Transcript Eesti Veetornid Raamatu koostamine ja väljaandmine Arvo Järvet, algataja Senine tegevus •Algatus Eesti Veeühingult •31.

Eesti Veetornid
Raamatu koostamine ja väljaandmine
Arvo Järvet, algataja
Senine tegevus
•Algatus Eesti Veeühingult
•31. okt. nõupidamine koostööpartneritega: EVEL, EVKIS
•31. okt. Veeühingu juhatus otsustas projektiga alustada
•15. nov. toetas ideed Eesti ehitusinseneride liit
• 28. nov. töökoosolek EVKIS esindajatega Enteci kontoris
•Veeühing koostas esialgse veetornide nimekirja
Tööjaotus:
1) Veeühing – üldkoordineerimine, raamatu
koostamine ja toimetamine
2) EVEL – linnade jt asulate ühisveevarustuse
veetornid
3) EVKIS – veetornide ehitus-arhitektuurne osa, sh
materjalid ja konstruktsioonid, sisseseade jne
Veetornide jaotus (1)
• Mõisate kaevumajad, veepaagid ja veetornid: Vasalemma, Raadi,
Sangaste, Vana-Vändra, Taheva, Maarjamäe loss
• Raudtee veetornid:
1) Narva-Tallinn-Paldiski (1870): Narva, Vaivara, Püssi,
Kabala, Rakvere, Tapa, Aegviidu, Kehra, Raasiku
2) Tapa-Tartu-Valga (1877; 1887): Jõgeva, Tartu, Nõo, Elva,
Sangaste
3) Mulgi raudtee (1897): Mõisaküla, Halliste, Loodi, Viljandi
4) Viljandi-Tallinn (1901): Olustvere, Viluvere, Lelle, Türi,
Rapla, Tallinn-Väike
5) Tallinn-Haapsalu (1904): Keila, Riisipere, Risti, Haapsalu
6) Rapla-Virtsu (1931): Märjamaa, Lihula, Virtsu
Veetornide jaotus (2)
• Ettevõtete veetornid:
1) Tsaari-Venemaa periood: Kreenholmi vabrik, Bekkeri laevatehas, Noblessneri
laevatehas, Vene-Balti laevatehas, tehas Volta, Lutheri vineerivabrik, Pärnus
Waldhofi tselluloositehas, Kohila paberivabrik, Sindi tekstiilivabrik
2) Eesti Vabariigi periood: Tootsi briketitehas, Viljandi tuletikuvabrik, Ellamaa
elektrijaam
3) Nõukogude periood: Aseri tellisetehas, Kõrgessaare kalatööstus, Virtsu
kalatööstus
• Ühisveevärgi veetornid:
1) Tsaari-Venemaa periood: Tõnismäe veetorn, Viljandi veetorn, Kopli vana
veetorn (?)
2) Eesti Vabariigi periood: Tartu veetorn-elamu
3) 1950/1960ndad aastad: umbes 30 veetorni
4) 1960/1970ndad aastad veetorn-elamud: Kuressaare, Haapsalu, Paide,
Viljandi, Valga, Võru, Narva, Tabasalu, Vinni, Vändra
• Sõjaväe veetornid:
1) Tsaari-Venemaa periood: Tallinnas Erika tn
2) Nõukogude periood: Hara, Suurepea, Klooga, Kiltsi Läänemaal
Tehaste ja vabrikute veetorne tsaariajast
Volta tehas
Kreenholmi Manufaktuur
Bekkeri tehas
Sindi tekstiilivabrik
Vene-Balti laevatehas
Mõisate veetorne
Taheva mõisa veetornpumbamaja
Vana-Vändra
(pole säilinud)
Raadi
Tehaste veetorne EW ajast
Ellamaa elektrijaama veetorn
Tootsi briketivabriku veetorn
Raudtee veetorne tsaariajast
Sangaste
Tapa
Haapsalu
Risti
Antsla
Liiva raudteejaama veetorn Tallinnas
Türi rdtj
Raudtee veetorne EW ajast
Kohila rdtj
Põlva rdtj
Märjamaa rdtj
Veevõtu püstak Lelle
jaamas
Väikelinnade ühisveevärgi veetorne
Kiviõli
Keila veetorn
Valga
Jüri
Alevike veetornid
Abja
Riisipere
Kuusalu
Külade veetorne
Luke
Tiksi farm Rõngu
lähedal
Audevälja
Aidu (Vägari)
Haapsalu
Veetorn-elamud
Paide
Tabasalu
Elva
Võru
Sõjaväe veetorne
Erika tn veetorn Tallinnas
Hara veetorn
Suurepea veetorn
Laevastiku
veetorn
Tartu veetorni kajastamine
kujutavas kunstis
Ott Kangilaski
Arnold Simson
Eduard Maaser
Karksi-Nuia veetornid
Telliskivi tn veetorn Tallinnas
Ahti Grünberg. „Eesti veetornide
kasutamata potentsiaal (Tallinna
Telliskivi tn veetorni näitel)”.
Juhendajad Hanno Grossschmidt,
Tomomi Hayashi.
Magistritöö EKA-s 2012.
Kohtla-Järve veetorni rekonstrueerimine
Ajaleht Põhjarannik, 5. mai 2007
Kohtla-Järve veetorn, mis ehitati kaevurilambi sarnaseks, oli juba 1950. aastal vee- ja
kanalisatsiooniettevõtte arvel. 1993. aastast on torn eraomand. Kolm aastat hiljem loodi
sinna baar, mis kaks aastat tagasi tegevuse lõpetas.
Abassovi plaanid veetorniga on küll ilusad, kuid pole teada, kas need kunagi ka teoks
saavad. Nii on kavas avada torni ruumides lastekohvik ja noortekeskus. Torn ise peaks
pärast restaureerimist saama kauni õhtuse valgustuse. Abassov kavandas torniga ühte
hoonekompleksi juurdeehitise rajamist – sinna tulnuks ehitusmaterjalide kauplus.
Jõhvi veetorni
rekonstrueerimine
Ajaleht Jõhvi Teataja, november 2012
Mikrorajoonis asuv veetorn tehakse kahes etapis korda –
jõuludeks võetakse tipus oleva metallpaagi ümbert ohtlik
pehkinud puitvooderdis maha ja suveks värvitakse paak üle.
Kui vana puitvooder ja puidust ringplatvorm on maha
võetud, paigaldatakse selle asemele metallist platvorm, mis
on turvalisem ja ilmastikukindlam, ning värvitakse torni tipus
asuv veepaak üle.
Suur-Sepa tn veetorn Pärnus
Ajaleht Pärnu Postimees. Avaldatud 29.09.2006
Arhitektuuribüroo Sweco Architects veel töötab lõpliku
variandi kallal, kuid umbes sellist ehitist võib aasta
pärast praeguse veetorni asemel näha.
Linnalegend ärimees Elmar Lepa tornelamust on
saamas reaalsuseks, sest teisipäeval andis
muinsuskaitseamet Pärnus Suur-Sepa tänava veetorni
krundile rajatava hoone eskiisprojektile oma heakskiidu.
Lasva veetorn
Ehitati 1950ndatel kolhoosi “Oktoobri Võit”
sigala ja lehmalauda veega varustamiseks.
Nüüd on seal kunstigalerii ja kodukandi
muuseum. Ka veepaagi sees on näitusepind.
Põnevust pakub muusikatrepp. Mustadele
klahvidele astudes kostab vastavalt
seadistusele kas vokaal, klaveri- või
süntesaatoriheli.
Viljandi veetornid
Viljandi rdtj
Viljandi tuletikuvabrik
veetorn
6. novembril 1999. aastal tõsteti torni ülemine osa
oma ajaloolisele kohale tagasi.
Viljandi vana veetorn rekonstrueeriti 2001. aasta
kevadeks ja avati vaatetornina
Veetornid maastikumärkidena
Sisukat veetornide raamatut!