Transcript Kalle Toom Kvaliteeditagamine kutsehariduses

Kvaliteeditagamine
kutsehariduses
Kalle Toom,
Haridus- ja Teadusministeerium
Eesti kutseharidussüsteemi arendamise
tegevuskava aastateks 2001–2004
Eesmärgist tulenevalt peab kutseharidussüsteem
olema:
atraktiivne – …; paindlik – …; kättesaadav – …;
ajakohane – …; tulemuslik – …;
kvaliteetne – koolitatud tööjõud on tööturul
konkurentsivõimeline ja on tagatud võimalused
elukestvaks õppimiseks.
Prioriteet 2: Õppe kvaliteedi kindlustamine
4. Kutseõppeasutuste töö tulemuslikkuse
hindamise ja akrediteerimissüsteemi väljaarendamine, eneseanalüüsi ja tulemuslikkuse
hindamise süsteemi toimimine KÕA-tes
2
Eesti kutseharidussüsteemi arengukava
aastateks 2005-2008
5. eesmärk:
5.1 Kvaliteeditagamise süsteemi arendatakse
ja kvaliteedijuhtimise põhimõtteid juurutatakse
riiklikul ja õppeasutuse tasandil
Indikaatorid:
On käivitatud kutseõppeasutuste regulaarne
sise- ja välishindamine, kuhu on kaasatud
sotsiaalpartnerite esindajad
3
Eesti kutseharidussüstemi arengukava
2009-2013
2. eesmärk:
Õpe on kvaliteetne ja konkurentsivõimeline
Meede 2.2:
Kutseõppe kvaliteeditagamise vahendite arendamine
1. tegevusvaldkond:
Kutseõppe kvaliteedi riikliku tunnustamise süsteemi
välja töötamine ja rakendamine kutsehariduses
Indikaator:
Riikliku tunnustuse protsessi läbinud õppekavarühmade osakaal (100% aastaks 2013)
4
Eesti kutsehariduse
kvaliteeditagamissüsteemi mudel
Kvaliteeditagamise eesmärk kutsehariduses on luua
riigi tasandil terviklik süsteem ja kindlustunne, et
kutseharidussüsteemi erinevad osad, tegevuskeskkond ja kutsehariduse huvipooled toimivad
koordineeritult kvaliteetse kutseõppe nimel.
Sellise kvaliteeditagamissüsteemi rakendamise
tulemuseks on kutseharidussüsteemi pidev
parendamine ning huvipoolte vaheline usaldus.
5
Üldpilt hindamise ja seire instrumentidest
kutsehariduses
• Kvaliteediauhinna mudel (EKKA)
• Sisehindamine (sisekontroll + enesehindamine)
• Koolitusload
• Tegevusnäitajad (indikaatorid)
• Järelevalve ja auditid
• Riiklik tunnustamine e akrediteerimine
(välishindamine)*
* väljatöötamisel
6
Riiklike nõuete kehtestamine
ja täitmise kontroll
7
Vabatahtliku kvaliteediauhinna mudeli
(EKKA) lisandumine
8
Kohustusliku sisehindamise
(enesehindamine + sisekontroll) lisandumine
9
Riikliku tunnustamise (akrediteerimise)
kavandamine
10
Kutseõppeasutuste kohustuslikud
tegevusnäitajad (www.ehis.ee)
A1. Hariduslike
erivajadustega õpilaste
toetamine*
B1. Pedagoogide vastavus
kvalifikatsiooninõuetele
A2. Lõpetajatest kutseeksami
sooritanute osakaal
(õppekavarühmiti)
B3. Pedagoogide vanuseline
struktuur
A3. Katkestajate osakaal
(õppekavarühmiti)
C1. Riikliku koolitustellimuse
täitmine (õppekavarühm)
A4. Tööle rakendumine
(õppekavarühmiti)
A5. Edasiõppijad
B2. Täienduskoolitus
B4. Pedagoogide liikuvus
C2. Õpilaste ja õpetajate
suhtarv
C3. Arvutitega varustatus
C4. Ühiselamu
* Ei kuulu enam kinnitatud tegevusnäitajate hulka
11
Välishindamise e akrediteerimise
põhiprintsiibid
Hindamise autonoomsus ja sõltumatus
Eneseanalüüs
Hindamine väliste ekspertide poolt
Tulemuste kasutamine
12
Kontseptsiooni põhiideed
• Akrediteeritakse õppekavarühmade kaupa
• Akrediteerimine keskendub õppekava
rakendamisele, õppe arendamisele ning õppe
tulemustele
• Akrediteerimine annab kutsehariduse huvigruppidele kindluse kooli õppeprotsessi
vastavusest ootustele
• Akrediteerimine peab olema:
– lihtne, et võimaldada toime tulla akrediteerimiste
suure hulgaga
– usaldusväärne, et saavutada asjaosaliste usaldus
kutseõppe/kooli suhtes
13
Akrediteerimine ja kutse andmine
Kutseseadus:
• § 15. Kutse andmine
(6) Esmane kutsetase loetakse antuks õppe
lõpetamisel isikule kutse andja õigust omava
õppeasutuse väljastataval akadeemilisel õiendil
või hinnetelehel tehtava märkega.
• § 32. Seaduse jõustumine
(2) Käesoleva seaduse § 10 lõige 2 ja
§ 15 lõige 6 jõustuvad 2011. aasta 1. jaanuaril.
14
Akrediteerimise ja koolitusluba
• Akrediteerimine on aluseks koolitusloa
väljastamisele
– Akrediteerimise periood on 6 aastat
• Koolitusload laienevad kõigile kutseõpet
andvatele asutustele
– Koolitusluba annab õiguse õpet läbi viia ja
väljastada riiklikke lõputunnistusi
– Eraldi protseduur uues õppekavarühmas õpet
alustada soovivale või uuele koolile esialgse
koolitusloa väljastamiseks
15
Kokkuvõtteks
• Eestis on kutsehariduse kvaliteedi ja selle
tagamisega tegeletud süstemaatiliselt,
pidepunktid pandi paika pea 10 a tagasi
• Kvaliteeditagamise alased algatused Eesti
kutsehariduses kuuluvad rahvusvahelises pildis
tunnustatud näidete hulka
– enesehindamise kultuur koolides
– vabatahtlik auhinnamudel (EKKA)
– koolide ja sotsiaalpartnerite kaasatus
arendustesse
16