Transcript Slide 1 - Keel ja kirjandus

KÄÄNDSÕNA. KÄÄNDED
“Keel ja ühiskond” X klassile 15.ptk
Mare Hallop
KiNG
8.11.2012
30.10.2012
Käändsõna vormistik
• keskne osa käänded
•
eesti:14: ainsus + mitmus = 28 käändevormi sõnast, paljudes ka
paralleelvormid
– soome-ugri (soome k – 15, ungari – 17, seega tüüpiline soome-ugri
keel, milles keskmiselt rohkem käändeid)
– soome k lisaks käändelõppudele ka omamissuhe
• kirja-si, kirj-oi-ssa-si
– indoeuroopa keeltes käändeid aja jooksul vähenenud, soome-ugrilastel
suurenenud – algselt ilmselt 6)
• vene k 6 käänet, aga 3 sugu, kas elus või eluta olend
• omadussõnal ka võrdlusastmed (erandina
nimisõnast, kui näitab omadust: mehem, supim)
Eesti keele käänded
nimetav
omastav
osastav
lühike sisseütlev
sisseütlev
seesütlev
seestütlev
alaleütlev
alalütlev
tuumkäänded
alaltütlev
saav
sisekohakäänded
väliskohakäänded
erikäänded
rajav
olev
ilmaütlev
kaasaütlev
Käändesüsteem
Tuumkäändeid 4:
• nimetav, omastav, osastav
– väljendavad kõige üldisemaid tähendusi –
grammatilised käänded)
– aitavad edasi anda sõnadevahelisi seoseid
– nende väljendamiseks kasut flektiivseid vahendeid
• astmevaheldus
• vokaalivaheldus
• kujuvaheldus
• lühike sisseütlev
– vormilt tuumkääne
– sisult semantiline (kitsamalt piiritletud tähendusega)
Kõige vanem käändekihistus eesti keeles
Kohakäänded
• sisekohakäänded
– väljendavad seesolemist ja sisse ja välja liikumist
kitsikusse, kitsikuses, kitsikusest
– vormiliselt väljendatakse käändelõppudega
-sse, -s, -st
– Kujunemiselt vanemad, s.t tuumale lähemal
– lühike sisseütlev teistest kohakäänetest vanem, erineb teistest
moodustusviisilt (tuumkääne)
• väliskohakäänded
– väljendavad peal olekut ja sellega seotud liikumisi
lauale, laual, laualt
– Vormiliselt väljendatakse käändelõppudega
– -le, -l, -le
– kujunemiselt nooremad
Erikäänded
• Omadussõnaline laiend ei ühildu põhisõnaga
valge lauani, valge lauana, valge lauata, valge lauaga
• vanim (erandlik) - saav kääne
omadussõna ja põhisõna ühilduvad
valgeks lauaks
– tunnustelt kohakäänete ja teiste erikäänete vahel
– vanuselt samuti
• noorim kääne - kaasaütlev
Aglutinatsioon ja flektsioon
tuumkäänded
• erinevad vormiliselt ülejäänutest
• eesti keeles moodustamiseks 6 võimalust,
käändelõpu lisamine vaid üks neist
• väga mitmekesine
• ülekaalukalt flektiivne (muutub tüvi), vrd
saksa ja vene k
Tuumkäänete moodustamise viisid
• astmevahelduslikud
– vältevaheldus
• nõrgenev tüvi sepp: sepa: seppa
• tugevnev tüvi hape: happe: hapet
– laadivaheldus
• nõrgenev
• tugevnev
vald: valla: valda
kinnas: kinda: kinnast
– astmevahelduseta
• pesa: pesa: pesa
• tubli: tubli: tublit
• maa: maa: maad
 osastavas lõputa või –d/-t nii astmevaheldulikes kui
astmevahelduseta sõnades
Aglutinatiivsed semantilised käänded
• Koha- ja erikäänetel lõpp igaühel nii ainsuses
kui mitmuses
Kohakäänded
Sisseütlev (illatiiv)
ainsus
mitmus
-sse
Erikäänded
ainsus
mitmus
Saav (translatiiv)
-ks
Seesütlev (inessiiv)
-s
Rajav (terminatiiv)
-ni
Seestütlev (elatiiv)
-st
Olev (essiiv)
-na
Alaleütlev (allatiiv)
-le
Ilmaütlev (abessiiv)
-ta
Alalütlev (adessiiv)
-l
Kaasaütlev (komitatiiv)
-ga
Alaltütlev (ablatiiv)
-lt
Käändsõna vormimoodustuse vahendid
• võrdselt flektiivseid kui aglutinatiivseid vorme
• tuumkäänetel ülekaalus flektiivne
– mägi: mäe: mäge
• semantilistel ülekaalus aglutinatiivne
– kaussi-de-sse
• tuumkäänded sagedasema kasutusega, aga
keerulisema moodustamisega
(maailma keeltest: mida sagedasem keelenähtus,
seda erandlikum moodustamine – kehtib e.k-s)
Omadussõna võrdlusastmed
• väljendavad omaduse määra
• kolme võrdlusastet kasutatakse inglise, saksa, vene,
soome, samuti eesti keeles
• maailmakeeltes pole tavaline nähtus
– kasut enamasti sõnalisi vahendeid
(e. k-s u nii: See õun on rohkem suur kui see.
• eesti keeles kasut flektsiooni (vokaalivaheldus),
aglutinatsiooni (võrdetunnuse liitmine) kui ka analüütilist
moodustust (mitme sõna abil – kõige suurem)
(Analüütiline vormimoodustus - isoleeriva keeletüübi tunnus. Eesti keeles kasut
ülivõrde ja paljude tegusõnavormide moodustamiseks)
Võrdlusastmete esinemissagedus
• lihtsaim algvõrre = omadussõna tüvi (suur)
• keskvõrre enamasti omastav + -m (suurem)
– aga must: musta – mustem (vokaalivaheldus)
• keerulisim ülivõrde moodustamine
– mõnest tüübist vaid kõige-vorm (kõige tublim)
– mõnest paralleelvormid (suurim, kõige suurem)
– Mõnest topeltvokaalivaheldus (musta: mustem – mustim)
• sagedasem algvõrre
• iga kümne algvõrde kohta üks keskvõrde vorm
• iga kümne keskvõrde kohta üks ülivõrde vorm
Eesti keele käändesüsteem
võrreldes indoeuroopa keeltega
• suurem erinevus käänete arv
• inglise k 3: nim – nominatiiv, om – genitiiv, sihitav akusatiiv
• saksa k 4:ingl k käänetele lisandub alaleütlev daativ
• vene k 6: lisaks kaasaütlev – komitiiv, seestütlev elatiiv
– kui kääne puudub, kasutatakse kaassõnu
Käändesüsteem
• sisulised erinevused
– akusatiivi (sihitava käände) puudumine (sihitise
märkimiseks), n
• Malle armastab teda.(teda – sihitis)
• ingl k: Malle loves him.(him – sihitis)
– eesti keeles väljendatakse sihitist kolme käändega:
nimetav, omastav, osastav
See teeb teeb välismaalase jaoks sihitise õige
käände kasutamise raskeks
Sihitise käänded
isikuline tegumood
jaatav kõne
umbisikuline
tegumood
käskiv kõneviis
eitav kõne
Lõpetamata
tegevus või
osa
A: osastav
C: osastav
E: osastav
Lõpetatud
tegevus ja
tervik
B: omastav
D: nimetav
F: osastav
A: Tüdruk sõi suppi.
D: Supp söödi ära.
B: Tüdruk sõi supi ära.
E: Tüdruk ei söönud suppi.
C: Süüakse suppi. Söö suppi!
F: Tüdruk ei söönud suppi ära.
Indoeuroopa keeltes kasutatakse akusatiivi (sihitav k)
Eesti keeles sihitis enamasti osastavas (kollane taust), mis indoeuroopa keeltes
puudub.
Osastav näitab: sihitisega väljendatud asi või olend ei ole tegevusse haaratud
tervikuna, vaid osaliselt
Alus
• nii eesti kui indoeuroopa keeltes nimetavas
(nominatiivis)
• väljendab lause tegijat või olijat tervikuna
– eesti keeles ka osastavas (olendite või asjade
umbmäärane kogus või arv)
Lause alus on nimetavas
täisalus
Lause alus on osastavas
osaalus
Poisid tulid peole.
Peole tuli poisse.
Leib on laual.
Laual on leiba.
Inimesed jalutasid pargis. Pargis jalutas inimesi.
Hulga väljendamine arvsõnaga
arvsõna + nimisõna
• eesti keeles: arvsõna + osastav
kaks koera, neli tüdrukut, tuhat ööd
• indoeuroopa keeltes nimetav, tavaliselt mitmuses
two sohnen, zwei Bücher
• eesti keel ei kasuta arvuga koos mitmust
(kaks koeri, neli tüdrukuid) – ainult ainsus
– Justnagu asi, ese, olend (koer, tüdruk) oleks vaid osa,
tükike
Osa ja tervik
• suhte väljendamine eestlaste ja soomeugrilaste
jaoks väga oluline
– selleks on kujunenud välja eraldi kääne
• aluse
• sihitise
• hulga väljendamiseks arvsõnaga
• indoeurooplastele järjekindel osa ja terviku
eristamine võõras nähtus
– tuleks kasutada lisasõnu, st leksikaalseid vahendeid
There were some boys coming to the party `peole tuli
poisse`
Harjutus
Harjutus 4 lk 153 (õpik “Keel ja ühiskond”)
Kirjuta täisaluse asemel osaalus (tervik osa)
Tee viis meid otsesihis Rakke jaamast üle Simuna Paasvere ja
Muuga vahelistesse ürgmetsadesse. Me silmade eest veeresid
mööda kollakatest munakividest kruusamäed huvitavate
profiilidega, valgetüvelised kaasikud, pigimustad turbaaugud ja
lokkavad naeripõllud. Lillaõielised kobrulehed ja põldpujude
puhmikud vaheldusid sinisilmaliste ussikeeltega, mille õite
ümber surusid mesilased. Loendamatute juveelidena
sätendasid peened kastetilgad ädalheina longus vartel. Ikka
kõrgemale viis meid roosaõielise pajulillega raamitud liivane
maantee.
(Johannes Piiper “Pilte ja hääli Eesti loodusest”)
Kuidas muutus teksti meeleolu?