Eesti muinasaeg
Download
Report
Transcript Eesti muinasaeg
Eesti muinasaeg
Muinasusund
Üldiseloomustus
Puudus ühtne religioon – uskumustes ja kommetes
esines piirkondlikke iseärasusi, aja jooksul usulised
vaated muutusid.
Muinasusundi kohta puuduvad väga täpsed allikad
– hilisemalt kogutud pärimused ja rahvaluule ning
üksikud vihjed vanemates kirjalikes allikates.
Animism – usuti elusolendite ning eluta looduse ja
loodusnähtuste hingestatusesse. Looduse austamine.
Hing ja vägi
Hing – inimese isikupära kandja, mis võis
kehast lahkuda.
Mihklipäeva ja mardipäeva vaheline aeg
(29.09.-10.11.) oli hingede aeg – surnute
hinged liikusid ringi ja võisid tulla oma kodu
külastama.
Kõik elusolendid ja teatud objektid omasid
lisaks hingele ka väge.
Jumalad ja jumalused
Usuti vaimudesse ja haldjatesse.
Kodude kaitsja Tõnn (Pärnu- ja Viljandimaa)
Viljakuse jumal - põllutöö soosija ja karja
kaitsja Peko (Setumaa)
Taara
Uku
Ohverdamine
Ohvripaigad: hiied, üksikud puud (tamm, pärn),
allikad, kivid, mäed, järved, jõed.
Ohverdamine toimus peamiselt pühade ajal ja
tähtsamate tööde eel ja järel.
Kõige sobivam nädalapäev ohverdamiseks oli
neljapäev.
Ohverdati kariloomadelt ja põllult saadud saaki ja
vahel ka loomi. Üksikud teated on inimeste
(vangistatud vaenlaste) ohverdamisest.
Ohvrikivid
Eestis on veidi üle neljasaja ohvrikivi.
Ohvrikivid
Paiknesid asustuse lähedal, vahel koguni talu
õues või aias. Sageli asus ohvrikivi pühas
hiies või püha allika või puu vahetus
läheduses.
Kive kasutati ka raviotstarbel – lohku
kogunenud vihmavett määriti haigele kohale
või asetati haige koht kivi vastu. Tuntud võte
oli ka vihtlemine kivil.
Ristiusu mõjutused
Ristiusu mõjud jõudsid eestlasteni
ristiusuliste Rootsi, Taani ja Venemaa kaudu.
Põletusmatuste asendumine laibamatustega
Risti kandmine ehtena
Alates 11. sajandist munkade misjonitöö