Transcript File
Anna Vesselova Jevgenia Tsherednikova Juri Beljakov Analüüsida suitsiidi probleemi olemust Eestis. Mida tehakse, et olukorda parandada. Mida võiks veel teha. Kümne viimase aasta jooksul on Eestis suitsiidi läbi hukkunud 5091 inimest. Aastas keskmiselt 405 meest ja 104 naist. Suitsiidikordaja Eestis on 30-40, maailmas keskmine – 16. 15‐29‐aastaste noorte levinuim surmapõhjus sõidukiõnnetuste kõrval. 1996. aastal sooritas enesetapu 439 meest ja 112 naist, 2004. aastal sooritas enesetapu 264 meest ning 59 naist ning 2007. aastal 207 meest ning 46 naist. Suurendada tähelepanu suitsidaalse käitumisega isikute abistamisele. (3) (3) Suitsiidi probleemi uuringud algasid Eestis 1993. aastal koostöös Eesti-Rootsi vaimse tervise ja suitsidoloogia instituut (ERSI). (1) Projekt “European Alliance Against Depression” , mis näitas et Eestis on suur suitsiidi kordaja. (2) Magistritöö Alaealiste suitsiidid (1) (2004 Tallinna pedagoogikaülikool, sotsiaaltöö osakond Autor(id): Ülle Klavik Juhendaja(d): Anne Tiko) P2AV.TK.115 Sissejuhatus suitsidoloogiasse, Karmel Tall, mag (3) Peamine suitsiitide põhjus on depressioon (eriti koos alkoholi kuritarvitamisega) . Paljude projektide suunaks on depressiooni välja selgitamine ja ravi. (5) a) sotsiaal-majanduslik ebastabiilsus b) konkurents tööturul c) pidev tööstress Sotsiaalsed kuulutused kriisiabi telefoninumbritega ühistranspordis, ajalehtedes jne. Psühholoogid õppeasutustes NB! ERSI poolt oli välja töötatud Rahvuslik Suitsiidi Ennetamisprogramm, tellitud Eesti tervise kindlustuse organisatsiooni poolt 2001 aastal, mis ei ole siiamaani ellu viidud! (1) Euroopa Sotsiaalfond (ESF), “ESFi rakendamist perioodil 2007–2013” Rakenduskavas on 5 toetatavat sisutegevuste valdkonda ehk prioriteetset suunda: (5) 1. Elukestev õpe 2. Teadus- ja arendustegevuse inimressursi arendamine 3. Pikk ja kvaliteetne tööelu 4. Teadmised ja oskused uuendusmeelseks ettevõtluseks 5. Suurem haldusvõimekus EESTI - ROOTSI VAIMSE TERVISE JA SUITSIDOLOOGIA INSTITUUT (ERSI) 1.ABIKS SOTSIAALTÖÖTAJATELE DEPRESSIOONI JA SUITSIIDIRISKI HINDAMISEL, 2. SUITSIIDIOHVRI LEINAJATELE ENESEABIGRUPPIDE ALGATAMISEKS 3. SUITSIIDIDE KAJASTAMINE MEEDIAS 4.SUITSIDAALSE KÄITUMISE ENNETAMINE JA VAIMSE TERVISE EDENDAMINE MILITAARSES SÜSTEEMIS’ (2) 5. ABIKS ÕPETAJATELE JA MUULE KOOLIPERSONALILE 6. ABIKS ESMATASANDI TERVISHOIUTÖÖTAJATELE 7.POLITSEINIKE JA NENDE KLIENTIDE VAIMSEST TERVISEST 8.ABIKS VANGLAAMETNIKELE 9.ENNETUSMEETMED TÖÖKOHAL (2) • • • • • Eesti vaimse tervise poliitika alusdokument. Peamised tegevussuunad probleemide lahendamiseks vaimses tervises: (5) Elanikkonna teavitamine, vaimse tervise alane edendus- ja ennetustöö Abiandjate erialase taseme tõstmine: koolitus, tööalane nõustamine ja motiveerimine Ühtlase teenustevõrgustiku loomine Paindlik selge vastutusega koostöö, seadusandluse kohandamine ja kvaliteedi tagamine Rahastamise suurendamine ja ümberkorraldamine Puudub suitsiidkatse teinute ravi- ja nõustamissüsteem. (5) Rohkem sponseerida Sotsiaalreklaam Abikeskuste moodustamine abivajavatele. Me oleme ikka veel esimest sammu tegemas suitsiidi ennetamise strateegias. Teoreetiline baas on olemas, kuid see vajab realiseerimist. Siiski viimastel aastatel üldine enesetappude hulk on naidanud langevat tendentsi. (3) 1) Palo, Ene “Suicide among external cause of death in the Baltic States 1970-2004”, Tartu, 2006. 2) Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut (ERSI), “ENESETAPPUDE ENNETAMINE: ABIKS OPETAJATELE JA MUULE KOOLIPERSONALILE”, Tallinn, 2008. 3) Tall, Karmel “Sissejuhatus suitsidoloogiasse”, 2009. (“Eesti tuleviku heaks” projekti raames) 4) Inimressursi arendamise rakenduskava, Eesti Vabariik, 2007. 5) Eesti vaimse tervise poliitika alusdokument, Tallinn, 2002.