Eesti Vabadussõda

1918-1920

Põhjused

• • •

Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine Nõukogude Venemaa püüdlused levitada maailmarevolutsiooni ideid teistesse maadesse sh. Eestisse ja nõukogude võimu kehtestamine Eestis Eesti iseseisvuse kaitsmine punavägede eest

•

Eesti Vabadussõda oli sõda, mida Eesti rahvavägi pidas Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918.a. – 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919.a. suvel Lätis Landeswehri`ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu.

Sõja osapooled ja jõudude vahekord

• • • • Eesti Rahvavägi – ühtekokku 86 000 meest ( 1919.a. mais) ülemjuhataja Johan Laidoner Soome vabatahtlikud – 4000 meest Vene valged – 50 000 Taani ja Rootsi vabatahtlikud 200-400 • • Nõukogude Punaarmee – 160 000 meest Jukums Vacietis Saksa Landeswehr – 20 000 meest Rüdiger von der Goltz

Vabadussõja käik, olulisemad lahingud • • •

28. nov. 1918 – Nõukogude väed ründasid Narvat – Vabadussõja algus Rünnak Narvale lõppes Narva langemisega Punaarmee kätte

28. nov. – toimus Vabadussõja esimene lahing Joala küla põldudel - Joala lahing 29. nov. - Eesti bolševikest koosnev Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee kuulutas Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni eesotsas Jaan Anvelt.

Eesti Ajutine Valitsus kuulutas välja vähem kui 2000 meest) üldmobilisatsiooni ( rindele suudeti saata 1918.a. detsembris jätkus Punaarmee kiire edasitung Eestis: 5. dets. Punaarmee vallutas Vastseliina ja Räpina; 14. dets. langes Kooraste ja Kanepi Punavägede kätte, 17. dets. Valga, 21. dets. Punaväed lähenesid Tartule 23. dets. - loodi Eesti vägede ülemjuhataja institutsioon. Vägede ülemjuhatajaks määrati polkovnik Johan Laidoner. Ernst-Johannes Põdder määrati riigi sisekaitseülemaks . 31. dets. – Punaarmee on vallutanud ja okupeerinud ligi kaks kolmandikku Eesti territooriumist ja ähvardasid vallutada Tallinna, Paidet, Põltsamaad, Viljandit ja Pärnut.

Eestlaste ebaedu põhjused

• • • •

Vastase arvuline ülekaal Relvastuse ja varustuse ebapiisavus Otstarbeka juhtimise puudumine Madal võitlusmoraal

• • • • • Vabadussõja käik, olulisemad lahingud 1919 6. jaan. 1919 algas Eesti vägede vastupealetung Narva ja Paide suunal.

7. jaan. Eesti väed asusid üldpealetungile

Põhja-Eesti rindele saabus kaks Soome kompaniid Hans Kalmu ja Martin Ekströmi juhtimisel.

14. jaan. - Eesti väed vallutasid soomusrongide 17.-18. jaan. toimus

Utria dessant

abil tagasi Tartu linna.

Narva vabastamiseks, milles osalesid neli Soome vabatahtlike kompaniid (600 meest) ja Eesti dessantpataljon (400 meest).

18. jaan. vabastati Narva 31. jaan. toimus Paju lahing

, kus võideti Läti punaseid kütte . Surmavalt sai haavata Julius Kuperjanov .

• • • • • • • 1. veebr. -Eesti väed vallutasid Valga ja Võru.

16. veebr. - Punaarmee alustas Volmari Heinaste . Algas suunalt vastupealetungi ja vallutas Saaremaa töörahva ülestõus .

22. veebr. - Punaarmee alustas uut pealetungi Eesti vallutamiseks, peatades selleks kõik teised ründeoperatsioonid Läänerindel.

Märts - enamlased vallutasid Petseri ja jõudsid Võru ligidale. Eesti väed vallutasid Petseri tagasi ja enamlased taandusid Pihkva suunas.

25 . apr. - Punaarmee vallutas Ruhja . Punaarmee kahuritule tagajärjel põles Narvas maha Joaoru linnaosa.

12. mai - algas eestlaste maipealetung ning Eestis paikneva Põhjakorpuse esimene pealetung Petrogradile .

26. mai -eestlased vallutasid Pihkva pealetungi käigus linna 30. mai - ülemjuhataja Johan Laidoner teatas Asutavale Kogule , et Eestimaa pind on täielikult vaenlasest vabastatud

• • • • •

Landeswehri sõda juuni 1919

5. juuni - Eesti soomusrongi ja Landeswehri jõe silla juures algas Landeswehri sõda . vägede kokkupõrkega Amata Landeswehr - Saksa maakaitsevägi, mida juhtis Rüdiger von der Goltz. Samal päeval lõppes Marienburg – Jakobstadti pealetung Põhja-Läti vabastamisega enamlastest. Eesti väed jõudsid Jekabpilsi. Eesti Töörahva Kommuun 6. juuni kuulutas Nõukogude Venemaal – Landeswehr vallutas Võnnu. oma tegevuse lõpetatuks. 10. juuni liitlasvägede esindajate vahendusel.

19. juuni – Sõlmiti vaherahu Landeswehriga. Algasid läbirääkimised – Vaherahu Landesveeriga lõppes. Sakslased alustasid pealetungi Lemsalu 22. juuni lähedal. Sel ja järgmisel päeval toimus Lemsalu ja Roopa lahing . – Eesti väed alustasid vastupealetungi Landesveerile.

23. juuni – Eesti vägede võit Võnnu lahingus

, mida tähistatakse

Võidupühana .

30. juuni – eestlased jõudsid Riia alla. 3. juuli – Landesveeriga tehti liitlaste nõudel Strazde koolimajas vaherahu.

• • • • • Vabadussõja lõpp 17.

– 18. september – Pihkvas peeti esialgsed Eesti-Vene rahuläbirääkimised. 28. september Eesti üksused.

– algas Loodearmee teine pealetung Petrogradile, mida toetasid 13. oktoober 29. oktoober – algas Krasnaja Gorka operatsioon . – Loodearmee üksused said Petrogradi juures lüüa ja hakkasid taganema. 9. november – lõpetati Krasnaja Gorka operatsioon ja algas Eesti vägede tagasitõmbumine Ingerimaalt .

18.

– 30. november – eestlased pidasid ägedaid kaitselahinguid Ingerimaal ja toimus Krivasoo lahing . 5. detsember – Tartus taasalustati rahuläbirääkimisi Nõukogude Venemaaga. dets. - ägedad lahingud Narva rindel, enamlased üritasid taas Narvat vallutada 30. detsember – lõppes enamlaste viimane katse vallutada Narvat.

31. detsember – sõlmiti vaherahu.

3. jaan. 1920 kell 10.30 jõustus vaherahukokkulepe.

2. veebruar 1920 – sõlmiti Tartu rahu .

Vabadussõda nõudis Eesti poolel umbes 5000 inimelu, vastase kaotused ei ole teada

• • • • Eestlasi abistasid

Soome vabatahtlikud (Soome Põhjapojad) Rootsi ja Taani vabatahtlikud

Välisabi Inglismaalt – dets. 1918 saabus Tallinna reidile Inglise laevastik, kes tarnis relvi ja sõjavarustust USA andis humanitaarabi • • • Soomusrongid olid ehitatud kättesaadavatest materjalidest nagu tavalistest vagunitest ja veduritest. Neil puudus terassoomus, kaitseks olid kas liivakotid või vagunite kahekordsed seinad, mis olid täidetud liivaga. Relvastuseks olid tavalised jalaväe suurtükid ja kuulipildujad paigutatud raudteeplatvormile ja kaitstud liivakottidega. Eesti soomusrongide ehitamise eestvedajaks ja organiseerijaks oli Johan Pitka .

Meredessandid, mida juhtis Johan Pitka Vabatahtlikest moodustatud väeosad: Kuperjanovi Partisanide Pataljon, Kalevlaste Malev

Eesti Vabadussõja juhid Kindralleitnant Johan Laidoner kindralmajor Jaan Soots kontadmiral Johan Pitka Eesti sõjavägede ülemjuhataja Eesti sõjavägede ülemjuhataja Eesti merejõudude juhataja staabiülem Leitnant Julius Kuperjanov kapten Anton Irv Kuperjanovi partisanide soomusrongide divisjoni ülem pataljoni ülem

• •

Tartu rahu

Tartu rahuleping sõlmiti

2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus , millega lõpetati Vabadussõda

poolt Adolf Joffe.

, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Eesti osapoolt juhtis Eesti Ajutise Valitsuse välisminister Jaan Poska, Nõukogude Venemaa Ratifitseerimiskirjad vahetati Moskvas 30. märtsil 1920 ja sellest päevast hakkas leping kehtima. Leping koosneb 20 artiklist ja sisaldab peale sõjaseisukorra lõpetamise ka Eesti riigi tunnustamise artikleid, mis käsitlevad piiri-, julgeoleku-, majandus-, sotsiaal- ja liikluspoliitikat.

• •

Tartu rahu tingimused Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisust de jure, loobudes "igaveseks ajaks

kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta”.

- määrati kindlaks Eesti-Nõukogude Venemaa vaheline riigipiir. Eesti sai strateegilised julgeolekuvööndid Narva jõe paremal kaldal ja Petserimaa idaosas. Eesti-vene segaasustusega Setumaa ühendati Eestiga.

- Eesti vabanes kõigist kohustustest osaleda Venemaa välisvõlgade tasumisel ja sai Venemaa kullafondist 15 miljonit kuldrubla ehk 11,6 tonni kulda . igal Venemaa eestlasel oli rahulepingu alusel õigus Eestisse elama asuda.

- Vene valitsus saatis laiali eesti kommunistlikud väeosad