Transcript Eesti muinasaeg

Eesti muinasaeg
Muinasusund
Üldiseloomustus
 Puudus ühtne religioon – uskumustes ja kommetes
esines piirkondlikke iseärasusi, aja jooksul usulised
vaated muutusid.
 Muinasusundi kohta puuduvad väga täpsed allikad
– hilisemalt kogutud pärimused ja rahvaluule ning
üksikud vihjed vanemates kirjalikes allikates.
 Animism – usuti elusolendite ning eluta looduse ja
loodusnähtuste hingestatusesse. Looduse austamine.
Hing ja vägi
 Hing – inimese isikupära kandja, mis võis
kehast lahkuda.
 Mihklipäeva ja mardipäeva vaheline aeg
(29.09.-10.11.) oli hingede aeg – surnute
hinged liikusid ringi ja võisid tulla oma kodu
külastama.
 Kõik elusolendid ja teatud objektid omasid
lisaks hingele ka väge.
Jumalad ja jumalused
 Usuti vaimudesse ja haldjatesse.
 Kodude kaitsja Tõnn (Pärnu- ja Viljandimaa)
 Viljakuse jumal - põllutöö soosija ja karja
kaitsja Peko (Setumaa)
 Taara
 Uku
Ohverdamine
 Ohvripaigad: hiied, üksikud puud (tamm, pärn),
allikad, kivid, mäed, järved, jõed.
 Ohverdamine toimus peamiselt pühade ajal ja
tähtsamate tööde eel ja järel.
 Kõige sobivam nädalapäev ohverdamiseks oli
neljapäev.
 Ohverdati kariloomadelt ja põllult saadud saaki ja
vahel ka loomi. Üksikud teated on inimeste
(vangistatud vaenlaste) ohverdamisest.
Ohvrikivid
 Eestis on veidi üle neljasaja ohvrikivi.
Ohvrikivid
 Paiknesid asustuse lähedal, vahel koguni talu
õues või aias. Sageli asus ohvrikivi pühas
hiies või püha allika või puu vahetus
läheduses.
 Kive kasutati ka raviotstarbel – lohku
kogunenud vihmavett määriti haigele kohale
või asetati haige koht kivi vastu. Tuntud võte
oli ka vihtlemine kivil.
Ristiusu mõjutused
 Ristiusu mõjud jõudsid eestlasteni
ristiusuliste Rootsi, Taani ja Venemaa kaudu.
 Põletusmatuste asendumine laibamatustega
 Risti kandmine ehtena
 Alates 11. sajandist munkade misjonitöö