Transcript Vaimse tervise poliitika

Vaimne tervis-poliitikata või
ilma?
Anne Kleinberg
27.mai 2011
Mõisted


Vaimne tervis on üldise tervise lahutamatu osa,
lai mõiste, mis haarab nii psühholoogilise heaolu
kui psüühikahäired ja probleemid
Vaimse tervise poliitika on avalikult vastu võetud
dokument, milles on sõnastatud vaimse tervise
valdkonna eesmärgid, stateegiad, vajalikud
tegevused ja vastutajad.

See peaks välja tooma rahvusliku ja/või regionaalse
vaimse tervise raamistiku kirjeldades kuidas on
organiseeritud vaimse tervise teenused, vaimse
tervise alane ennetus ja edendus, samuti
regulatsioonid, mis tagavad vaimse tervise
probleemidega inimeste õigused (Lehtinen, 2008)
Vaimse tervise loomise alused








Vaimse tervise parandamine läbi põhjaliku
vaimse tervise poliitika
Vaimselt tervete kogukondade
ülesehitamine
Füüsilise keskkonna kujundamine
Vaba aja veetmise võimaluste pakkumine
Laste vaimse tervise parandamine
Vaimselt tervete koolide edendamine
Vaimselt terve töökeskkonna edendamine
Eakate vaimse tervise parandamine

Lehtinen (2008). Building Up Good Mental Health
Vaimse tervise parandamine läbi
põhjaliku vaimse tervise poliitika










Tänapäevane vaimse tervise alane seadusandlus
Vaimse tervise poliitika analüüs
Regionaalsed ja rahvuslikud vaimse tervise
programmid
Erinevate sektorite vaheline koostöö
Aktiivne inimressursi poliitika
Tarbijate ja teenuse pakkujate kaasamine
Põhjalik vaimse tervise alase informatsioonisüsteem
Vaimse tervise mõju hindamine
Anti-stigma programmid
Korralik finantseerimine
(Lehtinen, 2008)
Vaimne tervis Euroopas





1995 The European Network on Mental Health Policy, enamus
liikmesriike on partneriteks
The Mental Health Economics European Network (MHEEN) 20042007
 Koordineerib Mental Health Europe and the London School of
Economics, finantseeritud Euroopa Komisjoni poolt
WHO Regional Office for Europe
 WHO European Ministerial Conference Helsingis jaanuaris
2005
 The Mental Health Declaration for Europe and the
Mental Health Action Plan for Europe, mis kajastub
laraamatus
 Mental health: facing the challenges, building
solutions
Euroopa Nõukogu aastal 2005 Green Paper Improving the
mental health of the population:Towards a strategy on
mental health for the European Union
 Psühhiaatreid koostööpartneritena see dokument oluliselt ei
käsitle, eriala stigmatiseeritus?
IMPHA projekt
Vaimne tervis Euroopas


A European Network for Mental Health Promotion and
Mental Disorder Prevention: Indicators, Interventions and
Strategies
ehk IMPHA projekt
 Liidab Mental Health Europe (MHE-SME), the
International Union for Health Promotion and
Education (IUHPE), European Network for Workplace
Health Promotion (ENWHP), the WHO European
Network of Health Promoting Hospitals (ENHPH), and
the Mental Health Economics European Network
(MHEEN) ja the World Health Organization (WHO,
European Office)
 Mental health promotion and mental disorder
prevention across European Member States: a
collection of country stories, 2006
European Brain Council
 European Brain Policy Forum
Mental Health Briefing Sheets
Facts and Activities in Member StatesEstonia









Suitsiidid: Suitsiidide tase on viimase 10 aastaga Eestis märkimisväärselt langenud,
kuid on siiski kõrgem (16.2 per 100,000) kui EL-s keskmiselt.
Depressioon/ärevus: Eurobaromeetri andmetel on või on olnud 15% elanikkonnast
krooniline ärevus või depressioon ja 9% avaldab, et nad saavad käesolevalt selle osas
ravi.
Laste vaimne tervis: Koolikiusamise määr on Eestis üks kõrgemaid, 13 aasta vanuste
seas on 45% tüdrukutest- 58% poistest on teisi kiusanud ja 47% tüdrukutest - 52%
poistest on kiusatud vähemalt 1 korra möödunud paari kuu jooksul.
Poliitika

Psüühika – ja käitumishäirete esinemine on märkimisväärselt tõusnud, kuid
terviseedenduse ja ennetuse prioriteedid on seotud muude valdkondadega
(kardiovaskulaarhäired ja HIV/AIDS).

Rahvatervise programme, mis on otse seotud vaimse tervisega ega programme
vaimse tervisega seotud spetsiifilise häirete ennetamiseks ei ole.
Suitsiidide ja depressiooni ennetamine

Koos koolituse ja teadustööga tegeleb selle valdkonna edendamisega Eesti-Rootsi
Suitsidoloogia ja Vaimse Tervise Instituut. Edendamine ja ennetamine läbi
massimeedia ja valitsuse tasandil edendamise ja ennetamise alast infot jagades.
Vaimne tervis noorutel ja hariduses

Vaatamata, et selles valdkonnas on osalejaid, ei tegele tervise edendamisega
mitte just palju koole.
Vaimne tervis töökohal

Eestis on vaimse tervise edendamisega liitunud töökohti.
Eakate vaimne tervis

Alates 2002 aastast töötavad KOV vastutusel eakate päevakeskused ja on ka
eneseabi ja nõustamiskeskusi eakatele
Stigma ja sotsiaalse eraldatuse vastu võitlemine

Tallinna Vaimse Tervise keskuse algatus: “Ole teadlik vaimsest tervisest”
Eesti vaimse tervise poliitika
alusdokument







Visati vanniveega välja, varjusurmas või tegutseb incognito?
Eesmärgiks luua lähtekoht loodavale vaimse tervise poliitikale,
mis pikemas perspektiivis oleks aluseks riiklike
tervishoiuprojektide ja tegevuskavade eesmärkide saavutamisele
Sotsiaalministeeriumi tellimus, mis valmis läbiviiduna
poliitikauuringute keskuse Praxis poolt 2002 aasta lõpuks
27.07.03 arutas Vabariigi Valitsus kabinetinõupidamisel vaimse
tervise poliitika eelnõu aastateks 2004-2007
Sotsiaalministrile tehti ülesandeks korraldada nimetatud eelnõu
avalik arutelu ning esitada 2 kuu pärast valitsuskabineti
nõupidamisele arutamiseks konkreetne tegevuskava koos
maksumusega
August-september spetsialistide täiendused eelnõule ja
meetmetele koos maksumusega
Tagasisidet täienduste osas ei saanud
Peamised probleemid vaimses tervises





Psüühikahäirete
sagenemine,
noorenemine ning suur prognoositav kasv
Jätkuvalt kõrge suitsidaalsus
Sõltuvushäirete suur hulk, sagenemine ja
noorenemine
Teenuste madal ja ebaühtlane kvaliteet
koos vähese kättesaadavuse ja puuduliku
õiguskaitsesüsteemiga
Teenuste
süsteemikesksus,
puudulik
koordineeritus,
alafinantseerimine
ja
ebaefektiivne vahendite kasutamine
Rahvastiku tervise arengukava 2009–
2020





sotsiaalse sidususe ja võrdsete võimaluste suurendamine
lastele tervisliku ja turvalise arengu tagamine
 Reproduktiivtervise ja imikute tervisenäitajad on paranenud.
 Eelkooliealiste laste suremus vigastuste ja mürgistuste tõttu
ning psüühika ja käitumishäirete esmashaigestumus on
vähenenud.
 1–19-aastaste laste ja noorte psüühika- ning
käitumishäirete esmashaigestumuskordaja 100 000
inimese kohta
 Kooliealiste laste ja noorte suremus vigastuste ja mürgistuste
tõttu ning psüühika- ja käitumishäirete esmashaigestumus on
vähenenud ja noored annavad oma tervisele järjest
positiivsema hinnangu.
tervist toetava elu-, töö- ja õpikeskkonna kujundamine
tervislike eluviiside soodustamine
tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse kindlustamine
 Probleemiks on pikad ravijärjekorrad eriarsti juurde.
Praktiline reaalsus depressiooni näitel




Depressioon põhjustab 6.2% kogu WHO Euroopa regiooni
haiguskoormusest (WHO, 2005)
Rootsis hinnati aastal 2005 kogu depressiooniga seotud kulu 3.5
miljardi euro suuruseks
 83% sellestkaotatud produktiivsus, ravimid 3%, muu
tervishoiukulu 14% (McDaid D et al,2007 )
Depressiooni hetkelevimus Eestis on 5.6% (Kleinberg, Aluoja, Vasar, 2009)
10 aastaga on eestlaste depressiivsus vähenenud, kuid meeste
depressiivsus sisuliselt mitte, seos sissetulekuga on tõusnud,
maakonniti pole midagi muutunud Ida-Virumaal (Kleinberg, Aluoja,Vasar,
2008)



12 kuu jooksul otsis abi 34.1% depressiivsetest,
 44.0 % depressiivsete puhul ei märka seda perearst ega
tema ise
 depressiooni ravilõhe on 67.9%
 sõltumata vanusest, soost või kroonilisest kehalisest häirest
kasutasid depressiivsed inimesed 1.5–3 korda enam erinevaid
muid tervishoiuteenuseid (Kleinberg, Aluoja, Vasar, 2011)
ERSI väga süstemaatiline edendus- ja ennetustöö eri
sihtrühmade harimisel
Psühhiaatrilise ambulatoorse abi arendamine toimub spontaanselt
lähtuvalt entusiastlike kolleegide hetkeseisundist ja levimusest
Eestis
Depressiivsuse levimus Eestis
1996-2006
24,0%
23,0%
22,0%
21,0%
20,0%
19,0%
Depressooni 1-kuu levimus, EEK
18,0%
17,0%
16,0%
15,0%
14,0%
13,0%
12,0%
11,0%
10,0%
9,0%
8,0%
7,0%
6,0%
5,0%
4,0%
3,0%
1996,kaalutud vanuse suhtes
2,0%
2006,kaalutud rahvastiku suhtes
1,0%
0,0%
15-19
20-29
30-39
40-49
vanusegrupid
50-59
60-69
70-79
Depressiooni levimus Eesti
maakondades 1996 ja 2006
20,0%
18,0%
1996,kaalutud vanuse suhtes
2006,kaalutud rahvastiku suhtes
Depressiooni 1-kuu levimus, EEK
16,0%
14,0%
12,0%
10,0%
8,0%
6,0%
4,0%
2,0%
0,0%
Valga
Viljandi
Põlva
Ida-Viru
Järva
Võru
Pärnu
Harju
Tartu
maakonnad
Hiiu
Jõgeva
Rapla
LääneViru
Saare
Lääne
Vaimse tervise kulude osakaal
sisemajanduse kogutoodangust
(McDaid D et al,2007 )
Kokkuvõte







Vaimse tervise poliitika alusdokumenti kasutatakse
Vaimse tervise alased arengud on nii spontaansed kui
süsteemsed
Rahvatervise arengukava haarab suhteliselt hästi laste
vaimse tervise valdkonna probleemid ja lahendused, kuid
mitte täiskasvanute, spetsiifiliste psüühikahäirete ja
teenuste osa
Vaimse tervise poliitika lähtekohad ja eesmärgid vajavad
kaasajastamist
Kindla psüühikahäire või sihtgrupiga seotud riiklik
arengukava
Psühhiaatria võimalik varjatud stigmatiseeritus sarnaselt
muu Euroopaga vajab arvestamist
Vaimse tervise poliitika on tsiviliseeritud riigis
möödapääsmatu kuna aitab säästa nii ressursse kui
kogukonna vaimset tervist