Milliseid õigusakte peab kutse andja tundma?

Mait Palts 24. augustil 2010 Tartu

Praktika

• Mida aktiivsemaks muutub kutsete andmine, seda tõenäolisemaks muutub vaidlustamiste oht.

• Enamikel juhtudel on vaidlustamise põhjus formaalsete nõuete rikkumine või ebapiisav selgitamine.

• Tegu või tegevusetust peab suutma põhjendada.

Kutseseadus (jõust 01.09.2008)

1. Kutset andev organ e. kutse andja KutS § 10 lg 5: “Kutse andja lähtub kutse andmisel käesolevast seadusest, kutsestandarditest ja kutsenõukogu kinnitatud kutse andmise korrast.” 2. Kutse andja valimine ( § 11 + konkursi korraldamise kord) 3. Kutse andja ülesanded ( § 12) 4. Kutse andmine ja kutse andmise kord ( § -d 15 ja 16) 5. Mis on kutsekomisjon ja mis hindamiskomisjon ( § -d 18 ja 19) 6. Kutse andmise dokumenteerimine ja dokumentide säilitamine ( § 20)

Kutse andja ülesanded on mh:

( § 12) • korraldab kutse andmise väljakuulutamist; • tagab kutse andmisega seotud teabe avalikustamise; • tagab kutse andmise käigus saadud avaldamisele mittekuuluva teabe kaitstuse; • vastutab kutse andmise korraldamise protseduuride täitmise eest;

Kutsekomisjon

( § 18) • • Kutse andja moodustab kutse andmise

erapooletuse tagamiseks

kutsekomisjoni, kuhu kuuluvad selle valdkonna kutse andmisest huvitatud osapooled: spetsialistid, tööandjad, töötajad, koolitajad, kutse- ja erialaliitude esindajad, vajaduse korral klientide ja tarbijate esindajad, samuti teised huvitatud osapooled. Kutsekomisjon mh: töötab välja kutse andmise korra

(

§

16)

koostöös kutse andja õiguste taotlejaga; -

nimetab vajaduse korral hindamiskomisjoni(d

kutsestandardi nõuetele; ), kes hindab (hindavad) kutset taotleva isiku kutsekompetentsuse vastavust -

kinnitab hindamise korraldamise juhendi ja eksamimaterjalid

;

otsustab kutset taotlevale isikule kutse andmise või andmata jätmise

;

lahendab hindamiskomisjoni tegevuse kohta esitatud kaebusi

;

Hindamiskomisjon

( § 19) • Hindamiskomisjon on kutsekomisjoni moodustatud komisjon (1 või enam) kutsetunnistuse taotleja kompetentsuse hindamiseks. • Hindamiskomisjon koosneb vähemalt kolmest liikmest. Kui hindamine toimub eksami vormis automaatse testimissüsteemi kasutamisel, mille puhul inimene eksami hindamisse ei sekku, vaid ainult fikseerib tulemusi, siis võib komisjonis olla üks liige. • Hindamiskomisjoni liikmed peavad olema sõltumatud ning vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega + sõltumatus koolitajast ja tööandjast. • Hindamiskomisjon hindab ja võtab vastu kutseeksami ning koostab hindamise korraldamise ja tulemuste kohta protokolli ning esitab selle kutsekomisjonile.

Kutseseaduse alamaktid

• Kutsetegevuse valdkondade loetelu, kutsenõukogude nimetused, kutsenõukogude moodustamise ja lõpetamise kord ning töökorraldus ja kutsenõukogusse institutsioonide esindajate nimetamise kord; • Kutset andva organi valimiseks avaliku konkursi korraldamise kord ning konkursil osalemise tingimustele vastavust tõendavate dokumentide loetelu; • Kutsestandardite koostamise, muutmise ja vormistamise kord;

Lisaks kutseseadusele

KutS § 1 lg 3: Kutseseaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse

haldusmenetluse seaduse sätteid

, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

KutS § 20 lg 2: Kutse andmisega seotud dokumendid on avalikud arhivaalid, millele laienevad

arhiiviseaduses

ja selle alusel avalikele arhivaalidele kehtestatud nõuded.

Haldusmenetluse seadus

Paljud vaidlused lahendatakse haldusmenetluse üldpõhimõtete alusel.

Ei tohi alahinnata formaalsena tunduvaid vormistamise ja põhjendamise nõudeid.

Haldusmenetlus on avalik, tuleb järgida isikuandmete töötlemise korda vastavalt isikuandmete kaitse seadusele.

HMS

• Haldusmenetluse läbiviimine – Haldusorgani selgitamiskohustus ( § – Dokumentidega tutvumine ( § 37) 36) • Nõuded haldusaktile ( § 54) – Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

HMS

• Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav – seda ka kolmandale isikule. ( § 55) • Haldusakt peab olema põhjendatud – eriti kui haldusakt on saaja suhtes negatiivne. ( § 56) • Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus.

• Peab sisaldama ka vaidlustamisviidet (kuidas ja mis aja jooksul saab vaidlustuse esitada) ( § 57)

HMS

• Vaidlustused, vaidealluvus, vaiete esitamine, läbivaatamine ja otsuse vormistamine. ( §§ 71 – 87) • Olulised tähtajad: Vaie tuleb esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama.

Vaie

lahendatakse üldjuhul 10 päeva jooksul

, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. Kui vaiet on vaja täiendavalt uurida, võib vaide läbivaatamise tähtaega

pikendada kuni 30 päeva võrra

. Tähtaja pikendamise teade edastatakse vaide esitajale posti teel.

Arhiiviseadus

• Isikud peavad tagama oma tegevuse käigus loodud või saadud dokumentide säilimise seadustega või nende alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud tähtaja jooksul või käesolevas seaduses ettenähtud korras arhiivi üleandmiseni.

• Kutsekoja koostatud “Kutse andmisega seotud dokumentide säilitamise ja arhiveerimise kord ” • Infot lisaks: Rahvusarhiiv või www.ra.ee/

EURO

• Pärast eurole üleminekut 01.01.2011 on vajalik kutse andmisega seotud tasud ümardada vastavalt üldistele ümardusreeglitele.

• Tasu jagada 15.6466 ja ümardada kolmanda koha järgi pärast koma ühe sendi täpsuseni 3000 kr = 191.73

kokkuleppega

4

– 9456 (191,73 €) • Ka kutse andja võib liituda Ausa hinnastamise www.euro.eesti.ee