBAADEKVAATNE
 Liiga madal – alahindab
end, alaväärsus, ei pea
endast
lugu.
Võib
avalduda
ka
teiste
halvustamises.

Liiga kõrge – ülehindab
end, ülbus teiste suhtes
17
Enesehinnangu kujunemine algab varases lapseeas,
esimene mõjutaja on vanemate suhtumine. Väga oluline on
ka õpetaja. Laste ja noorte enesehinnang võib olla kõikuv,
stabiliseerub tavaliselt täiskasvanueas.
Adekvaatse enesehinnangu kujunemiseks on oluline:
 Positiivne suhtumine lapsesse (nt laps ei ole halb,
käitumine võib vahel olla halb)
 Enese hindamise, analüüsimise oskus (algul vanemad, siis
laps ise)
 Lapse enesetaju arengu soodustamine
 Jõukohaste ülesannete valimine lapsele
18
Kognitiivne psühholoogia
Kognitiivne psühholoogia tekkis 20.saj. 50-60-ndatel aastatel.
On tänapäeval kiirelt arenev suund.
Esindajad: - Jean Piaget (1896-1980), Endel Tulving
Uurib:
 Info vaimset töötlemist
 Taju,
mälu, mõtlemist (kuidas inimesed teavad ja
mõistavad ümbritsevat maailma, kuidas sellest mõtlevad)
 Õppimist
 Teadmiste omandamist ja korrastamist ajus (ei uuri
psüühikat, vaid seda, kuidas välismaailm psüühikas
peegeldub)
19
Kognitiivne psühholoogia
Põhiidee
inimesed
tunnetusprotsessidele.
-
mõistavad
maailma
tänu
Tähelepanu individuaalsetele erinevustele – inimesed
võtavad vastu erinevat infot ja mõistavad seda erinevalt.
- Inimene loob keskkonnast seesmised mudelid (skeemid),
mis hakkavad edaspidi inimese mõtteid ja tegevust
suunama. Seetõttu võtab inimene keskkonnast infot vastu
valikuliselt ja tõlgendab seda vastavalt oma mudelile. Uusi
mudeleid saadakse õppimise teel.
20
Lapse arenguperioodid J. Piaget järgi
- Sensomotoorne periood (0-2a). Laps õpib keskkonda
tundma ja sellega toime tulema meelte (nägemine,
kuulmine, maitsmine) ja liigutuste (nt haaramine) kaudu.
- Eeloperatsionaalne periood (2-7a). Sümbolite kasutamine
esemete ja nähtuste tähistamiseks (sõnad). Lapse
egotsentrism – hindab oma seisukohast. Nt peitusemäng.
- Konkreetsete operatsioonide periood (7-11a). Mõtlemine
areneb, laps õpib tegema järeldusi, pöörama sündmuste
käiku mõtteliselt tagasi (põhjused-tagajärjed). Konkreetne
mõtlemine.
- Formaalsete operatsioonide periood (11-....). Kujuneb
abstraktne ja loogiline mõtlemine – analoogiad,
hüpoteetilised, teoreetilised probleemid jm (abstraktsed
mõisted, süllogismid jm)
21
Bioloogiline psühholoogia
Põhiidee – inimese käitumist mõjutavad organismis, eriti
ajus, toimuvad bioloogilised ja keemilised protsessid.
Uurib:
- Aju ehitust ja talitlust
- Aju erinevate piirkondade rolli psüühikas ja käitumises
(nägemine, kuulmine, emotsioonid, uni jne)
- Bioloogiliste ja keemiliste protsesside mõju psüühikale
(aistingud, õppimine, mälu, psüühilised häired jm) ja
käitumisele
Tänapäeval saab uurida närvirakke, aju eri osade rolli,
erinevate ainete ja välistegurite mõju aju funktsioonidele
elaval inimesel (enne ainult surmajärgselt).
22
Bioloogiline psühholoogia
Bioloogiline
psühholoogia
pöörab
suurt
pärilikkusele.
Nt kalduvus kuritegevusele – kas geneetiline?
tähelepanu
Pärilikuks peetakse näiteks:
 Temperamenditüüpi
 Suhtlemisvalmidust (ekstravertsus, introvertsus)
 Vaimseid võimeid (suures osas)
 Teatud isiksuseomadusi (seadumusi)
Pärilikkusel on suur osa mitmete haiguste tekkes, nt
skisofreenia (pärilikkus annab eelsoodumuse, keskkond
mõjutab avaldumist)
23
Kokkuvõte
Igal teoreetilisel suunal on oma eelised ja puudused. Ükski
neist ei anna kõiki vastuseid.
Vastavalt probleemile saab kasutada erinevate teooriate
seisukohti. Näiteks:
- Õppimine – kognitiivne psüh., biheiviorism
- Ajukahjustuse uurimine – bioloogiline psüh.
- Elukutsevalik – humanistlik psüh.
- Psüühiliste häirete ravi – psühhoanalüütiline psüh.
jne
24