Transcript Sidus väljundipõhine õppekava ning võtmepädevuste

Sidus väljundipõhine õppekava
ning võtmepädevuste
integreerimine õppekavasse
Sirje Rekkor
Tallinna Ülikool
Kasvatusteaduste Instituut
Kutsepedagoogika osakond
Mooduli läbimise järel
Mõistate väljundipõhise moodulõppekava
koostamise põhimõtteid ja lähtute nendest
õppekavaprotsessi nõustamisel
kutseõppeasutuses
Analüüsite kooli õppekava konstruktiivset
sidusust, annate arendavat tagasisidet kooli
õppekava sidususe kohta
Teemad
Väljundipõhise õppekava põhimõtted,
eesmärgid ja struktuur, inim- ja õpikäsitlused
kutseõppes
Õppekava vertikaalne ja horisontaalne
sidusus
Õppekava arengut toetav analüüs, sidusust
toetav õppekorraldus
Võtmepädevuste integreerimine
õppekavasse.
Väljundipõhise õppekava
põhimõtted, eesmärgid ja
struktuur
Kutsehariduse õppekava
kontseptuaalsed alused
REKK kodulehel pdf-failina:
 http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/r6k_kontseptuaalsed_alused.pdf
Videoloeng:
 http://www.tlu.ee/opmat/ka/e_kursus/6ppekava_arendamine_koosta
mine_kutsekoolis/Sirje_Rekkor_Kutsehariduse_6ppekava_kontsept
uaalsed_alused/Sirje_Rekkor_Kutsehariduse_6ppekava_kontseptua
alsed_alused.html
KH õppekava on väljundipõhine
õppekava
Õpiväljundid on õppimise tulemusel
omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud
või nende kogumid (pädevused / kompetentsid),
mille olemasolu ja/või saavutatuse taset on
võimalik õppijal tõendada ja hindajatel hinnata.
Õppekava õpiväljundid lähtuvad õppekavas
püstitatud eesmärkidest.
Õpekava õpiväljundid on õppekava moodulite
kujunemise aluseks.
Väljundipõhist kutsehariduse õppekava võib lahti
mõtestada kui juhist nii õppijale kui õpetajale
ehk õppimise ja õpetamise plaani.
KH õppekava on moodulõppekava
Moodulõppekava on õppekava, mis koosneb
väiksematest terviklikest osadest – moodulitest.
Moodul on õpiväljunditele suunatud õppekava
terviklik sisuühik kutseoskusnõuetega
vastavuses olevate teadmiste, oskuste ja
hoiakute omandamiseks.
Moodul moodustab õpiväljunditest lähtuva
sidusa sisulise ja eesmärgipärase terviku nii
enda sees, teiste moodulitega suhtes kui ka
õppekava osana.
Kutsehariduse õppekava eesmärgid,
õpiväljundid, hindamine ja sisu
kujundatakse ning õppeprotsess ja
õppe korraldus planeeritakse lähtuvalt
järgnevast väärtussüsteemist.
Kutsehariduse väärtussüsteem
Alusväärtused:
üldinimlikud
väärtused
ühiskondlikud
väärtused
Kokku lepitud
väärtused:
Kutse-eetika
RÕK põhiväärtused
teadmis- ja
õppimiskäsitlused
kogemusõppe printsiip
järjepidevuse ja
süsteemsuse printsiip
terviklikkuse printsiip
üldpädevused
jt
Eesti Vabariigi
põhiseaduses, Eesti
kutsehariduse
arengukavas 20092013 jt strateegiistes
dokumentides toodud
põhiväärtused
Kutsehariduse
väärtussüsteem
Kutsealase
koolituse
eesmärgid ja
ülesanded
Kutseõppe eesmärk
 Kutseõppe eesmärgiks on luua
võimalused sellise isiksuse
kujunemiseks, kellel on teadmised,
oskused, vilumused, hoiakud ja
sotsiaalne valmidus töötamiseks õpitud
erialal ning eeldused õpingute
jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.
(Kutseharidusstandard)
Kutseõppe ülesanded 1
 Kutseõppe ülesanne on valmistada ette
vastutustundlik ja algatusvõimeline töötaja, kes:
1) tuleb toime muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas;
2) rakendab omandatud teadmisi oma töös ja on
orienteeritud kvaliteetsete tulemuste saavutamisele;
3) väärtustab valitud kutset ja eriala ning soovib
arendada oma kutse- ja erialaseid oskusi;
4) on kursis valitud kutse- ja eriala arengusuundadega
ning suudab õpitut oma töös rakendada;
(Kutseharidusstandard)
Kutseõppe ülesanded 2
Kutseõppe ülesanne on valmistada ette
vastutustundlik ja algatusvõimeline töötaja, kes:
5) omab majandus-, ettevõtlus- ja õigusalaseid
teadmisi;
6) tunneb ja järgib tööalase suhtlemise ja
klienditeeninduse põhimõtteid;
7) on võimeline suhtlema tööalaselt eesti keeles ja
kutsestandardi nõuetest tulenevalt vähemalt ühes
võõrkeeles;
8) oskab töötada ennast ja keskkonda säästes;
9) oskab kasutada infotehnoloogiavahendeid.
(Kutseharidusstandard)
KH õppekava põhiväärtused
 Kvaliteet
 Efektiivsus
 Konkurentsivõimelisus
 Koostöö
 Terviklikkus
 Paindlikkus
 Avatus
 Läbipaistvus
 Eesmärgistatus
 Tulevikule suunatus
RÕK kontseptuaalsed alused
http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/r6k_kontseptuaalsed_alused.pdf
Kogemusõppe printsiip
1.
Kogemuse
hankimine
2. Arutelu
kogemuse
üle,
reflekteerimine
4.
Uue teadmise
tekkimine
3. Kogemuse üle
mõtlemine,
lugemine,
vastamine miksküsimustele
Kutsehariduse õppekava
koostamisel taotletakse:
järjepidevust ja süsteemsust. Õpetuses
toetutakse kogemustele, varemõpitule, juhuslikult
õpitu püütakse viia süsteemsesse õpikogemusse.
tervikut. Teadmus ei ole „klotsidest ehitis“ ega
„mosaiik“, pigem ruumiline „puzzle“ –
konstruktsioon.
loovust ja refleksiivsust. Püüdlus on toetada
õppija refleksioonivõime ja metakognitiivsete
oskuste arengut.
Üldpädevused kutsehariduse
õppekavas
Väärtuspädevus
Sotsiaalne pädevus
Enesemääratluspädevus
Õpipädevus
Suhtluspädevus
Matemaatikapädevus
Ettevõtlikkuspädevus
(Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus)
Kutsehariduse riiklike õppekavade
kutse-, eri- ja ametialase õppe
mudel
Eriala 1
Valikõpingute
moodulid X EKAP
Eriala 2
Valikõpingute
moodulid X EKAP
Eriala 1
Kohustuslikud
põhiõpingute
moodulid
sh vähemalt 30 EKAP
mahus võtmepädevuste
õpet
Eriala 2
Kohustuslikud
põhiõpingute
moodulid
sh sh vähemalt 30 EKAP
X EKAP
mahus võtmepädevuste
õpet
Eriala 3
Valikõpingute
moodulid X EKAP
Eriala 3
Kohustuslikud
põhiõpingute
moodulid
sh sh vähemalt 30 EKAP
mahus võtmepädevuste
õpet
X EKAP
X EKAP
Erialade 2 ja 3 ühised kohustuslikud
põhiõpingute moodulid
X EKAP
Ühised üld- ja põhiõpingute moodulid
X EKAP
Eriala 4
Valikõpingute moodulid
X EKAP
Eriala 4
Kohustuslikud
põhiõpingute moodulid
sh...
X EKAP
Kutsehariduse riikliku õppekava
struktuur
 Üldosa
 Õppe eesmärgid ja ülesanded
 Õppekava õpiväljundid (sh seosed kvalifikatsiooniraamistikuga
vastavalt Kutseseadusele)
 Erialade nimetused
 Erialati tuuakse:
 õppe eesmärk
 õpiväljundid, lävendikriteeriumid
 õppekava maht sh praktika maht
 õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded
 õppe käigus omandatavad osakvalifikatsioonid (KÕS uus)
 hindamise alused
 õppekava moodulid ja nende maht
 valikõpingute maht
 moodulite valiku võimalused ja tingimused
 spetsialiseerumisvõimalused
 Moodulite kirjeldused sh praktika ja lõpueksam / kutseeksam
 Moodulite õpiväljundid ja hindamine.
Näide. Majutamise ja toitlustamise
erialade riiklik õppekava 1
 Eesmärk: Majutamise ja toitlustamise riikliku õppekavaga
kehtestatud õppe eesmärgiks on luua võimalused ettevõtliku,
innovaatilise, teenindus- ning kultuuriteadliku töötaja kujunemiseks,
kellel on hoiakud, teadmised, oskused ja sotsiaalne valmidus
töötamiseks õpitud erialal avatud tööturul majutus- ja
toitlustusteenuseid pakkuvates ettevõtetes, kellel on elukestva õppe
harjumused.
 Õpiväljundid. Õppekava läbinu:
 Omab õpitud erialal avatud tööturule sisenemiseks vajalikke
teadmisi, oskusi, hoiakuid ja sotsiaalset valmidust
 Pakub majutus- ja toitlustusteenuseid, arvestades klientide
vajadusi, ootusi ja soove, ning lähtudes ettevõtte äriideest
 Väljendab oma tööalase käitumisega teenindusteadlikkkust (sh
kultuuriteadlikkust)
 Täidab õpitud erialal tööülesandeid tulemuslikult ja
ressursisäästlikult
 Analüüsib, hindab ja parendab enda tööd majutus- ja
toitlustusteenuste pakkumisel
 Planeerib enda tööalast arengut ja edasist õpiteed
Näide. Majutamise ja toitlustamise
erialade riiklik õppekava 2
 Eriala. Kokk
 Eesmärk:Koka eriala kutseõppe eesmärgiks on luua võimalused
teenindusteadliku oskustöötaja kujunemiseks, kellel on hoiakud,
teadmised, oskused ja sotsiaalne valmidus töötamiseks koka erialal
avatud tööturul erinevates suurköökides, restoranides ja teistes
toitlustusteenuseid pakkuvates ettevõtetes ning kes on võimeline
elukestvaks õppeks.
 Õpiväljundid. Õppekava läbinu:
 Teenindab toitlustusettevõttes, lähtudes kliendikeskse teeninduse põhimõtetest
ning suurköögi või restorani töö eripärast
 Valmistab ja serveerib toitu, arvestab klientide vajadusi, ootusi ja soove,
lähtuvalt suurköögi või restoraniköögi töö eripärast
 Väärtustab erinevate toidukultuuride mitmekesisust ja multikultuurset
töökeskkonda ning väljendab seda oma tööalase käitumisega
 Analüüsib, hindab ja parendab enda ning meeskonnatööd suurköögis ja
restoranis
 Korraldab enda tööd ratsionaalselt, töötab iseseisvalt, tulemuslikult, ohutult ja
ressursisäästlikult suurköögis või restoranis, lähtudes koka töö eetikast
 Väärtustab enda kutse- ja tööalast arengut ja edasist õpiteed, lähtudes majutusja toitlustusvaldkonna arengust.
Näide: Kooli õppekava struktuur 1
1. ÜLDOSA
 Õppekava koostamise alus (RÕK jm)
 Õppekava eesmärk, õpiväljundid
 Õppekava tase ja maht
 Nõuded õpingute alustamiseks
 Õppekava sisu: Moodulid (Põhiõpingud,
võtmepädevused, valikõpingud, valiku võimalused ja
tingimused
 Lõpetamise nõuded
 Õppkava läbimisel omandatavad kutsed,
väljastatavad dokumendid
 Õppekava koostajad / arendajad/kontaktisikud
2.
Näide: Kooli õppekava struktuur 2
ÕPPEKAVA MOODULITE RAKENDUSKAVAD
 Mooduli nimetus;
 maht õppenädalates;
 eesmärk;
 nõuded mooduli alustamiseks;
 hinnatavad õpiväljundid;
 lävendikriteeriumid;
 sisu;
 iseseisev töö;
 mooduli hinde kujunemine (hindamisülesanded, hindamise
korraldus, hindamisjuhend, hindekriteeriumid);
 kasutatav õppematerjal
Õppekava arendusprotsess KÕA-s
MAJANDUSLIKUD
DETERMINANDID
SOTS.-KULT.
DETERMINANDID
KÕK
KOOSTAMINE
Õppekava
arendusprotsess
kutseõppeasutuses
ÕPPEKAVA
RAKENDAMINE
ÕPPEKAVA
PARENDAMINE
ÕPPEKAVA
ANALÜÜS JA
HINDAMINE
POLIITILISED
DETERMINANDID
TEHNOLOOGILISED
DETERMINANDID
Õppekava pideva parendamise tsükkel (Demingi ring ehk PDCA tsükkel: Plan-Do-Check-Act)
Mõned väga tähtsad asjad kooli
õppekava nõustamisel
Kooli õppekava ei ole “riik riigis” - peame silmas
kooli missiooni, visiooni, põhiväärtusi ja
eesmärke (need leiame kooli arengukavast).
Peame silmas kooli üldiseid õppe- ja
kasvatustöö põhimõtteid (leiame samast).
Peame silmas kooli sidusrühmade vajadusi ja
huve jt sisendeid.
ÕK läbinud õppija peaks saama ametialast ja
valdkonna ettevõtte toimimisest tervikliku pildi,
mitte nagu klotsidest ehitise ega mosaiigi, vaid
ruumilise puzzle – konstruktsiooni.
Õppekava vertikaalne ja
horisontaalne sidusus
Sidusus õppekavas
Ühtne tervik moodustub sellest:
mida õppekava lõpuks õppijale lubatakse;
kuidas ja mida õpitakse ja hinnatakse;
millise õpitulemuseni õppijad lõpuks jõuavad.
ÕK vertikaalne ja horisontaalne
sidusus
Vertikaalset sidusust hinnatakse õppekava
osade vahel
Horisontaalset sidusust hinnatakse
moodulite tasandil
Mõlemad sidusused on toimiva õppekava
puhul olulised
Kooli õppekava vertikaalne sidusus
Kooli õppekava vertikaalne sidusus tähendab, et kooli
strateegiliste dokumentidega ja omavahel on sidusad:
 Õppekava koostamise alused (RÕK; KS jm)
 Eesmärk
 Õpiväljundid
 Hindamiskriteeriumid
 Õppekava tase ja maht
 Nõuded õpingute alustamiseks
 Õppekava sisu: Moodulid (Põhiõpingud, võtmepädevused,
valikõpingud, valiku võimalused ja tingimused
 Lõpetamise nõuded
 Õppkava läbimisel omandatavad kutsed,
Väljundipõhise moodulõppekava
vertikaalne sidusus
Õpiväljundid vertikaalse sidususe kandjana:
 Väljundipõhise ÕK õpiväljundid on suurima
üldistusastmega, mooduli teema õpiväljundid väikseima
üldistusastmega
 KÕK õpiväljundid annavad alust otsustada, kas RÕK
eesmärgid (või KS nõutavad kompetentsid) on nende
kaudu kaetud
 Moodulite õpiväljundid moodustavad üldistatult kokku
ÕK õpiväljundid
 Mooduli teemade õpiväljundid moodustavad üldistatult
kokku mooduli õpiväljundid
Õpiväljundite “ülalt alla” koostamine
Kooli õppekava õpiväljundid
Moodul 1
ÕV
Teema 1ÕV
Moodul 2
ÕV
Teema 3 ÕV
Teema 2 ÕV
Moodul 3
ÕV
Moodul 4
ÕV
Näide. ÕK õpiväljundite vertikaalse
sidususe analüüs
ÕK õpiväljundid
Mooduli
õpiväljundid
ÕV 1
M 1.....
M 2...
ÕV 2
M3......
M 6.....
M 8.....
M 4....
M 7....
ÕV 3
Mooduli teema
õpiväljundid
ÕK horisontaalne sidusus
 Horisontaalne sidusus tähendab õppekava sidusust mooduli
tasandil
 mooduli teema sisene sidusus
 mooduli teemade vaheline sidusus
 moodulite vaheline sidusus
 Tähendab, et õpitakse ja hinnatakse seda, mis on mooduli
(teema) õpiväljundites sõnastatud
 Tähendab arvestamist õppijate eelnevate kogemuste,
eelteadmiste ja eelnevalt omandatud oskustega (eelnevate
moodulitega)
 Tähendab mooduli läbimiseks vajalike ressursside (aja,
auditoorse ja iseseiva õppe jm) sidusust eesmärgi, õpiväljundite,
hindamise, sisuga)
Mooduli
sees
+
Teiste
moodulitega
+
Ressurssidega
Mooduli sisese sidususe aspektid







eesmärk
õpiväljundid
hindamine
sisu
eelnenud/ samaaegselt läbitavad moodulid
teemade õpiväljundid
õppetöö maht (õppija poolt õpiväljundite
saavutamiseks vajalik aeg)
 ressursid (inimesed, õppebaas, õpivara, aeg,
raha)
Sidusus moodulis
Mooduli sidusus on mooduli erinevate komponentide omavaheline
sidusus:
 Mooduli eesmärgi ja õpiväljundite sidusus hindamise, õppesisu,
õppetöö mahu ja õppekorraldusega
 Mooduli õpiväljundud kirjeldavad minimaalset nõutavat taset, milleni iga õppija peab
mooduli läbimise järel jõudma
 Hinnatakse vaid seda, mis on õpiväljundites sõnastatud
 Mooduli õppesisu koostatakse vastavalt õpiväljunditele
 Teemad planeeritakse arvestades loogilist järgnevust ning eelnevalt
läbitud teemasid
 Teemade läbimise aja- jm ressursid võimaldavad õpiväljundeid
saavutada
 Mooduli õppemetoodika planeeritakse nii, et õpiväljundeid on võimalik
saavutada ja hindamisel tõendada ning hinnata
Sidusus mooduli teemas
Mooduli teema sisene sidusus tähendab, et õpitakse ja hinnatakse
seda, mis on mooduli teema õpiväljundites toodud
 Mooduli teema sisene sidusus eeldab mooduli teemade
erinevate komponentide omavahelist sidusust:
 mooduli teema õpiväljundud kirjeldavad minimaalset nõutavat taset,
milleni iga õppija peab mooduli teema läbimise järel jõudma
 hinnatakse vaid seda, mis on teema õpiväljundites sõnastatud
 mooduli teema sisu koostatakse vastavalt õpiväljunditele
 alateemad planeeritakse arvestades loogilist järgnevust ning eelnevalt
läbitud alateemasid
 alateemade läbimise aja- jm ressursid võimaldavad õpiväljundeid
saavutada
 mooduli teema õppemetoodika planeeritakse nii, et õpiväljundeid on
võimalik saavutada ja hindamisel tõendada ning hinnata
Kooli õppekava horisontaalse
sidususe analüüs
Analüüsitakse:
 mooduli teema sisest sidusust
 mooduli teemade vahelist sidusust
 moodulite vahelist sidusust
Analüüsitakse:
 Moodulite eri tasemel eesmärgid / õpiväljundid väheneva
üldistusastme suunas
 Moodulite / mooduli teemade õpiväljundid
 Õpiväljunditega loogilises seoses olev mooduli / teema hindamine
 Mooduli / teema sisu
 Õpiväljundite saavutamiseks ja hindamiseks sobivad ja õppijate
eripära arvestavad õppe-/hindamismeetodid
 Sisuühikute õppe maht (arvestades õppija õpiväljundite
saavutamiseks ja tõendamiseks kuluvat aega)
Tänan!