Slide 1

Terminoloogiast tõlkekriitikas
Ajakirja “Vikerkaar” näitel (2000-2009)

Maarja Läänesaar
12.11.2009
Rahvusraamatukogus


Slide 2

Sissejuhatus:
eestikeelne tõlketeooria


+ NÄIDE

interdistsiplinaarne

(lingvistika, võrdlev kirjandusteadus, kulturoloogia, ajalugu,
psühholoogia, filosoofia, arvutiteadus, eetika, politoloogia..)



fikseerimata, ühtlustamata sõnavara

(puudub tõlketeooria oskussõnastik, selle terminite õpetamise
või valiku süsteem, nt “tõlkimatus”-”tõlgitamatus”)



suures osas võõrsõnaline ja tõlkelaenuline

(“teadusliku diskursuse” efekt – näiline keerukus ja
eksotiseerimine)


Slide 3

Oletusi eestikeelsest tõlkekriitikast


Sisuline ülevaade puudub, siit-sealt kostab murelikke
oletusi
“Üks eesti kultuuriajakirjanduse ja
kriitika keel on välja suremas.
Ja peaaegu ei nuteta.”
Tõnu Kaalep, Vikerkaar 2-3/2000, lk 100



ka teaduskirjandus on tõlkekriitika hetkeseisu osas sünge:
„Kuid siiski näib ka Eestis valitsevat olukord, kus
tõlkekriitika praktiliselt puudub ja tõlget peetaksegi
teose autentseks koopiaks. /.../
Kui tõlget ka analüüsida võetakse, kohtame sageli (ka
professionaalide poolt) selliseid üldtermineid nagu
„õnnestunud”, „sorav”, „ladus”, „kõrgetasemeline”,
„heakõlaline”, „luuleline”, „ilus”, „ilmekas”, „originaalilähedane”, „vaba” jne, ilma et sellele järgneks nende
terminite lahtiseletust või nende kasutamise põhjendust.”
Klaarika Kaldjärv, „Jutustaja, autor, tõlkija” – 2007, lk 9


Slide 4

Tõlkekriitika praktika ajakirjas “Vikerkaar”












ajavahemik: 2000 kuni 2009, number 4-5 (75 ajakirja)
rubriigis “Vaatenurk” ilmunud TÕLKETEOSE ARVUSTUSED
(130/434):
Arvustajaid: kokku 95,
neist ühe artikliga esindatud 68,
kahega 14 kriitikut,
kolm arvustust on kirjutanud: Kristiina Ross, Ene-Reet
Soovik, Tanel Lepsoo, Alvar Loog, Jan Kaus, Märt Väljataga,
P. I. Filimonov, Lauri Sommer, P.-E. Rummo
neli arvustust: Leo Luks
viis arvustust: Urmas Tõnisson
kuus arvustust: Kairit Kaur


Slide 5

Kriitiku suhe originaaliga








53/130 – arvustuse autor pigem
ei ole originaalteksti lugenud
neist ~10 vihjavad sellele
ja 3 (!) ütlevad seda
selgesõnaliselt.
17/130 juhul on esitatud
tõlkevõrdlus, originaali
kõrvutamine tõlkega;
sageli vaid pealkirja tasandil..
10 – rohkem kui üks fraas

EKSPLITSEERITUS

On märke tutvumisest
originaaliga
On märke, et ei ole
tutvutud originaaliga
"Hall ala" (ei ole võimalik
hinnata)
13%

46%
41%
19%
75%



60 arvustust 130st ei
anna mingit infot kriitiku
ja originaali suhte kohta

Püüavad seda väljendada
Ütlevad otse
Väljendavad tahtmatult

6%


Slide 6

Tõlkelisusega tegelemise määr
TÕLKEKRIITIKA

Tõlget/tõlkijat ei mainita üldse (12%)
Tõlkelisust mainitakse ülipõgusalt (25%)
Tõlget/tõlkijat mainitakse „kummarduses” (15%)
Konstruktiivne tõlkekriitika (15%)
Tõlkekriitika par excellence (30%)

Pildil halli sektori moodustab see,
mida võime lugeda ka sisuliselt
tõlkekriitikaks.


Slide 7

Keelekasutuse erinevusest kriitikatüübiti






Rubriigis “tõlkelisust mainitakse ülipõgusalt” tsiteeritakse sageli
tõlkija järelsõna või kommentaare, tõlget ennast ei käsitleta üldse
„Kummardust” kasutav tõlkekriitika – dominandilt pigem
originaali- ja selle kultuurikonteksti keskne arvustus
selles tüübis on tõlketeksti puhul oluline pigem „ladusus”, st
loetavus eestikeelse tekstina, „nauditavus” ja „meeleolu
edasiandmine”, ning vaid ühel korral mainitakse tõlke täpsust.
Tõlkimine on siin liigis sõnastatud „edasi andmisena”, „eesti
keeles ilmumisena”, „meieni jõudmisena”, „eesti keelde
kohandamisena”, originaali „kättesaadavusena”,
„vahendamisena”, „raamatu eestikeelse lugejani toomisena”.
Ühelt poolt näitab see ilmselt soovi olla pidulikult ümberütlev,
teisalt on ka arvustuste sisu vaadates selge, et siinses
kriitikavormis domineerib kujutlus tõlkeprotsessist kui Lakoffi
järgi conduit-metafooriga kirjeldatavast nähtusest kõige enam.


Slide 8

Heal lapsel mitu nime?
Ehk põgusalt kontseptuaalsetest
metafooridest
Väidan, et tõlkimise nimetamine
vahenduseks, ümberütlemiseks,
tõlgenduseks, eestinduseks,
“eesti keeles ilmumiseks” või
maakeelseks (Heideggeriks)
EI OLE enamasti pelgalt sama info edastamine mitmel
analoogsel moel, vaid selline
näiline sünonüümia
peegeldab kriitiku suhtumist tõlkeprotsessi üleüldiselt,
tema ootusi tõlkele ja eeldusi tõlkijale, näiteks.


Slide 9

Kontseptuaalsest metafoorist
Mõelge ise:
A: “T2 on T1 tõlge” väidab midagi asetleidnud
tõlkeprotsessi kohta
B: “T2 on maakeelne /Heidegger, nt/” viitab
“keelevahetusele”
C: “T2 on (T1) eestindus” viitab adapteerimisele
D: “T2 on ümberöeldud T1” väidab midagi nii
suusõnalisuse kui info võimaliku teisenemise
(ümber, mitte uuesti) kohta..
E: “T2 on (T1) tõlgendus” kui (ühes võtmes?)
interpretatsioon..
F: “T2 on eesti keeles ilmunud T1” (väljend
kustutab jäljed tõlkija tööst või üldse tõlkimisest)


Slide 10

Näiteid sellest, mida ma nimetan “kummarduseks”













„Kummardus tõlkijale, kes võttis vastu väljakutse see raamat eestindada

ega peljanud vaeva, mida pidi nõudma mitte üksnes poeetilises stiilis,
vaid ka keerulise terminoloogia ja rohkete tsitaatidega teksti
ümberpanemine.” (3/2007 Eneken Laanes);
„Peeter Sauter on vist küll tõlgina (minu rõhk, M.L.) parim võimalik valik
olnud” (10/2001, Tarmo Vahter);
„”Nukra troopika” ilmumine eesti keeles Indrek Koffi ladusas tõlkes ning
kirjastuse Varrak meeldiva üllitisena on seega igati teretulnud” (1112/2001, Toomas Gross);
„Punkti paneb i-le Kalle Kasemaa suurepärane tõlge otse araabia keelest”
(10-11/2004, Arvo Uustalu);
„Tõlge on igati nauditav, paistab et tõlkija Vilma Matsov on suutnud
mitmedki sõnamängud eesti keelde kohandada. Originaali tundmata
tundub tõlkevalimikki väga hea olevat.”
(1-2/2005, Mihkel Samarüütel);
„/.../mis nüüd tänu Ruth Liase tõlkele eesti keeles kättesaadav/.../” (78/2005, Marin Mõttus);
„Selle raamatu puhul võib tõlget lugeda kahekordselt kordaläinuks:
õnnestunud on nii Burke’i tõlkeversioon minevikust kui Ainiki Väljataga
tõlge eesti keelde” (4-5/2007, Linda Kaljundi);
„/.../ mille tõlkija Tanel Lepsoo koostöös Loomingu Raamatukoguga
tänavu kiirelt ja ladusalt eesti keelde vahendas.” (10-11/2008 A. Loog);


Slide 11

Kriitikatüübid ja terminoloogilise
keelekasutuse osakaal
nn “kunstiline”, teose poeetikast mõjutatud
kriitika tõlke- või kirjandusteoreetilist
oskuskeelt ei kasuta
 vaid “kummardusega” piirduv kriitika
kasutab moel, mis sarnaneb Kaldjärve
kirjeldusele
 konstruktiivse tõlkekriitika puhul sõltub
terminoloogilisus kriitika dominandist
 tõlkekriitika par e. kasutab, või annab
mõista, et on otsustanud tõlkekriitilisest
diskursusest hoiduda.



Slide 12

Erinevus!
“tõlkimisele” sünonüümide leidmine
ilukõnelisusest, kriitiku teadvustatud
või teadvustamata kunstilisest
pretensioonist
 “tõlkimise” läbivalt millekski muuks
nimetamine koosesinevalt tõlke
ilmselgelt millekski seletamatuks,
kirjeldamatuks või vastupidi, lihtsaks
ülekandeks pidamisega



Slide 13

Tõlkeraamatuarvustustes
esitatavad terminid jagunevad:
valdkonnaspetsiifiline oskuskeel (mõisteid
filosoofiast, ajaloost või poliitikast, olenevalt
tõlketeose teemast)
 kirjanduskriitika oskuskeel (sh luulekriitika,
narratoloogia jpm, „killustatud vabavärss”,
„sürrealismihõngulised metafoorid”, palimpsest,
„intertekstuaalsed vihjed” jmt)
 tõlkekriitika oskuskeel



Slide 14

Põhimõisteist:












Tõlkimine – eestindus, maakeelde jõudmine, eesti keelde
toomine/panemine/seadmine ülekanne, vahendus, ylekanne ja
ymberpanek (L. Sommer), ületoomine, eesti keeles ilmumine,
emakeelsena kätte tulemine
Tõlge – vahendus, eestindus, „eestikeelne /autori nimi”,
käesolev tekst, „eesti tõlge”, „eesti keelde jõudnud raamat”,
eesti keeles ilmunud.
Tõlgitavus – edasiantavus, edastatavus, ületoodavus
ekvivalentsus – täpsus, tõlge, adekvaatsus, samaväärsus, sarnasus
(M.V.), autentsus
tõlkevasted ja tõlkelahendused
poeetika – tõlke/originaali, autori/tõlkija keel, poeetika või
rääkimisviis (!)
riimist – irdriim, hädariim ja kistud riim, riimiskeemid kõrvuti
riimikolksatustega
loetavus – ladusus, suupärasus, emakeelsus, jooksvus, laulvus jne
Hinnang – õnnestunud, tänuväärne, suurepärane, asjatundlik


Slide 15

Tõlkekriitika par excellance:








kasutab kirjanduskriitikas ja tõlketeoorias levinud eestikeelset
mõistestikku
olulisel kohal on mõisted “adekvaatsus”, “tõlgitavus” ja
“tõlkevasted”, “viga”
DOMINEERIVAD MÕISTED VALDKONNITI
 teadus- või filosoofiliste tõlgete puhul “terminoloogiline
ühtsus” (või “järjepidevus”), tõlke täpsus
 esseistikas või arvamuskirjanduses “adekvaatsus”, ladusus
 ilukirjanduses “stiil” (eristatakse autori ja tõlkija stiili),
 luules “rütm”, “riim” ja “poeetika”
tegeleb enam kui veerandil juhtudest luuletõlkega (samas kui
kogu valimist moodustavad luuletõlkearvustused vaid 16%)
eksplitseerib hinnangute aluseid
siiski, ka siin räägitakse “õnnestumisest”, “jooksvusest”,
vahendamisest ja ladususest..


Slide 16

Terminoloogilise-mitteterminoloogilise
keelekasutuse vahekord tõlkekriitikas
Tiiu Erelt (2007): „Ajakirjanduskeelde kuuluv sõnum on
midagi oskuskeele ja üldkeele vahepealset”;
 „Üldiselt on loomulik, et oskussõnavaras on tõlkelaene
rohkem kui keele üldsõnavaras. Terminite motivatsioon eri
keeltes ei pea kokku langema, aga tihtipeale see siiski on
nii..” lk 214
 V. Adams (1966) leiab kirjanduskriitiliste artiklite kohta,
et need “juba oma objekti tõttu peaksid sisaldama
kunstipärasuse elemente ja kontakti-võtmisi, ning ka
stiililt lähenema ilukirjanduslikule keelele.”


Kriitika terminoloogia ja kriitika poeetika
 Tõlkekriitika erinevus kirjanduskriitikast



Slide 17

Teesid:
Tõlkekriitika ei ole täppisteadus ning
selle ainueesmärk pole tõlkeanalüüs
2. Nii terminite kasutamist kui
mittekasutamist saab teha hästi
3. Terminoloogiline ebamäärasus võib
tulla nii teadmatusest kui kunstilisusest
4. Orienteeruvalt 30%
tõlkeraamatuarvustustest:
1.

selgitab hinnangute aluseid ja mõistete
tagamaid.
Kasutab tõlketeooriaga samu termineid


Slide 18



Tänan tähelepanu eest.



Ettekandes esitatud statistilised andmed
toetuvad esialgsetele magistritöö
kirjutamise raames kogutud
materjalidele



Küsimused-kommentaarid-ettepanekud
on väga teretulnud aadressile
[email protected]