Transcript Kutsehariduse maine – kuidas edasi?

Kutsehariduse maine –
kuidas edasi?
Andres Pung
Tallinn, 15. 11. 2013
Turundamine – maine kujundamine
• Ostetakse heaks peetavat kaupa, mis ei pruugi alati mitte hea
kaup olla - tegelikult kvaliteedi kriteeriumid muutuvad ajas
• Seda väärtustatakse ostjate poolt
• Ostja jaoks hea kaup on tema jaoks kvaliteetne:
– Moodne, trendikas, ajakohane
– Ilus, esteetiline
– Atraktiivne, tähelepanu äratav, seksikas
– Vastupidav (?)
– Otstarbekas (?)
• Samas eri tarbijagrupid väärtustavad erinevaid
kvaliteedikriteeriume
• Kutsehariduse maine kujundamisel peaksime arvestama samade
asjadega
Hariduse maine
• Haridus:
– Avalik hüve, üks ühiskonna arengumootoreid
– Isiklik hüve, isiksuslik kvaliteet
• Haridus kui selline ühiskonnas kõrgelt
väärtustatud
• Avaliku hüve väärtustamine algab ühiskonna
tipust, peast
• Samas haridus ei ole ühtne
• Millist haridust väärtustas Eesti talupoeg?
• Millist haridust väärtustati nõukaajal?
Kutsehariduse maine
• Vastuoluline ajalooline taak
– Pole olnud tugevaid tsunfte ja gilde
– Vähe omamaiseid tööstureid ja kaupmehi
– Nõukaaja vägivaldselt pealesurutud „tööliste
ja talupoegade riik“ andis töölistele ja
kolhoosnikele täiesti teistsuguse kuvandi,
nagu töötegemiselegi (tööeetika!)
• See ajalooline pärand ja postsovetlik
suhtumine kummitab meid praegugi
Mida väärtustatakse?
• Sõnades kõiki haridusliike ja tasemeid, tegelikult
aga valdavalt gümnaasiumi- ja kõrgharidust
• Ühiskondlik ja poliitiline debatt käib ikka nende
ümber
• Kutsehariduse mainele ei tule kasuks:
– Eesti tootmise ja teeninduse madal tase, nii et sageli
saab piirduda lühikese väljaõppega töökohal
– Tööpuudus oskustöötajate ja teenindajate seas veel
piisavalt suur
– Palgatase madal
Mida väärtustatakse?
• Haridus inimeste endi tõlgenduses ikka
rohkem veel kui isiksuslik, mitte
ühiskondlik väärtus
• Kõrghariduse omamine omaette väärtus
vaatamata sellele, et rakendutakse järjest
rohkem madalamatel ametikohtadel
• Ühiskond veel ei tunneta tasakaalustatud
haridusstruktuuri ja tööjõustruktuuri järgi
vajadust
Kuidas olukorda muuta?
• Meil tehtud ära oluline eeltöö – füüsiline
õppekeskkond on suures osas kvaliteetne ja
kaasaegne
• Sisu osas on samuti olulisi paranemise märke
• Üha süvenev tööjõukriis (st kvalifitseeritud tööjõu
puudus) sunnib ka valitsevaid ringkondi teemale
tähelepanu pöörama
• Senise tööviljakuse ja palgatasemega enam ei vea
välja – inimesed lahkuvad
• Eesti majandus vajab tegelikku restruktureerimist ja
väärtusahelas tõusmist – muidu kukub sotsiaalsfäär
kokku
Sõnumid ja sõnumiandjad
• Kutseharidust väärtustav eestkõnelemine
peab tulema kõige kõrgemalt tasemelt!
• Seni on olnud selleks kõige kõrgemaks
sõnumitoojaks meie oma minister
• Arvamusliidrid peavad tulema taha
• Ühiskond peab hakkama teadvustama,
kust tuleb tegelik ühiskondlik rikkus
• Ühiskond peab hakkama väärtustama
meisterlikkust kõigil aladel ja tasemetel
Sõnumid
• Ühiskond vajab väga hea kvalifikatsiooniga
spetsialiste kõigil tasemetel
• Andmete ja uuringute õige interpreteerimise
olulisus – mis sõnumeid me tulemustest teeme ja
edastame
• Massiline kõrgharidus ei too õnne õuele, vaid
ainult devalveerib seda edasi
• Eesti ühiskond peab saama üle segregeerivast
suhtumisest inimestesse nende ametikohtade järgi
– iga inimene, kes teeb väga hästi oma tööd,
peab olema väärtustatud!
Töömaailma esindajate roll
• Kes on ikkagi kutsehariduse eestkõneleja?
• Tööandjate, töövõtjate ja kutseliitude eriline
roll kutsehariduse partneritena
• Jagatud vastutus – kõik osapooled peavad
panustama, ka mainekujundusse!
• Tööandjate roll – juhtimine, tootlikkus, palgad
• Tööandjate sõnumi väär tõlgendusvõimalus –
sellepärast oluline, et kutsehariduse promoga
tegeleks kogu töömaailm
Koolide endi roll
• Otsustav kutsehariduse maine loomisel omas
regioonis või valdkonnas
• Ka kooli tasandil algab kõik juhtimisest
• Kahjuks eri koolide maine erineb suuresti
• Õppe kvaliteet ja ajakohasus on määravad
• Õpetajad ja õpetamismeetodid peavad muutuma
atraktiivseteks ja tänapäevasteks
• Kuidas lõpetajad hakkama saavad – see on
oluline signaal potentsiaalsetele õppimaasujatele
• Vajalik kutsehariduse eestkõneleja olemasolu ka
koolijuhi tasandil
Suurem nõudlikkus
haridusvaldkonda!
• Kõik konkureerivad kõigiga õppijate pärast
• Eesti hariduses latid liiga madalal
• Nõudlikkuse tase peab oluliselt tõusma, ka
kutsehariduses
• Samas peab iga inimene leidma võimetekohase
õppimisvõimaluse ja vajaliku toe selleks
• Tervikliku kavandamise vajadus
• Palju õigem on järkjärguline kasvamine alt üles
kui järsk kukkumine ülevalt alla!
• Šveitsi näide
TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
PANEME SELJAD KOKKU –
AINULT ÜHESKOOS SAAB
MAINET OTSUSTAVALT
TÕSTA!